Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń uıymdastyrýymen 2021 jyldyń 25 maýsym kúni saǵat 14:00-de fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Álimhan Júnisbektiń «Sıngarmologııa ılı neızvestnyı sıngarmonızm» atty zertteý eńbeginiń tanystyrylymyna arnalǵan onlaın formattaǵy dóńgelek ústel ótti dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.
Jıyndy Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń Prezıdenti, QR UǴA Qoǵamdyq ǵylymdar bólimshesiniń Tóraǵasy, QR UǴA korrespondent múshesi, fılol. ǵyl. doktory Erden Qajybek júrgizdi. Ǵalym Álimhan Júnisbek kitaby týraly alǵysózinde: «Qadirli áriptester, bul kópten beri oıda júrgen másele edi. Búgin endi osyny kópshiliktiń aldyna talqyǵa salýǵa táýekel etip otyrmyz»,- dep bastady.
Tilder týystyq jáne tıptik erekshelikterine qaraı toptasatyndyǵy belgili. Morfologııasy bólek (flektıvti, agglıýtınatıvti) tilderdiń fonetıkasyna kelgende birdeı júıelenýi qısynǵa kelmeıtindigi barlyq ǵylymdy oılandyrady. Onlaın formattaǵy halyqaralyq jıynǵa Bashqurstanan, Qyrǵyzstannan, Túrkııadan, Hakkasııadan, Tatarstannan, Chývashııadan, Ázirbaıjannan belgili tilshi ǵalymdar men túrkitanýshylar qatysty. Atap aıtqanda Túrkııa Til Akademııasynyń Prezıdenti, Prof., Dr. Gúrer Gúlsevın myrza Álimhan Júnisbekti arnaıy quttyqtap, aıtýly jańalyǵy úshin alǵys aıtty.
Túrkologııa ınstıtýtynyń dırektory, professor (Qyrǵyzstan) Qadyraly Qońqobaı, Amerıkandyq túrkitanýshylar assoıaııasynyń Prezıdenti (AQSh), Nazarbaev Ýnıversıteti «Qazaq tili jáne túrkologııa» kafedrasynyń meńgerýshisi, professor Iýlaı Shámiluly, Izmır ýnıversıtetiniń professory Mustafa Óner sııaqty belgili túrkitanýshylar, Iasaýı ýnıversıteti Túrkologııa ınstıtýtynyń dırektory, Prof., Dr. Búlent Baıram, elimizdiń jetekshi ýnıversıteti Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Anar Salqynbaı syndy ǵalymdar da qatysty. Tilshi mamandar bul zertteý eńbegine ǵalym Álimhan Júnisbektiń qazaq tiline ǵana qosqan úlesi emes, tutas túrki álemi úshin jańalyq dep baǵa berdi.
Ǵylymı apparatymen (fonemalar men allofondar) erekshelenetin fonologııa jańsaq túsiniktiń arqasynda barlyq álem tilderiniń dybystyq júıesin taldaýdyń ámbebap ádisi sanalyp keldi. Zertteý eńbegi jahandyq eýroentrızmniń qursaýynda jatyp, fonetıka salasynda buryn sońdy kóterilmegen, ózgeshe jańa tujyrymdardy kópshilikke tanystyrdy.
Túrki tilderi eýroentrızmnen arylyp, túrkientrızmge bet burýy tıis. Tıpi bólek tilderdiń dybys júıesinde de aıyrmashylyqtar bolady. Álekeńniń bul zertteýi osynyń túıinin sheship otyr. Jalpy bul zertteý eńbegi túrkologııada ǵana emes, jalpy til biliminde úlken jańalyq bolyp otyr. Muny qazaq ǵalymy Álimhan Júnisbek ashyp otyrǵany maqtanysh. Sıngarmologııa – qazaq tiliniń (túrki tilderiniń) dybystyq quramy men dybystardyń qyzmetin zertteıtin túrkologııanyń salasy. Osylaısha qazaq tiliniń zamanaýı teoretıkalyq fonetıkasy eýroentrızm túpkilikti sheshpegen qazaq (túrki) tiliniń fonetıka máseleleriniń túıinin túıindep, sıngarmologııalyq taldaý arqyly fonetıkanyń tolyq beınesin jasaýǵa qol jetkize alady.
Álemniń túrkitanýshy ǵalymdaryna kitaptyń orys tilindegi nusqasyn jáne aǵylshyn, túrik tilderindegi annotaııasyn taratý jumystary buǵan deıin júrgizildi. Dóńgelek ústel eńbektiń ǵylymı jańalyǵyn talqylap, jan-jaqty negizdeý maqsatynda ótkizildi.
Jıynǵa Noǵaı, Batys Sibir, Eýropa, Azııa elderiniń kórnekti túrkolog ǵalymdarynan ózge Halyqaralyq qazaq tili qoǵamynyń óńirlerdegi músheleri jáne sheteldegi ókilderi, áleýmettik medıa jáne BAQ ókilderi qatysty.
Jıyn sońynda mynadaı qarar qabyldandy:
- Qazaq fonetıkasy teorııalyq jáne praktıkalyq jaǵynan eýroózektik baǵytty ustanyp kelgeni belgili. Onyń óziniń sebepteri boldy, eń aldymen bizge orys-qazaq álipbı úlgisi kúshpen tańyldy, odan týyndaǵan bógde emile-erejeler basty qaǵıdaǵa aınalyp, mektepten bastap, joǵary oqý oryndarynyń baǵdarlamasyna endirildi, oqýlyqtar men oqý-quraldary osy úlgimen qalyptasty. Osynyń saldarynan qazaq tiliniń fonetıka-grammatıkalyq quramynda kóptegen qaıshylyqtar paıda boldy. Álimhan Júnisbektiń usynyp otyrǵan teorııalyq sheshiminen keıin joǵaryda atalǵan máseleler barlyq deńgeıde qaıta qaralýy kerek.
- Kezinde Aqymet Baıtursynuly negizin qalaǵan til ǵylymyn óziniń ulttyq arnasyna qaıta túsirý jumystary Bilim jáne ǵylym mınıstrligi deńgeıinde qolǵa alynyp, osy baǵyttaǵy zertteýlerge memlekettik tapsyrys nemese memlekettik tapsyrma túrinde granttar bólingeni jón.
- Zertteýlerdiń nátıjesi boıynsha qazaq tiliniń akademııalyq grammatıkasy, qazaq tiliniń dybys júıesi, ondaǵy basty zańdar, álipbı men emle erejeleri, doktorantýra men postdoktorantýraǵa oqytylatyn ǵylymı fonetıka, fonologııa, morfonologııa, fonosemantıka kýrsy joǵarǵy oqý oryndarynyń oqýlyqtary men oqý quraldary, baǵdarlamalary men sıllabýstary jáne mektep oqýlyqtary qaıta qaralýy tıis.
- Úndesim zańy túbi bir jalpy túrkige ortaq bolǵandyqtan túrki áleminiń ǵalymdary qaýymdasyp ortaq jumystar, dıahrondy jáne sınhrondy zertteýler, túrli tanymdyq ǵylymı sharalardy qolǵa alǵany jón dep esepteımiz.
- Túrki tilderiniń úndesim zańyn tek qana fonetıka-fonologııalyq qubylys túrinde ǵana emes – basty tildik keń aýqymdaǵy grammatıkalyq býyn – túbir – sóz – sóılem – mátin quraýshy, qurastyrýshy, rettestirýshi, túrlendirýshi basty kategorııa deńgeıinde jan-jaqty, keshendi zertteý obektisine aınaldyrǵan abzal.
