Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Alash Orda»: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti. Sonda baıandama jasaǵan jas ǵalym (PhD doktorant) Dáýren Darııabektiń materıalyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
Shákárim 1858 jyly 24 shildede (keıbir derekterde 11 shildede) Semeı oblysy, Shyńǵystaýda dúnıege kelgen. Ol Hakim Abaıdyń nemere inisi, naqtyraq aıtsaq, Qunanbaıdyń úlken uly Qudaıberdiniń balasy. Shákárimdi ata-anasy bes jasynda aýyl moldasyna oqýǵa beredi. Qudaıberdi (1829-1866) 37 jasynda qaıtys bolǵanda, Shákárim jeti jasta eken. Jastaı jetim qalǵan nemeresin Qunanbaı óz baýyryna alyp ósirgen. Ustaz-aǵasy Abaı onyń áıgili aqyn bolyp qalyptasýyna baǵyt-baǵdar berip, aqyndyqqa baýlyp tárbıelegen. Keıin Shákárim óz uly Ahatqa aıtqan bir áńgimesinde: «Abaı maǵan óleńdi qalaı jazý kerek, qandaı óleń jazý kerektigin aıtyp, kóp-kóp keńes, aqyl beretin. Meni Abaı tárbıeledi. Abaı bolmaǵanda, mundaı bolýym neǵaıbyl edi», [1, 452 b.] – dep aǵasynyń umytylmas qamqorlyǵyn tebirene eske alady.
Shákárim jıyrma jasynan bylaı qaraı, az da bolsa ǵylym jolyna túskenin «Mutylǵannyń ómiri» atty ómirbaıandyq dastanynda bylaısha baıandaıdy:
Jıyrmadan ótkende,
Az ǵana ǵylym oqydym.
Alǵyzyp kitap shetten de,
Kóńilge biraz toqydym [2, 486-487 bb.]
Jıyrma-jıyrma bir jasynda jazǵan óleń-jyrlarynda eldiń qotyryn qasymaı, muńdaryn eskermeı, jastarǵa ǵana unaıtyn, solar ǵana tyńdaıtyn «Jastyq týraly», «Kárilik týraly» atty óleńder jazady. Bul óleńderi ustazy Abaıdyń «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin» atty óleńinde qatty synǵa alynǵan.
Abaıdyń aqyndyq kitaphanasyna tereń úńilip, aqyl-keńesimen shetten kitaptar alǵyzyp, bilmegen, túsinbegen jerlerin surap, ǵylym jolyna endi túsip kele jatqanda, eriksiz bolystyqtyń toqymyn jamylady.
Bolys bolyp saılanǵan Shákárim eriksiz jemtik shoqyp, aqyndyq, ǵylym jaıy jolyna qalyp, ataq taǵynyp, aıla jamylyp:
Jıyrma men qyryq arasy –
Jas ómirdiń sarasy,
Bos ótkenin qarashy, [1, 488-489 bb.] – dep, jıyrma jyl ómirin bos ótkizgeni úshin qatty ókinedi.
Shákárim qyryq jasqa deıin túrikshe bilip, arab, parsy, orysshany aýdarmamen ǵana oqı biletin-di. Qyryqtan bylaı qaraı adasqan azǵyn dinshilderdiń, pánshil ǵalymdar men fılosof oıshyldardyń jazǵandaryn oqyp, aqylǵa syımaǵan dálelderin synaıdy.
Abaıdyń aqyndyq mektebiniń kósh basynda júretin, bas shákirti Shákárimniń ózgege emes, ózin de syn kózimen qarap, qazaqtyń da, óziniń de kóp minin qazyp jazǵan tusy, osy qyryq jasynan bastalady. Ásirese, «Qazaq netken jan?», «Dinim qalaı, janym ne, joǵalam ba ólgende?» nemese «Álemdi kim jaratqan?» t.b. qazaq arasynda, qala berdi, XIX ǵasyrdyń aıaǵy men XX ǵasyrdyń basynda Shyǵys pen Batystyń ózinde anyq sheshimin tappaǵan, ár-túrli oı-jotamen dálel aıtyp, qarysqan dinshil moldalar men pánshilderdiń qata pikirlerin tekserý maqsatynda Mekkege eki ret 1905-1906 jyldary saparǵa shyǵady.
Parahodpen aı júrip jolda,
Ár elde kez kelip molda.
On úsh kún bop Stambolda,
Kerek kitap tabylǵany-aı! [1, 227 b.]– dep, Mekkege barar jolda on úsh kún Stambol qalasynyń baı kitaphanasynda otyryp, óz suraqtarynyń jaýabyna qatysty izdegen kitabynyń tabylǵanyna balasha qýanady. Qandaı kitap ekenin ashyp aıtpaǵanymen: «Jylym – qoı, juldyzym – ııýl» atty óleńiniń aıaǵynda «Neden barmyn? Ne qylǵan jón? Joǵala ma jan ólgen soń?» – deýine qaraǵanda, aqyndy qatty tolǵandyryp júrgen jan syry týraly jazylǵan kitap bolsa kerek.
1911 jyly Orynbor qalasynda «Shejire», 1912 jyly Semeı qalasy «Járdem» baspasynan «Qazaq aınasy» atty lırıkalyq óleńderi, «Qalqaman-Mamyr», «Eńlik-Kebek» dastandary kózi tirisinde jeke kitap bolyp jaryq kórdi. Parıj, túrik, serkesh, úndistan, arab, bashqurt, qyzylbastyń (Iran) ne bilimdi oıshyldarymen túrik-noǵaı tilmashtary arqyly pikirlesip, ár tilden aýdarma sózdikter arqyly kóp shyndyqqa kóz jetkizip, oıǵa kóp maǵlumattar alady.
Elýden asqan jasynda elinen elsiz jerge salǵan Saıatqora degen qystaýǵa ketip, jıǵan-tergen materıaldarynan oı qorytyp, jan syry, jaratylys syry týraly sol oı-tanymyn bes jyl kóz maıyn taýysyp, fılosofııalyq oı-tolǵanystaryn óleńmen de, qara sózben de jazady. Reseıde 1917 jyly aqpan aıynda Nıkolaı patsha taqtan qulap, ornyna Ýaqytsha ókimet ornaǵan tusta, «Qazaq halqy quldyqtan bosady» – dep, qýanǵandardyń qatarynda, árıne, Shákárim de boldy. «Bostandyq tańy jarqyrap», «Bostandyq tańy atty» degen óleńder de jazǵan. Orys patshalyǵy tusynda qazaq halqy ata-babalarynyń amanat etip qaldyrǵan jerinen, dili men dininen, erkin ómirinen jáne eldiginen ajyrap bara jatqanyn sezgen oıly aqyn:
Bostandyq tań atty, qazaǵym, kórińder,
Arǵy ıe basshynyń sońynan erińder. [1, 215 b.]
nemese:
Umtylyp, erikti el bolyp qalyńdar [1, 216 b.] degen urandy sózdermen qazaqtyń kózin ashyp oıanýǵa shaqyrady. Jasy alpysqa kelgen qart aqyn bostandyqtyń týyn kórgenimen, qazaq úshin osy shyqqan kún qalaı bolar eken degen kúdikti oıǵa qalǵan. Endigi úmiti qazaqtyń oqyǵan jastarynda bolady. Shákárim qazaq dalasynda ótip jatqan saıası oqıǵalardan da shet qalmaıdy. 1917 jyly qazan aıynda Reseıde ekinshi ret bolshevıkterdiń uıymdastyrǵan tóńkerisi nátıjesinde jańa Sovet ókimeti ornaıdy. Osy tusta da, Shákárimniń 1917 jyly 14 qarashada Semeı ýezdik Zemstvolyq jıynyna depýtat bolyp saılanǵany týraly resmı qujattar saqtalǵan [3, 144-145 b.].
Sonymen qatar Shákárimniń ózi:
Semeıdi aqtar meńgerip,
Qazaqqa sottyq jol berip,
Syrtynan saılap jón kórip...[1, 495 b.] – dep, Alash azamattary syrtynan sot saılaǵany jóninde derek berse, Ahat: «1918 jyly men orys oqytýshysynan oqıyn dep, Semeıge bardym. Sovet ókimeti qazaqqa sottyqty bergen joq. Mundaǵy Alash azamattary oblystyq sottyń bastyǵy etip, syrttan ákeıdi saılaǵan» [2, 477 b.] – dep, joǵarydaǵy derekti óz esteliginde tolyqtyra túsedi. Alashorda úkimetiniń Shákárim qajyny syrttaı halyq soty saılaǵany jóninde de arhıvtik qujattar (qor 37 tizbe-1, is-7) Semeıdegi jańa tarıhı qujattar ortalyǵynan tabyldy.
Álıhan Bókeıhanov basqarǵan Alashorda ókimeti men Shákárim qajynyń arasyndaǵy tarıhı shyndyqty anyqtaý – arnaıy zertteýdi qajet etetin taqyryp. Shákárimniń aqyndyq tulǵasyn bizge alǵash ret tanytqan aqyn – S. Toraıǵyrov pen qaıratker Á. Bókeıhanovtar arasynda ortaq tanymdyq kózqaras boldy. Shákárim men Sultanmahmut shyǵarmalarynda ár qyrynan ashylatyn taqyryptar, ásirese, oqý-bilimdi nasıhattaý, adaldyqqa júginý sııaqty ulttyq rýh tunyp tur. Ult qamyn oılaǵan Sh. Qudaıberdiuly men S. Toraıǵyrov «Qazaq» gazeti arqyly túıdektelgen túıindi oılaryn oqyrmanmen bólisip, keleli problemalardy búkpesiz batyl talqyǵa, kóptiń nazaryna der kezinde usynyp, qalyń jurtshylyqtyń únemi iltıpatynda bolǵan. Zııaly tulǵalardyń baspasóz arqyly birin-biri tanýy, qazaq ultynyń alasapyran ýaqytta muń-muqtajyn, otarlyq ezgiden qutqarý kerektigin sezinip, olardyń júzbe-júz tanysyp, aralarynda úzilmegen syılastyq, qaıaýsyz dostyq, sheksiz súıispenshilik bolǵandyǵy – eldik sananyń bıiktigin kórsetedi.
Jaz tańynyń nur jeli
Jar kekilin shaıqaltyp,
Kóńilge tolyp qan seli
Júrekti tur shaıqaltyp – degen jyr joldaryn Qoja Hafızden aýdarǵan. «Tur, aıaqshy, ber qymyz» dep, dárýishtiń kesesinen nurly sý jutqyzady. Osylaısha uly rýhtar ár zaman, ár jerde, ár tilde bir aqıqatty jetkizgen. Bul syr-sózdi ne úshin aýdarǵanyn Sh.Qudaıberdiuly bylaısha túsindiredi: «Osy kúngi Alash urandy halyqtyń hám basshylarynyń basyna kelip turǵan aýyrtpashylyqqa dál keletuǵyn sóz bolǵan soń nasıhat bolar dep jazdym,»– deıdi. Demek, Alash urandy ulttyń qıyn-qystaý kezde moıymaýyn, adamgershilik bıiginde turýyn kókseıdi.
Shákárim qajynyń elden elsizge ketip, jalǵyz ǵumyr súrgen jaraly janyn túsinbegen moldalar «kápir» dese, kóp el «aljydy» dep, jańa zamannyń jastary «baı», «jýan» dep syrtynan neshe túrli min taǵady. Sonda da ar men ujdanǵa berik aqyn:
Saqtamaımyn janǵa kek,
Ne dese de syrtymnan.
«Mindegen aýzyń mynaý», –
Qan aǵyzsa urtymnan,[1, 503 b.] –dep, halqyna bar mahabbatyn asha túsedi.
1928 jyly iri baılar, aqsúıek shonjarlar kámpeskelensin degen qaýlydan soń, aqynnyń ómiri asa bir aýyr halde qaıǵy-qasiretpen ótti. 1930 jyly 1 aqpanda balasy Ǵafýr konfıskelenip, keıin ol túrmede ózin-ózi baýyzdap óledi. Baıazıt pen Ahat ta Semeı túrmesine jabylady. Aqpannyń 7-si kúni Shákárimniń ózin kámpeskelep, qamaýǵa alady. Tergeýshi Shákárimdi tergeý barysynda Sovet ókimetine zııansyz adam ekenine kózi ábden jetken soń, tutqynnan bosatqan.
1930 jyly eldi zorlyqpen kúshtep, qorqytý, úrkitý arqyly jappaı kollektıvtendirý nátıjesinde mal-múlkinen aıyrylyp, ashtyqqa ushyrap qyryla bastaǵan sharýalar bas kóterip, kóteriliske shyǵyp, qyrkúıek aıynda aýdan ortalyǵyna shabýyl jasaıdy. GPÝ bastyǵy Qarasartov kóterilisti uıymdastyrýshy Shákárim dep bilgen. 1931jyly 2-qazan kúni Shákárim 73 jasynda jazyqsyz oqqa ushyp, qyzyl ımperııanyń qara júrek, qandy qol Qarasartov bastaǵan jazalaý otrıadynyń qolynan qaza tabady. Jendetter aqyndy atyp óltirgennen keıin, onyń súıegin essiz daladaǵy eski bir qur qudyqqa aparyp kómip tastaǵan. Aqynǵa «kontrrevolıýıoner», «halyq jaýy» degen negizsiz saıası jala jabyldy.
Shákárimdi aqtaý, onyń mol murasyn qalyń eli qazaǵyna jarııalaý týraly 1958 jyly sheshim qabyldandy. Biraq bizdiń «saýysqannan saq» saıasatkerlerimiz bul sheshimdi el-jurtqa jarııalamapty. Osy sheshim týraly T.Kákishuly bylaı dep jazady: «Osyndaı ıgi qadamnan habary bar, Shákárimge degen mahabbaty sónbegen uly aqyn Ábdildá Tájibaev alǵy sóz jazyp, ózi basqaryp otyrǵan «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bir betine 1959 jyly Shákárim shyǵarmalaryn jarııalap, qalyń qazaqqa «Hrýshev jylymyǵynyń» alys sáýlesin kórsetkende, ózi atsyn, ózgege atqyzsyn, meıli kúnákar Qarasartovtar aıǵaı-shý shyǵarady. Ortalyq partııa komıtetiniń ıdeologııa jónindegi hatshysy N.Jandildın Á.Tájibaevti jaýapty redaktorlyqtan qýyp, 1988 jylǵa deıin taǵy da Shákárimniń únin óshirdi». Tek osy sheshimdi taǵatsyz kútken aqynnyń balasy Ahat (1900-1985) 1961 jyly ákesiniń súıegin qur qudyqtan qazyp alyp, Jıdebaıdaǵy Abaı zıratynyń janyna jerledi.
1988 jyly ǵana Shákárim ekinshi ret tolyq aqtalyp, asyl muralarynyń tuńǵysh jınaǵy Á.Tájibaev, Sh.Satpaevanyń alǵy sózimen baspadan jaryq kórdi. Búgingi tańda aqynnyń 185 ártúrli taqyryptaǵy óleńderi, bes dastany («Qalqaman-Mamyr», «Eńlik-Kebek», «Láıli-Májnún», «Nartaılaq pen Aısulý», «Mutylǵanyń ómiri»), «Ádil-Marııa» atty kólemdi romany, 6 taqyrypta qara sózderi, 14 taqyrypty qamtyǵan júıeli «Shejiresi», «Musylmandyq sharty» eńbegi, 23 maqala men 10 aýdarma jumysy óz oqyrmandarynyń qolyna tıip otyr.
Shákárim Qudaıberdiuly «Úsh anyq» atty teosofııalyq traktatynda ar-ujdan kategorııasynyń talaptaryn aıqyndap beredi. Iaǵnı ol boıynsha ujdan degenniń ózi – nysap, meıirim, ádilet. «Ujdan - eki ómirge birdeı kerek taıanysh» dep kelip, bylaı deıdi: «Buǵan nana almaǵan adamnyń júregin eshbir ǵylym, óner, eshbir zań, jol tazarta almaıdy. Eger kimde-kim jany ólgennen keıin de kóretin ómirinde tiri bolatyndyǵyna, ujdany sol jannyń azyǵy ekenine aqylmen synap ábden istese, onyń júregin esh nárse qaraıta almaıdy. Adam ataýlynyń bárin bir baýyrdaı etip, eki ómirde de jaqsylyqpen ómir súrgizetin jalǵyz jol – osy musylman joly sekildi. Keıbir dinshilerdi qorlyqqa túsiretin shataq din – jalqaýlyq. Áıtpese adamdy jaratýshy – naqty bilimpaz. Adam jany ólgennen soń da ujdandy bolyp, esh nárseden kemdik kórmeıdi» [4, 56 b.] dep túıindeıdi.
Bul tujyrym mektep qabyrǵasynda bilim alyp jatqan oqýshydan bastap bilim basyndaǵy azamattardyń kóńil tórinde bolýy tıis. Óıtkeni, jastar arasyndaǵy ulttyq, adamgershilik tárbıege erekshe mán bermeıinshe, biz jan men tán aıyrmashylyǵyn tolyq uǵyna almaımyz. Shákárim sózi búgingi órkenıet zamanynda halqymyzdyń alǵa qoıyp otyrǵan rýhanı jaǵynan jańarý talabymen de úndesip jatyr.
Qoja Ahmet Iasaýıdiń «hál ilimi» kezinde búkil álemge taralyp, túrki-ıslam mádenıetiniń jańǵyrýyna, qaıta tirilýine yqpal etken. Abaı bul ilimdi «tolyq adam», ıaǵnı «kemeldilik» qaǵıdalarymen birlikte jańǵyrtyp, eń basty ólshemge «júrekti» qoıady. Eki danyshpannyń kóp oı-tujyrymdary birimen-biri sabaqtasyp, úndesip jatady. Degenmen, Abaı dúnıetanymyndaǵy ekzıstenıaldyq saýaldar qazirgi kún keship jatqan ótkinshi zaman sekildi qıyn-qystaý kezeńde, halqynyń bolashaǵyn oılap ah urǵan, dúnıe qubylystaryn poetıkalyq sanamen ólsheıtin óte sergek te sezimtal dana tulǵanyń júrekjardy tynystary edi. Abaı janynyń kúızelisi, jalǵyzdyǵy, onyń sózin, tereń, tuńǵıyq dúnıetanymdyq saptaýlaryn túsinetin shákirtteriniń azdyǵy ózinshe bólek bir áńgime.
Onyń shákirtteriniń biri de biregeıi Shákárim Qudaıberdiulynyń rýhanı muralaryn, onyń ishinde «Úsh anyq» fılosofııalyq týyndysyn zertteýdiń mańyzy óte zor. Sebebi, bul shyǵarma áli kúnge deıin jetkilikti túrde zerdelenip, óziniń laıyqty baǵasyn ala almaı keledi.
Óıtkeni, Shákárim ómir súrgen dáýir erekshe kezeń, qazir basymyzǵa túsip otyrǵandaı, ótpeli kezeń. Ol kezde qazaq óz taǵdyryn ózi aıqyndaýdan aıyrylyp, ózin ózi uǵyný, kabiletinen ajyrap, ári-sári bolyp bolashaǵyn boljaı almaı rýhanı jutańdyqqa kezikken kezeń boldy.
Shákárimniń oıynsha, sebepterdiń túpki sebebi – Jaratýshy Ie. Ol «Úsh anyq» fılosofııalyq traktatynda mashınkamen qaǵazǵa jazý jazǵanda, ony jazǵan kim, mashına ma, álde adam ba? – degen suraq qoıady. Bir qarasaq, mashına tárizdi, al shyndyǵynda ony basyp otyrǵan adamnyń qoly ǵoı, al adamnyń qolyna sebep bolyp otyrǵan adamnyń aqyly, al aqyldyń sebebi túpki Jaratýshy degen pikirler keltiredi. Bul Shákárimniń sebeptilik zańdaryn moıyndaǵandyǵyn kórsetedi. Taǵy bir óleńinde:
Jaralys basy – qozǵalys,
Qozǵaýǵa kerek qolǵabys.
Jan da meıli bir mán de,
Sol qýatpen bol tanys.
Álemdi sol mán jaratqan, - deıdi. Mine, bunda Shákárim qozǵaýǵa kerek qolǵabys dep, sebebin aıtyp otyr. Sondyqtan ár nárseniń sebebi bar, sol sebeptiń sebebi álemdi jaratqan jáne sonymen tanys bol deıdi. Iaǵnı sony tany deıdi. Shákárimniń ontologııalyq kózqarastarynyń júıesi osyndaı.
«Turaqsyz shyr aınalǵan dúnıe», «Dúnıe qý, bir aǵyn sý», «Ketti-keldi, toldy, semdi, ózgelendi bul ǵalam. Týdy-óldi, jandy-sóndi, órship óndi qaıtadan» - degen shýmaqtarynda onyń dúnıedegi búkil jaratylystyń sońy bar, turaqsyz, ýaqytsha, onyń ishinde adamnyń da bul dúnıede týylyp, ósip, qartaıyp, sońynda óletinin ańǵarýǵa bolady.
Mundaǵy adamnyń týýy, ómir súrýi, ólýi eriksiz, adamnyń ózine baǵynbaıtyn qubylystar. Ony retteýshi joǵarǵy kúshtiń, qudirettiń bar ekendigin meńzeıdi. Adam bir joqtyqtan kelip, ekinshi joqtyqqa ketetinin, osynyń ortasy ómir, ıaǵnı qudaıdyń bizge bergen synaq álemi, biz tirshilik etip otyrǵan «jalǵan dúnıede» máńgi turaqtamaı, baqılyq ómirge ýaqyt saǵaty kelgende attanatynymyzdy ańǵarýǵa bolady. Qazaq atam aıtqandaı, «Bul dúnıe qarap tursań, sholaq eken, adamdar bir birine qonaq eken», odan ári qaraı ómirdiń lezde, kóz ashyp-jumǵansha ótip ketetinin «ómirge esik ashsań tań aldynda, sol esik kesh batqanda jabylǵandaı» dep sıpattaıdy. Mine, osydan baryp dúnıeniń ótpeli, jalǵan ekendigine tolyǵymen kóz jetkizemiz.
Sol qamshynyń sabyndaı qysqa pánıde adamnyń ómiri myń qubylyp, júz túrlenedi. Adam óziniń osy ómirge adam bolyp kelgendigin jáne sol pák qalpyn ómirden óter aldynda saqtaı almaı qalatyn ókinishin Shákárim: «Adam bolyp týyp em, adam bop ótý – armanym» dep aǵynan jarylǵan.
Aqyn shyǵarmashylyǵyna den qoısaq, onyń damýdyń kózi qozǵalysta ekendigin, ıakı materııa qubylystaryna tán qarama – qarsylyqtardyń birligi men kúresinde ekendigin túsingendigine kóz jetkizemiz. Biraq, Shákárim fılosofııasynyń negizgi ereksheligi bul kúreste antogonızm joq, jalpy úılesim, garmonııa, kelisim sıpatynda júredi, sondyqtan da Shákárimshe: «Jaralys jumbaǵynyń isi ólsheýsiz, bildim degen bilmedim degenge esep».
Tabıǵat qubylady, jańbyr jaýady, taý basyn muz shalady, kóktemde erip saı–saı, jylǵa-jylǵalap bulaqtar syldyrlaı aǵady, bulaqtar jınalyp ózenge, ózender jınalyp teńiz, muhıttarǵa quıady. Ondaǵy sý býlanyp, kondensaııa qubylysy negizinde qaıtadan jaýyn-shashyn, qar bolyp jerge, taýǵa túsedi. Munyń bári – qozǵalys. Dúnıedegi qubylystardyń qaı-qaısysy da sheksiz. Máńgilik, tipti búkil damýdyń kilti bolyp tabylatyn qozǵalystyń ózi ýaqyt pen keńistik aıasynda bolmaq. Bul jerde Shákárim: «Barsha álem tapjylmaı turyp qalsa, bolama ýaqyt degen ólsheý salyp»,– deıdi. Materııanyń nemese tabıǵattyń qozǵalysy joq jerde ýaqyt, keńistik uǵymy bolmaq emes. Adamnyń ómiri de solaı. Ómir bir orynda toqtap turmaıdy, ózgeredi, damıdy, óledi. Ýaqyt alǵa jyljyǵan saıyn jas kelip adam qartaıady, ornyna jańa urpaq dúnıege keledi. Osydan baryp ǵulama, dúnıe qubylystarynyń sheksizdigi, qozǵalystyń qaıtalanbaıtyndyǵy jaıynda fılosofııalyq tujyrymyn negizdeıdi.
Materııanyń birinshi qasıeti retinde Shákárim onyń zattarmen qubylystardyń sýbstanııasy bolýy qasıetin alady. «Ár deneniń kózge ilinbeıtin kishkentaı bólshekterden qosylyp jaralǵanyn taýyp, ol kishkentaıdy qansha usaqtasa da aqyrynda, tipti, bólýge kelmeıtin bolady. Sol bólinýge kelmeıtin túp negizderdiń atyn eýropa atom dep atap, arabsha madda nemese óser dep atady».
Barlyq materıalıstik teorııalardaǵydaı, Shákárimde materııanyń ómir súrý ádisi – qozǵalys. Negizgi aıyrmashylyǵy – bul qasıettiń qozǵalysqa qozǵaý beretin «ıeni» anyqtaý, dáleldeý maqsatynda aıtatyndyǵy.
«Materııa qozǵalysynyń nemese júrisiniń ólsheýi bar». Bul óte mándi sıpattama, ıaǵnı materııanyń ólshemi keńistik pen ýaqyt dep qaraýǵa bolatyn sııaqty al jaratýshyny ólsheýge, sıpattaýǵa kelmeıdi dep nusqaıdy Shákárim. Muny Abaı Qunanbaıuly 38-shi qara sózinde: «Alla taǵala - ólsheýsiz, bizdiń aqylymyz – ólsheýli, ólsheýlimen ólsheýsizdi ólshep bolmaıdy» - dep aqylmen qudaıdy tanyp bolmaıtynyn aıtady. Dál osy Abaıdyń sarynynda Shákárim fılosofııalyq tilde shektilik pen sheksizdik jaıly, materııanyń ámbebap sıpattarynyń biri – sheksizdigi bolǵanmen, ýaqyt pen keńistik te shekteletinin aıtady. Iaǵnı sheksiz – tek minsiz tanyp bolmaıtyn qudaı ǵana, al shekti, ol búkil jaratylys materııalar ekenin tujyrymdaıdy.
Shákárim Qudaıberdiulynyń ǵylymı-fılosofııalyq murasynyń túp qazyǵy – «aq júrek», «taza aqyl», «adal eńbek» ıesi túzý adamdy qalyptastyrý, sol arqyly qoǵamdy túzeý. Ar ilimin adamdyq sapanyń aldyna shyǵaryp búkil poezııalyq týyndylaryna ózek etken Shákárim taǵylymy búgingi kún úshin de asa qajetti ári kókeıkesti másele bolyp otyr. Uly Abaıdyń izbasary bola otyryp, ustazy jetken deńgeıde qalyp qoımaı ózgeshe órnek taýyp, qaıtalanbas qoltańba qaldyrýynyń ózi – Shákárim ulylyǵyn aıǵaqtaıtyn basty belgi. Búgingi kúnniń basty máselesiniń biri – fılosofııa, din taqyrybyna qatysty aqynnyń tujyrym, túıinderin tanyp bilýdiń mańyzdylyǵy da daý týdyrmaıdy. Sebebi, ǵulama sýretker din máselesin shyn aqyl men salqyn sana arqyly saraptap, negizgi ózegin ómir ıgiligine aınaldyra bilgen. Jaratylysqa degen senim men súıispenshilikti mahabbat pen meıirimniń, jaqsylyqtyń kózi retinde baǵalaý arqyly qalyń jurtyn ómirdi súıýge, adamdy aıalaýǵa úndegen.
Dáýren Seıilbekuly DARIIaBEK
Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne Ǵylym mınıstrligi
Ǵylym komıteti, Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýty PhD doktoranty.
PAIDALANYLǴAN ÁDEBIETTER TIZIMI
- Qudaıberdiuly Sh. Óleńder men poemalar /Qurast.: M.Maǵaýın. — Almaty: Jalyn, 1988. 256 b.
- Shákárim. Imanym. – Almaty: Arys, 2000. 360 b.
- Semıpalatınskıı NI. f-37, 0-01, d-5.
- Qudaıberdiuly Sh. Eki tomdyq tańdamaly shyǵarmalary. II tom. - Almaty: Jibek joly, 2008. - 398 b.
