Búgingi ata-babamyzdyń basynan ótkizgen qasiretin eske alý kúni - ultymyzdyń tartqan taýqymetin eske alyp, sum ımperııaǵa qarǵys aıtqyzǵannan ózge bul kún qazaqqa taǵyda ne bere alady?
Esimizden shyǵarmaımyz. Aıtamyz, jazamyz (budan bylaı odan kende bolmaspyz). Biraq, "ultymyzdyń basyna túsken osynsha taýqymetine kim kináli?" degen suraqqa jalǵyz sum ımperııany kináláp qana qutyla beremiz be?
"Qazaqtyń basyna túsken qasiretine eń áýeli qazaqtyń ózi kináli!" degen oı týyndamaıdy ma? Nelikten, bizder tek bireýdi kinálaǵanǵa qumarmyz?
1920-1938-shi jyldardyń qasiretine ushyramaı turǵanda, sol kezeńge deıingi 30-50 jyl buryn ultymyzdyń tozyp ketpeýi úshin qazaq ne áreketter jasady? Ulttyń taǵdyryn "qudaıǵa amanat" etip, malyn baǵyp jatty ma? Álde, álemdik kóshten qalǵan ulttyń joıylatynyn sezip, órkenıetten qalmaýǵa umtyldy ma? Umtylsa nátıjesi qanshalyqty boldy? Umtylystyń nátıjesiniń azdyǵyna ne sebep boldy? Sol "sebepter" qazir de bizdiń qoǵamda bar ma? Sol tarıh qaıtalanbasy úshin zulmat jyldarǵa deıingi 50 jyldyń da tarıhyn túgendep turyp túsindirip, joǵarydaǵy suraqtardyń jaýabyna tereń boılaı otyryp uǵyndyryp beretin tarıhı-tanymdyq kitaptardyń jazylmaı jatqanyna ne sebep? Álde, tarıhshylarymyzǵa eń ońaıy arhıvterden 1920-40-shy jyldardy "túgendep qaıta bergen" ońaıyraq pa? Durysy, ashyǵyn jazsam soqqynyń bir ushy qazaqqa tıip ketip, sabylǵan Abaıdyń kerine qalyp ketermin degen jaltaqtyq pa? Bul zulmat jyldardyń tarıhyn qysqa qaıyryp jaza bergennen kim utady? KSRO-nyń ozbyrlyǵyn jazǵanda "aparyp-alyp kelip" jatyrmyz. Odan kende emespiz. Biraq, qashanǵy bizder negizgi sebepten aınalyp ótip, búgin anaý jaman, erteń mynaý jaman dep ózgelerdi kináláp júre bermekpiz? Ózgelerdi jamandaǵannan ózimiz túzelip ketsek qanekeı!
Ózimizdi ózimiz qashan túzeı alamyz?! Tek qana osy zulmat jyldardyń kelýine qazaqtyń óziniń kinásin ashyp kórsetip, sodan sabaq alǵanda ǵana shynaıy túzelýge bet bura bastaımyz.
Oǵan deıin, Reseı jaman, Qytaı jaman, AQSh jaman t.s.s. dep óz qateligimizden shekken taýqymetterge ózgelerdi kinálap keldik! Odan ózgeler utpasa, biz utpaımyz.
Óıtkeni, sen qashan ózińniń álsiz tusyńdy óziń kórsetip, sol olqylyǵyńdy joıýǵa, kúresýge umtylmaıynsha, ózgelerdiń murtyn da qısaıta almaısyń.
"Abaı joly" romanyn úsh ret oqyp, úsh retinde de sońyna deıin bitire almadym. Óıtkeni, úshinshi tomyn bitirgende, qazaq ultynyń eń osal tusynyń bárin kóz aldyńnan ótkizesiń. Al, sol kezdegi qazaqtardyń astyna kólik mingizip, qoldaryna telefon ustatyp qaıta jazyp shyqsań, dál qazirgi qazaq qoǵamyn kóresiń.
Bar aıybyńdy kóresiń. Bálkim boı túzeısiń. Bálkim...
Bizdiń qoǵam sol baıaǵy Abaı zamanynan ózgergen dáneńesi de joq. Demek, Abaıdyń kezindegi beıqam qazaqtyń 50 jyldan keıingi tarıhyn bolashaqta qaıtalaýymyz bek múmkin.
Sondyqtan, budan bylaı sol jyldardyń saldaryn ǵana kórsete bermeı, 1850-shi jyldardan beri kezeńderdegi sebepterin de kórsetip jazýdy usynamyn.
"Adyrna" ulttyq portaly
