Aqyndardyń «qylmystyq toby» týraly jyr

968

Aqyn Ábýbákir Qaıran – 60 jasta!

Shubattan shyqqan…

Ábýbákir Qaıranǵa

Sheńgelmen oınap,

Jantaqta jatqan jantaıyp,

Ýyzǵa toıǵan

Botadaı bula, balpaıyp,

Tártipti topta

Túsedi kózge tulǵasy,

Tarbaǵataıdyń

Tasyndaı qojyr talpaıyp.

Aınalǵan óleń,

Baıyrǵy balbal qaıda der,

Aq boran soǵyp,

Aıtqandaı sálem aıǵa jer,

Qaıran el joǵyn

Ýaıymdap jyrmen izdegen,

Qaınary móldir,

Qaıraǵy qatty qaıran er!

Qolqany qaýyp,

Juldyzsyz túni qalanyń,

Aqynnyń beıýaq

Taýyspaı qoımas amalyn,

Toıotadan da

Taı-atan artyq kórinip,

Trotýar teýip,

Izdegen túıe tabanyn.

Túıeshi shaldyń

Túgesip ishken shubatyn,

Daladaı aqyn

Dalada ǵana týatyn,

Qazaqy sózdiń

Máıegi sińgen maıtalman,

Qymyzdan, ıakı,

Shubattan ǵana shyǵatyn!

Tabıǵı qalpyn

Buzbaǵan búlde jamylyp,

Kóleńke túsip,

Kórmegen ishi tarylyp,

Túıeniń súti,

Kıeli quty dem berip,

Aǵarǵan iship,

Aǵynan júrgen jarylyp,

Qabaǵy túsip,

Qabarjyp keıde qulazyp,

Qabyrǵa – qamal,

Buzǵysy kelip qaǵynyp,

Burqyrap býy,

Shýdasy týdaı jalbyrap ,

Qańtarda qaınap,

Býradaı bultqa shabynyp,

Azýy qaqsap,

Aıaǵy aqsap qaqpannan,

Shyqsa da asqaq,

Qasqyrdaı kókke tabynyp,

Asyǵyp qýyp

Adasyp qalsa saǵymnan ,

Asyra jyrlap,

Aspanyn júrgen saǵynyp,

Jol uzaq, áli,

Órleı ber, aqyn, aldyńda,

Ómirdiń bári

Aǵyn bop… óleń aǵylyp!

Aspan

Býra bulttar

Jerge tónip

Kók qursap,

Eske tústi

Burynǵy bir ótkir shaq,

Tunjyr oıǵa

Batyratyn osylaı

Ózimiz de

Bulyńǵyrlaý bop tursaq.

Aq qaǵazǵa túspegenmen

Dastan bop,

Tańǵajaıyp sátter ótti

Bastan kóp,

Ábýbákir

Aqyn inim ekeýmiz,

Túngi baqty

Kezýshi edik mastaý bop,

Appaq qarǵa

Aýnap jata ketýshi ek

Óleń oqyp ,

“Aspan! Aspan! Aspan!”-dep.

Qylmystyq top

Aqyn Ábýbákir Qaıranovtyń Almatydaǵy Mamyr yqsham aýdanyndaǵy úıinde aqyndar jıi bas qosyp,poezııa keshterin ótkizip turady.Bir joly Semeıden aqyn Tynyshtyqbek Ábdikákimov kelipti.Olarǵa sálem bere kelgen jas aqyndar qandaı, emin-erkin bir juma dúrildetse kerek. Bir kúni Baıanǵalı zvondasa,telefondy Ábýbákirdiń sabyrly, parasatty zaıyby Gúlzııa alyp, bolǵan jaıdy aıtady. Sonda Baıanǵalı.

Qosylsa Ábýbákir,Tynyshtyqbek,

Ketedi qańtarda da kún ystyq bop,

Mamyrdy azan-qazan qylady eken

Sekildi basyn qosqan qylmystyq top!—degen eken.

Úsh qatyn men kúshti aqyn

Aqyn Ábýbákir Qaıran telefon arqyly sóıleskende:

-Gúlzııa Semeıge toıǵa ketti. Qasynda Ǵanımat qudaǵı, taǵy bir áıel bar –depti. Sonda Baıanǵalı:

Toıǵa ketti úsh qatyn,

Úıde qaldy kúshti aqyn,

Endi qandaı amal bar

Otyryp al da, qys taqym! – degen eken.


Baıanǵalı Álimjanov,

Qazaq úni

Pikirler