Ulttyń uly muraty — tilinde

1187

Bitpegen nemese bitire almaǵan, bitirgimiz kelmegen sharýanyń bárin ýaqyttyń enshisine qaldyra beretin máımóńke minezden arylyp, mezgil mekeninen enshimizdi alatyn sátti jiberip almaıyqshy!

Yqylym zamannan beri qazaqtyń qaǵanaǵy qaryq, saǵanaǵy saryq bolǵan bir ýaqyt – táýelsizdik alǵan shaǵy. Buǵan aqtańdaqqa toly tarıh kýá. Al osy táýelsizdikke biz qalaı jettik? Táýelsiz el bolý jolynda tórtkúl dúnıege tarydaı shashylǵan qazaqtyń taǵdyry talaı tarazyǵa túsken shaqta ógizdi de óltirmeı, arbany da syndyrmaı, bar qıyndyqtan aman alyp shyqqan jáne báriniń basyn qosqan uly kúsh – ol – qazaqtyń tili. Shyndyq osy. Bul jerde el basyna kún týǵanda etigimen sý keshken ata-baba erligin joqqa shyǵaryp, túbegeıli tárk etýden aýlaqpyz. Biraq bir nárse anyq, ol – qaı ýaqyt bolmasyn, qazaqty osy kúnge jetkizgen uly rýhty bıik bolmystyń artynda qazynaly qart – Qazaq tili – Ana tilimizdiń turǵany.

Ultymyz uly muratyna jetip, táýelsizdik tańy atqanyna endi ǵana otyz jyl toldy. Otyz jyl degen adam ómirimen ólshegende uzaqtaý kóringenimen, ult ǵumyry turǵysynan alǵanda tym qysqa, qas qaǵym sát. Adam aıtsa nanǵysyz nebir zulmatty bastan keshken qazaq osy kúnge aman jetse, ol ıtjandylyǵynan emes, ultymyzdyń bar bolmysyn qushaǵyna syıǵyzǵan Ana tili men ólmeıtin, eshteńemen ólsheýge kelmeıtin asqaq rýhynyń jankeshtiliginen. Nege ana tildi aldymen aıtyp otyrmyn? Óıtkeni qaıda, qashan bolsa da, ult rýhynyń tiregi – tili. Kez kelgen ultty rýhynan aıyryp, tipti jer betinen joıyp jiberý úshin onyń tiline shekteý qoıyp «shabýyl jasap», jan-jaqtan qysym qylsa jetip jatyr... Osy turǵydan alǵanda almaǵaıyp ýaqyttyń alasapyrandarynda shyńdalyp, tórt qubylasy teń bolmasa da, álemdik tilderden kem bolmaı bizge túgel jetken (bul kúnge jetpegen, tipti umyt bolǵan til qanshama?!) asyl qazynamyzdyń qadirine jete alyp júrmiz be degen zil batpan suraq kókeıdi tesedi de turady. Oǵan sebep te joq emes.

Ata zańǵa aıparadaı qylyp «Memlekettik til – qazaq tili» dep jazyp qoıǵanymyzben, áli kúnge deıin is júzinde orys tildiń yńǵaıyna jyǵylyp, ol az bolǵandaı aǵylshyn tiline qarap aýzymyzdyń sýy qurı beretini taǵy bar. Tipti úsh tildilikti dáriptegende «shepti buzyp, shekten shyǵyp» balabaqshaǵa deıin mindettep, aǵylshynsha, oryssha, qazaqsha (qazirgi til úıretý reti osyndaı) oqyta bastadyq. Nege? Basty sebep, jattandy bolǵan bodandyqtyń jetpis jyly ǵana emes, bireýdiń qańsyǵyn tańsyq kórip, ózimizdiń asyldy mansuqtaı beretin kórseqyzarlyǵymyzdan. Onyń ústine bodandyq qamytyna boıy úırengen keıbir alǵy býynnyń urpaq aldyndaǵy paryzy men boryshyn óteýge kelgende kejegesinen keıin tartyp turatyn enjarlyǵynan. Munyń bári búge-shigesine deıin otbasyndaǵy tálim-tárbıeden kórinis taýyp, tamyry tereńge ketken jymysqy oıdyń nemese ne bolsa da kezinde kórermiz degen nemquraılylyqtyń kesiri. Ondaı otbasynyń urpaǵy da óz ultynyń tiline pysqyrmaıtyn, óziniń kim ekenin bilmeıtin, tegin tanymaıtyn máńgúrtke bolary haq. Mundaıda qazaq «Qanyna tartpaǵannyń qary synsyn» dep qysqa qaıyrady. Biraq osy máseleniń tegin tektep, túbin túptesek ulttyń bolashaǵyna shabylatyn jaı balta emes, aıbaltanyń jatqanyn anyq kóremiz.

Osyndaıda Shyńǵys Aıtmatovtyń «Naıman – Ana» áńgimesi eriksiz oıǵa oralady. Erkine qoımaı jańa soıylǵan maldyń jas terisinen kepesh kıgizgen soń ol kepkenshe jany kózine kórinip, rýhy bıdaıdaı qýyrylǵan beıshara quldyń adamdyq bolmysynan ajyrap bara jatqandaǵy qorqynyshty kúıi kóz aldyńda kólbeńdeıdi. Qulyndaǵy daýysy shyqqan sharasyz kúıin tez umytyp, qasyna adam jolatpaq túgili, basyna qol tıgizbeıtin beıbaqty sen aıaǵanmen, endigi jerde ol seni tanyǵan bylaı tursyn, janyna jaqyndatpaıdy da. Ana tilimizge qatysty máselede biz de osyndaı kúı keship otyrǵanymyzdy aıqaılap aıtpasaq ta, ishteı moıyndaýǵa týra keledi. Aǵa býynnyń bárine kúıe jaqpaq oıymyz joq, el úshin shyryldap, ana tildiń amanatyn arqalap júrgen azamattar at tóbelindeı ǵana bolsa da, bar! Ol ras. Biraq shyndyqty aıtpaýǵa da qaqymyz joq.

Osy oraıda ana tilimizge qatysty taǵy bir shetin máseleni aıta ketkim keledi, óıtkeni «aıtpasa sózdiń atasy óledi». Qazirgi ata-analardy, (jaı mysal retinde) sharty túrde qazaq tildi jáne ózge tildi dep eki topqa bólip qarasaq, balasyn balabaqshaǵa bergen, qazaqy qalpynan ajyraǵysy kelmeıtin ata-ananyń balamnyń tilin túsine almaı júrmin degen zor muńy bar. Siz ben biz munyń talaıyna kýá bolyp júrmiz. Qazir kóptegen bala aınalasyna oıyn bir tilde (ana tilimizde ǵana emes, úıretilip jatqan kez kelgen úsh tildiń bireýinde) jáne anyq jetkize almaıdy. Keshe alǵashqy sabaǵyn
«Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qumette!» dep bastaıtyn bastaýyshtyń balasy ulttyq bolmysy oıanyp, rýhy oıanar shaqta bolsyn, bolmasyn úsh tilde sabaq oqýǵa májbúr. Ókinishtisi sol, muny da maqtan kórip taǵy bir dúbara býyndy óz erkimizben ósirip otyrmyz. Oı-sanasy áli qalyptastpaǵan byldyr tildi balanyń ultyna degen uly sezimderin oıatý úshin ana tilimen sýsyndatqannyń ornyna, bir jolda baqandaı úsh tildi úıretip jatyrmyz. Sóz reti kelgen eken, mundaı «myqty tájirıbe» bizde ǵana ekenin de aıta keteıik. Sondyqtan onyń oıy da qoıyrtpaq, tili de dúbara, túp sanasy da túsiniksiz. Al ózi qazaq bola tura qazaqsha bilmegeni bylaı tursyn, balasynyń da qazaqsha bilmeıtinin aıtyp maqtanatyn ózgetildi bir top bar. Ókinishke qaraı bular qazaq tiliniń de, qazaqtyń da bolashaǵy shamaly, tipti joq dep oılaıdy. Sondyqtan qaǵynan jerip, balalaryn ózgetildi balabaqsha men mektepterge berip, balasynyń bolashaǵyn qazaqtyń elinen, tilinen emes, ógeıelden, ózge tilden, jat jerden kóredi. Mine, bizdiń qazirgi qasiretimiz de osy.

Durys, álemdik damý úrdisinen qalmaı órkenıetke jetý – bárimizdiń basty armanymyz. Alaıda sol bıikke ana tilimizdiń asyl qazynasyn arqalap jetsek qandaı ǵanıbet?!... Alaıda qudaıǵa qulshylyq etý úshin arabsha bilý kerek, ǵylym-bilimdi ıgerý úshin tek aǵylshynsha, oryssha, jalpy ózge tilderdi ǵana bilý kerek degen soqyr sana bizge qaıdan qalyptasty? Aınalaıyn-aý, adamdardy ult pen ulysqa bólip, oǵan til bergen Qudaıdyń ózi emes pe edi! Endeshe ol nege qazaqsha uqpaıdy? Bilim-ǵylymdy qazaqsha ıgerýge ne kedergi? Sonda barlyq ilim-bilim ózge tilde ǵana bolsa, qazaqty da dál solardaı dara ult qylyp jaratyp, ordaly el qylyp, qazynaly til berip, ony Ana tilim degizgen Qudaı qatelesti me?! Dál osy jerde ǵalamnyń ǵajaıyptaryn uqtyryp, órkenıetke jetkizer tehnologııany úıreter qazaqsha kitaptar joq, maman jetispeıdi dep ótirik ýáj aıtyp, shýlap shyǵa kelýdiń esh reti joq. Biz qazaqsha sóılespesek, kórgen-bilgenimizdi qazaqsha hatqa jazyp qaldyrmasaq, balanyń tilin ana tilinde syndyrmasaq, oǵan qazaq tilin úıretpesek, onyń oı-sanasyn qazaqsha qalyptastyra almasaq bizge qajet ǵylym-bilimdi qazaqsha úıretetin kitap pen bilim-ǵylym aspannan túse me, jerden shyǵa ma? Órkenıetti pálenshe degen eldegi álen degen ǵulamanyń bálen degen kitaby bar nemese túgen degen ǵalymy birdeńe degen tehnologııa oılap taýypty dep túk paıdasy joq ótirik-shyndy kópirip otyrmaı (bul da bir qasiret), bolashaq urpaqtyń aldyndaǵy bir paryzymyz retinde, eń bolmasa, solardy ózimiz qazaqshalaýǵa bolmaı ma? Aýdarma salasyndaǵy aıtýly mamandar osyny myqtap qolǵa alsa, ony el bolyp qoldasa qazaq tiliniń shuraıy kez kelgen aýdarmanyń shyraıyn kirgizetinine esh shúbám joq. Biraq buǵan da «bolmaıdy» men «joq-joqqa» eti ólip ketken súıeksińdi ádetimiz moıyn burǵyzbaıdy. Muny da moıyndaǵanymyz abzal.

Qazaq jaman, qazaq jalqaý degen jattandy jaman sózdi de balanyń qulaǵyna quıyp, sanasyn buzyp jaman jáne kerenaý tartqyzyp, kók jalqaý qylyp júrgen ózimiz. Iá, bul biz keremetpiz dep qur maqtana bereıik degen sóz emes, tek áreketke baılanǵan berekettiń bar ekenin uqtyrmaıtynymyzdy aıtqym keledi. Bul – bizdiń basty kemshiligimiz. Áıtpese qazaq tiliniń shuraıy kez kelgen ǵylym men bilimniń shyraıyn kirgizýge jetetinine esh kúmán joq jáne osyny jas býynnyń sanasyna sińire bilsek, ana tilimizdiń alar asaýy da, shyǵar bıigi de, turar tuǵyry da asqaq ári nyq bolary haq. Táýelsizdiktiń shyn tiregi de, eldiń shyn tilegi de Ana tilimizdiń asqaq aıbyny ekeni sózsiz. Biraq osyny uǵatyn ýaqyttyń birazynan ońbaı utylyp qalǵan joqpyz ba degen sýmaqaı oı jylt etkende túlki bulań ýaqyttyń jalt berip, eshteńege moıyn burǵyzbaıtyny jasyryn emes. Osy jerde bir aıtpaǵymyz – mynaý: barlyq bitpegen nemese bitire almaǵan, bitirgimiz kelmegen sharýanyń bárin ýaqyttyń enshisine qaldyra beretin máımóńke minezden arylyp, mezgil mekeninen enshimizdi alatyn sátti jiberip almaıyqshy.

Qazaq úniniń jarshysy, tiliniń joqshysy bolǵan Alash qaıratkerleriniń eńbekterin aqtarsaq, búgingi tańda biz beker aıtys jasap júrgen talaı máseleniń sheshimi tabylyp, barlyǵynyń túıini tarqatylǵan. Onda qazaqtyń tili men bolashaǵyna qatysty túıtkildi máselelerdiń barlyǵy kóterilip, oramdy oı, óreli ósıetter aıtylǵan. Basqa-basqa, dál tilimizge kelgen isten góri sózge úıir bop ketken bizdiń aıtyp, talqylap júrgenderimiz solardyń bir pushpaǵy ǵana. Sondyqtan áli kúnge deıin qazaq tiline qatysty barlyq máselede ójettik tanytyp, ótkir sheshim shyǵarǵannyń ornyna, ıtis-tartysqa salyp, «aqqý, shortan hám shaıannyń» kúıin keship júrmiz. Biz baspasózde, áleýmettik jelide, kez kelgen aqparat quraldarynda qyzyl keńirdektesip tek saldardy talqylap júrgendikten, joǵaryda aıtylǵan máselelerdiń túıinin tarqatyp, sheshimin taýyp, naqty iske kóshetin ýaqyttan da kóp utylyp qaldyq. Osy qalpymyzben zar ılep, zapar shegip, ózara muńymyzdy shaǵyp otyra bersek áli qansha ýaqyt joǵaltarymyzdy Qudaı bilsin... Olaı deýimizge siz ben bizge aıan júz sebep bar...

Memlekettik til týraly zań bar, is-qaǵazdaryn qazaqsha júrgizý úshin shyǵarylǵan qaýly-qarar da az emes. Ana tilge qatysty máseleni sala mamandary ǵana emes, aýzy dýaly atqaminerler de tereńnen qaýzap, qoldan kelgenshe qozǵap jatady. Biraq nege iske kelgende tabanymyzdan tartyp toban aıaqtanyp qalamyz? Nege eldigimizdiń tiregi bolǵan ana tilimizdiń týyn tiktep, tuǵyryn nyqtaýǵa enjarlyq tanytatynymyz? Basqasyn aıtpaǵanda, nege qazaq tiline qyryn qaraıtyn qazaq kóbeıdi?... Nege sonda san ǵasyr boıy zaryǵyp jetken táýelsizdigimizdi alyp, bórkimizdi aspanǵa atqan shaqta erteń otar tilde oılap, oryssha sóılep, aǵylshynsha saırap ata tegimizden ajyraımyz dep qýandyq pa?! Árıne, joq!
Endeshe ǵalamdaný úrdisi qarqyndy júrip jatqan turlaýsyz ýaqyttyń jeteginde jutylyp ketpeı, bolashaqta tórt qubylasy túgel Qazaq eli bolyp qalý úshin áýeli Ana tildiń aıbynyn asyryp, orta deńgeıinde qaldyrmaı, shyn mánindegi orda tili dárejesine jetkizý, bútin tilimiz ben búkil dilimizdi bolashaq urpaqqa búldirmeı jetkizý – bizdiń basty paryzymyz. Bul máseleni árqaısysymyz árdaıym oılanýǵa tıistimiz.

Janbota SULTANMURATQYZY,

tilshi

Pikirler
Uqsas jańalyqtar