Eldiń jarqyn bolashaǵy maqsaty aıqyn, sanasy sergek, bilimdi bárinen joǵary qoıatyn jastardyń qolynda. Qazirgi kúni talaptyń tulparyna minip, bilim bıigine umtylǵan jastarǵa qoldaý jyl saıyn artýda. Oblys ortalyqtarynda jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarmalar quryldy. Osy rette Qaraǵandy oblysynyń jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarmasynyń basshysy - Birjan Nurjanulymen suhbat quryp, jastarmen júıeli jumysty jolǵa qoıǵan mekemeniń búgingi tynys-tirshiligi, bolashaq josparlary tóńireginde áńgime órbittik.
- Birjan Nurjanuly, sizdiń Qaraǵandy oblysynyń jastar saıasaty máseleleri jónindegi basqarmasynyń basshysy bolyp taǵaıyndalǵanyńyzǵa segiz aıdan asty. Jalpy kútpegen karantın oblystyq jastar basqarmasynyń jumysyn qalaı ózgertti? Suhbatymyzdy osydan bastasaq...
- Shyndyǵynda da álemdi jaılaǵan indet ómirdiń barlyq salasyna ózgeris ákeldi. Alaıda, ózgeriske tez beıimdelý qazirgi ýaqyttyń basty talaby der edim. Sol sebepti, is-sharalardy josparlaǵanda qazirgi jaǵdaıǵa oraılastyryp, ekshep, daıarlap júzege asyrýdamyz. Biraz is-sharalar onlaın formatqa aýystyryldy, birshama is-sharalar karantın talaptaryn saqtaý arqyly júzege asyrylýda.
- Basqarma qazir qaı baǵytqa basymdyq berip otyr?
- Kez-kelgen saladaǵy tıimdilik pen birizdilikti, uzaq merzimdi damý men turaqtylyqty qamtamasyz etý úshin aǵymdaǵy suraqtarmen qatar ornyqty júıe, ınstıtýttar qurýmen tyńǵylyqty aınalysý qajet. Bálkim, bundaı ustanym uzaǵyraq merzimdi qajet etip, "tez jeńisterge" ákelmes, biraq, bereri mol, paıdasy joǵaryraq. Sondyqtan da, qyzmetke kelgeli osy baǵytta qadam basýdamyz.
Is-sharalardy ótkizýdiń úırenshikti formatynan bas tartyp, jastarǵa júıeli túrde paıda beretin baǵyttarǵa basymdyq berýdemiz. Mysaly, oblysta zııatkerlik klýbtar qurylyp, óz qyzmetin júzege asyrýda. Jobaǵa oblystyń IT-tehnologııalar men robototehnıka, áleýmettik-gýmanıtarlyq jáne ǵylymı-tehnıkalyq baǵyttar boıynsha iri joǵary oqý oryndary tartylǵan. Sonymen qatar, volonterlik qozǵalys pen pikir-saıys qozǵalystaryna da basa nazar aýdarýdamyz.
Negizinen jastar saıasaty salasyna tereń analız jasap, salany avtomattandyrý jáne jańa tehnologııalardy qoldaný baǵytynda jumys jasalýda.
- Qaraǵandy oblysynda bilimdi, daryndy jastar kóp. Olardy qoldaý, qarjylaı kómek berý jaǵy qalaı, kóńilińiz tola ma? Jastarmen turaqty baılanys bar ma?
- Shynymen de bizde alǵyr jastar kóp. Olarǵa qarap kóńiliń toıady. Elimizdiń kóshin alǵa tartatyn osy daryndy óskeleń jastar. Osyndaı mańdaıaldy jastardy qoldaý maqsatynda biz joǵary oqý oryndary janynan Zııatkerlik klýbtaryn ashyp, jumysyn júrgizýdemiz. Sondaı-aq, pikir-saıys qozǵalysyna da basymdyq berilýde.
Jastar bastamalaryn qoldaý úshin oblys basqarmasy jáne JRO memlekettik áleýmettik tapsyrys aıasynda jastar saıasatynyń barlyq salalaryn qamtıtyn arnaıy jobalardy uıymdastyrady. Mysaly, memlekettik jastar saıasaty salasyndaǵy qoldanystaǵy memlekettik baǵdarlamalar men trendterdi túsindirý boıynsha shalǵaı aýyldyq aımaqtarǵa «Jastar-jastarǵa» aqparattyq-túsindirý kerýenderi, volonterlik qyzmetti, áskerı-patrıottyq tárbıeni, qalalar men aýdandardyń JRO qyzmetkerlerin, stýdenttik jastardy jáne t.b. qoldaý boıynsha is-sharalar bar.
- Oblystyń ár aýdan, qalasynda «Jastar resýrstyq ortalyǵy» men túrli uıymdar jumys isteıdi. Olar naqty nemen aınalysady?
- Jastar resýrstyq ortalyqtary jergilikti jerlerdegi memlekettik jastar saıasatynyń negizgi jolserikteri bolyp tabylady jáne jastardy tabysty áleýmettendirýge, oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna ıntegraııalaýǵa baǵyttalǵan sharalar keshenin júzege asyrady.
Aǵymdaǵy jyly qalalar men aýdandardyń JRO is-sharalaryn uıymdastyrýǵa jáne ótkizýge qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 310 mln. teńgeni qurady.
Búgingi kúni oblys boıynsha 19 JRO jumys atqarady. Onyń ishinde 1 oblystyq deńgeıde, qalǵandary qalalar men aýdandarda ishki saıasat bólimderi janyndaǵy kommýnaldyq memlekettik mekemeler túrinde jumys atqarady. 2020 jyly qalalar men aýdandardyń JRO 624 057 myńnan astam jastardy qamtı otyryp, 3096 myńnan astam is-shara ótkizdi.
Aıta ketý kerek, eriktiler jyly aıasynda JRO pandemııa kezinde halyqqa kómek kórsetý boıynsha úlken jumys júrgizdi. Bir sózben aıtqanda, Jastar resýrstyq ortalyǵy - jastarǵa qandaı da bir kómek kerek bolǵan jaǵdaıda alǵashqy taban tireıtin birden bir mekeme.
- Jastar uıymdary sóz bolǵanda eriktiler qozǵalysy eriksiz eske túsedi. Qoǵamdaǵy erikti jastardyń qyzmetin qalaı baǵalaısyz?
- Kez kelgen memlekettiń qozǵaýshy kúshi, kemel kelesheginiń jarqyn kepili – jastar. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly 2019 jyldy «Jastar jyly», 2020 jyldy «Volonterler jyly» dep jarııalaǵanda, elimizdiń jas qaýymyna, jas býynyna úlken úmit pen senim artsa kerek. Bul senimdi jastar tolyǵymen aqtady. Búkil álemdi jaılaǵan pandemııa ýaqytynda qoǵamdaǵy erikti jastardyń qyzmeti aıryqsha boldy.
Dárigerler, muǵalimder, zań qyzmetkerleri men qatar erikti jastar da qaýipti indet oshaqtarynda bastaryn báıgege tigip, qyrýar sharýa atqardy. Kóp balaly analar, qarttar men múgedek jandar jáne de taǵy da basqa kómekke muqtaj jandarǵa arnalǵan qaıyrymdylyq akııalar uıymdastyryp, azyq-túlik sebetteri men dári-dármekter taratýǵa at salysty. Jáne de osy úrdis áli de jalǵasyn tabýda. Eńbegine aqy suramaıtyn, qaıyrymdy, jigerli jastardyń qyzmetin joǵary baǵalaımyn.
- Jastardy tolǵandyratyn 3 túıtkil: bilim, baspana, jumys. Basqarma tarapynan atalǵan máselelerdiń sheshilýine naqty qandaı sharalar qolǵa alynýda?
- Bizdiń oblystyń árbir besinshi turǵyny – jas adam. Atap aıtqanda, búgingi tańda Qaraǵandy oblysynda 14-28 jas aralyǵyndaǵy 261 153 (19,%) jas azamat turady. Qala jastary – 196 194 adam (75,1%), aýyl jastary – 64 959 adam (24,9%). Oblys boıynsha 9 joǵary oqý orny men 69 kolledjde 80 myńǵa tarta jas bilim alýda.
Oqý ornyna túsýdegi eń basty másele ol – básekege qabilettilik. Izdenimpaz, bilimqumar adam árqashan kóshtiń basynda turady. Qazir bilim alýǵa barlyq jaǵdaılar jasalǵan dep bilemin. Tipti oblysymyzdan, respýblıkamyzdan tys jerlerde bilim alyp, biliktiligin jetildirip júrgen jastar jeterlik. Memleket tarapynan granttar bólinip, túrli baǵdarlamalardyń júzege asyrylýy jastardyń jan-jaqty bilim alýyna, eńbek naryǵynan óz ornyn tabýǵa mol múmkindik beredi.
Mysaly Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha eńbek naryǵynyń qajettilikterin eskere otyryp, tehnıkalyq jáne kásiptik bilimi bar kadrlardy daıarlaýǵa 2021 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap - 700 adam jiberý josparlanýda;
«Bastaý Bıznes» jobasy boıynsha kásipkerlik negizderine oqytýǵa 497 adam jiberildi, bıznes-jobalardy iske asyrýdy josparlap otyrǵan baǵdarlamaǵa qatysýshylarǵa 113 mıkrokredıt, 231 grant berildi. Jastar memleket tarapynan jasalatyn osyndaı múmkindikterdi paıdalanýy tıis.
Al endi baspana máselesine keletin bolsaq, basqarmamen jetim balalar men ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardy turǵyn úımen qamtamasyz etý jumysyna monıtorıng júrgiziledi. Birneshe jyldan beri oblysta osy sanattaǵy jastardy turǵyn úımen qamtamasyz etýdiń Keshendi jospary júzege asyrylýda. Aǵymdaǵy jyly 226 páter berý josparlanǵan. 2020-2022 jyldar aralyǵynda oblystyń óńirlerinde atalmysh sanattaǵy jastarǵa barlyǵy 618 páter bólinetin bolady. (2020 jyly-166 páter, 2021 jyly - 226 páter, 2022 jyly-226 páter).
Ózińiz atap ótkendeı jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq túıtkildi másele. 2021 jylǵy 1 tamyz jaǵdaıy boıynsha Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 25 083 adam júgingen, onyń ishinde jastar qatarynan 9 591 ótinish bildirgender jáne jumysqa ornalasqandar 41% (barlyǵy 21 317 adam jumysqa ornalastyryldy).
«Dıplommen-aýylǵa!» jobasy aıasynda 2020 jyly aýylǵa kelgen 626 jas maman kóterme járdemaqy jáne turǵyn úı satyp alýǵa bıýdjettik nesıe aldy (2019 j. - 455).
Aǵymdaǵy jyldyń 1 tamyzyna 167 mamanǵa (117 - bilim berý, 38 - densaýlyq saqtaý, 5 mádenıet, 2 sport, 4 AÓK mamandaryna) turǵyn úı satyp alýǵa 708,5 mln.teńgede bıýdjettik kredıtter berildi.
220 maman 64,8 mln. teńgege kóterme járdemaqy aldy (129 - bilim berý, 58 - densaýlyq saqtaý, 3 - áleýmettik qamsyzdandyrý, 8 – mádenıet, 6 - sport, 11 – agroónerkásiptik keshen, 5 - memlekettik qyzmetshi).
Búgingi tańda kóterme járdemaqy men bıýdjettik nesıe alǵan mamandardyń jalpy sanynan jastardyń úlesi artyp, 84,7% - dy qurady. Bul 29 jasqa deıingi 309 maman (365 mamannan).
2020 jylǵy eńbek maýsymynda «Jasyl el» jasaqtarynda 1413 adam jumysqa ornalastyryldy (2019 j. - 1505). Aǵymdaǵy jyly keminde 1800 adamdy jumysqa ornalastyrý josparlanýda. «ZhasProject» jobasy aıasynda 2020 jyly jalpy somasy 155 mln.teńgege 155 bıznes-joba (527 qatysýshy) grantyn jeńip aldy.
Jastar kásipkerligin qoldaý jáne damytý úshin 2020 jyly oblys ákiminiń 100 mln.teńge somasyna 100 grant bólindi (2019 jyly - 10 mln. teńge jalpy somasyna 10 grant). 2021 jyly jalpy somasy 100 mln.teńgege 100 grant bólinedi. Turaqty negizde jas kásipkerlerdiń qyzmetine monıtorıng júrgiziledi.
Júrgizilgen jumys nátıjesinde sońǵy 3 jylda NEET-jastar úlesiniń tómendegeni baıqalady (2018 j. - 12,5%, 2019 j. - 12,3%, 2020 j. - 11,5%). 2021 jyldyń 1-toqsanynyń qorytyndysy boıynsha NEET - jastardyń úlesi 9,9%-dy quraıdy, bul 2020 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 2,1% - ǵa tómen (2020 jyldyń 1-toqsany-12,0%).
- Jastar úshin eń ózekti máelelerdiń biri – baspanamen qamtý ekeni daýsyz. Byltyrdan beri QR Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasynyń pármenimen iri qalalardaǵy jumysshy jastarǵa arnap jaldamaly páterler berile bastady. Oblysta osy baǵdarlamanyń balamyly nusqasyn iske qosý jospardy bar ma?
- Qazirgi ýaqytta jastar ortasynyń eń ózekti máseleleriniń biri turǵyn úıdiń qoljetimdiligi bolyp tabylady. Jyl saıyn baspana kezeginde turǵandardyń sany ósýde, olardyń kontıngenti negizinen jas mamandar men jas otbasylar.
2021 jyl qorytyndysy boıynsha oblysymyzda áleýmettik jaǵynan álsiz toptaǵy azamattarǵa 1099 páter jaldamaly turǵyn úı, úı kezeginde turǵan azamattar úshin 478 nesıelik turǵyn úı paıdalaýǵa berý josparlanǵan.
Jýyrda ǵana ótken Oblys ákimi janyndaǵy jastar isi jónindegi Keńeste oblys ákimi J. Qasymbek Nur-Sultan, Almaty, Shymkent qalalarynyń mysaly negizinde Qaraǵandy oblysynyń jumysshy jastaryn baspanamen qamtý máselesin sheshý boıynsha tapsyrma berdi. Atalmysh baǵytta jumystar atqarylýda.
- El erteńiniń tiregi búgingi jastarymyz Táýelsizdik jyldary ómirge kelip, bilim men tárbıe aldy, azamat bolyp shyńdaldy. Jalpy aıtqanda, sizdiń oıyńyzsha, Táýelsizdik qundylyqtarynyń jastarǵa tıgizgen ıgi yqpaly qandaı? Egemendik qazaqstandyq jastarǵa ne berdi?
- Táýelsizdik qundylyqtary jastarǵa oı erkindigi, rýh erkindigi, sóz erkindigi sııaqty zor múmkindikter berdi. Táýelsizdik alǵanǵa deıin Keńes odaǵynyń shekarasy álemge jabyq bolatyn, al Táýelsiz eldiń jastary úshin alys-jaqyn shetelderde qoǵamnyń barlyq salasyna joly ashyq, jastardyń tańdaý múmkindigi mol. Búgingi tańda jastarymyz ǵylym men tehnıkany, IT-tehnologııalardy jetik meńgergen. Sonymen qatar kóptegen shetel tilderin ıgergen. Osyndaı barlyq tańdaýlar men múmkindikterdi jastarǵa berilgen táýelsizdiktiń ıgilikteri dep bilýimiz kerek.
- Jastarda biz baıqamaı júrgen taǵy qandaı máseleler bar? Olardy neden bastaý kerek?
- Qansha nazarda degenmen baıqalmaı qalatyn bir másele - ol jastardyń bos ýaqytyn uıymdastyrý máselesi dep aıtar edim. Jastardyń bos ýaqytyn tıimdi ári paıdaly uıymdastyrý jolynda oblysymyzda keıingi jyldary aýyz toltyryp aıtýǵa bolatyn jumystar atqarylýda. Olar – jastar úıleri, kovorkıng ortalyqtar, sporttyq-saýyqtyrý keshenderi, túrli korttar men sporttyq alańdar, Street Workout alańdary jáne t.b. jastarǵa qajetti keshender ashylýda. Bul atalǵan dúnıeler jastarǵa óte qajet ekeni anyq. Sondyqtan atalmysh baǵyttaǵy jumysty únemi jetildire berý kerek dep oılaımyn.
- Birjan Nurjanuly, jastarǵa berer keńesińiz, aǵalyq sózińiz – jetistikke jetý jolyndaǵy 3 qaǵıda qandaı bolmaq?
- Eń aldymen, jan dúnıesi baı bolmaı ozyq ǵylym men úzdik bilimdi ıgermeı eshbir el álemdik órkenıet kóshine ilese almaıdy. Menińshe, árbir jastyń jetistikke jetý jolyndaǵy 3 qaǵıdasy mynandaı:
- Maqsat. Qoǵamnyń kez kelgen sanaly múshesiniń bolshaqqa bastar joly aıqyn maqsat arqyly ǵana quralady.
- Izdenis. Bıik maqsatqa umtylǵan kez kelgen adam ómir boıy izdenis ústinde bolmaq.
- Eńbek. Sol tynymsyz izdenistiń nátıjesi zor eńbek arqyly keledi.
Sol sebepti, jastarymyzdyń maqsaty aıqyn, izdenisi tynymsyz, eńbegi jemisti bolsyn degim keledi.
- Birjan Nurjanuly, jastardyń ıgiligi úshin atqaryp jatqan jumystaryńyzǵa jemis tileımin!
Suhbattasqan: Zarına ÁShIRBEK,
«Adyrna» ulttyq portaly
