Osy joly "Mazmundama" jobasynda Baýyrjan Momyshulynyń «Ushqan uıa» povesine sholý jasalmaq. Bul 1976 jyly memlekettik syılyqqa ıe bolǵan shyǵarma. Elý jylda el jańarsa da, esh eskirmeıtin qundylyqqa toly kitap. Batyr Baýkeń: «Bizdiń keıde ótkendi eske alsaq boldy, tutas tulǵa izdep, bútin bir júıeli oqıǵa izdep, kesek-kesek keremetter izdeýge erekshe mán berip qaraıtynymyz bar. Dál osy ólshem balǵyn kezge kele bermeıdi. Óıtkeni bala júregi, bala kóńili, bala oıy alǵashqy kórgenin, alǵashqy sezgenin, alǵashqy tushynǵanyn qaz-qalpynda, tunyq kúıinde bolmysyna uıytyp alady da, sol qalpynda saqtaı biledi» - deıdi.
Sol sebepti avtor «Ushqan uıany» jazǵanda sábı kezdegi qyzyq pen qýanyshtyń elesterin, balalyq shaqtyń áserin aına-qatesiz berýdi kókseıdi. Esińizde bolsa, Sherhan Murtazanyń «Aı men Aısha» romany bylaı bastalýshy edi ǵoı: «− Sen qaıdan keldiń? - degende, bir danyshpan: − Men balalyqtyń elinen keldim, – degen eken. Eresekterde sol «balalyqtyń elinen» kelmegen eshkim joq. Anadan eshkim saqal-murtymen týmaıdy. Men de solardyń birimin» - dep. Momyshulynyń tulǵalyq qalyptasýyna, erjúrek bop erjetýine sol balalyq eli áser etken. Ol kókeıden ketpeıtin, kúni keshe bolǵandaı áser qaldyratyn tátti sátterdi tizip shyǵady. «Onda men kip-kishkentaı sábı edim. Adamdardyń bári «aınalaıynnan» basqa sózi joq, kileń meıirimdi jandar bolyp kórinetin…» - dep saǵynyshpen eske alatyny bar.
Batyrlardyń bala kúninde aıaq tartatyn, ıa ólerdeı qorqatyn minezdi aǵalary bolady. Partızan Qasym Qaısenov Iis deıtin kókesinen záre quty qalmaıtynyn jazsa, Baýyrjan Momyshuly da Momynqul kókesiniń aldynda tik turatyn bolǵan. Shyǵarmada sol Momynqul kókesi ashý ústinde Qyztýmas ájesine: «— Qoıshy, apa!» - dep daýys kótergeni úshin jazaǵa iligedi. Sol túni qorada túneıdi. Ertesine ákesi jaqsylap sógip salyp, basqa bir aýylǵa bir aptaǵa attandyryp jiberedi. Úlkenge keıimek turmaq, aldynan kese-kóldeneń ótpeıtin ulttyq tárbıeni avtor ádemi ıirip beredi. Oqıǵany bylaı túıindeıdi: «Sol eki ortada ájem endi Momynqulyn saǵynyp:
— Áı, álgi tentek neme qashan keledi? - dep qaıta-qaıta suraı bergeni ǵoı, jaryqtyq». Sol Momynqul kókesi birde shý asaýdyń arynyn basyp, bas bildiredi. Biraq dodaǵa túsip, tentektigin tyımaı qoıǵanda Serkebaı naǵashysynyń tárbıesine salyp, jiptikteı etetin jeri óz aldyna jeke hıkaıa. Máselenkı, Baızaq datqanyń balasy Qabylbek pen Tekebaı bı bolystyqqa bola arazdasyp qalady. Jaýlastyqqa ulasa jazdaǵan janjal ataly sózge toqtap, eki taraptyń bir-birinen keshirim suraýymen támamdalady. Sol oqıǵany baıandaı kele avtor: «Álbette, aǵaıyn arasy az kún araz-qurazsyz bolǵanmen, mansap, dáreje, ataqqa talasý, aıqaı-shý, dyrdý toqtalmaǵan. Az kún jaryq dúnıede ataq úshin, bılik úshin alysyp, julysyp ǵumyryn ótkizgen qý zaman eki jaqty ıtjyǵyspen, alma-kezek arandatyp qoıǵan. Dúnıeden Tekebaı bı de, Qabylbek bolys ta ótti. Al olardyń attandaýly alaman-tasyr ómirindegi bir parasatty sát álgi sol ekeýi de attan túsip bir-birinen keshirim suraǵan kez eken» - dep baılamyn aıtady.
Baýyrjan 3 jasqa kelgende anasy Rázııa qaıtys bolady da, ájesi Qyztýmastyń qolynda ósedi. Álemniń paıda bolýy, tirshilik, ómir týraly alǵashqy paıymdardy, ańyz-áńgime bitkendi ájesinen estigenin, neni súıip, neden aýlaq júrýdi de ájesinen úırengenin maqtan etedi. Qazir naqylǵa aınalyp keten «Erteksiz ósken bala – rýhanı múgedek bala…», nemese «Besikte jatqanda qulaǵyna anasynyń áldı áni sińbegen balanyń kókiregi keıin kereń bop qalmasa dep qorqamyn» deıtin sózder sol Qyztýmas ájesiniń danalyǵyna tánti bolǵannan týǵan. Al Momysh ákesi jaıly: «Jalǵyz atty bolsa da, kisiden kiriptar bolǵandy qorlyq sanap, az kún jaryq dúnıede azattyq ańsap, qatyqsyz qara sý ishse de, baı – manapqa alaqanyn jaımaǵan» - dep jazady. Ol óz betimen saýat ashqan, sol kezdegi kózi qaraqty adamdardyń biri bolǵan. El arasynda aǵash ustasy ári etikshi, zergerligimen aty shyqqan. Momysh úlken qyzy Úbıandy uzatqannan keıin taryǵyńqyrap qalady. Sebebi qyzdyń jasaýyn qatarynan kem qylmaý úshin namysqa tyrysyp, qaryz-quryzy kóbeıgen edi. Sonda balalarynyń ógeı sheshesi minez kórsete bastaıdy: «Qazanyńda maı qalmady, qatyqtalǵan shaı qalmady. Bir qyzyńdy uzatamyn dep, ash ózek etip ulytyp qoımaqpysyń?» - dep. Birbetkeı Momysh mundaı sózge shydaı almaı, áıeliniń tórkinin shaqyryp ókimdi sóz aıtady: «- Aǵat ketsem, aıyp kórmeńizder. Biraq osynshama qartaıǵan shaǵymda qańqý sóz esitem degen joq edim. Ógeı dep, óńmeninen ıtermes, ózim dep, baýyryna basar dep em balalarymdy. Adasqan ekem. Kesh bolsa da, jónimdi tabaıyn. Tabalaý tabyna kúıgenshe, jalǵyzdyqpen jaǵalasyp ótkenim jaqsy. Qyzdaryńyzdy ala ketseńizder eken. Salǵylasyp otyra alatyn jaıym joq» – deıdi. «Sóıtip bul úıde keris qaıtalanbaıtyn bolyp edi».
Basqa úılerdegi daýdyń basy da - joqtyq edi. Taldyrmash suńǵaq boıyna árkim-aq suqtana qaraıtyn, kelbetti Zápıranyń taǵdyryn qalyńmal tas-talqan etedi. Baı bolǵandyqtan aýrýshań Dáýletke aıaq-qolyn baılap beredi. Qorlyqqa kónbeı tórkinine qaıtqan Zápıranyń daýy Nyǵmet áýleti men Nurbaı tobynyń janjalymen aıaqtalady. Shyǵarmadaǵy eń qysyltaıań tustyń biri osy. Al kókpar dese janyn beretin, aqyry attyń ústinde ajal qushatyn Aqquldyń taǵdyry ózgeshe óriledi. Aqquldyń keıbir áreketin quptamasań da ony bar bolmysymen, adamı qalpymen jaqyn tartyp qalasyń. Shyǵarmanyń ón boıyndaǵy Nuq paıǵambardyń, jyl on eki aıdyń paıda bolýy, qarlyǵashtyń qasıeti, jarǵanat týraly nebir qıssalar men ańyz-əpsanalar ədemi qııýlasyp turady.
Sosyn Quljabaıdyń nebir qyzyq áńgimelerin jymıyp otyryp oqısyz. «Alys joldan aryp kelgen eki jolaýshy bir úıge tústengeli at basyn tirepti. Úı ıesi shaıdan keıin ózge ráýet bildirmeı, tympıyp otyra berse kerek. Qarny toıyp, qabaǵy jadyramasyn bilgen jolaýshynyń bireýi tysqa shyǵyp kelgen soń, serigine «attanalyq» dep tyqyr salypty»-dep bastaıdy. — Tur endi, attanalyq. Otyra bergenmen ońala qoımaspyz, — depti. Serigi ornynan qozǵalǵysy kelmeı qıpaqtaı bergen eken. — Áı, tursańshy endi… — Dosym-aý, qalaı turaıyn. Jaı-kúıim ózińe áıgili ǵoı, — dep mynadaı óleń aıtqan eken:
Ishsem tamaq bolmaıdy shaı anturǵan,
Áıt, shúý desem júrmeıdi taı anturǵan
At ber desem bermeıdi baı anturǵan
Shaı shirkindi shyǵarǵan qaı anturǵan.
Shý degende sýyrylǵan qula myqty,
Synyǵyńdy bekitken syna myqty.
Qalaı ǵana qur aýyz attanaıyn,
Tym bolmasa qımady-aý bylamyqty» - dep qatyrǵan eken. Kúldirgi sózge sheber Quljabaı - Baýyrjannyń naǵashysy. Eldi kúlkige qaryq qylatyn naǵashysy taǵy bir áńgimesin bylaı ıip ákeledi. «Bizdiń elde juqpa deıtin tamaq bolady. Qamyrdy juqalap jaıyp, ystaǵan qazan túbine keptep japsyryp pisiredi. Qamyr jabysyp kúımes úshin qazan túbin quıryqpen maılap otyrady. Juqa pisken nandy qatyrma deıdi. Qatyrmany sýǵa ne sútke salyp qaıta pisirip bylbyratady da, ústine sary maı salyp orap dastarqanǵa qoıady.
Bir úıge qonaqtar túsipti. Úı ıesi sarań baı eken. Aýzynan berekeli sóz shyqpaı, áıeline qaıta-qaıta «qonaqtarǵa juqpa isteńder, juqpa isteńder», — deı beripti.
Peıili tar úıden tamaq iship jarymasyn bilgen qonaqtardyń úlkeni muqata sóılepti. —Baıeke, sonsha «juqpa-juqpa» deı berdińiz. Juqpaıtyn bolsa, qudaǵıdy áýrelep qaıtesiz, — dep oryndarynan turyp shyǵyp ketken eken...» - dep jazady. «Qonaqjaımyz» dep keýde uratyn qazaqqa kúlkige qalý, meımannyń kóńilin tappaý - úlken syn. Osylaı súıekke tańba bolatyn sarańdyqtardy ıýmor arqyly ıip beredi. Jáne óte sátti shyqqan. Oqyrmandy jipsiz baılap otyrady.
Shyǵarmanyń bir shyrqaý tusy - Qazyǵurt jaqqa uzatylǵan Aısha ápkesiniń tórkindetip kelýi. Bul kezde Qyztýmas áje kelmes saparǵa attanǵan. Bir jaǵy Myńbulaqtaǵy jurtyna kóńil aıta kelip otyr. Artynsha adýyn kempir áı-shaıǵa qaramaı jastyń da, jasamystyń da shańyn qaǵady. Sózge ilikken Momynquldyń, alpystaǵy Aqquldyń tegis apshysyn qýyrady. Ashýy qaıtyp, istiń aq-qarasyn ajyratqannan keıin ǵana sabasyna túsip: «Bıshara Momynqul aınalaıyndy jerden alyp, jerge salǵandaı urystym ǵoı men aljyǵan. Sonda da aýyz ashpady ǵoı, myń bolǵyr shyraǵym. Ádep kórgen bala emes pe, aldymda qarsy turmady ǵoı... Sheshemniń sút kenjesin sýǵa tıgen mysyqtaı túrpektegenim ne meniń! Aljyǵan basym «Úıden shyq!» dep zekigenimde, únsiz tompańdap shyǵa berdi ǵoı, shyraǵym» - dep jylaıdy. Osy epızodtan qyz balany tóbege kóterýdiń mysalyn, jasy úlkenniń aldynda kishiniń asyqsha ıirilip turýyn kóresiz.
Bul shyǵarma «Halqymyzdyń XX ǵasyrdyń basyndaǵy etnografııalyq enıklopedııasy ispetti asa qundy, qazaq rýhanııatynyń qazynasy» - dep tekke áspettelmese kerek. Sondyqtan da «Ushqan uıa» kitaby ár qazaqtyń tórinde turýy kerek.
Ideıa avtory - Shyńǵys Muqan;
Prodıýseri - Abylaıhan Jánibekuly;
Júrgizýshisi - Dáýren Darııabek.
Silteme "Abai.tv" telearnasynan alyndy
