Birikken Ulttar Uıymynyń bas assambleıasy «Halyqaralyq Naýryz kúni» dep bekitip, IýNESKO adamzattyń materıaldyq emes mádenı mura tizimine engizgen ulyq merekemiz týraly ǵylymı tujyrymdar men baıypty boljamdar jetkilikti. Osy kúndi oıyn-saýyqpen atap ótetin halyqtardyń baspasóz betterinde aıtylyp jatatyn jekelegen pikirlerden tipti aıaq alyp júrgisiz. Alaıda osy paıym pardasynan iriktelgen tolymdy tolǵamdardy qorytyp, túpkilikti baılam jasaǵan júıeli ǵylymı eńbek joq dese de bolady. Sol úshin búginde eldiń tanym-túsinigin ekiudaı oı keýleı bastaǵany jasyryn emes. Óıtkeni shyn máninde bul qandaı mereke jáne jyl basy Naýryz aıynyń naqty qaı juldyzynda bastalyp, qansha kún toılanýǵa tıis degen suraqtar kúni búginge deıin basy ashyq másele kúıinde qalyp otyr.
Keıingi kezde Naýryz dinı mereke retinde topshylana bastaǵan bolsa, etnograf ǵalymdar muny árisi jalpy Shyǵys halyqtarynyń, berisi túrki taıpalarynyń múshel esebi boıynsha jyl basy ekenin aıtýdan tanǵan emes. Atalmysh halyqtyq merekeniń qazaq topyraǵynda jappaı atap ótilýine 1926 jyldan keıin jol berilmeýi onyń biryńǵaı dinı reńk alyp, áýelgi maǵynasy alashubarlana bastaǵandyǵynan bolatyn.
Jalpy, Naýryz tabıǵat-anamen egiz órim ilki tegin umytpaǵan halyqtardyń ortaq merekesi ekeni daýsyz. Óıtkeni ony bir zamanda Eýropa, Iran, Úndistan, Aldyńǵy jáne Ortalyq Azııa, Kavkaz, Ońtústik pen Soltústik Amerıka, tipti Afrıkanyń úndieýropa tilderi tobyndaǵy halyqtar, ártúrli mádenıet ustanyp, san alýan kúshterge tabynǵan rımdikter, ıahýdeı dinindegiler men ejelgi orystar ózderiniń ulttyq bolmysyndaǵy rýhanı erekshelikterge beıimdep, túrlishe toılaǵany málim. Amerıka kontınentin jaılaǵan halyqtar men eýropalyqtar da Iýsýs Hrıstos týǵan qańtar aıyn jańa jyl esebinde keıin atap óte bastasa kerek. Al Orta Azııa, Parsy, Shyǵys halyqtary men túrkiniń zańdy juraǵaty – qazaqtar úshin bul tabıǵattyń qaıta túleý merekesi – jyl basy. Endeshe halyqtyń súrsanasy men turmys-saltymyzda ózindik orny bolǵan, keıin kele mán-maǵynasy kómeskilenip, umytylýǵa aınalǵan Naýryzǵa qatysty bir tabıǵı jaıtty ýaqyt órnegi totyqtyra bastaǵan jadymyzda qaıta jańǵyrtyp óteıik.
Sonymen qazir kópshiligimiz jyl basy 21–22 naýryz degen uǵymǵa den qoıyp, daǵdy aldyra bastaǵanymyz jasyryn emes. Alaıda biz onyń astarly maǵynasyna jiti mán berip júrmiz be? Olaı bolsa jyl basy naýryz aıynyń naqty qaı juldyzynda bastalýǵa tıis? Buǵan oraı baıyrǵy boljamdar men dala qazaǵynyń tabıǵatty jiti baqylaǵan biliginen kimniń ne bilgeni bar? Álde «kóp aıtsa kóndiniń» kerimen budan bylaı da eski súrleý izimen júre beremiz be?
Naýryz aıynyń náti bilingennen bastap tirshiliktegi tabıǵı bastaýlardy ulyqtaý mádenıeti men keıingi kózqarastardyń ıtjyǵys kúresiniń halyq sansyndaǵy jemisti-jemissiz joldaryna qosa tym qarabaıyr túsinikter jaýynnan keıingi qurqulaqtaı qaptaı bastaıdy. Ári-beridesin parsy jurty «novrýz», ıaǵnı «jańa kún» atandyrǵanǵa deıin bizdiń qazaq kún men túnniń teńesýine qatysty Shyǵys kúntizbesimen egiz tól uǵymdardy bilmegen sııaqty jaǵymsyz áser qaldyrady.
Bes músheldi, soǵan saı on eki jylda aýysyp otyratyn bes tústi (aq, sary, kók, qyzyl, qara), ıaǵnı alpys bir belesti «bir jas» dep tujyrym jasaıtyn baıyrǵy qazaq óziniń jyl qaıyrý dástúrin tym erte dáýirlerden bastaıdy. Belgili etnograf ǵalymdar, marqum Erik Kókeev pen Talasbek Ásemqulovtar aıtyp, jazyp qaldyrǵan dáleldi derekterde adamnyń jasyna qatysty osy alpys bir jyldyq tarmaq dala mádenıetinde on alty myń ret qaıtalanypty. Atalǵan bes múshel arasyndaǵy qara tús qaı jasqa (13, 25, 37, 49, 61) týra kelse, sol beles ıesi úshin óte qaýipti degen senimde bolǵan babalarymyzdyń alpysqa tolmaı ólgen kisini «eki jastyń birine kelmeı óldi» deıtini de sondyqtan. Osy ólshemdi uly tarıhqa, ıaǵnı on alty myń jyldyq merzimge shaqqan árbir adam bizdiń básimizdi ózge halyqtar úrdisimen qatar qoıyp salmaqtaǵanda, qazaq salt-dástúrlerin tym kenje damyǵan nemese ózgelerden enshilengen kóshirme dep te aıtýǵa aýyzdary barmas edi.
Keıingi kezde halyq arasynda belgili bir dástúrdi taldap, túsinýge qatysty shıelenisti túsinikter saldarynan jyl basy Naýryzǵa baılanysty qazaqy uǵymdardyń deni kirme ekendigi jıi aıtylyp qalyp júr. Qazaqtaǵy Kórisý dástúriniń tujyrymdamasyn ózinshe anyqtap «Amal merekesiniń tamyry mońǵol men týva halyqtarynda jatyr» dep topshylaıtyn orys ǵalymy Andreı Astafevtiń pikiri biz úshin sonsha mańyzdy ma? Sonda bizdiń babalarymyz Naýryz aıynyń birinshi juldyzyn Amal (Hamal – parsy tilinde Toqty-Zodıak shoqjuldyzy, 21 naýryz ben 20 sáýirdiń aralyǵy) atandyryp, kóktem kelgende «Amal keldi, Amal kirdi» dep, jańa kún kirgende bir-birimen kórisý rásimin jasaıtyn qazaq osy dástúrdi mońǵol men tyvadan aldy degen osyndaı dolbar tujyrymǵa ılanyp, kózsiz kóbelekteı kóne berýge bola ma?
Mysaly, parsy tildi halyqtar Naýryz merekesin toılaǵanda ár jerden laýlatyp ot jaǵyp, oǵan maı quıady. Dál osyndaı rásimdi bizdiń babalarymyz da jasaǵan jáne mundaı yrymdar qazaq turmysynan kúni búginge deıin qalmaı, ilesip kele jatyr. Olaı bolsa endi osyny da qazaq atam parsylardan alǵan deýimiz kerek pe?
Aýyldyq jerlerde shańyraqqa jas kelin túskende Ot-Ana qurmeti úshin otqa quıryq maı salyp, jer-oshaqqa sálem saldyrý rásimi áli de bar ekenin kózimiz kórip júr. Al endi osy qandaı salt, nendeı kúshke ıe rásim? Sóz joq, bul baıyrǵy babalarymyzdyń ejelgi qońsylastary úndi-ıran jurtymen qatar qasıet tutqan joralǵylar. Zoroastrızm seniminde bolǵan dáýirde Ahýra Mazdaǵa tabynǵan kóne grek jurty kádýilgi otty úsh túrge bóletin. Olar – oshaq, ot jáne kúl. Bir ǵajaby olar osy úsh asyldy oı men sózdiń, ári árekettiń birligi dep bilgen. Demek, oıy buzyq kisiniń sózi de buzylady, al sóz buzylǵan jerde áreket te soǵan saı sıyr quıymshaqtana bermek. Osy úshtik (ejelgi orystar úsh degen sanǵa asa mán beretindikten jyl basy merekesinde dastarhanǵa úsh bas sarymsaq qoıady) negizge qurylǵan qarapaıym pálsapany jatsynbaı qabyldap, oshaǵyna ter tókken burynǵylar qyzdaryna Kúlbarshyn, Kúlbaram, Kúlaıym, Kúljamal, Kúlánda, Kúldana, Kúlpash, Kúlbala dep at qoıatyn. Sonyń bárin ırandyq «gúl» túbirge aınaldyryp alyp júrgen de ózimiz, ózge eshkim emes.
Bir-birine «Shyraǵyń sónbesin!» dep tileıtin bizdiń jurttyń Naýryz kelgen túni Qyzyr Baba qurmetine ár shańyraqta qos shyraq jaǵyp qoıatyn rásimi de eskiden kele jatqan nanym-senimderiniń juqanaǵy. Búgingi ıslam mádenıeti boıynsha bul musylmanshylyqqa jat ádet bolǵanymen, dástúrli qazaq qoǵamynda áýlıe adamdyń mazaryna, kıeli sanalatyn jerlerge sham jaǵý, dúnıeden ótken jannyń týystary qaıtys bolǵan marqumdy jatqyzyp, aýashalaǵan úıge súıek shyqqan keshten bastap, ár kúni ymyrt jabylǵanda kisiniń rýhy jer betin tastap máńgi mekeni – baqıǵa attanǵa deıin qyryq kún shyraq jaǵý rásimi zoroastrızmnen qalǵan, negizinen Iahýdı (Iýdaızm) men Hrıstıan dinine tán ǵuryptar keıbir qoǵamdastarymyzdyń arasynda áli kúnge deıin saqtalyp keledi. Naýryz merekesi kúnderi jıǵan-tergen dúnıe-múlkin qaǵyp-silkip otpen alastap alatyn qazaq balasy ǵasyrlar boıy jınaqtap, ártúrli senimder men mádenı aýys-túıister tolqynynda sińirgen salt-dástúrleri men yrym-tıymdarynyń barlyǵyn osy kúnderi qaıta jańǵyrtýǵa tyrysady. Óıtkeni, salt-dástúr jańǵyryp, eski yrym, joralǵylar men belgili bir maǵy rásimder qaıtalanǵan saıyn adam balasy óziniń ilki bastaýlaryna qaıtyp, rýhtar qaýyshyp, qaıta túleıdi degen túsinik sana túkpirine jazylǵan, baltalasań da buzýǵa kelmeıtin jasyryn málimetter jıyntyǵy bolyp sanalady.
Dástúrli qazaq qoǵamynda Naýryz toıy toǵyz kún boıy toılanǵandyǵy aıtylady (Máshhúr Júsip derekterinde segiz kún, alaıda búgingideı bir aı emes. – B. J.). Óıtkeni Naýryz aıynyń 13 juldyzynda toqsan kúnge sozylǵan qytymyr qys maýsymy tolyq kúrmelip, kelesi jyldyń shyraǵy jaǵylady. Sharýanyń jaıyn biletin qazaq qys aıynyń osy sońǵy kúnderin «jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úziler shaǵy» atandyrǵany da sondyqtan. Olaı bolsa tutas bir jyldyń keıin qalýy, 12 jylda bir keletin músheldiń kirýi (kóktem merekesinde baıyrǵy orys halqy as máziriniń qataryna mindetti túrde on eki sabaq jas jýa qosady), kóktemniń kelýi, ıaǵnı jyl basy 14 naýryzǵa sáıkes keledi. Dástúr boıynsha Naýryznama (keı derekterde Naýryzdama. – B. J.) merekesiniń segizinshi kúni «toıtarqar» rásimin jasap, kún men tún teńesken sátte, ıaǵnı 22 naýryzda bıik qyrdyń basyna shyǵyp tań shapaǵyn qarsy alyp, kelesi jylǵa aman-esen ótkenine qýanǵan qazaq toǵyz degen sandy da kezdeısoq tańdamaǵan. Kóne nýmerologııa ǵylymynda toǵyz – adam degen sózdiń ısharasy. Osydan kelip «úıirimen úsh toǵyz» uǵymy, ıaǵnı bir aıdyń jáne toǵyz sanyna qatysty barlyq qasıetter jıynynyń tini tarqatylady. Óıtkeni adam balasynyń ómir tishiligi belgili bir tylsym sandardyń zańdylyǵyna baılaýly ekenin kónedegiler jaqsy bilgen.
Árıne, bizdiń bul oıymyzben kóp adamnyń birden kelise ketýi ekitalaı. Biraq baıyrǵy qazaq basqany bilmese de, tabıǵattyń tilin jetik meńgergenin eshkim joqqa shyǵara almasy anyq. Men sol ǵazızderden qalǵan tabıǵı biliktiń bir úzigimen ǵana bóliskeli otyrmyn. Óıtkeni ǵylymı eńbekterdiń deni 12 jyldyq kúntizbelik tarmaq «qytaı mádenıeti arqyly tıbet, mońǵol, uıǵyr hám qazaqqa sińgen» degen pikirlerge ıek artýdan aspaı otyr. Al osy halyqtarmen ómir boıy qońsy bolyp, baıtaq dalany bólise jaılaǵan bizdiń eski rý-taıpalarymyz tutynǵan dál osyndaı eski mádenı ustyndar týraly aıtýǵa kelgende nege ekeni belgisiz, kegejegimiz keıin tarta beredi. Amal qansha, ǵalymdardyń basym bóligi osylaı dep belgisin bekitip qoıǵan soń ázirge osy málimetterdi maldana turýǵa májbúrmiz. Áıtse de, túbirimen qaıta qarap, zamanaýı zerdemen zertteýge suranyp turǵan máseleniń biri de osy.
Al endi biz búgingi Batys aımaǵynda turatyn qazaqtardyń (Aqtaý, Atyraý, Oral, Aqtóbe) ne úshin 14 naýryzdy «Kórisý» nemese «Amal» merekesi dep ataıtynyna jiti mán berip júrmiz be? Jalǵyz Batys aımaǵyn jaılaǵan aǵaıyndar, Reseı men Qaraqalpaqstanda turatyn qandastarymyz ǵana emes, barlyq Daǵystan halyqtary, sonyń ishinde Ázirbaıjandar da jyl basy dep bir-birimen tap osy 14 naýryzda kórisetinin qandaı tabıǵı qubylyspen nemese etnıkalyq baılanyspen túsindirýge bolady?
Tabıǵattyń tilin bir kisideı túsingen babalarymyz Jerdiń on eki aıda Kúndi bir aınalyp shyǵýyn «jyl» dep ataǵan. Jalpy jurtqa belgili, jyl basy – tyshqan. Halyq arasynda «Tyshqan qalaı jyl basy atandy?» deıtin balalarǵa arnalǵan ertegide osy mártebege ıe bolý úshin talasqan haıýanattar arasyndaǵy onyń aılakerlikpen jetken áreketi erekshe aıtylady. Al bul erteginiń balalarǵa arnalý sebebin túsindirmeı-aq qoısa da bolatyn shyǵar. Óıtkeni kóshpendiler óziniń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan tabıǵı tájirıbesin baýyryndaǵy balasyna tal besikte jatqanda anasynyń aq súti men áldıi arqyly darytýǵa tyrysqan.
Búgingi Povolje, Reseı, Orta Azııa, Ózbekstan, Túrkimenstan, Aýǵanstan, Iran, Qazaqstannyń qumshaýyt pen taqyr jerlerin mekendeıtin, usaq kemirgishter tobyna jatatyn, qorqý degenniń ne ekenin bilmeıtin ójet ári óte saq tyshqannyń Balpaq degen túri bolady. Ózi úsh-tórt jyldan artyq ómir súrmeıdi. Jynystyq zerektigi ómiriniń ekinshi-úshinshi jyly ǵana kemeline kelip, tolysa bastaıdy. Otyzǵa tarta shóptiń túrimen qorektenip únemi ósimdik tamyrynan ylǵal soratyndyqtan sýǵa da asa qumar emes. Onyń asa baǵaly jon terisi sáýir aıynyń ortasyna qaraı túlep, kún kózine shyǵylysyp qyp-qyzyl bolyp, janardyń jaýyn alyp qulpyra túsedi.
Bir qyzyǵy, álgi maqulyq jyl on eki aı tirshiliginiń toǵyz aıǵa jýyǵyn jer astynda, qalyń uıqynyń qushaǵynda ótkizedi. Qum shyjǵyrǵan shilde aıynyń ishinde áýelgi jazǵy uıqyǵa ketkennen kúzdik, qystyq uıqysyn ábden qandyryp, qys kúrmeler kúni, ıaǵnı 13 naýryzda bir-aq oıanady. Soǵan qaraǵanda jyl mezgiliniń aýysýyna baılanysty tabıǵatta bolyp jatatyn erekshe ózgeristerdi birinshi osy tyshqan tuqymy sezetin bolsa kerek. Qysqy uıqydan aldymen erkegi, sosyn urǵashysy, sońynan baryp balpanaqtary turady. Sóıtip, sol kúni tabıǵattyń qandaı minez tanytyp turǵanyna qaramastan, qystaı jatqan inderiniń aýzyn, ishin tolaıym tazalap alyp, bir-birimen kisi sııaqty kórisedi. Eger kún raıy jyly bolsa, sol sátten bastap tirshiligin jalǵastyrady. Al aýanyń áli de bolsa synbaǵan, qytymyr ekenin baıqasa, Balpaq qalypty ádetimen inine kirip alyp kún jylynǵansha qaıtadan kóz shyrymyn alýǵa kirisedi.
Mundaı tabıǵı qubylystarǵa tań qalýǵa da bolmas. Mysaly, kemirýshiler otrıadynyń tıin tárizdiler tuqymdasyna jatatyn, Qazaqstannyń ormandy dalasy, shóldi jerleri men taýly aımaqtarynda ushyrasatyn, terisi asa baǵaly, maıy halyq medıınasynda ár túrli syrqattarǵa em retinde kádege jaratylatyn Sýyr degen sútqorekti bar. Solardyń óz arasynda bolatyn adam aıtsa nanǵysyz «Sýyrdyń qyz uzatý» rásimin ańshylyqpen aınalysatyn aǵaıyn bilýge tıis. Qaz qatar tizilip turyp uıalastaryn uzatqan sátte Sýyrlar adamsha qımastyq tanytatyndaryn ańshylar áńgime etkende ony beı-jaı otyryp tyńdaýdyń ózi múmkin emes. Al Qazaqstannyń Jaıyq, Syrdarııa, Ertis, Ile, Shý, Tentekqara, Qobda ózenderinde kezdesetin, tirshiliginiń kóbi sýda ótetin, asa baǵaly terisiniń erekshe jupar ıis shyǵaratyn qylshyqtarynan parfıýmerııada qoldanylatyn «qundyz jupary» alynatyn, sý túbindegi Shamshyraq atalatyn erekshe jaryq tastyń saqtaýshysy álgi kemirgishter otrıadynyń qataryndaǵy Qundyz degen tyshqan eken.
...Sol Balpaqtyń álgi ǵajaıyp áreketi jyl basy Naýryz kelgende aýyl-údiń aınalasyn tazartyp, kir-qońdaryn jýyp, kıim-keshekterin qaıta jańartyp kıetin dala halqynyń tirshiligine qatty uqsaıdy. Olardyń jyldaǵy osy ádetinen bir tanbaıtynyn biletin jáne tabıǵı qubylystardy qalt jibermeı únemi baqylap júretin burynǵynyń eskerimdi aqsaqaldary Balpaq innen shyqqan kúndi jyl basy deıtin.
Buǵan baılanysty halyq jady da kóp nárse saqtaǵan. El arasynda «baıdyń uly balpanaq» degen sóz qalǵan. Bul álgi tyshqan tuqymdastyń maı basqan, tolyq, balpıǵan, qobalaq bolmysyna súısinip aıtylǵan teńeý bolsa kerek. Keshegi ashtyq zulmaty quryq salǵan jyldary adamdar Balpaqtyń etin jep jan saqtaǵan. Kishi júz qazaqtary arasynda aıtylatyn «Tórtqara, balpaǵyńdy jep qara» degen qaǵytpa sóz sonyń belgisi. Qazir umytyla bastaǵanymen buryn qazaq turmysynda Balpaqqa qatysty ataý, esim tergeý, oıyn túrleri de jıi kezdesetin. Toǵyz aı men bir jastyń arasyndaǵy top-tolyq, deni saý perzentin kemirgish tuqymdasynyń balasynyń atymen «balpanaqtaı» dep erkeletetin qazaq onyń erekshe qasıetin ejelden bilse kerek. Qazaq balalar folklorynda «Bala, bala – Balpaq / Basyń nege jalpaq?» degen ázil aralas jyr joldary da kezdesedi. Jalaıyrdyń ataqty bıi, kósem, ári áýlıesiniń esimi Balpyq bolýynda da bir tabıǵı úılesimdilik pen zańdylyqtyń bolý múmkin.
Sonymen 13 naýryzda sońǵy núktesi qoıylatyn kóne jyl 14 naýryzdan bastap jańa beleske aýysyp, ejelden Kúndi qasıet tutqan dala jurty jappaı toı toılaýǵa kirisedi eken. Al 22 naýryzda kún men tún teńesip, aq pen qara bettesip, ári qaraı kún uzaryp, tún qysqaryp, jer baýyry býsap, tirshiliktiń tamyryna qan júre bastaıtyny aıtpasa da túsinikti jaıt. Sóıtip kóktem merekesin toǵyz kún toılap kúrmeıtin kóshpendiler sodan soń kelesi jyldyń qamyna kirisetin bolǵan. Olaı bolsa, jyl basy – áz Naýryz merekesi qutty bolsyn, músheldiń tabaldyryǵynan aman-esen óteıik.
Qoldan kelse babalar sińirgen dalalyq bilimniń qasıeti men qadirin qashyrmaı, tylsymǵa toly ulttyq úrdisterimizdi kirshiksiz tutynǵanǵa ne jetsin.
Berik JÚSIPOV,
folklortanýshy
