Alash ardaqtysy Álıhan Bókeıhan ómirge súndettelip kelgen

1320
Álıhan Bókeıhannyń Smahan degen inisi óz esteliginde Álıhannyń ómirge súndettelip kelgenin jazǵan.
Álıhannyń bala kezinen-aq el dese eljirep turatynyn, uıqysy qanbaı kózi dombyqqan qoıshyny kórse: «Siz búgin typyr etpeı uıyqtap alyńyz», – dep, qoıdy ózi jaıyp ketetinin, sóıtip kúnuzaqqa bireý­diń qoıyn jaıysyp, endi bireýdiń otynyn terisip júretin sondaı bir elgezek bala bol­ǵan­dyǵyn aıtady. Ózi sondaı adamdar bolady. Eń qyzyǵy, Álıhandy kórgen kezde qazan­daǵy qara sýdy sapyryp, túrli tásilder jasap eldi aldarqatyp júretin baqsylar qara terge túsip, tym-tyraqaı qasha jóneledi eken. «Baqsy-aý, ne boldy?» – degenderge, «Oıpyr-aı, shamasy Álıhan kele jatyr-aý, jynym bezip ketti», – dep jaýap qatatyn kóri­nedi. Smahannyń esteligindegi osy sózder kóńilimdi qatty tolqytty.
– Iaǵnı, Álıhan Bókeıhanov týmysynan sondaı bolmysqa ıe bolǵan ǵoı?
– Álıhan sekildi adamdar rýhanı halden týady. Qazaqtyń «Eldiń kóńili júkti bolmaı, er týmaıdy» degen sózi bar. Qursaq kótergende áıel adamdardyń áldebir taǵamǵa jeriktigi ustaıtyny bar emes pe, sol sekildi adam da, qoǵam da tulǵaǵa jerik bolý kerek. Abaı Qu­nan­baıdyń sherinen, sheriniń tolǵaǵynan ja­ra­tylǵan pende ǵoı dep oılaımyn. Ále­keń­der qazaqtyń ketken esesinen, arman-muratynan jaratylǵan.
Men mátindi sóz emes, bolmys pen taǵdyr dep qabyldaıtyn adammyn. Smahannyń esteligin oqyp otyryp «Álıhandarmen birge kıe de ketken eken-aý» degen oıǵa qaldym...
Yqylas OLJAIULYNYŃ
feısbýk paraqshasynan 
Pikirler
Uqsas jańalyqtar