Qazaq qyz tárbıesine asa mán bergen / Foto elanasy.kz saıtynan alyndy
Qazaq halqy qyz – bolashaq ana, shańyraqtyń berekesi dep, onyń tárbıesine basa mán bergen. Alaıda kópshiliktiń qazirgi qyzdar tárbıesine kóńilderi tola bermeıdi.
Áleýmettik jelide de kóp talqylanatyn máseleniń biri – qyz tárbıesi. Kıim kıisinen bastap, sóıleýi, tamaq daıyndaýy, tipti atqaryp júrgen qyzmeti de talqyǵa túsip jatady. Óıtkeni qyz tárbıesine nemquraıly qaraı almaıtyn qasıet qazaqtyń qanyna sińgen.
Qyzdyń barǵan jerine sińip ketýi anasyna baılanysty
Shymkent qalasynyń turǵyny Azamat qaryndasymen tete ósken. Aralary aıtarlyqtaı tatý bolmaǵanymen, aǵa retinde qatty jaqsy kóredi. Qaryndasynyń 18 jasynda kúıeýge tıip ketkende qatty renjigen. Degenmen, ýaqyt óte kele, onyń durys sheshim qabyldaǵanyna kózim jetti deıdi.
– Meniń qaryndasym kúıeýge tıip ketkende etimnen et kesip alǵandaı kúı keshtim. Biraz ýaqytqa deıin ashýymdy basa almadym. Biraq erte, abyroımen turmysqa shyqqan qyz túsken shańyraǵyna tez úırenisip ketedi eken. Qazir sol otbasynda týyp-ósken adamdaı. Úıge bir-eki kúnge ázer kelip ketedi.
Anasy da qaryndasyna "barǵan jerine tastaı batyp, sýdaı sińip ketýdi" tapsyryp, únemi qulaǵyna quıyp otyrǵan eken. Sonymen qatar Azamat qyz balanyń orny erekshe ekenine otbasynda qaıǵyly jaǵdaı bolǵanda ǵana jaqsy túsindim deıdi.
– Anamyz osydan biraz jyl buryn dúnıe saldy. Sol kezde qaryndasym joqtaý aıtqanda júregi eljirep, kózine jas almaǵan adam qalmady. Sonda anany joqtaıtyn qyz bala ekenine kózim jetti. Al joqtaý aıtýdy ol anamnan kórgen bolatyn. Ákem qaıtys bolǵanda anam bir jylǵa deıin joqtaýyn úzgen joq. Sondyqtan qyz bala otbasynan durys tárbıe alsa, eshqashan sodan attap kete almaıdy dep oılaımyn, – deıdi Azamat.
Teris tárbıe – teris uǵym beredi
Azamat joldas balasynyń úıinde bolǵan tárbıelik máni bar bir jaıdy estip, qatty tań qalǵan.
– Dosym eki qyz, bir ul tárbıelep otyr. Ulyna muǵalimi úıde jeti atasynyń esimderin jazyp kelýdi tapsyrypty. Áıeli oryssha tárbıelengen. Surap kel dep ulyn atasyna jiberedi. Segiz atasynyń atyn jazyp beredi. Nemeresi nege segiz ekenin suraıdy. Atasy túsindireıin dep jatqanda, as úıde júrgen kelin balasyn shaqyryp alyp, "Nemenege atańnyń basyn qatyryp otyrsyń, jazyp kelseń boldy emes pe? Qaısysyn syzyp tastaıtynymyzdy ózimiz bilemiz ǵoı" degen eken. Osydan oılap qarańyz, ol kelinniń tárbıesi durys bolsa, solaı sholaq oılap, balasyna solaı aıtar ma edi? – dep Azamat qynjylys bildirdi.
Aldymen úlkender úıretý kerek
Qazaqtyń salt-dástúrin zerttep júrgen etnograf Zeınep Ahmetova bergen suhbattarynda únemi qyz tárbıesi jaıly mynadaı pikir aıtady:
"Biz qyz tárbıesininiń tizginin bosatyp aldyq. Bul – shyndyq. Buǵan qyzdarymyzdyń qalaı bolsa solaı kıinip, kindigin kórsetip júrgeni dálel. Jas qyzdardyń kóshede ashyqtan ashyq temeki shegip, syra iship júrgenderin kórip júrsek te, mán bermeýge aınaldyq. Olardyń erteńgi ana ekenin esten shyǵaryp júrmiz. Al bizdiń ata-babamyz balalyq dáýreni ótisimen-aq qyzǵa durys tárbıe berýdi qolǵa alǵan. Qyz – az kúngi qonaq. Sondyqtan da kúni erteń kelin bolyp túsken jerinde ata-anasyna, aýylyna sóz keltirmeýin aldyn ala oılaǵan".
Qulaǵyn tesip, syrǵa taqqan soń qyz sanatyna qosqan
Sonymen qatar Zeınep Ahmetovanyń aıtýynsha, qulaǵyn tesken soń, qyzdy qazaq bolashaq kelin, ana bolýǵa daıyndaı bastaǵan.
"Qazaqta qyz balanyń ómirindegi aıtýly kún – qulaǵyn tesý. Toǵyz jasty balıǵatqa tolǵan kez dep aıtady eken, al jeti – qazaq úshin qasıetti sannyń biri. Qyzdyń qulaǵyn kóp jaǵdaıda tek jeti jasynan bastap tesken.
Tulymshaǵy jelbiregen kishkentaı qyz jeti jasqa deıin qýyrshaq oınaǵan bolsa, qulaǵy tesilgennen keıin onyń minez-qulqy birden ózgeredi. Osydan bastap "sen endi syrǵaly qyz boldyń", "syrǵa taqqan soń qyz sanatyna qosyldyń, endi saǵan qýyrshaq oınaý jaraspaıdy" dep, onyń qulaǵyna jaılap sińire beredi.
Sodan bastap qyz balanyń kıetin kıimine deıin ózgeredi. Búrmeli kóılekti osy kezden bastap kıgizetin bolǵan. Budan bylaı ol qýyrshaqtyń ornynan qolyna keste alady. Oıýdy úırenedi. Ol endigi jerde jeńgeleriniń qazan-oshaq jaqtaǵy isterin kóretin bolady. Qurt qaınatyp, irimshik jasap jatqan apalaryna kómektesip, mán-jaıyn bilmekke umtylady".
Burym – boıjetkenniń kórki
Qazaqta qyz balanyń as ázirleý, shaı quıý, toqyma toqý, oıý-órnek, tósek jınaý taǵy da sol sııaqty úı sharýasyna ıkemdi bolýyna asa mán bergen. Onyń eńbeksúıgish, ónerli ári kórikti bolyp ósýine anasy erekshe kóńil bólgen.
"Attyń kórki – jaly, qyzdyń kórki – shashy" dep qyzdyń shashyn kútip ósirýdi óner sanaǵan. Ol úshin onyń shashyn aıranmen, qynamen jýdyrǵan. Shashtaryn "qos burym" nemese "bestemshe" etip órý boıjetken qyzdyń kórki bolǵan.
Qazaq halqy jyrlarynda "Shashynyń uzyndyǵy izin basqan", "Shashtaryn on kún tarap, bes kún órgen", "Qypsha bel, qıylǵan qas, qolań shashty", "Qaz omyraý keýdege, qulap tússe qos burym" dep qyzdarynyń shashtaryn keremet sýrettegen.
Qazaq qyzyn jetige bólgen
Halyq arasynda boıjetken qyzdy ajaryna qaraı jeti-segizge bólgen:
- Bappen sóılep, bııazy kúlip, jaqsy-jamannyń jónin bilip turatyn ádemi qyz;
- Isti úıirip, sóılese buıyryp, baýrap alatyn, birden kózge túse qoımaıtyn kórikti qyz;
- Kóz janary ótkir, bet álpeti bal-bul janǵan, táni shymyr bolsa, shyraıly qyz;
- Sózi ótkir, ózi pysyq, óreskeldikti súımeıtin, bolmashyǵa pisip-kúımeıtin, kelbettini – sulý qyz;
- Bet pishini, dene músini kelisken, sózi sypaıy, ózi ádepti, suńǵaq boıly, tereń oılysyn arý qyz;
- Dene bitimi jınaqy, tyǵyrshyq, sózi salmaqty, isi tııanaqty bolsa, ajarly qyz;
- Júzi jyly, ózi uıań, táni názik qyzdy ásem qyzdar qataryna jatqyzǵan.
Qyzdardyń boıyndaǵy myna qylyqtarǵa tyıym salǵan
Túske deıin uıyqtaýǵa, burańdap qylymsýǵa, tamaqty obyrlana asaýǵa, urlyq-qarlyqqa, salt-dástúrden attaýǵa jáne urys-keriske tyıym salǵan.
Ókinishtisi, salt-dástúrdi zertteýshiler qazirgi zamanda bul tyıymdardy otbasynda eskere bermeıtinin aıtady.
"Qazaq qyzdary jalqaý emes"
Anar Tóleýhanqyzy esimdi feısbýk qoldanýshysy qyz balanyń taǵdyry áleýmettik jelide kóp talqyǵa túsetinin aıta kele, qazaq qyzy qaısar minezinen eshqashan taımaǵanyn alǵa tartady.
"Qazaq qyzyn ári tartqylap, beri tartqylap kinálaýshylar kóp. Osy áleýmettik jelide ánsheıinde úndemeıtinderdiń ózderi qyzdarǵa kelgende sóz qystyryp qalady. Qyz bitkenniń dúnıe dese esi ketedi, aqshasy bolsa qytaıǵa, túrikke, kimge bolsa da tııýge daıar deıdi.
Biraq, men osy jumys joq, jaǵdaı joq dep jelke qasyǵan jigitterdi kóp kóremin, al qyzdar olaı emes, baryp bireýdiń isin istep, balasyn baǵady, dúkenge satýshy, ashanada daıashy, ydys jýýshy, kýrsqa jazylyp oqyp úırenip, manıkıýr, pedıkıýr jasap zyr júgiredi. Masyldyq psıhologııadan ada.
Qazaq qyzy, qazaq áıeli – tabıǵatynda jalqaý emes, beınetqor. Basqa qıyndyq tússe qasqaıyp qarsy turatyn qaıratty. Ótpeli kezeńde erler jer shuqyp otyryp qalǵanda ala qabyn arqalap, aýyr júkti moınyna artyp, otbasyn asyraǵan kimder? Qaıratty qatyndar, qazaqtyń qyzdary!"
Qyz tárbıesine otbasyndaǵy jaǵdaı basty áser etedi
Psıho-anılıtık, psıholog Zúbaıda Kenenbaeva otbasyndaǵy qyz tárbıesinde jibergen olqylyq, qyzdardyń psıhologııalyq turǵydan durys qalyptasýyna keri áserin tıgizip otyr deıdi. Onyń aıtýynsha, úıdegi janjal, áke men sheshe arasyndaǵy qarym-qatynastyń durys bolmaýy – qyzdyń bolashaqta jaqsy ana, kelin bolyp qalyptasýyna balta shabatyn negizgi faktorlar.
– Otbasynda erinen jábir kórgen anadan kóbine qyz eshqashan durys tárbıe alyp shyqpaıdy. Januıanyń birligi úshin ózin qurbandyqqa shalyp, uryp-soǵýǵa tózgen keıbir ot anasy qyzynyń tárbıesine keri áserin tıgizip jatqanyn túısinbeıdi.
Al qyz bala tabıǵatynda óziniń ákesine ne baýyryna uqsaıtyn adamǵa turmysqa shyqqysy keledi. Aınalyp kelgende anasynyń ómirin qaıtalaıdy. Araq ishse de ony ózgeredi dep oılaıdy.
Ábden kóńili qalǵan kezde ǵana qyz-kelinshekter áleýmettik jelide "jigitterge senbeńder" degen sııaqty ártúrli pikir jaza bastaıdy. Al ony oqyǵan jastar qandaı úlgi alady?
Sondaı-aq otbasynda zábir kórgen ananyń qyzdarynyń da balaǵa degen mahabbaty oıanbaıdy. Óıtkeni ózin jaqsy kórmeıdi. Ishki dúnıesinde máńgi kishkentaı qyz bolyp qalady. Anasyn eshkim syılamaǵandyqtan ol ózin syılaýdan qalady.
Osydan kelip barlyq problema týyndaıdy. Sondyqtan tárbıe berýde psıhologııalyq turǵydan basymdyq berý kerek, – deıdi Zúbaıda Kenenbaeva.
Ajyrasýdyń sebebi otbasyndaǵy tárbıeniń kemdiginde
Buqaralyq aqpart quraldarynda jarııalanǵan málimetke súıensek, Qazaqstanda jylyna 52 myńǵa jýyq otbasy ajyrasady. 200 myńdaı áıel jasandy túsik jasatyp, 1700-deı bala ata-ana qamqorlyǵynsyz qalady eken. Sebebin saralaǵan kezde, kóbine túp-tamyry otbasyndaǵy tárbıege kelip tireledi.
Qazaq qyzdary tegine tartqan ór minezdi qaısar bolyp keledi
Psıho-analıtıktiń aıtýynsha, otbasynda oryn alǵan janjal, urys-keriske tóze bermeı qarsylyq tanytyp, kúresýge tyrysatyndar da bar. Negizi qaısarlyq pen ójettilik – qazaq qyzynyń qanynda bar qasıet.
– Tarıhta qazaq pen qyrǵyzda ǵana "attan" dese, áıelder atqa qonǵan. Qazaq qyz-kelinshekterin erkekpen teń sanaǵan. Jaýgershilik zamanda erkekti jerge qaratý úshin áıelin alyp qashý jetkilikti bolǵan. Óıtkeni sol eldiń erkegin basynǵanmen para-par.
Al qyzdy alyp qashý salty tek kelisim arqyly júzege asqan. Qyzdy alyp qashatynyn jeńgesi men sheshesi bilip otyrǵan. Óıtkeni otaǵasyna, aǵaıyn-týysqa basý aıtatyn solar bolǵan. Keshirimge kúıeý jaqtyń bedeldi adamdary kelgen.
Iaǵnı, birin-biri durys tanymaıtyn eki jas ruqsatsyz, kelisimsiz otaý qurmaǵan. Al qazirgi jastar alyp qashýdyń reti solaı dep tanymaıtyn qyzdy bosaǵasyna kelin qylyp túsirip alýǵa qumar. Baqytty otbasyn qurýǵa kederginiń biri – osyndaı teris túsinik.
Qazaq qyzdy bes jasqa deıin erkeletip, til tıgizbegen
– Anasynyń da bar jaǵdaıyn jasaǵan. Biz osy atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan salt-dástúrimizdi durys jolǵa qoıýdyń ornyna, ony teris túsinip, teris pikir qalyptastyryp otyrmyz.
Sondyqtan áıel tómen etekti, úıdegi adam sanyna qospaǵan, tek er balaǵa mán bergen degen sııaqty qarabaıyr túsinik qalyptastyrdyq. Al áıeldi kemsitý arqyly er azamat ózin kemsitip turǵanyn sezbeıdi, – deıdi Zúbaıda Kenenbaeva.
Sonymen qatar psıhologtyń aıtýynsha, qyz balaǵa durys tárbıe berýdiń birden-bir joly mektepte eýropa memleketteri sekildi psıhologııalyq sabaqtardy engizý.
"Qyzdy qymtap ustaǵan uıalmaıdy"
Qazaq qyzyn erkin ustaǵan, biraq tym erkinsitpegen. Ata-ana qyzynan eshnárseni aıamaı, onyń muqtajsyz, bula ósýin qadaǵalaıdy. Óıtkeni qyzǵa bergendi qyzyr óteıdi dep biledi.
Sonymen birge qazekeń qyzdy betimen de jibermeıdi. "Qyzdy qymtap ustaǵan uıalmaıdy" deı otyryp, olardy qanattyǵa qaqtyrmaı,tumsyqtyǵa shoqtyrmaı ósirýdy paryz sanaıdy. Olardyń ar uıatynyń saqshysy bárine jaýapty ekenin eshýaqytta umytpaǵan. Sodan da bolar, "qyz ben jylqy jaýdyki" dep qyz tárbıesine meıilinshe saq qaraǵan.
Al uzatatyn kezde qyzynyń nekesin úıden qıyp jibergen.
Qazaq qyzyn qadirleı bilgen
Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Quralaı Sársembına – qazaqtyń salt-dástúrin zerttep júrgen adamdardyń biri. Onyń aıtýynsha, qazaq qyz ben áıelge erekshe qurmetpen qaraǵan.
– Er men qyz balanyń rýhty bolyp jetilip, elshil, ultyn súıý qasıetterdi boıyna sińirýde ata-atanyń eńbegi ólsheýsiz. Bir qyzdyń namysyn bir rýly el qorǵaǵan. Ótken tarıhymyzǵa úńilgende saq, ǵun, túrki dúnıesinen bastap qyz balany qurmetteý dástúri joǵary bolǵandyǵyn kóremiz. Áıelder erlerimen birdeı el qorǵaý isine, memlekettik qyzmetke de aralasqan.
Qazaq ulty qyz balanyń tárbıesine erekshe mán bergen. Arab tilinen ana tilimizge engen "qyz" sóziniń maǵynasy "jibek" degen mánge ıe ekendigi belgili. Demek, áıel zatynyń jibekteı jumsaq minezdi, bııazy bolýy shart.
Qyz balany 13-15 jasqa tolǵansha ómirge daıyndap, anasy bilgenin úıretken. Qyz balany turmysqa erte berip, er balany erte úılendirý salty ómir danalyǵynan týyndaǵan. Otbasylyq ómirge erte beıimdelý, ári urpaǵyn qaıraty tasyǵan jas ýaqytynda ómirge ıkemdeý maqsatyn kózdeıdi, – deıdi tarıhshy Quralaı Sársembına.
"Sheshesin kór de qyzyn al"
– Tárbıesi túzý qyz baladan ana beınesi kelip shyǵady. Tárbıeniń túzý bolýyna otbasyndaǵy ata, áje, áke, ana beıneleri yqpal etken. Máselen, abyroıly, qadirli áke – qyzdyń tárbıesiniń irgetasy. Áke syılaǵan qyz kúıeýin syılaýǵa qabiletti bolady. Anasyn qadirlegen adam ana ataýlyny qurmetteıdi.
Súıinbaı jyraý jyrlaǵandaı: jaqsy áıel ám jurttyń anasyndaı. Eń bastysy ana tárbıesi arqyly ulttyq bolmystyń qalpy buzylmady. Ótken tarıhymyzǵa kóz júgirtsek "alyp anadan týady" degendeı, sansyz batyr babalarymyzdyń tulǵasy da analarymyzdyń tárbıesin pash etedi.
Sondaı-aq halqymyz qyzdardyń aqyldyǵyna, tektiligine basa mán bergen. Sonymen qosa qyzdyń syrtqy kórkine kóz tastap turyp ishki jan dúnıesine, rýhanı baılyǵyna da zer sala bilgen.
"Aqyldy áıel izde, izdeseń sen, esti bolsa, tórt qubylań teńeler" dep jazypty Júsip Balasaǵun babamyz. Dana Abaı:
Jasaýshy dep, maldy dep baıdan alma,
Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba.
Ary bar, aqyly bar, uıaty bar,
Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma, – dep ósıet aıtady.
Aqyldy ana qyzyna tizeden tómen kóılek kıgizgen
– Analar, jeńgeleri qyzdyń kıim kıisine, júris-turysyna, qaı ortada bolsyn, ózin-ózi qalaı ustaý kerektigine erekshe mán bergen. Esi kirip qalǵan qyz balaǵa basyna taqııa, ústine tizesin jaýyp turatyn kóılek kıgizip, tulymshaǵyn órgen. Sholpyǵa erekshe mán bergen.
Dástúrli qoǵamda jazdygúni juqa matadan tigilgen taqııa kıse, qysta bórik kıgen. Turmysqa shyqpaǵan boıjetken barynsha sándi kıinip júrgen. Qyzdardyń kıimderi oıý-órnektiń san túrimen áshekeılep, túrli tastarmen bezendirilgen, – deıdi Quralaı Sársembına.
"Qyz tárbıeli bolsa, kelin ónegeli bolady"
Zeınep Ahmetova bir sózinde "Óz basym, ylǵı da jastardan bir nárseni talap etýden buryn olarǵa úlkenderdiń aldymen ózderi úıretýi kerek ekenin, kórsetýi kerek ekenin aıtyp kelemin. Al budan shyǵatyn korytyndy – qyz tárbıeli bolsa, kelin ónegeli bolady. Kelin ónegeli bolsa, ana parasatty bolady. Ana parasatty bolsa, áje danyshpan bolady. Ómir osylaı jalǵasady" degen bolatyn.
Qazaq áıeli basyna túsken kez kelgen aýyrtpalyqty qasqaıyp turyp qarsy alyp, balalaryn baǵý úshin qandaı jumysty bolsyn atqaraýǵa ázir ekeni shyndyq.
informburo.kz
