Men qazaqtyń ulttyq biregeıligin, ulttyq bolmysyn, rýhanı ereksheligin saqtap qalýǵa mol múmkindk berip otyrǵan el Táýelsizdiginen 14 jyldan keıin 2005 jyly sol kezdegi Astana, qazirgi Nur-Sultan qalasynda dúnıe esigin ashyppyn. Kózimdi ashyp kórgenim - kók aspan, osy aspan tústes kógildir tý. Es bilip, oń men solymdy tanyǵanda Táýelsizdik sımvoly - Memlekettik Týymyzdy, Ánuranymyzdy, Eltańbamyzdy jaqynyraq bildim. Týy jyǵylǵan eldiń rýhy jyǵylatynyn, týymyz ulttyń birigýine yqpal etetinin, ulttyq sanany bıik etetinin bertinde sezindim. Sportta álemdik deńgeıde jeńiske jetkenderdiń qurmetine Memlekettik Tý kóterilgende tóbem kókke jetkendeı qýanamyn.
Bıyl Táýelsizdigimizge 30 jyl toldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan elimizdiń ótkeni, qazirgisi jáne bolashaǵy týraly sóz bolǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» dep atalatyn maqalasy jastardy jańa bel-belesterdi baǵyndyrýǵa, jańa serpinde damýǵa jigerlendiredi. Memleket basshysy osy maqalasynda: «Adam balasy dúnıege patrıot bolyp kelmeıdi. Ol bilim men tárbıe alyp, áleýmettik ortamen aralasyp, azamattyq bolmysyn qalyptastyrý kezinde patrıotqa aınalady. Óziniń jeke maqsat-múddeleri qoǵam ıgiligimen úndesip, eliniń damýyna eleýli úles qosyp jatqanyn jan-júregimen sezingen adam naǵyz baqytqa keneledi»-deı kele, jastarǵa úlken úmit artatynyn bildirdi.
Qasym-Jomart Kemeluly joǵaryda atalǵan eńbeginde táýelsizdiktiń máńgilik úshtaǵany retinde keń baıtaq jerimizdi, qasterli tilimizdi, bereke-birligimizdi atady. Shyn máninde de jerimizdiń tutastyǵy, tilimizdiń mártebesi, elimizdiń birligi-bizdiń ultymyzdyń búgini men bolashaǵy. Bizdiń úkili úmitimiz de, salmaqty senimimiz de, barlyq arman-maqstymyz da osy úsheýiniń ústinde. Sondyqtan men de bul shyǵarmamda úshtaǵan týraly oı-pikirimdi ortaǵa salamyn.
Ejelgi ańyzda kúshi basym kórshilesi júırik atyn, sulý áıelin qalaǵanda meselin qaıtarmaǵan babamyz jerin suraǵanda qatýlanyp, qasqaıyp, atoılap qarsy shyǵypty da, bir súıem jerin bermepti. Ata-babamyz bizge amanat etken ataqonysymyz ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketpeýi kerek. Prezıdent Q.Toqaev aıtqandaı: «Qazaqtyń jeri sheteldikterge satylmaıdy, jalǵa da berilmeıdi». Bul-ózin osy jerdiń perzentimin, osy eldiń patrıotymyn dep esepteıtin árbir azamattyń qulaǵyna da, kóńiline de maıdaı jaǵatyn sóz. Kúni erteń zań júzinde bekıtin Jer-anaǵa degen qurmetimiz - Táýelsizdigimizdiń nátıjesinde júzege asatyn basty qundylyǵymyzdyń biri jáne biregeıi.
Kezinde Alash kósemi Ahmet Baıtursynuly «Tili joǵalǵan eldiń ózi de joǵalady» dep keleshekke alańdaǵan bolatyn. Búgingi tańda qazaq tili álemniń eshbir tilinen kem emes. Sózdik qorynyń moldyǵyn ǵalymdarymyz salystyrmaly túrde dáleldep keledi. Bizdiń mindet-onyń aıasyn keńeıte otyryp, memelekettik tilimizdi jetildirý. Bul úshin basqa tilde sóılegendi artyqshylyq kóretin qandastarymyzdyń namysyn oıatyp, týǵan tildiń jyrtysyn jyrtýǵa jumyldyrýymyz kerek. Týǵanda sábıdi ana tilimen aýyzdandyryp, ósip- ónetin ortasyn qazaqılandyrý arqyly eńbektegen sábıden eńkeıgen qartqa deıin ana tilimizben jan dúnıesin aqtarýǵa jol ashylady. Memlekettik tildi bilý qarapaıym qazaqtyń ǵana emes, shendi-shekpendilerdiń, memlekettik qyzmetkerlerdiń paryzy.
Bı-baǵlandarymyzdan qalǵan ataly sózderdiń bári de bizdiń sanamyzda umytylmastaı jattalyp keledi.
-Betege ketse-bel qalady,
Bekter ketse-el qalady,
Berekeń ketse- neń qalady?- deıdi sondaı qanatty sózderdiń biri. Halyq uǵymynda yrys-dáýlet yntymaǵy bar jerge barady. Sondyqtan da elimizdegi búkil ulystardyń bereke-birligi Qazaq memleketiniń tabysyn tasqyndatady. Kópshiliktiń pikirinshe bir tilde sóılemegen qoǵamda birlik bolmaıdy. Qazaqstannyń turaqtylyǵyn saqtaý úshin elimizdegi búkil ulttar men ulystar ózara memlekettik tilde túsinisýi qajet. Ata-babamyzdyń amanat etip qaldyrǵan basty qundylyqtaryn, ǵasyrlar boıy ańsaǵan arman-muratyna aınalǵan Táýelsizdigin qorǵaý - óskeleń urpaqtyń enshisinde. Amanatqa adal bolaıyq!
Ersaıyn TURSYN,
N.Ostrovskıı atyndaǵy
mektep-lıeıdiń 10-synyp oqýshysy
