Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Alash Orda»: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııasyna alashtanýshy ǵalym Dıhan Qamzabekulynyń joldaǵan materıalyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Smaǵuldyń súıegi: aqıqat pen ańyz
Sonymen 2010 jyldyń sońynda Smaǵul Sadýaqasulyna qatysty iri memlekettik sharanyń izashar isteri bastaldy. Derekpen aıtsaq, dara qaıratkerdiń týǵanyna 110 jyl, qaıtqanyna 77 jyl tolýy shamasynda Qudaıdyń qudiretimen Máskeýdiń «Donskoe kladbıesinde» saqtalyp kelgen denesiniń kúlin, birinshiden – musylman ǵurpymen jerleý, ekinshiden – Otanyna jetkizý máselesi kóterilip qaldy. Bul qazaq tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan oqıǵa edi. Iaǵnı súıek qaıta jerlenýi múmkin, al kremaııadan (arnaıy órtelgennen sońǵy úderis) keıingi súıektiń kúlin elge ákelý nemese dástúrli dinı rásimmen jerleý (qara jerdiń qoınyna berý) faktisi kezdesken emes.
Sondyqtan da bul – asa jaýapty, asa shetin, asa mańyzdy oqıǵa.
Biz osy tusta «Smaǵul súıeginiń kúli turǵan jerdi alǵash kim tapty?», «Jalpy qaıratker ólimine qatysty qaıǵyly da taǵylymdy oqıǵany halqymyz qalaı qabyldap júr?» degen suraqtarǵa jaýap berýdi artyq kóremiz. Sebebi, bul jerde máseleniń mánisi tym tereńde jatyr.
Degenmen, aqyry bastaǵan soń kishkene málimet bereıik. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri S.Sadýaqasulynyń denesiniń kúli Don kladbıesinde turǵanyn onyń aǵaıyn-týystary burynnan bilgen. Olar Smaǵuldyń jubaıy – Elızaveta Álıhanqyzy Sadýaqasovamen (1903-1971) aralasyp turǵan (Medıına salasynan ǵalym bolǵan Lızaǵa týysqandary: «Nege elge qaıtpaısyz?» dep suraq qoıǵanda, ol: «El jaqsy ǵoı, biraq meni barǵan kúnniń ertesine tutqyndaıdy» dep jaýap bergen). Al, S.Sadýaqasuly ólimine kelsek, aǵaıyn-týystary men qaıratkerdi zerttegen ǵalymdardyń bári de biraýyzdan «NKVD óltirgen» dep esepteıdi, bylaıǵy jurt bul ólimdi 30-jyldardyń zulmaty aıasynda qaraǵanymen, oǵan kóp mán bermeıdi.
Óz basymyz S.Sadýaqasuly murasy boıynsha dıssertaııa jazardyń aldynda, resmı baspasózdegi eleýsizdeý derektiń («Eski krematorııge qoıylǵan» degen) jón silteýimen 1991 jyly Máskeýdiń Don kladbıesine baryp (metromen júrgende - Tambov aıaldamasy, Serpýhov valy), zııarat etken edik. Sol joly áıgili tóńkeris rýhymen Don monastyry negizinde 1927 jyly ashylǵan Máskeý krematorıı keńsesindegi sarǵaıǵan tirkeý jýrnalynan qaıratker denesiniń kúli «6-kolýmbarıı, 3-sekııa, 3-qatarǵa» qoıylǵanyn bilip, beti áınekpen bekitilgen sórede turǵan tas tabyt-qobdıshany kózimizben kórgen bolatynbyz (Musylmanǵa tań da jat nárse: syrttaǵy, ishtegi sansyz qabyrǵalarda ret-retimen, qatar-qatar marqumdardyń aty-jóni jazylyp, kúli salynǵan san myń osyndaı qobdısha-qumyralar tizilip turdy. Bulardy kez kelgen adam kórip tamashalaı alar edi. Biraq kóz jańylystyryp, qorqynysh týdyratyn sansyzdyń ishinen á degende qazaq qaıratkeriniń «tabytyn» tabý ońaı emes-ti).
Keıin BAQ-tan bilip jattyq: osy hrıstıan zıratyna qupııa túrde saıası repressııa qurbandary 3 márte opaı-topaı jerlenipti (qazir ol «baýyrlastar qorymy» retinde aıqyndalǵan).
Jalpy jýrnalıst qaýymy kez kelgen derekti halyqqa durys jetkizýi kerek. S.Sadýaqasuly súıegi kúliniń elge jetkizilý kerektigi máselesine baılanysty jarııalanyp jatqan maqalalardaǵy «máıitti eshkimge kórsetpeı ... órtep jibergen», «jáshikte saqtalǵan arysymyzdyń kúli», «Don zıratynyń qoımasynan tabyldy», «janynda jerlengen keıbir máıitter» (qobdıshadaǵy kúl qalaı jerlenedi?) t.b. aqparattar shyndyqqa sáıkes kelmeıdi.
Shyntýaıtynda, S.Sadýaqasulynyń ólimi jumbaq bolǵanymen, máıitiniń órtelgeni eshqandaı da jasyryn qalǵan emes. Kremaııa belgilengen rásimmen atqarylǵan. Qaıratker 1933 jyly 16 jeltoqsanda Kreml aýrýhanasynda kóz jumǵan (Allanyń jazýymen, arada 58 jyldan keıin dál sol kúni Qazaq eli táýelsizdigin jarııalaıdy). 18 jeltoqsanda T.Rysqulov, N.Nurmaqov, Ǵ.Toǵjanov, M.Myrzaǵalıev, V.Shagov, A.Avdeev (6 adam) qol qoıǵan munaqyp (nekrolog) «Izvestııa» gazetinde basylǵan. (Munda Smaǵuldyń eńbek jolyn tizip ótip, sońynda partııa jolynan adasty degendi de kórsetedi). Onyń máıitimen qoshtasý 19 jeltoqsanda Máskeý kólik qurylysshylary klýbynda ótken. Bul sharaǵa jary Lıza, qaıyn atasy Álıhan Bókeıhan, saıası qaıratkerlerden T.Rysqulov, N.Nurmaqov t.b. qatysqan. Ókinishke qaraı, Qazaqstannyń birde-bir basylymy S.Sadýaqasulyna nekrolog bermegen. Onyń esesine 1933-1934 jyldar toǵysynda Ǵalym Maldybaıuly Smaǵul qazasyna arnap «Soıaldy Qazaqstanǵa» materıal joldaǵanda, osy basylymnyń redaktory Áıtike Mýsın ony áshkerelep, «Tóńkeris dushpany – ultshyldardyń syry jerine jetkizilip ashylsyn» atty maqala jazǵan (1934 jyl, 22 aqpan).
Osynda Ǵ.Maldybaıulynan alynǵan mynandaı dáıeksóz bar:
«Bir joldas: «Ólerinen eki kún buryn Smaǵulǵa barsam, júdegen eken, haly tómendep, kózi kórmeýge aınalǵan eken. Biraq aqyl-esi durys eken.
- Smaǵul, qalaısyń? Tıyshpysyń? – dedim.
- Tıyshpyn. Ana jyldary ursyp júrgende «sen ólseń, myńdaǵan «pohoron» (ólimdi habarlaǵan qaǵaz – D. Q.) jasaımyn deýshi ediń, endi jasa «pohorondy» dedi» dep, ol joldas short kesip, áldeneler oıyna túskendeı qabaǵyn shyta qaldy...
...Krematorııa basyna jınalǵandardyń ishinen bir joldas: «Smaǵul ómirinde satylýdy jek kóretin, óz jolynda myqty jigit edi. Oqýyn bitire salyp, qazaǵa ushyraǵany asa aıanyshty boldy» dedi...».
Osy shamada Smaǵuldyń ákesi Sadýaqas balasy aýyryp jatqanyn estip, Máskeýge barǵan. Biraq áke-sheshesi, birer aǵaıyny elden aryp-ashyp jetkende, qaıratker o dúnıelik bolyp ketken edi. Biletinder: «Molda Sadýaqas hrıstıan kladbıesine barǵan joq. Máıiti órtelgenin estigende, marqumnyń rýhyna baǵyshtap Quran oqydy da, qalǵanynyń bárin Allaǵa tapsyrdy» desedi.
Qaıratkerdiń maǵynaly ǵumyrbaıany
S.Sadýaqasulynyń atqarǵan qyzmeti men tyndyrǵan isi qazaq qaıratkerliginiń etalony ispetti. Ol qazaq jastarynyń tuńǵysh uıymy "Birlik" (1916-1918) pen onyń baǵytyn dáıekti túrde jalǵastyrǵan "Jas azamatta" (1918-1919), Aqmola oblystyq Alashorda komıtetinde (1917-1920), Sibir tóńkeris komıtetinde (1920), Keńestik Kúnshyǵys ulttary jastarynyń ortalyq bıýrosynda (1920), Qazaq avtonomııalyq respýblıkasynyń Jastar odaǵynda (1920), Qazaq OAK tóralqasynda (1920-1921), Búkilreseılik OAK-inde (1920-1921), Semeı gýbernelik tóńkeris komıtetinde (1921), Qazaq OAK Túrkistan avtonomııalyq respýblıkasy ókildiginde (1921), Qazaq avtonomııalyq respýblıkasy Josparlaý komıssııasynda (1923-1924), Halyq aǵartý komıssarıatynda (1925-1927), Qazaq pedagogıka ınsıtýtynda (1927-1928) jaýapty hám jetekshi qyzmet atqardy. Jastaı saıasattyń ótinde júrip, qoı terisin jamylǵan otarshyldarmen kúresti. El men jerdiń tutastyǵyn oılap, Aqmola men Semeı gýbernııalarynyń aýmaǵyn Qazaqstanǵa tolyq ótkizý sharasyna qajyr-qaırat jumsady. Ákimshil-ámirshil júıeniń ult respýblıkalaryna qatysty shala, birjaqty, áperbaqan saıasatyn árqashan bilim-bilikpen batyl áshkerelep otyrdy.
20 jasynda - ult jastarynyń kóshbasshysy, 25 jasynda bilim men mádenıetti úılestirgen Aǵartý mınıstri boldy. Ult teatryn ashý isin Smaǵul úılestirdi. Sonymen qabat ol qazaqtyń án-kúıin hattaýǵa járdemdesip, Abaıdyń, Sultanmahmuttyń jazǵandaryn tirnektep jınaýǵa mamandardy jumyldyrdy.
Qym-qýyt saıası qyzmette júrip-aq ol «Jas azamat», «Eńbekshil jastar», «Kedeı sózi», «Eńbek týy», «Órteń» gazetteri men «Balapan», «Trýdovaıa Sıbır», «Jas qazaq» jýrnaldarynda qosymsha qyzmet atqaryp (keıbirin ýaqytsha basqaryp), 1924-1925 jyldary «Qyzyl Qazaqstan» (búgingi «Aqıqat») jýrnalyna, 1925-1926 jyldary «Eńbekshi qazaq» (búgingi «Egemen Qazaqstan») gazetine redaktor boldy. Mine, osy shaqta BAQ-ta Alash oıy laıyqty aıtyldy, baspasóz elshil sıpat aldy.
Árıne, 20-jyldary qazaqta eleýli, bilikti qaıratkerler az bolǵan joq. Biraq solardan Smaǵul Sadýaqasulynyń aıyrmashylyǵy - ult múddesi men tarıhyn tereń saralaı alatyndyǵy jáne «eski oqyǵandardy» (Alash osylaı tuspaldanyp aıtylǵan) jańa memleket isine ornymen tarta alǵandyǵy jáne ortalyq (Máskeý) pen respýblıka arasyndaǵy saıası-qoǵamdyq, áleýmettik-ekonomıkalyq qarym-qatynasta prınıpti kózqaras ustaǵandyǵy edi. Qaıratkerdiń bul ustanymy Qazaqstanǵa F.Goloekın basshy bolyp kelgende aıqyn kórinip, sońy batyl azamattyń saıasattan kúshpen shettetilýimen aıaqtaldy. 1927 jyly Tashkenttegi «Kazpedvýz»-ǵa (Qazaq pedagogıka ınsıtýty) ýaqytsha jiberilgen S.Sadýaqasuly ýaqytty utý úshin 1928 jyly Máskeý transport ınjenerleri ınstıtýtyna oqýǵa túsip, ony 1932 jyly bitiredi. Resmı munaqybynda jazylǵandaı, ol ǵumyrynyń sońǵy jyly Máskeý-Donbass temir joly qurylysynda ýchastok basshysynyń orynbasary (ınjener-qurylysshy) bolyp jumys istegen.
El arasyndaǵy «Smaǵul ólimin estigende Maǵjannyń aıtqany» degen óleńde (qaıratkerdiń joldasy Omar Sansyzbaıulynan qaraǵandylyq Shalqarbek Káribaev jazyp alǵan) mynandaı bir úzik bar:
Jas Smaǵul úzdik týǵan bala eken,
Baıtaq elge asqar taýdaı pana eken.
Sol baladan, sol panadan aıyrylǵan,
Qaıran qazaq, orny tolmas jara eken.
Bul – aqylǵa syıymdy baǵa. Óıtkeni, S.Sadýaqasuly jasy kishi bolsa da A.Baıtursynuly, M.Dýlatuly t.b. aǵa tolqynmen birge J.Aımaýytuly, B.Maılın, M.Áýezov syndy talanttarǵa únemi qarjylaı da, moraldyq ta qamqorlyq kórsetip otyrǵan.
Ult qalamyna qamqor Smaǵul ózi de jazýshylyq pen synshyldyqtan quralaqan bolmady. Onyń «Salmaqbaı, Mahambet» áńgimesi, «Kúmis qońyraý» povesi, «Ádebıet áńgimeleri» (maqala) – klassıkalyq dúnıeler. Munyń syrtyndaǵy «Sársenbek» romany, basqa da povest, áńgime, maqala, zertteýleri zaman kelbetin aınytpaı baıyptaı aldy. Eki tilde birdeı jazatyn S.Sadýaqasuly saıasatta da, rýhanııatta da árqashan ult isine olja sala bildi.
Smaǵul nege óltirildi?
Qaıratker qapyda qaza tapty. Etjaqyn aǵaıyny marqum Raqymjan Jýsanov pen qaıyn jurty jaǵynan týys Syrym Bókeıhanov qaıratkerdiń jary – medık Elızaveta Álıhanqyzynyń bul ólimge kúdikpen qaraǵanyn jetkizedi.
Marqumdy aqtyq saparǵa shyǵaryp salý rásimin óz kózimen kórgender az emes. Solardyń biri – kádimgi Sábıt Muqanov. Jazýshynyń áıeli marqum Márııam apaı bylaı dep eske alypty: «Krematorıı degen – osy» dedi Sábıt. Júregim zyrq ete tústi. “Marqumdy nege elge aparmady eken?” degen suraǵymdy Sábıt jaýapsyz qaldyrdy. ...Bir kezde anadaıdan jaqyndap kele jatqan arba kórindi. Máıitti sol arbaǵa salypty. Arystaı bolyp sulap jatyr eken. Arba sońynda sybyrlap: “Álıhan Bókeıhanov – qaıyn atasy, áıeli – Lıza, anaý - balasy” dep túıindirip tur. Sábıt jaqyn baryp amandasyp, kóńil aıtty. ...Bókeıhanov kelbetti adam eken. ...Keskin – kelbeti patshadaı bolyp kórindi maǵan: tákappar, sýyq júzdi. Tabyttyń basynda únsiz turyp qoshtasty. ...Ishten shyqqan adamdar tabytty ala jóneldi”.
Taǵy bir derek (marqum J.Bekturov aıtqan): qaıǵy arqalaǵan Álıhandy krematorııden T.Rysqulov pen N.Nurmaqov qoltyqtap alyp qaıtqan.
Joǵarydaǵy Ǵ.Maldybaıuly esteligin oqyǵannan keıin mynandaı zańdy suraq týady:
- Smaǵul nege “Endi jasa “pohorondy” deıdi?
- “Smaǵul satylýdy jek kóretin” degen sózdiń astarynda ne bar?
- S.Sadýaqasulyn kim, ne úshin óltirdi?
Smaǵul Sadýaqasulynyń qur súlderi qalsa da ulttyq ıdealdy ózindeı qadirlemegen tanysyna “Endi jasa “”pohorondy” deýi – Naýryzbaı bahadúrdiń:
Duspanǵa ketti arymyz,
Onan bizdiń artyq pa,
Maıdanǵa kirmeı janymyz? –
degen sóziniń jańǵyryǵy ispettes. Ólimnen adam retinde qorqý – barshaǵa tán qasıet. Al, ar úshin, ant úshin ólimnen qoryqpaý – qasıettiń qasıeti. Ólim aýzyndaǵy Smaǵul “tıyshpyn” deıdi. Bul – “táýba”, “shúkir” degeni.
Pikirlesteriniń bári derlik repressııalanǵanda, S.Sadýaqasuly munar kúnderdiń bastalǵanyn bilgeni anyq. Sonda Smaǵul nege olardyń sapynda joq? Bul suraqtyń jaýaby mynaý: S.Sadýaqasuly 1928 jyldyń basynda jeke-dara qýǵynǵa túsken-di. Sol jyly Máskeýge baryp oqýǵa túsýi – ony sot tuzaǵynan biraz merzimge qutqarady. Al dál osy kezde elde bolsa Aqańdarmen birge kógendeler edi. Alaıda bul quryq 1932 jyly oqý bitirip, Máskeý-Donbass temirjolyna qyzmetke turǵanda (repressııalanǵan zııalylar osy jolda jumys istegen), onyń moınyna tústi. Ejov, Shkırıatovtar “bir amalyn jasap”, tepse temir úzetin, ómiri dimkástigi bilinbegen S.Sadýaqasulyn Kreml aýrýhanasyna túsirdi.
“Smaǵul satylýdy jek kóretin” degen sózdiń maǵynasyn ashardan buryn biz oqyrmanǵa S.Sadýaqasulynyń ult aldynda atqarǵan basty tarıhı mańyzdy isterin sanamalap ótpekpiz. Olar:
1) azamat retinde ol Alash zııalylary murattaryn bolshevızm jaǵdaıynda damyta aldy;
2) saıasatshy retinde avtonomııalyq derbestikke ekpin túsirip, Qazaqstannyń shıkizat kózi bolyp qana qalmaýyn másele etip kóterdi;
3) aǵartýshy retinde jalpy oqýdyń, sonyń ishinde ekonomıkalyq oqýdyń (kooperaııa, t.b.), pedagogıkalyq oqýdyń, saıası oqýdyń negizin qalasty;
4) ádebıetshi, tarıhshy retinde jalpyadamzattyq rýhanı qundylyqtar men ulttyq ıdealdarǵa taban tireýdi qalyptastyryp, damytty;
5) adam retinde jaratqan talant syılaǵan tulǵalardyń barlyǵyna derlik jan-jaqty járdemdesti.
Bir sózben aıtqanda, Smaǵul – HH ǵasyrdyń 20-jyldarynyń ári Kenesarysy, ári Álıhan-Ahmeti edi (A.Baıtursynuly hattarynda “Smaǵul buǵan qalaı qaraıdy eken?” dep otyrady).
“Smaǵul satylýdy jek kóretin”... Bul ne sóz? Shákárim qajy lepesin eske túsireıikshi:
Qazaqtyń kózsiz balasyn
Qańǵytyp qaıda barasyń?
Aryńdy satyp aramǵa,
Adaldap qalaı alasyń?..
...1922 jyly S.Sadýaqasuly I.Stalınniń qabyldaýyna jazylady. Áne-mine dep kezegi jaqyndaǵanda, Stalın kabınetinen Orynbordyń 2 qyzmetkeri shyǵyp kele jatqanyn baıqaıdy. Sol-aq eken ol qabyldaýǵa kirýden bas tartady. Máskeýden dosyna jazǵan hatynda Smaǵul: “Munda kelip uqqan bir nársem: qazaq Máskeýge kelip, ishki kıkiljiń jóninde habar bermeýi qajet. Ásirese, birin biri jamandamasyn, sóz tasymasyn. Eger bılik úshin ary men janyn satsa, beti aýlaq! Biz olardyń izinen de, isinen de bezinemiz”, - deıdi. Iá, muny aıtyp otyrǵan jigit 22 jasta ǵana. Sol jyly jarııalaǵan bir maqalasynda Smaǵul búı deıdi: “Bizdiń týǵan elimiz basqalardaı ónerli, órnekti emes. Týǵannan jetim, óskende de bir jetim boldyq. Qabyrǵamyz qaıysyp, názik jumsaq qolmen aýyr júk kóterdik. Qazaq jastary jasymyz jetpeı el bıleý jumysyna kiristik. ...Aýyr júkti álsizdigimizden kótere almaı jatsaq, bireýler ádeıi kótergiń kelmeıdi dep kinálaıdy. Bireýler kómektesýdiń ornyna aıaqtaryn jolymyzǵa kóldeneń saldy. Bireýler kúlisip anadaıdan qarap bos tur. Bul “bireýlerdiń” atyn ataýda eshbir qajettilik joq. Jurttyń bári biledi”. Al budan da erte 20 jasynda jarııalaǵan eńbeginde: “Bizge tórelik kerek emes. Biz ataq izdegen kisiler emespiz! Bizdiń nıetimiz avtonomııashyldyq emes. Biz avtonomııa kerek degende, aıtatyn dálelimiz mynaý: ár halyqtyń tili bólek, turmysy bólek. Jalpy adamshylyq baqytqa jetý úshin ár halyq óz tilinde mádenıetke qoja bolyp, óz sharýasyna qaraı turmysyn ózgertý kerek (sabasyna qaraı – pispegi!)”, - dep jazady. Oza týǵan Smaǵul osy shamadaǵy taǵy bir baıyptamasynda: “Búkil halyqtyń turmysyn ózgertý, jańa dúnıe ornatý jeńil jumys emes. Bul sekildi jumys basyn jaryp, kózin shyǵarǵanmen ońdalmaıdy. Buǵan aqyl kerek, bilim kerek, aq júrek, adal nıet kerek”, - deıdi. Osy sózder búgingi de qaratyp aıtylǵandaı-aý!
Ortalyq fýnkıonerleri birli-jarym qazaqty basshylyqqa tartyp “ulttar teń” dep kóz boıaǵan sátte, S.Sadýaqasuly: “Qazaqtyń teńdigi bes-alty jigittiń tóre bolǵanymen tabylmaıdy, jurttyń tirshiligin kórkeıtetin jumystarmen tabylady”, - dep kesip aıtty. Sol ortalyq tap dep, eskilik dep, el baǵdaryn buzǵanda, Smaǵul: “Jańa pikir dep neni aıtamyz? Bireýdiń oıyna kelgendi aıtqandy jańa pikir tapty deı alamyz ba? ... Eski degen de bir kezde jańa bolǵan. ...Qys pen jazdyń arasynda jazǵyturym bar”, - degen edi. Mine, osylardyń bári jıylyp kelip S.Sadýaqasulynyń ardy satpaǵandyǵyn – eldik múddeni satpaǵandyǵyn aıǵaqtaıdy. Al Smaǵul men Goloekın tartysy ar-namys tartysy retinde bir romanǵa júk bolǵandaı...
Smaǵuldy tátti sózdi – ay sózge, teńdik sózin tálkek sózge aınaldyrǵan saıası júıe óltirdi. Ne úshin óltirdi? Han Kenedeı namysty, Álıhan men Ahmetteı elshil hám zııaly tulpar-tulǵadan túk qalmasyn dep.
S.Sadýaqasuly beıiti qaıda turýy kerek?..
Atańyz qazaqtyń árbir eski sózi – esti sóz. «Topyraq buıyrý» nemese «buıyrǵan topyraǵy» dep jatady úlkender. Naqty myna jaǵdaıda, ókinishke qaraı, Smaǵul Sadýaqasulyna topyraq ta buıyrmaǵan. Onyń máıiti musylmansha jerlenbegen. Denesiniń kúli - búginde jat dinniń qorymynda, qorymda bolǵanda bas ǵımaratynyń qabyrǵasynda arnaıy ydysqa salynǵan kúıinde tur. Jetpis jeti jyldan beri. Endi ne istemekke kerek?..
Biz dinı ǵuryptyń mamany emespiz, biraq «osy óreskel jaǵdaıdy qalaıda túzetý qajet» dep táýelsizdigimizdiń eleń-alańyna-aq baspasózde oı aıtqan bolatynbyz. Adam retinde, Smaǵul murasy men eńbegine janashyr ǵalym retinde.
Bul oıymyzdy osydan eki jyl buryn QR Prezıdenti ákimshiliginde isteıtin bilikti memleket qyzmetkeri, qazirgi Jezqazǵan ákimi B.Ábdiǵalıevke aıtqanbyz. Boıynda qany bar Berik myrza «máıittiń kúlin mindetti túrde ákelýimiz kerek» dep janyp ketti. Eldi oılandyratyn bul iske ári qaraı qaıratker Sabyr Qasymov aralasty. Sákeńniń halyqaralyq bedeli máseleni oń sheshýge yqpal etti.
Jaqynda B.Ábdiǵalıev «Abaı» saıtyna S.Sadýaqasuly máıitiniń kúli elge ákelinetini týraly aqparat berdi. Saıtta ár túrli pikirler (komment) jarııalandy. Bálkim, oı-paıym alýandyǵy kerek te shyǵar. Ne nárseni bolsyn pisirip, aqyldasyp sheshken durys qoı. "Qalaı tur - solaı qala bersin" degender de bar. Biraq olar bir nárseni eskermegen sııaqty. Biz osy qaı dindegi elmiz?.. Endi B.Ábdiǵalıev jarııalaǵan sýretti qaraıyq (saıttyń «Top-maqalalar» aıdarynda). Birinde - shirkeý, ekinshisinde - Smaǵul denesiniń kúli turǵan tas ydys. Buryn da, 30-jyldary da, búgin de shirkeý bizge jat edi. Biraq S.Sadýaqasuly qaıtqan 1933 jyl kóshede ateızm men bolshevızm quıyny soǵyp turdy ǵoı. Qazir kim dinsiz bolǵysy keledi? Al, qaıratkerimizdiń kúli sol tóbesinde kiresh turǵan shirkeýdiń bas ǵımaratynyń bir bólmesinde tur (Don monastyry 1992 jyldan beri dástúrli dinı qyzmetin qaıta jalǵastyrdy). Bul ata dinine qaıtyp jatqan táýelsiz Qazaqstan úshin uıat emes pe?.. Biz S.Sadýaqasuly murasyn 20 jyldan beri zerttep júrmiz. 2 tomdyq eńbegin shyǵaryp, 1 monografııa jazdyq. Sondyqtan bul qaıratker týraly bir nárse aıtýǵa moraldyq quqymyz bar ǵoı dep oılaımyz.
Smaǵuldyń jaıy basqalarǵa qaraǵanda sál kúrdelirek. Biz múrdesi týraly aıtyp turmyz. Birinshiden, ol jer qoınyna berilmegen. Ekinshi, jat dinniń qorymynda tur. Al, Mustafa Shoqaıdyń jaıy budan múlde bólek. Onyń múrdesi Germanııadaǵy túrik-musylmandarynyń qorymynda tur. Aıyrma osy. Biz kezinde "Mustafa bizge súıegin emes, eńbegi men isin amanattaǵan" atty maqala jazǵanbyz. Mundaǵy oıymyz - M.Shoqaıdy saıası saýdaǵa salyp, elge ákelip jerleımiz degenderge qarsylyq kórsetý edi. Sebebi, ol bárimizge kóp nárseni oılantyp, qıly taǵdyrymen, óz jónimen jatyr. Al, endi Smaǵuldyń múrdesine qatysty kóp oılanýymyz kerek-aý. Onyń ústine S.Qasymov syndy batyl, isker azamattar Máskeý basshylyǵymen kelisip, máseleni sheshýde qazaq abyroıyna olja salyp otyr. Salystyrý úshin aıtalyq: ólilerge degen asa turpaıy qatynastyń úlgisi bolyp sanalatyn fakt ári Reseıde turǵan orny belgili «Keıki batyrdyń bas súıegi» elge qashan ákelinip jerlenetinin bir Qudaıdyń ózi biledi...
Árıne, S.Qasymov ta, B.Ábdiǵalıev te, men de bul máseleniń óte shetin ekenin bilemiz. Munda úsh prınıp basshylyqqa alynýy kerek: elshildik, zaıyrlylyq jáne dinı. Joǵary dárejeli dindarlarymyz "Ózge dinniń qorymynda turǵan máıittiń musylman qorymyna kóshirilýiniń ózi - úlken saýap. Dene me, onyń bólshegi me, kúli me - mindetti túrde jer qoınyna berilý kerek" dep otyr. Sonda áligi "basy daýly" kúldi Don kladbıesiniń jerine kómemiz be?.. Sol zıratta shashylyp qalǵan Alash zııalylarynyń súıegin tabý, árıne, múmkin emes. Al, Smaǵuldiki aıryqsha oılandyratyn fakt bolyp tur.
Don qorymynan alyp shyǵyp, Máskeýdiń kez kelgen musylman zıratyna aparyp jerlegennen góri Otanymyzǵa, elordamyz - Astanaǵa alyp kelip qoıý elshildikke de, dinimizge de qıǵash kelmes.
Zııalylarmen, dindarlarmen aqyldasa kele, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Smaǵul Sadýaqasuly máıitiniń kúlin jerleıtin eki orynnyń birin tańdaýdy laıyqty kórip otyrmyz. Onyń biri – Kenesary sarbazdary men 30-jyldardyń ashtyq qurbandary jerlengen «Jastar» shaǵyn aýdany janyndaǵy musylman qorymy. Ekinshisi – biraz jurt «Qabanbaı batyr zıraty» dep júrgen qaladan 20 shaqyrym jerdegi beıit-tóbeniń mańaıy.
«Nege?» dersiz. Kóregen demeske áddińiz joq, S.Sadýaqasuly 1922 jyldan bastap jazǵan «Sársenbek» romanynda: «Naǵyz qazaq bolý úshin birtutas jerde biryńǵaı ornalassa, jeke el bolyp qalyptasar edik. Sonda qazaq Japonııa sııaqty elge aınalar edi» dep, bolashaqta memleket ortalyǵynyń Aqmola óńirinde ornaýyn armandaǵan...
Al, qoǵamymyzda zırat pen zaıyrlylyq úılesiminiń áńgimesi áli tolyq pise qoımaǵan sekildi. Biz ulttyq panteon týraly aıtyp otyrmyz.
Qaıratkerdi jerleý rásimi týraly
Bizdińshe, S.Sadýaqasuly máıitiniń kúlin musylman ǵurpy boıynsha jerleý shart ekeni jóninde eshqandaı talas bolmaýy tıis. Osy tusta oqyrman úshin bir derekti qosymsha aıta ketkimiz keledi. Smaǵuldyń ákesi óńirge belgili molda, dindar bolǵan. Sadýaqas qaziret (1872 jyly týǵan) 1937 jyly Smaǵuldyń ákesi bolǵany úshin atylǵan. Moldanyń balasy jasynda bilimpaz dindar Ábil Qýanyshulynan sabaq alǵan. Smaǵul 1921 jyly «Jastarǵa – jańa jol» atty kitabynda «Moldany poppen salystyrýǵa bolmaıdy. Musylman moldasy ári din úıretedi, ári sabaq beredi. Bylaısha aıtqanda - ýchıtel» dep bolshevıkter úshin tosyn oı aıtady.
Biz osy mańyzdy eldik sharany sóz etpes buryn dindarlarmen aqyldastyq. Olar mynandaı kúrdeli jaǵdaıda máıitke qalaısha janaza shyǵaryp, onyń kúlin qaıtip jerleýge bolatynyn musylman dúnıesiniń tájirıbesine sáıkes atqara alatynyn málimdep otyr. Bir eskerer jaıt, úlken din ǵulamalary «panteon qajet emes» dep esepteıdi. Olardyń pikirinshe, «baqıǵa attanǵan musylmannyń bári de birdeı, olardyń pánıdegi baǵa-dárejesin bir Alla ǵana beredi».
Mysaly, týysqan Túrkııa tájirıbesine kelsek, olarda panteon joq. Atatúrik dinge bólekshe qaraǵan. Onyń súıegi jatqan qorym da bólekteý. Burynǵy Osman bıleýshileri tirisinde úlken meshit soǵyp, qaıtqanda «Tiriler Quran oqyr» dep súıegin sonyń mańyna qoıýdy amanattaıdy eken. Túrki jurtynyń ishinde panteondy Ázirbaıjannan kórdik. Olarda el úshin qurban bolǵan sheıitterdi bir bólek, saıasat pen mádenıet qaıratkerlerin bir bólek qoıypty. Sońǵysynyń tórine Geıdar aqsaqal jerlenipti. Bári de zaıyrly túrde múlgip tur... Grýzııada mádenıetti panteon bar dep estidik.
Qaıratkerdiń súıegin elge ákelip jerleýdiń tájirıbesi óz dindesimizde – Túrkııada, basqa dinde - mysaly, Japonııada bar.
Umytpasaq, 1996 jyly túrikter 20-jyldary súıegi Orta Azııada (búgingi Tájikstan jerinde) qalǵan Ánýar pashany eline qaıta ákelip jerledi. Bul general túrik-musylmandaryna bolysamyn dep bolshevık pen basmashylar qaqtyǵysynda mert bolǵan-dy. Sonda olar súıekti arnaıy áskerı ushaqpen áketip, Stambulda arnaıy saltanatpen qarsy alǵan edi. Sóıtip ústine Túrkııa týy jabylǵan tabytty Stambul kóshelerimen alyp ótip, belgilengen orynǵa ıslam ǵurpymen qoıǵan-dy.
Biz muny júz paıyz qaıtalamasaq ta, uqsap baǵýymyz kerek. Ǵalymdar men qaıratkerlerden qurylǵan arnaıy delegaııa Máskeýge baryp S.Sadýaqasuly súıeginiń kúli salynǵan tabytty táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik týyn jaýyp ákelgen sátte ony áýejaıda ánuranmen saltanatty ráýishte (zııalylar qatysatyn mıtıng) kútip, Astanadaǵy Táýelsizdik dańǵylymen alyp ótip, dinı rásimnen keıin belgilengen qorymǵa qoıý qajet.
Al, tarıh úshin Máskeýdiń Don qorymyndaǵy sórege «Bul jerde 1933-2011 jyldary Qazaqstannyń memleket jáne qoǵam qaıratkeri, saıası repressııa qurbany Smaǵul Sadýaqasuly (1900-1933) denesiniń kúli turdy» degen tas-belgini estelikke qaldyrǵan aqylǵa syıymdy.
Aıtqandaıyn, 2011 jyly 14 qańtarda L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde «Qaıratker Smaǵul Sadýaqasuly jáne Qazaqstan otanshyldyǵy: eldik murat pen jaýapkershilik» atty respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferenııa ótedi. Oǵan ǵalymdar, memleket jáne mádenıet qyzmetkerleri, qalamgerler, oqytýshylar, jastar qatysady. Atalǵan shara Alash tulǵasy qubylysyn jańasha baıyptaýǵa arnalǵan.
Bul Táýelsizdigimizdiń 20 jyldyǵy aıasynda tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirýdiń eleýli bir qadamy bolary aqıqat.
Sóz sońy
Joǵarydaǵy oı nemese materıal «Aıqyn» gazetinde 2011 jyly 6 qańtarda «Ult qaıratkeri Smaǵul Sadýaqasuly ne úshin Astanaǵa jerlenbek?» degen atpen jarııalanǵan edi... Sátin salyp, kózdelgen jospar negizinen oryndaldy. 2014 jyly «Alash qozǵalysy» anyqtamalyǵyna engen «Smaǵuldyń súıegi» atty maqalamyzda bylaı dep kórsetken edik:
«Táýelsizdikke deıin de, odan keıin de halyq arasynda rámizdik-beınelik uǵymǵa aınalyp ketken memleket jáne qoǵam qaıratkeri S.Sadýaqasulynyń Don zırathanasynda (Máskeý) arnaıy qutyda saqtalyp kelgen súıeginiń kúli. Qazaqtyń arǵy-bergi tarıhynda súıektiń órtelýi (kremaııa) jáne onyń arnaıy saqtalýy kezdesken emes. Sondyqtan 1992 jyldan Don zırathanasy hrıstıan qaýymyna tolyq berilip, munda sol dinniń ǵurpy júre bastaǵanda, S.Sadýaqasuly súıeginiń kúlin el dástúrine saı jer qoınyna berý – Qazaqstan Táýelsizdiginiń talabyna sáıkes mindet jáne paryz bolyp qaldy.
Smaǵul 1933 jyly 16 jeltoqsanda Kreml aýrýhanasynda jumbaq jaǵdaıda qaıtqan soń, «tehnıkalyq jaǵdaıda qatty ýlanǵandyqtan, onyń máıitin jerleýge bolmaıdy» degen jabyq sheshim negizinde kremaııalanady. Bul – bolshevızmniń iri saıası tulǵalarǵa jasalǵan terroryn jasyrǵan qylmysty oqıǵa edi. Biraq kezinde bári basqasha túsindirildi. Sondyqtan kremaııanyń aldy-artyndaǵy aqtyq saparǵa shyǵaryp salý sharasyna qaıyn atasy Á.Bókeıhan, jary E.Álıhanqyzy, ult qaıratkerlerinen T.Rysqulov, N.Nurmaqov t.b. qatysty. S.Muqanov ta, Máskeýde júrgen júzdegen stýdentter de osy qaraly jıynda bolady. Órtelgen soń arnaıy qutyǵa salynǵan qaıratker súıeginiń kúli Elızaveta granıtten jasatqan tabytqa ornalastyrylyp, krematorııa bas ǵımaraty bólmesiniń qabyrǵasyna qoıylady. Osy jerde ol 2011 jyldyń 20 qańtaryna deıin turdy. Júıeli jumystardyń nátıjesinde Smaǵuldyń máıit kúlin elge alyp kelýdiń múmkindigi týdy. 2011 jyly 21 qańtarda ol ushaqpen Máskeýden Astanaǵa jetkizilip, Qazaqstan elordasynyń Qazaq eli monýmenti janynan ótetin Táýelsizdik dańǵylymen “Sadýaqas Ǵylmanı” meshitiniń janaza shyǵarý bólmesine ákelindi. Astananyń tarıhı meshitinde tórt aı boıy Qazaq eliniń azattyǵy jolynda sheıit bolǵan tulǵalardyń rýhyna, sonyń ishinde Smaǵul Sadýaqasulynyń rýhyna qasıetti Quran aıattary baǵyshtalyp jatty.
2011 jyly 20 mamyrda Parlament depýtattary, Astana zııalylary, týystary qala basshylyǵynyń qoldaýymen qaıratker súıeginiń kúlin amanattap “qara molaǵa” qoıdy. Ult tarıhynda Túrkistanǵa jetkenge deıin qazaqtyń talaı han men batyry “qara molada” (nemese ýaqytsha sórede) turǵan.
S.Sadýaqasuly “qara molasyna” baılanysty birneshe sebep bar: 1) Alash qaıratkeri súıegin basqa elden ákelý oqıǵasy buryn-sońdy bolmaǵan edi, sondyqtan “Ulttyq panteon” máselesi kún tártibine shyqty; 2) “Smaǵul súıegi qoıylady” degen eki orynnyń (“Han Kene sarbazdary jerlendi” degen “Jastar” shaǵynaýdanyndaǵy zırat pen “Qabanbaı batyr jerlendi” degen Qosshy kenti mańaıyndaǵy zırat) ǵylymı-derektik negizi áli naqtylana qoımady.
2012 jyly “Jastar” shaǵyn aýdanynda ornalasqan zırattaǵy kóne qulpytastan Han Kene sarbazdarynyń jerlengeni málim boldy. Bile-bilsek, bul da Táýelsizdik jyldardaǵy asa iri tarıhı oqıǵa edi. Qudaıdyń qudiretimen endi Smaǵul súıeginiń kúli máńgige baıyzdaıtyn oryn aıqyndaldy. Elorda zııalylary, din qaıratkerleri, týystary keńese kele, Astana ákimdiginiń ruqsatymen S. Sadýaqasuly máıit kúlin eldik jáne musylmandyq saltpen 2013 jyly 27 qazanda Han Kene sarbazdary qorymyna qoıdy. Bastamashyl azamattar basyna kórnekti eskertkish turǵyzdy...».
Qazaqta «Batyrdyń súıegi – jerde, rýhy – kókte» degen sóz bar. Dál S.Sadýaqasuly súıegine baılanysty 2011-2013 jyldar aralyǵy ult zııalylaryn, elordalyqtardy eldik turǵydan synaǵandaı kezeń boldy. Talaı maqala jazyldy, usynystar aıtyldy, qatty minegender de kezdesti... Munyń bári búgingi shyndyq edi. Osy jaǵdaı zamandastarymyzǵa sabaq bolsyn dep, «Smaǵuldyń súıegi» atty bólek eńbek te jazdyq.
Dıhan QAMZABEKULY,
L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq
ýnıversıtetiniń prorektory,
QR UǴA akademıgi,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor
