«Eki tarlan bóri edim…»

653

(Alaqandaı esse)

Qazaq jurtyn áserli áýenge bólegen áıgili bard aqyn Tabyl Dosymovtyń shyn aty Tarlanbóri desedi. Ózi de naǵyz tarlansha ǵumyr keshti. Mahambet aqyn jyrlaǵandaı, «Bórideıin jol tartyp, Jaýyrynyna muz qatyp, Jalaýly naıza qolǵa alyp», ot pen sýdyń ortasynda arpalysty da júrdi.

Qudaıǵa shúkir, Tabyl dos-jarannan kende bolǵan joq. Atyraý men Almatynyń arasynda saıraǵan izi qalǵan sal-seriniń sońyna ergen serikteri az bolýshy ma edi?! Ejelden kele jatqan buljymas dástúr: jyraýlar jalǵyz jortpaıdy! Kómeıine boztorǵaı uıa salǵan Tabyldyń da tóńiregi toly tepse temir úzetin jigerli jigitter edi. Týmysynan saýyq-saıranǵa áýes jigit-jeleńdi aıtasyń, aqynnyń shyn janashyrlarynyń arasynda qazaqtyń birtýar boıjetkenderi de bar-dy.

Bárimiz de onyń dosy edik. Aǵa-dos... Ini dos... Qurby dos... Kýrstas dos... Ásker dos... Sazger dos... Aýyldas dos... Baýyrlas dos... Qatarlas dos... Qalamdas dos... Biraq dostyń da dosy bar. Sonyń ishinde Bıjannyń orny bólek ekenin barshamyz tikemizden tik turyp moıyndadyq. Bıjan Qalmaǵanbetov. Kelbeti kelisti, kórkem minezdi jigit. «Sabyrly, salıqaly, salmaqty» degen sınonımderdiń bári bizdiń Bıjanǵa quıyp quıǵandaı jarasa ketedi. Ózi kásipker. Kásipker bolǵan soń, tabysy joǵary. Biraq namysy odan da joǵary. Ózi óleń jazady. Alaıda burqyratyp kez-kelgen basylymǵa usyna bermeıdi. Talaby da, talǵamy da bıik. Jazǵan jyryn desteleı de, kesteleı de biledi.

Ol Tabyldy kózi tirisinde-aq tóbesine kóterdi. Ómirden ótken soń rýhyn aspandatty. Aqyn dosynyń altyn qazynasynyń ár qıqymyna deıin tirnektep terip, jınap-jınastyryp, jaryqqa shyǵaryp keledi. Jyl saıyn keminde bir shara uıymdastyrady. Sóıtip, Alataýdy Atyraýǵa kóshirýdi armandaǵan tolaǵaı Tabyldyń ózin taýǵa aınaldyrdy. Juldyzyn bıikten jaqty. Ózi mekendeıtin Aqtóbe men Tabyl dosy máńgilik uıqyda jatqan Atyraýdyń arasyn jol qylýdan jalyqqan emes.

«Isataıdyń barynda Eki tarlan bóri edim» dep kúızelgen Mahambet aqyn sekildi Tabyl ómirden ótkennen keıingi Bıjannyń halin kórýge kóz, sezinýge júrek kerek. Sol Mahańnyń óleńin óziniń oı eleginen ótkizip, «eki tarlan bóriniń» biri bop qaıǵy-qasiret shegý bárimizden góri bizdiń Bıjan batyrdyń mańdaıyna kóbirek jazylǵany anyq. Ol Tabyl dosynyń rýhyn ǵumyr boıy ulyqtaý mindetin moınyna aldy. Bul iske bar ynta-yqylasymen berile kiristi. Bard aqynnyń onsyz da bıik beınesin asqaqtata tústi. Áli de órlete bermek.
Sondyqtan, «Eki tarlan bóri edim...» degen tolǵam-tujyrym Bıjannyń qazirgi muńly monology ǵana emes, mártebeli mindettemesi der edik. Dostyqqa beriktiktiń, amanatqa adaldyqtyń úılesimdi úlgisi bul.

Tarlanbóri – Tabyldyń amanatyn arqalaǵan Arlanbóri – Bıjan búgin alpystyń altyn qaqpasyn ashty. Alty qyrdyń altyn kilemine aman-esen ári abyroımen basqan qadamyńyz qutty bolsyn, Bıjan dos!

Baýyrjan OMARULY

Pikirler
Redakııa tańdaýy