Qazir jurt naqty nátıjege súıengen ǵalymdy, qala berdi dárigerdi emes, ánshini, aqyndy, ázilkeshti tyńdaıtyn bolǵan. Solar aıtsa, ımandaı senedi. Jaqynda «Aqyn Balǵynbek Imash utys jarııalap, vakına almaǵandarǵa 500 baspana syılaıdy eken» degen aqparatty kóz shaldy. «Munysy nesi?» degender de shyqty. Nege.kz tilshisi aıtysker aqynnyń ózine habarlasyp, munyń shyn-ótirigin surady.
– Qazir indet qaıta órship jatyr. Halyqtyń basym bóligi ekpe alýǵa asyǵar emes. Oǵan vakınaǵa qarsylyq tanytýshylardyń da yqpaly bar. Siz de ekpege qarsysyz ba?
– Kim aıtty? Ótirik aıtpashy. Ózim vakına saldyrdym. Men vakınaǵa qarsy emespin. Tek májbúrleýge qarsymyn. Ekeýiniń aıyrmashylyǵy jer men kókteı.
– Qaı ekpeni saldyrdyńyz?
– «Spýtnık V» ekpesin aldym. Sondyqtan meniń sózimdi burmalamańdar! Ekpege qarsy bolǵan emespin.
– Endeshe nege antıvakserlerdi qoldap júrsiz?
– Olar da vakınaǵa qarsy shyǵyp jatqan joq. Májbúrleýge qarsy. «Zorlamańdar, balalarǵa, ekiqabat áıelderge tıispeńder!» dep jatyr. Munda ne jamandyq bar? Basynda Úkimettiń ózi «Árkimniń óz quqy. Májbúrlemeımiz» dedi de, artynan basqasha áreket jasaýǵa kóshti. Sózi men áreketi qabysyp jatqan joq. Kóptegen mekemelerde qyzmetkerlerine qoqan-loqy kórsetip, «ekpe almasań, jumystan shyǵaramyz!» dep májbúrlep jatqan kórinedi. Ózderiń de estip júrgen shyǵarsyńdar. Endi kelip antıvakser etip shyǵaraıyn dep júrsińder ǵoı.
– «Indetten qutylýdyń bir-aq joly bar, ol – vakına» delindi. Ujymdyq ımmýnıtet qalyptaspaıynsha, budan qutylmaıtynymyzdy búkil álem moıyndap otyrǵanyn bilesiz ǵoı...
– Vakınadan basqa joq pa? Nege joq? Immýnıtetti qalpyna keltiretin neshe túrli jol bar. Saýmal, qymyz, túıeniń jáne eshkiniń súti... Aǵzaǵa kúsh beretin – osylar.
– Durys qoı, biraq indet kún saıyn adamdardy jalmap jatqan joq pa?
– Byltyr indet órshigen kezde vakına bolǵan joq qoı. Árkim ózi emdelip, aman qaldy. Saýmal, qymyz ishti. Seniń mıyńa quıyp qoıǵan ǵoı. Qazir vakına alǵandardyń ózi aýyryp jatyr. Birge oqyǵan kýrstasym vakına alyp, úsh kúnniń ishinde komaǵa tústi.
– Májbúrleýge bári qarsy. Biraq dál qazirgi ári-sári ýaqytta halyq kez kelgen adamnyń sózine ergish bolyp aldy. Osyndaı kezde qarsylyq tanytýdyń keregi bar ma?
– Sózdi burmalamańdar?! Jalpy, jýrnalısterdi sotqa berý kerek. Taǵy aıtamyn, vakınany saldyrýdy májbúrleýge 100 paıyz qarsymyn. Onyń ústine bul vakına emes. Áli synaq merzimi júrip jatyr.
– Taıaýda ǵana «Utys jarııalap, vakına almaǵandarǵa 500 baspana syılaımyn» degen sózińiz she?
– Ony da jýrnalıster burmalap jibergen. Meniń Instagramdaǵy paraqshama kirseń, kóresiń. «Ekpe almaǵandarǵa, alsa da jelige jarnamalap salmaǵandarǵa» degen sóz bar. Al jýrnalıster, túrli pablıkter «Balǵynbek ekpe almaǵandarǵa úı alyp bereıin dep jatyr» dep shyǵaryp aldy. «Ekpe almaǵandarǵa...» degen sóz joq mátinde. Bul da jala! Qazir shetinen sózdi burmalaýdyń sheberi bolyp alǵan.
– Bilýimshe, siz áleýmettik jelide belsendi dáriger Aına Bakevany qoldap júrsiz. Ol kisi de vakınaǵa qarsy sııaqty.
– Bul kisini tanısyń ba? Byltyr jurttyń bári qyrylyp jatqanda qanshama adamǵa kómektesti. Jylap júrip, emdeý protokolyn ózgertti. Mınıstrdiń ózi tyńdap, qulaq asty. Endi bıyl vakına týraly jaǵymsyz pikir aıtyp edi, ártúrli jala jaýyp jatyr. Aıdalada bireý dáriger kórsetken jattyǵýdy jasap, qaıtys bolyp ketti degendi shyǵardy. Onyń dárigeri qaıda qaraǵan? Baqylaýda bolmaı ma? Jattyǵý jasap jatqan kezde dereý toqtatpaı ma? Ol kisi jeke bergen keńespen emes, WhatsApp jelisinde júrgen jattyǵýdy jasaǵan. Jalpy, osyndaı aıyptaý bola ma? Dáriger Aına Bakeeva da vakınaǵa emes, májbúrleýge qarsy.
– Halyq talaı indetti bastan keshirdi. Odan vakına ǵana qorǵaıdy degen tujyrymdy moıyndaısyz ba?
– Negizinde vakına 10-20 jyl tekseriledi. Qoıan, tyshqandarǵa synaq jasap, «odan týǵan ekinshi, úshinshi urpaq qalaı bolady?» degen túıtkilder saraptamadan ótken soń ǵana ekpe shyǵarylyp, bekitiledi. Jalpy, vakınanyń tarıhy 100 jyldan asyp ketti. Tarıhta vakınany bir jylda synaq pen tájirıbeden ótkizý degen bolmaǵan. «Vakınanyń arqasynda aman qaldy» degen jaı sóz. Oǵan eshqandaı dálel joq.
– Ekpe vırýsqa qarsy qorǵan bolmaı ma? Sonda siz ekpeni ne úshin aldyńyz?
– Joq-joq, qorǵamaıdy. Vakına tek ımmmýnıtet qalyptastyrady. Bul qorǵaıdy degen sóz emes, tek vırýspen aýyrǵan adam jeńil ótip ketýi múmkin. Tipti, indetti qaıta juqtyrýyń da lázim. Bul jerde kepildik joq. Ózim ári-beri Dýbaı, Túrkııaǵa kóp ushamyn. Shetelge jıi shyǵatyn bolǵan soń, ekpe aldym.
– Onda siz tikeleı efırińizde ekpe alǵanyńyzdy da aıta júrgenińiz abzal shyǵar... Áıtpese, jurt «Balǵynbek qarsy, biz de ekpe salmaımyz» dep júr.
– Aıtyp júrmin. Ekpeniń mıllıon túrin alamyn, biraq «balalaryma saldyrmaımyn» dedim. Eshkimge eshteńe aıtpaımyn. Árkim ózi biledi.
