Ularbek Dáleıuly. Saıtan asý

1314

Bala kúnimde esimde erekshe qalǵan osy bir jumbaq oqıǵa keshe qabir basynan qaıtar jolda esime taǵy túsip, sanamda qaıta jańǵyrdy... Jazmysh kúni tolǵan jezdem jeltoqsannyń qar burqaǵan ashýly bir túninde talma aýrýynyń kesirinen o dúnıege attandy. Altaıda týyp, Saryarqadan máńgilik meken tapty. Jan pendesine qyldaı qastyǵy joq, túzý jaratylǵan jannyń kókireginde qanshama armandar birge ketti eken?! Ol kisi ekeýimiz kýá bolǵan qorqynyshty jumbaqtyń da túıini sol boıy sheshilmeı ketti.

Hosh, paqyryńyzdyń uzynsonar hıkaıatynan jalyǵyp ketpegeısiz!

*   *   *

Men segizinshi klasta oqıtyn jyly kúzde aýdan ortalyǵynda dúrkirep lotereıa oıyny ótti. Bizdiń taý qazaqtary ony «Belet sýyrý» dep ataıtyn. Ár bılettiń quny onsha qymbat emes. Kúzgi jıyn-terimdi aıaqtap, mal jaılaýdan túsken shaqqa týralap ótkiziletin osynaý dýman asa bir qyzyqty ótetin. Bas júldege – shaǵyn qol traktor, odan keıingi oryndarǵa ár tıiptegi motoıkl, turmystyq tehnıkalar, eń sońyna qaraı kir jýatyn shylapshyn men qol taraq sııaqty utystar beriletin.

Osy uly naýqandy betke alǵan qazaqtarmen birge ákem de toǵyz jasar kenje inimdi qasyna ertip, aýdanǵa tartty. Bılet sýyratyn úlken alańdy aınala ashylǵan bazar ishi túrli qyzyqtyń kýási bolatyn. 15-20 kósh boıy júretin shalǵaı ormandy taýlardy jaılap, jaz rahatyna batsa da, dúnıe qyzyǵynyń bir qaınaýy kem qalǵandaı sezinetin momyn malshylar jony jarylardaı semirgen maldaryn aldyna salyp, bazar jaǵalaıtyn. Egin qamymen aýylda qalyp, oıdyń qara shybynyna talanyp, alaqandaryn ketpen qajaǵan, saýsaqtary shor-shor bolǵan qatpa dıhandar da berekeli kúzgi sáttiń sońǵy qyzyǵyn tamsana qyzyqtaıtyn.

Aınala toly ý da shý boldy deıdi kózimen kórgender. Sýyrǵan bıletinen júlde shyǵyp, bytyrlaǵan torsyldaq pen dańǵaza mýzykanyń arasynan traktoryn aıdap, motoıklderin jetektep, qýanyshtan jylap ketip jatqandarǵa qarap elitken adamdar ýys-ýys bılet alyp jatypty. Sol sátte asa kóp aqshasyn bir-aq salǵan bir uıǵyr saýdageriniń utysyna shylapshyn, taraq sııaqty maıda-shúıde zattar ǵana shyqqan eken. «Mal ashýy – jan ashýy» degen álgi uıǵyr kósheniń qaq ortasynda ózine qol salypty. Qanjardaı jalańdaǵan qasap pyshaǵyn alyp shyǵyp, óz qarnyn ózi jarypty. Jol jıegindegi beton aryqqa quıylǵan qanyn kórgen qazaqtar shoshynyp, keıin qaraı dúrkireı yǵysypty. Dál osy sátti kózimen kórgen Ádil dosym keıin maǵan ezýi kópirshı áńgimelep berdi.

Kóneler aıtatyn «Dúnıe – bazar» degen osy da...

Sol kúni keshke qaraı bizdiń shańyraqqa qýanyshty habar jetti. Alǵashqy sýyrǵan elý bıletten eki taraq qana shyǵyp, kóńili qalǵan ákem keıin qaraı yǵysa bergende, erke inim júrmeı turyp alypty. Kenjesiniń kóńilin qımaǵan ákem naraý keıippen bes bılettiń aqshasyn qolyna ustatypty da, úmit dúnıesinen kúderin úzbeı, bılet betindegi qara syrdy tyrnaǵymen ashyp jatqan inime qarap turypty. Birinshi, ekinshisinde eshteńe joq. Úshinshisin ashqanda, áteshtiń sýreti shyǵypty.

Bul degenińiz – bas júlde! Iaǵnı, on segiz attyń kúshi bar, shaǵyn turpatty sý jańa traktor!

Bul súıinshi habardy bizge «Belet bazarynan» erte qaıtqan aýyldastar jetkizdi. Ne kerek, osynaý dýly jańylyq kúlli Turǵynnyń saı-salasyn kezip ketti. Temir ataýlyǵa qumar meniń qýanyshymda shek joq. Sol kezde aýylymyzda úsh-aq traktor bar-tuǵyn. Kóktem shyǵa jer jyrtyp, odan qalsa taý jaqqa úı kóshiretin traktorshylardyń qoly bir bosamaı júretin. Meniń kózime olar asa bedeldi adamdar kórinetin. Aıtýly oljany aýdanǵa barǵan sol úsh traktorshynyń birine aıdap ákelýge tabystaǵan ákem, sońy tumandy jańbyrǵa aınalǵan kúzdiń sury keshin jamylyp, inim ekeýi úıge keldi.

Aldyna aqtyq baılap, malmandaı sý bolǵan eki jigit aýylǵa tún ortasynda jetti. Uıqyny umytyp, olardyń kelýin tórt kózben kútken bizdiń qýanyshtan esimiz shyqqan. Marqum jezdem de sol berekeniń ishinde, asa bir yqylaspen qonaqtardy kútip birge júrdi. Et asylyp, shashý shashyldy. Úıge jınalǵan kórshiler dýmandatyp, tań ata tarqasty.

Esigimizdiń aldynda kúnge shaǵylysa jarqyraǵan qyzyl traktordyń qyzyǵy aı boıy taramady. Árıne, qur traktordyń ózimen kóp tirlik bitpeıdi. Endi oǵan tirkeme jasatý kerek. Ol shaqta taýly aýyldan qajetti temir-tersekterdi tabýdyń ózi muń bolatyn. Soǵys aıaqtalǵan jyldary orystar ýran kenin alý úshin taý jastaı salǵan Kóktoǵaı ken qalashyǵynda ıen qalǵan temir qorshaýly úıler, ehtar mol edi. Tirkemege kerek qos dońǵalaq pen arqaý temirler bir tabylsa, tek sol jaqtan ǵana kezdesedi.

Qarasha aıynyń sońyna qaraı ákem jol qamyn jasady da, jezdem ekeýmizdi Kóktoǵaı basyndaǵy Jińgede otyratyn sheshemniń aǵasyna, naǵashymyzdyń úıine jumsady. Aldyn-ala kelisip qoıǵan, naǵashym jınap qoıǵan qajetti dúnıelerdi alyp kelýimiz kerek. Eki orta alys, atty adamǵa kúnshilik jol.

Meniń eki kúndik demalysyma týralap, tań ata jolǵa shyqtyq. Bári esimde: ol kún qarashanyń jıyrma besi, kún sátine senbi edi. Qateri kóp jolǵa daıyndalǵan ekeý – qoı aýzynan shóp almas momyn, uzyntura jezdem; aldy-artyn áli bajaılap úlgermegen, segizinshi klasta oqıtyn juqa sary bala edi. Jaz boıy egis basynda, moınynan qamyt, arqasynan arba túspeı, ábden aryqtaǵan tory atyma degen senimim de azdaý edi.

Keshtete Jińge aýylyndaǵy naǵashymnyń úıine jetip bir tún qondyq ta, qoraǵa jınap qoıǵan temir-tersek, dońǵalaqtardy eski arbamyzǵa tıep alyp, Kóktoǵaı qalashyǵyna tústik. Maqsatymyz – úıden shyǵarda qaltama ákem salyp bergen tıyn-tebenge uıǵyr ashanasynan toıyp tamaqtanyp alyp, túnge qalmaı úıge jetý. Endi bastalǵan súrkeı qysta, aq aıazda saýdasy dúrkiregen Mámet ahýnnyń shaǵyn ashanasyna keldik. Alasa elektr baǵanyna júristen qajyǵan atymdy baılap, artyma burylsam, jezdem ashana artyna qaraı burylyp barady eken. Tabıǵı qajetin óteýge ketkenin bildim de, sol jerde kútip tura berdim. Arada biraz ýaqyt ótti. Uıtqyǵan jelden tońazyp, jaǵamdy kóterip aldym. Odan ári kútýge shydamym jetpeı, ashana artyna burylǵanym sol edi, etpetteı qulap jatqan jezdemdi kórdim.  Zárem ushyp ketkeni sonshalyq, júgirip janyna baryp, ıyǵynan tartyp, shalqasynan jatqyzdym.

Aýzy kópirshigen qyzyl qan. Talma aýrýy baryn, ol ustap qalsa, kez-kelgen jerde jyǵylyp qalatynyn biletinmin. Alǵashynda ne isterimdi bilmeı sasqalaqtap qaldym da, bas kıimin jastap, qolǵabymmen aýzyndaǵy qandy súrttim. Buryshta sereıip talyp jatqan adamdy eshkim kórmese kerek, qoldary sýyqtan qatyp qalypty. Esime osy tusqa jaqyn mańdaǵy ákemniń dosy túse ketti. Oılanyp turýǵa ýaqyt joq, júgirip sonda bardym. Ákemniń dosy úıinde joq, menen birer jas úlken uly ǵana bar eken. Birdiń basyn, birdiń aıaǵyn aıtyp, túsindirgendeı boldym. Jyldam kıingen ol esigin ashyq qaldyrǵan boıy maǵan erip júgire jóneldi. Alqynyp jetkenimizde,  álginde jyǵylǵan jerinde jezdem joq. Ornynda  qarǵa sińip soqtalanǵan qan izderi, aýyzyn súrtkende juqqan qyzylkúreń daqtary bar bir syńar qolǵabym ǵana jatyr.

Jaǵalaı izdedik, tappadyq. Ashana aldyndaǵy tarlaý kóshe birtindep keńeıip, arǵy jaǵaǵa ótetin eski aǵash kópirge jalǵanatyn. Nege ekenin qaıdam, júregim solaı qaraı alyp ushty. Ekeýlep júgirip kelemiz. Qazaqtar men qytaılar arasyndaǵy talaı qyrǵyn soǵystarǵa kýá bolǵan aǵash kópirden óte bere, alystan qarańdaǵan jezdemniń sulbasyn tanydym.

Qasyna baryp:

– Júrińiz, arbaǵa baraıyq. Tamaq iship alyp, úıge qaıtaıyq, – dedim.

– Arbań qaıda, úıińe óziń bara berseńshi...

Júr-júrlep qolynan tartamyn, ol bolsa alǵan baǵytynan qaıtpaıdy.

Ekeýlep júrip, artqa qaıtýǵa kóndirdik. Jezdemniń talma arýy ustaǵanda osylaı ýaqytsha esin jınaı almaıtynyn jolda kele jatyp túsindim.

Aýyr júkten beli talyp, tórt aıaǵyn kezek kóterip, jalyn qyraý shalǵan kónbis tory atym ornynda baılaýly tur eken. Manaǵydaı emes, jaǵalaı baılanǵan attar men kisi qarasy kóbeıip ketipti. Sol jerden jıen aǵama kezdesip qaldym. Keshe ǵana apaıyma amandasyp, júzdesip shyqqamyz. Jezdemdi aýrýhana aparý kerek ekinin aıtyp, bolǵan jaǵdaıdy baıandadym. Kún jeksenbi bolǵandyqtan, emhanada dáriger az bolatynyn, sonda da bir tanysyna ótinip kóretinin aıtyp, ózi bastap, emhanaǵa tarttyq.

Kezinde dúrildegenimen, qazir syry ketip, tozǵan emhana aldyna arbany qaldyryp, jaıaýlaı kirdik. Tanys dárigerdi ertip, jıen aǵam da jetti. Ota bólmesine jezdemdi alyp kirgen  ol áınek synyqtary tilgen ıegin tigip, jaqsylap tańyp berdi.

Qystyń qysqa kúni tez aýyp ketti. Jıen aǵama rahmet aıtyp, úı jaqty betke aldyq. Jolaı bir ashanaǵa soǵyp ystyq shaı ishken bolsaq ta, jegenim jelim bolyp men júrmin. Qalashyqtan shyǵa beriste «Daýan» dep atalatyn bıik asýǵa jetkende kún keshkire bastady. Taý etegi tola qytaılardyń molasy. Jolǵa tym jaqyndap ketken zıratqa bajaılaı qarap, qulpytastarǵa kóz júgirtip, oqyp kelemin. Ár qulpytas aldynda shashylǵan gúlder men araq qumyralary, tamaq ydystary bar eken. Olardyń dinı senimi boıynsha, árýaqtar tirilerden tamaq, o dúnıege qajetti aqsha suraıdy. Sol úshin qabir basyna ár túrli taǵamdar qaldyryp, aqsha beınesinde qıylǵan qaǵazdardy órteıdi. Áıgili qytaı jazýshysy Lý Shúnniń «Dári» degen áńgimesi esime túsip, boıymdy azdap úreı bıledi. Áńgime mazmunynda qytaılar ókpe aýrýlaryna adam qany em bolady dep esepteıdi hám solaı daqpyrt taratady. Úkimettegi jendetter aqsha tabý úshin jazyqsyz adamdardy ólimge úkim etedi de, qala syrtyna aparyp basyn shabady. Qannyń tamshysyna deıin qaldyrmaı quıyp alyp, ókpe aýrýlary taraǵan, joqshylyqtan sińiri shyqqan halyqtyń qaltasyn qaǵyp, qymbat baǵaǵa satady.

Asýdan asqansha atqa aýyr bolmasyn dep jaıaýlap, arbaǵa janasa ilbip kelemin. Aýyr oı eńsemdi basyp, boıymdy qorqynysh bılep alǵan. Ol qorqynysh, aldymyzda kezdeser ekinshi qıyndyq – «Kúrekti» asýynan ótý. Oqta-tekte bolmasa, ol jaqtan keshke qaraı adam pendesi júre bermeıdi. «Saıtan asý» degen ekinshi aty bar, jyn-shaıtandar týraly nebir úreıli ańyzdarǵa toly asýdan búgin óte alatynymyzǵa senbeı kelemin. Jaraqatynan kóp qan aǵyp, arba ústinde únsiz múlgip, álsirep kele jatqan jezdemniń túri anaý. Ábden aryqtap, ashyqqan, qajyǵan tory atymnyń kúıi mynaý.

Alǵashqy asýdan asqan soń eńiske qaraı júrisimiz óne bastady. Oıyma joldaǵy Sórti qystaǵynda turatyn apaıymnyń úıi tústi. Sonda túnep, atty jemdep, demaldyryp alyp, erteńgi jaryqta saparymyzdy qaıta jalǵastyrý. Oıymdy jezdeme aıtyp edim, ol kónbedi. «Sabaǵyńnan qalyp qoıasyń, sonymen qatar, áke-shesheń alańdaıdy. Ne de bolsa túndeletip jetip alaıyq» dedi.

Saıtan asýǵa jetkenshe jol kúdirlenip, órli-qyrly soqpaqqa aınalady. Ber jaǵy tereń shatqal. Bul tóńirek ózi sanqıly oqıǵalar men ańyzdar mekeni. Bul asýda erterekte el aǵalarynyń qatal úkimimen ólim jazasyna kesilip, syrtynan atyp óltirilgen «Shákir oqıǵasy» áli kúnge el esinde. Qazir sol aınalma «Shákir tumsyǵy» dep atalady. Odan keıingisi shilikti ańǵar. Kezinde qytaı úkimetine qarsy kóterilgen qazaq sarbazdary bes júzge jýyq qytaı áskerin sol ańǵarda qamap, qyryp tastaǵanyn atamnan talaı estigemin. Aqjońqa adam súıekteri bertinge deıin shashylyp jatatyn edi deıtin kórgender. Al asý túbindegi ıen qalǵan tasqora naǵyz jyn-shaıtandardyń oınaǵy deıtin aýyl adamdary. Sonymen qoımaı, sekseninshi jyldarda ótkizilgen áskerı jattyǵý kezinde jarylmaı qalǵan snarıadtardy bilmeıtin talaı qazaq oınap otyryp, jarylyp ólgen.

Osy asýda ótken kóp oqıǵalardyń biri ári qaıǵylysy jeti-segiz jasar kezimde bolǵan edi.  Osy joldyń boıynda ketip bara jatqan kórshi qystaqtaǵy kisi ushy súıir, ádemi  bir zat taýyp aldy. Qasyndaǵy joldasy «Oǵan jolamańyz!» dese, anaý kónbeıdi. Attan túsip, qyzyqtap kóterip kórse, salmaǵy ájeptáýir. Qorjynǵa salýǵa kelmeıdi, er aldyna óńgerip alý da yńǵaısyz. Sonymen, ishin ashyp kórmek bolady. Pyshaǵyn ortan belindegi jigine qoıyp, taspen urady. Gúrs etken daýys shyǵyp, at-matymen qosa kúl-talqany shyǵady. Alystan barlap, shette turǵan joldasy jeńil jaralanyp, aman qalǵan. Sol kisi qaıtys bolǵan jerge kesek tastardan qoralap qoıylǵan belgini ótken saıyn kóretinmin. Keshe osylaı keler jolda taǵy kórdim.

San qıly oqıǵalar kóz aldymnan tizbektele ótip, ıesiz tasqoraǵa da jetip qalyppyz. Shýdalanǵan juqa bulttardyń arǵy jaǵynan kóringen aı álsiz nuryn tógip tur. Miner jaq betten, jol jıegine túsken surǵylt kóleńkeme qaraýdan da qorqamyn. Jan pendesi joq ıen asý eteginde arba dońǵalaqtarynyń syqyr-syqyr daýysy zoraıyp estiledi. Anda-sanda uıytqyp soqqan jeńil boran birde baıaýlap, birde kúsheıedi. Sary ishikke oranyp alǵan jezdem teris qarap, birdeńelerdi kúbirlep otyr.

Tasqoradan óte bere bastalatyn bıik dóńge kelgende, áldeneden sekem ala oqys úrikken atym shydbyrdy julqa tartyp, jol jıegine yǵysty. Esimdi jınap, aıqaılap daýys berdim. Qos qulaǵyn qaıshylap, jan-jaǵyna eleńdegen janýar esin jıǵandaı bir silkinip aldy da asýǵa qaraı tike tartty. Tym bıiktep ketetin taýdyń ıir-qıyr tastaq jolynda arbadan túsip, janasa jarysyp men kelemin. Áli quryǵan jezdemniń arbadan túsip júrerge hali de joq. Bar senerim – beldigime salaqtatyp taǵyp alǵan mys sapty úlken pyshaq. Qatty ashyǵa qoımasa da, ońaı jem izdegen taý bórileri etektegi eldiń azyn-aýlaq qarań-qurańyn torýyldaıtyn kezi osy ýaqytqa tuspa-tus keletin edi. «Ne bolsa da, qasqyr bolar» degenge joryp kelemin.

Uzaq júristen ábden boldyryp, álginde ǵana ilbip kele jatqan tory atym tasqora janynan úrikkeli jan-jaǵyna eleńdep, júrisi shıraı tústi. Qunan kúninen syralǵy janýarym meniń jaryqshaqtana shyqqan bala daýysymnan júrisine jyldamdyq qosyp, jan-jaǵyna eleńdep keledi. Kesek tastardan orǵyǵan arbanyń ústindegi temirler birtindep artqa syrǵyp, eki oqtyǵy kóterilgen arbanyń jaıyn da bilip kelemin. Asý ústine aman jetsek, janýardyń belin bosatyp, júkterdi rettep alý oıym bar.

Ondaǵan aınalmadan aman ótip, asý basyna da shyqtyq-aý. Qamshylar jaǵy qııa betkeıli asýdyń jolynda júgi aýǵan arba sál shetke shyqsa boldy, bitti deı berińiz, sonaý-ý-ý-ý etekten bir-aq kóresiz!...

Ol qaterden de aman óttik. Asý ústinde qara jel azynap tur. Art jaǵymyzda sonaý alysta, atamzamanǵy jer silkisisinen paıda bolǵan, jumbaq «Kóktoǵaı kóli» aı sáýlesimen aınadaı jarqyraıdy. Odan bergi shatqalda az kinási úshin atylǵan Shákir ataıdyń, bes júzge jýyq qytaı áskeriniń, snarıadtan jazym bolǵan kórshi qystaqtaǵy kisiniń árýaqtary bizdi qýalap kele jatqandaı mazasyz kúıge tústim. At arqasyn sýytyp, arbanyń aýyp qalǵan júgin qaıta rettep, aýyldy betke aldyq. Asýdan túse beriste jol ekige aıyrylady. Biri – men osydan tórt jyl buryn dıirmenge un tarttyra baryp, qaıtarda adasyp ketetin «Kásip-3» aýyly jaqqa, ekinshisi – bizdiń aýylǵa bastaıdy. Aspan júzi shúıke bulttardan birtindep arylyp keledi eken. Aı batýǵa shaq tur. Munar basa túnergen batys jıek úreı shaqyrady.

Kenet aıyryq joldan óte bergende at tik shapshydy da shylbyrdy julqa,  jol jıegine qaraı taǵy yǵysty. Aldyńǵy jaqqa bajaılap qarap edim, sumdyq... Boıy eki metrge jýyq, uzyn qara seńseń ishik kıgen bireý bizdi qımylsyz kútip tur.

Jezdeme burylyp, "jeti túnde jol tosqan bul kim eken?" – dedim kúbirleı. Daýysym qumyǵa shyqty.

– Túndeletip júrgen jolaýshy bolar...

Daýysy senimsiz ári úreıli shyqty.

– At úrkip aldyǵa baspaı tur. Baryp sóılesip kóresiz be?

– Joq! Shylbyryńa myqtap ıe bol da, sóılemeı júre ber. Oǵan qaraýshy bolma! Arbaǵa nyqtap otyryp al.

Aramyzdaǵy az-kem til qatysý osy boldy. Manadan beri jezdemniń kúbirlep duǵa oqyp kele jatqanyn endi túsindim. Oń qolyma pyshaǵymnyń júzin kókke tas qyp ustap, sol jaq shylbyrdy bilegime orap, atqa aıamaı qamshy bastym. Tik shapshyǵan janýar qumalaqtap jiberdi de, bir orǵyp alǵa jyljydy. Jol tosqan uzyntura sol ornynda ún-túnsiz, qımyl-qybyrsyz áli tur. Aramyzda 3-4 adymdaı jer qalǵanda jezdemniń «Qaraýshy bolma!» degenin umytyp, oǵan burylyp, kóz jiberip úlgerdim. Kózim aldamapty, basyna túlki tymaǵyn basa kıip, beline appaq sáldeboz oraǵan, uzyntura saqaldy shal. Dese de túrin anyqtap kóre almadym.

– Áı, balalar, toqtaı turyńdarshy, – dedi álgi shal, – Kóktoǵaıdan kele jatyr edim, asý ústine shyqqasyn dáret syndyrýǵa otyrǵanda, atym úrkip qashyp ketti. Shylbyrǵa ıe bola almaı, aıyrylyp qaldym. Arbalaryńa otyrǵyza ketesińder me?

Arbany aınalyp, ekeýimizdiń túrimizge úńilip, bajaılap qarap shyqty.

– Assalaýmaǵalaıkým, Ábe! Jeti túnde ıen asýda ne qalyǵan adam desek, siz ekensiz ǵoı, – dedi jezdem, – otyryńyz. Kókterekke deıin jetip alsańyz, ary qaraı úıińiz attam jerde ǵoı.

Jezdem onymen tanys bolyp shyqty. Ekeýiniń qysqa áńgimesinen kórshi aýyldaǵy Ábilqaq degen kisi ekenin bildim.

Shal meniń art jaǵymdaǵy bos orynǵa yrǵyp mindi.

Aldyńǵy bos úreıden be, boıym tońazyp, denem qaltyrap, áli de júregim túrshigip túr. Arbadan salaqtaǵan aıaǵymdy jalma-jan jınap úlgirdim. Jezdeme qarasam, bir qalyppen quran súrelerin úzbeı oqyp otyr. Daýysy anyq estiledi. Asýdyń arǵy beti jaıdaq jol, odan ármen egis atyzy bastalady da, bir saǵattyq júristen soń aýyl kórinedi. Tastaǵy az, eńkeıis jolǵa ilingen tory atym zaý jeliske basty-aý bir. Sońǵy kúshin jıǵandaı, qamshy kótertpeı zýlaıdy. Úsheýimiz de  únsizdik.

Aı áldeqashan batyp ketken. Tún ortasy aýyp, tóńirekti qarańǵylyq tumshalaǵan. Qarǵys atqan asýdan áldeneshe shaqyrym uzaǵan soń baryp tilge keldim.

– Ata, atyńyz qashyp qaıda barady deısiz? Bizdiń qystaqtaǵy shóp qoralardyń birine toqtar. Aıtpaqshy, qamshyńyz qaıda?, – dedim ishimdegi bir kúdik seıilmeı.

– Iá, balam. Uzap qaıda barar deısiń. Asý basyna alqynyp jetkenimiz sol edi. Artqa ketken erin túzip, aıylyn tósten tarttym da, qamshymdy erdiń qasyna ile salyp edim. Neden úrikkenin bilmeımin talaq kelgirdiń...

– Aǵa, – dep jezdeme qaradym, – qolym qarysyp, ashylmaı qalypty. Pyshaqty ala almaı qoıdym.

Ornynan eppen turyp, maǵan jaqyndaǵan jezdem oń qolymdy ýqalaı berdi. Sýyqtan muzdap ketken bilegim ózimdiki emes sııaqty. Qolymdy tizesine qoıyp, sút pisirimdeı ýaqyt ýqalaǵan soń qarysqan saýsaqtarymdy ashyp, pyshaqty aldy. Sýyqtan jansyzdap ketken saýsaqtarym ıkemge keler emes. Shylbyrdy óz qolyna alǵan jezdem ishki jeńil shapanyn sheship, maǵan kıgizip qoıdy. Álden ýaqytta aýyldyń sulbasy qylań berdi. El áldeqashan jatyp qalǵan. Syrqat adamdary bar birer úı bolmasa, ózge sham jaryǵy kórinbeıdi.

«Qurmanbaı tamyna» jetkende álgi kisi bizge qoshyn aıtyp túsip qaldy. – Qasqyr jegirdi osy tóńirekten taýyp alarmyn. Al, joldaryń bolsyn, balalar!

Zar jeliske basqan at aýlamyzǵa kirip bir-aq toqtady. Bizdiń tórgi úıdiń shamy samaladaı janyp tur eken. Arba daýysyn estigen ákem men sheshem birdeı júgirip tysqa shyqty. Olarmen ilese kórshimiz Bátish apaı da kórindi. Bizdiń keshikkenimizge alańdap, «Áne keler, mine keler» dep kútýmen tún aýdyrǵan sııaqty.

Jezdem arbadan túse sala ákeme bolǵan jaıdy qysqasha baıandap shyqty. Imanyn úıirgen Bátish apaıym tonar pesh ústindegi qurym kıizden kesip ákelip, tutatyp, bizdi alastap jatyr.

– Oıbý, talma aýrýyń taǵy ustap, jyǵylǵan ekensiń ǵoı. Dáriger qaıynaǵańa aman jettiń ǵoı. Endi alańdaýdyń jóni joq...

Apaı sóıleı júrip, bizge ilese kirdi.

Kireberistegi úlken aınaǵa qarasam, júzim tuz sińgen týlaqtaı aǵaryp ketken eken. Boıymyzdy jylytyp alyp, tysqa shyǵyp atty doǵaryp, jabýladyq ta ákem ekeýimiz qoraǵa qaraı jetektedik. Baıqus janýar kúndelikti úırengen qorasyna kirmeı, shapshýyrlaı beredi. Ary-beri tartqylap, aqyry bolmaǵan soń kórshi úıge, ákemniń aǵasynyń atynyń qasyna alyp keldik. Sháneı atamnyń kári aqtanaýy bizge naraý ǵana bir qarap qoıdy da, múlgigen boıy tura berdi.

Atty qoraǵa qamap úıge keldik. Sheshem meni pesh túbine otyrǵyzyp, aınalyp-úıirilip jatyr. Bir kese shaı ishtim de jatyp qaldym. Biraq, uıqym uıqy bolmady. San túrli sarsań tús kórip, qaıta-qaıta oıana berdim.

Ertesi sabaqqa bara almadym. Ornymnan jaıyraq turyp, meń-zeń kúıde qora jaqqa bettedim. Sháneı atam tory atymdy ákelip, maıa túbinde aınalsoqtap júr eken. Meni kórip oqyranǵan janýar janyma kelip, keýdemnen ıiskedi.

Buryn uıpa-tuıpa bolyp júretin jalyna kózim túsken edi, selk ettim. Janýardyń jalyn kekilinen shoqtyǵyna deıin qyzdyń shashyndaı birkelki etip órip ketipti!

– Keshe túnde senderge joldan bireý-mireý kezdesken joq pa? – dep surady atam.

– Iá, kezdesti, uzyn boıly shal. Týra Kúrektiniń ústinde, joldyń Kókterekke burylar tusynan jolyqty. Jezdem tanıdy eken. Kórshi qystaqtaǵy Ábilqaq degen shal. Asýda atynan aıyrylyp qalypty. Sosyn bizdiń arbaǵa otyryp keldi de «Qurmanbaı tamynan» túsip qaldy.

– Áp, báleket! Ol Ábilqaq emes, sonyń túrimen kóringen saıtan ǵoı.  Ábekeń qazir qatty aýyryp tósek tartyp jatyr. Kúni keshe ǵana juma namazynan qaıtar jolda kirip kóńilin surap shyqqamyn. Laǵynet pále joldan túsip qalmaǵan, sendermen birge arbaǵa erip, qoraǵa deıin kelipti. Túnde attyń jalyn órip ketken sol laǵnet!, – dedi ataıym...

Sýret ınternet jelisinen

Pikirler
Uqsas jańalyqtar