Eger ana tiliniń múshkil jaǵdaıy týraly Asanqaıǵyǵa salyna zarlap, jylap-syqtaý jóninen álem chempıonaty ótkiziletin bolsa, onda bizdiń qazekem, sózsiz, birinshi oryn alar edi. Jáne de sol júldeni alyp jatyp, mindetti túrde oryssha «spasıbo» aıtar edi.
Bul tujyrymymnyń bultartpas dálelderi men jarqyn kórinisterin táýelsizdik alǵannan beri kúnde qulaǵymyzben estip, kózimizben kórip kele jatyrmyz: memleket basshysy aýyq-aýyq memlekettik til mártebesin aspanǵa bir kóterip tastap, jurtty serpiltip hám úmittendirip qoıady da, artynan óz qaramaǵyndaǵylarǵa qoıǵan jańa talaptary sıyrquıymshaqtanyp kete barady…
Mine, kúni keshe prezıdent qazaq tiline qatysty taǵy da bir myqty, saıası mańyzy men astary tereń pikir aıtyp qaldy. Aqordadaǵy kezdesýiniń birinde aıtqan onyń til týraly pikiri eldi dúr silkindirip jiberdi. Keıbireýler onyń bul sózderin til máselesindegi túbegeıli betburys, rýhanı revolıýııa retinde qabyldap, bórikterin aspanǵa laqtyryp jatty.
Bir jaǵynan, osynyń ózi kúlkili. Táýelsizdik alǵanymyzǵa 26 jyldan asty. Biz bolsaq áli de bala sııaqtymyz: tól úkimettiń otyrysy memlekettik tilde ótip jatqanyna qýanyp jatyrmyz. Netken aqkóńil de ańqaý edik!
Biraq eshten kesh jaqsy, bılikke degen o basta qalyptasqan synshyl kózqarasyma qaramastan, prezıdenttiń dál osy sózin, osy jarııa ustanymyn óz basym ishki saıasattaǵy oń ári myqty ózgeris dep sanaımyn. Onyń syrtqy saıasatqa da óz áseri bar ekenin uǵyna bileıik. Óıtkeni tilge qatysty (sonyń ishinde orys tiline tıip ketetin) mundaı talap qazirgi kúrdeli geosaıası ahýal tusynda aıtylyp jatqany da prezıdent pozıııasynyń pármeni men salmaǵyn arttyryp jiberdi. «Orys álemin» postsovettik keńistikte múmkindiginshe saqtap qalý, kerek bolsa, onyń aýqymyn odan ári keńeıte túsýdi maqsat tutyp, óz saıasatynyń ustyny etip alǵan Kremlge Aqordanyń dál osy málimdemesi unap qalmaǵany beseneden belgili. Bul jaǵyn da túsinip, bıliktiń osy nıetine, ultshyldyq turǵydaǵy jarııa sózine qoldaý kórsetýimiz kerek.
Prezıdenttiń sózin qup alyp, kelesi kúni úkimet óz otyrysyn taza qazaqsha ótkizýge tyrysyp baqty. Sonda da qysqa kúnde qyryq ólip, uıatqa ushyraǵan mınıstrler men ákimder tabylyp jatty. Sonymen birge osynaý talapty tek qana resmı jıyndar men hat almasýdy qazaqshalandyrý dep túsiný – túbegeıli qate. Ol – tek bıýrokratııalyq, kelte qaıyrylatyn keńselik tásil ǵana. Qalyptasqan tildik jaǵdaıdy túbegeıli ózgertý úshin shendiler ózara, halyqpen jáne baspasózben de qazaqsha sóılesýi tıis. Biraq qazaqsha múldem qaqpaıtyn mınıstrler men depýtattar endi ne isteıdi eken? Ilespe aýdarmaǵa júginip, qutylyp ketedi-aý dep otyrmyn.
Já, bunyń bári – máseleniń bárimizge beseneden belgili jalpy saıası jaǵy. Men bolsam, basqa jaǵyn aıtqym kelip otyr.
Oryssha barlyq saıttarda prezıdenttiń sózi: «Deıatelnost parlamenta ı pravıtelstva doljna osýestvlıatsıa tolko (!) na gosýdarstvennom ıazyke», – dep berilgen edi. Óz basym, basqa – basqa, naq osy orys tilinde prezıdent dáıeksóziniń dál osylaı berilýin ulttyq saıasattaǵy moraldyq jeńis dep qabyldap, ishteı «táýbe!» degen bolatynmyn.
Biraq qýanyshym kópke sozylmady.
Óıtkeni prezıdent sóziniń qazaqsha nusqasy (Aqordanyń resmı saıtynda): «Parlament pen úkimettiń qyzmeti memlekettik tilde júrgizilýge tıis», –dep berildi.
Iaǵnı resmı keńselerdiń bosaǵasynda pás bop júrgen memlekettik tildi tórden bir-aq shyǵarǵan, Qazaqstan jaǵdaıynda erekshe saıası mańyzy men salmaǵy bar «tolko»degen sóz eki ortada iz-túzsiz joǵalyp ketti. Dálirek aıtsaq, ony bireýler alyp tastady.
Óz basym mundaı jaıtqa asa tańǵalǵan da joqpyn. Óıtkeni bundaı jaǵdaı bizdiń bıliktiń tabıǵatyna óte-móte tán qubylys: bizde qazaqtildi jáne basqa tildi aýdıtorııaǵa eki túrli messedj jóneltip otyrý ádetke aınalyp ketkeli qashan!
Mundaı sóz ekvılıbrıstıkasyn men biz áli de aryla almaı kele jatqan, eski, sovet dáýirinen qalǵan aýrýdyń sarqynshaǵy dep bilemin. Qıt etse boldy, orystildi qaýymnyń, onyń artynda turǵan soltústik kórshiniń qabaǵyna qaraımyz. «Olar ne oılap qalady eken?» dep ýaıymdaımyz. Ala taıdaı búlinip qalar dep, Kreml jaqqa áli de jaltaqtaımyz. Quddy bir qubylamyz Mekke emes, Máskeý sııaqty.
Bir sózben aıtqanda, prezıdenttiń bir aýyz sózin eki túrli etip elge taratyp, masqara boldyq. Ulttyq múdde úshin kúreste bir qadam alǵa jyljyp, eki qadam artqa shegindik.
Jıi aıtyp júretin bir sózimdi osy jerde qaıtalaı ketsem, artyq kórmeńizder.
Kenje qyzym qazaq mektebinde oqıdy. Sabaqtan alyp ketýge barǵanymda, mektep aýlasynda basqa ult ókilderin kezdestirip qalamyn. Osynda oqıtyn balalardyń ata-analary. «Balańyzdy nege qazaq mektebine berdińiz?» – degen saýalyma olar: «Óz basym sovet dáýirinde oryssha oqydym, jasym kelip qaldy, endigi jerde qazaqsha úırenip jetistirýim neǵaıbyl. Biraq Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde. Men ortaq Otanymyzdan eshqaıda kóshpeımin. Sondyqtan da meniń balam erteń eshkimnen de kem bolmaı, Qazaq elinde tolyqqandy ómir súrýi úshin osy mektepke berdim», – dep jatady.
Mine, basqa ult ókilderiniń sana-sezimindegi revolıýııa osy. Al bizdiń shendiler áli de bolsa osy asa mańyzdy psıhologııalyq ózgeristi uǵa almaı keledi (álde uqqysy joq pa, bilmedim). Iaǵnı qazaq tiliniń ýaqyt ótken saıyn órkendeı túsetinine basqa jurt senedi de, tıisti qam-qareket jasaıdy, al bizdiń aqpaqulaq mınıstrler men depýtattar prezıdent bir jerinen teýip qalmasa, qozǵalǵysy joq. Ne degen masqara! Ne degen rýhanı beısharalyq!
«Basqa ulttardyń quqy buzylady» dep baıbalam salýshylarǵa aıtar ýáj mynadaı bolýy tıis.
Prezıdenttiń sózinde óz qyzmetin qazaqsha júrgizý talaby mınıstrler men depýtattarǵa qoıylyp otyr. Iaǵnı ózin saıası qyzmetke arnaǵysy keletin kez kelgen azamat til turǵysynan osyndaı talap qoıylatynyn bilýi tıis. Soǵan daıyn bolǵany abzal. Tildiń maıyn tamyzbasań da, talaptan, tyrysyp baq. Onyń ózin jurt jyly qabyldaıdy, batasyn beredi.
Onyń ústine shendilerdiń qazaq tilin meńgerýge degen ynta-jigeri arta túspek, óıtkeni ondaı jaǵdaıda bilimi men iskerligi teń eki úmitkerdiń ishinen qazaqsha kósilip turatyn kadr ǵana top jarary da túsinikti ǵoı. Qazaqsha bilse, óz salasyna qatysty aqparat aıasy da keńı túsedi, qazaqy bop bara jatqan qoǵammen aralasýy da jeńildeıdi, saılaýǵa túse qalsa qoldaýshylary da kóbeıedi.
Qazaq tilin oqyp-úırengisi kelmese, basqa, jeke sharýamen aınalyssyn. Mınıstr ne depýtat bolmaı-aq ta kún kórýge bolady ǵoı.
Árıne, memlekettik til mártebesin ózine laıyqty konstıtýııalyq deńgeıge kóterý úshin atqarylar sharýa shash etekten. Ony barshamyz aıtyp ta júrmiz. Onyń ishinde tek sheneýnikterdi synap-minep qana qoımaı, osynaý iske jalpyulttyq sıpat berip, qoǵamdy da qatystyrý mindeti alda tur. Máselen, kúni keshe ataǵy jer jaryp, dúrkirep júrgen «Qazaq tili» qoǵamy qaıda? Nege onyń jumysyn jandandyrmaımyz? Qazaq tili úshin kúres (ár nárseni óz atymen ataý kerek) qoǵamdyq kúres bolmaıynsha, másele ornynan jyljymaıdy.
Bıliktegilerdiń bári máńgúrt emes, ol jaqta da ulttyq múdde jolynda kúresýge daıyn azamattar bar. Biraq qoǵamnyń qyzý qoldaýynsyz olardyń qoly qysqa, múmkindikteri shekteýli.
Eń bastysy, sanamyzǵa sińip ketken rýhanı refleksten, tili men dili bólek basqalardyń qabaǵyna qaraý ádetinen at quıryǵyn kesisip, birjolata qutylýymyz kerek. Menińshe, qazaqtyń ózi de, onyń dosy men dushpany da ondaı ózgeristi órkenıettik damýdyń bir kórinisi dep qabyldap, til saıasatyndaǵy bizdiń jańasha qımyl-áreketimizdi qabyldaýǵa daıyn.
Ámirjan QOSANOV, saıasattanýshy
arnaıy «Jas Alash» úshin
