Amal merekesiniń aıshyqtary

2507
Adyrna.kz Telegram

Bıylǵy jyldyń jańalyǵy Elbasymyz­dyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Yntymaq pen Birlikke shaqyrar dástúrli meıram – Amal merekesi tuńǵysh ret respýblıkalyq deńgeıde atalyp ótildi. Máshhúr-Júsip, Abaı-Shákárim, Qorqyt ata, Qoja Ahmet Iasaýı, Aqmeshit, Saraıshyq, Beket ata keseneleriniń jáne Ulytaý kesheni shyraqshylarynyń qatysýymen, elimizdiń ár aımaǵynan kelgen delegaııa músheleri Otpan taýdyń baýyrynda bas qosty.

Jalpy 2008 jyldan beri Amal merekesin barlyq sán-saltanatymen Otpan taýdyń basynda toılaý úrdiske aınalǵan bolatyn.
Alpystan astam kıiz úı tigilip, eki júzden astam ónerpaz óner kórsetti. Ulttyq sporttyq oıyndardan jarystar ótip, alaman báıge uıymdastyrylyp, júldelerge baǵaly syılyqtar men aqshalaı syıaqy berildi. Merekelik sharada «Shashý bop jyrym shashylsyn» respýblıkalyq jyr mektepteri ókilderi (Jetisý, Arqa, Batys, Altaı-Tarbaǵataı mektepteri) men «Men – qazaq­pyn!» mega-jobasy júldegerleriniń konerttik baǵdarlamasy usynyldy. «Amal-2018» aıasynda «Aıaly aǵash – saıaly» tal otyrǵyzý akııasy ótti.
Jalpy qatysýshylar sany bes myń adamdy quraıtyn bul sharada Qazaq dalasynyń ónerin, salt-dástúrin, ulttyq bolmysyn beıneleıtin qoıylymdar qoıylyp, án-kúıden, jyr-termeden shashý shashylyp, qolóner jáne túrli taqyryptaǵy kórmeler jurtshylyqqa tanystyryldy.
Amal merekesi – tek meıram ǵana emes, ol tabıǵattyń túrlenip, jańarýy. Bul halyq arasyndaǵy kelisimdi nasıhattap, birlik pen aýyzbirshilikke shaqyratyn aıtýly mereke. Bul kúni qazaqtyń qaımaǵy saqtalǵan, eńsesi bıik, salt-dástúri tereńde jatqan Mańǵystaý jurtshylyǵy bir-birimen kórisýge shyǵady. Onyń máni – jańa jylǵa aman-esen jetip, tórt kóz túgel júzdesý. Sondaı-aq úlkenderge arnaıy baryp kórisý, aradaǵy ókpe-renishti umytý, keshirim suraý- osy kúni kórinis tabady.
Qalyptasqan úrdispen Mańǵystaýdyń kópshiligi Amal meıramyn Otpan taýda qarsy aldy. Sharada Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen ǵalymdar, ólketanýshy, tarıhshy, kóptegen qonaqtar men týrıster bas qosty.
Qonaqtardy kútý, ulttyq oıyn-saýyq, án-jyr saıystaryn nasıhattap ótkizý jyl saıyn ár aýylǵa mindettelgen. Qazan qaınap, ádemi ulttyq naqyshtaǵy kıimderdi kıgen kelinderdiń shashbaýy syldyrlap, sálem salyp, úlkenderdiń bir-birimen kórisip, tilek jaýdyrǵan sátteri óte áserli.
Jyldyń basy bolyp sanalatyn ulyq mereke sporttyq jarystarmen bastaldy. Shetpedegi atshabarda 25 shaqyrymdyq alaman jarys ótti. Qunanorys áýleti belsendi ári joǵary deńgeıde daıyndalǵan alaman báıgege bas-aıaǵy 61 júırik baq synasty. 8 aınalymdy ótkizgen tulparlar birinen-biri basa ozǵysy keledi. Jarysta birinshi kelgen qatysýshyǵa – temir tulpar «Toıota», ekinshi orynǵa «Nıva» avtokóligi, al úshinshi orynǵa motoıkl tigildi.
Sonymen qatar 70,80,90 keli salmaqtar boıynsha aýdaryspaq uıymdastyryldy. Otpan taýda Qazaqstannyń ár oblysynan, ár aýdanynan keletin qurmetti qonaqtarǵa arnalyp berekeli dastarqan daıyndaldy. Jergilikti sheberlerdiń qolynan shyqqan buıymdardan jármeńke de uıymdastyryldy.
Aqsaraıda «Amal merekesi – rýhanı jańǵy­rýymyzdyń jarshysy» atty dóńgelek ústel ótti. Sharaǵa jan-jaqtaǵy kórshi ­oblystardan qonaqtar jınaldy. Atap aıtsaq, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Atyraý ­oblysy jáne Túrkistan qalasynan kelgen ­zııalylar bas qosyp, óz oılaryn ortaǵa saldy. Basqosýda Elbasynyń maqalasy keńinen talqylanyp, oı-pikir ortaǵa salyndy. Kórisý merekesiniń mán-maǵynasy túsindirilip, bir- birine aqjarma aq tilekterin arnady. Oblys­tan kelgen qonaqtar toıdyń keremet ótip jatqandyǵy jáne onyń jastarǵa bereri mol ekendigin atap ótti. Túrkistan qalasy «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeı dırektory Nurbolat Ahmetjanov murajaıǵa arnaıy ákelgen syıyn tartý etti.
Oblys ákimi Eraly Toǵjanov jınalǵan jurt­shylyqty Amal merekesimen quttyq­tady. Amalda aıtylar kól-kósir kóptiń tilek­teri qabyl bolsyn degen oblys ákimi shyraq­shylarmen birge «Birlik otyn» tutatty. Bir-birine aqjarma tilekterin arnaǵan jınalǵan jurtshylyq merekelik konertti tabıǵat aıasynda kóterińki kóńil-kúımen qyzyqtady.


Alma Músirepova

Mańǵystaý oblysy

anatili.kazgazeta.kz

Pikirler