Júzik

866
(Alaqandaı esse)
Qazaq poezııasynda júzikti jyrlaǵan aqyndar jetip artylady. Tipti ertegilerde de aımańdaı arýlardyń jaqut júzigi myń-san oqıǵalarǵa sebep bolady. Túrli qoldan ótip, ot pen sýǵa túsedi. Ony izdep tabý úshin nebir júrek jutqan jigitter joryqqa attanady. Taýyp kelse, altyn saqına da, aıdaı arý da sonyki. Qorlannyń Estaıǵa tartý etken júzigi týraly ańyz bala kezimizde bizdi de eliktirgen edi.
Jýrfakqa júz óleń jattap kelmeseń qadiriń bolmaıtyn zamanda búkil stýdent Muhtar Shahanovtyń «Ǵashyqtyq ǵalamatynyń» myna bir úzindisin jarysa aıtatyn:
Átteń, taǵdyr qosa almadym,
Sorym ba?
Zaman – jylan,
Jatyp aldy-aý jolymda.
Biraq meniń baqytym da, barym da –
Qorlan bergen altyn júzik jarqyrap,
Elý bir jyl sáýle shashty qolymda.
Besinshi jataqhanada biz taǵy bir júzikke tap boldyq. KazGÝ-diń sońǵy serisi Baýyrjan Úsenov eki keshtiń arasynda óz bólmesinde otyryp, áldebir bir aspıranttyń «Júzik» degen ánin áýeletsin. Túnde bir jerge qonaqqa ketken, sol jaqtan úırenip qaıtsa kerek. Teginde, kýrstasymyzdyń árbir áni mańaıyndaǵylardy jipsiz baılaıtyn. Biraq myna áýenniń áseri tipti ǵalamat edi. Sazy bólek, boıdy shymyrlatyp, júrekti syzdatatyn erekshe dúnıe eken. Sol kúni búkil qalashyq Baýyrjannyń balkonyna kóz tikti. Sodan bizdiń dáýirdiń «Júzigi» bertinge deıin shyrqaldy. Aqyn dosymyzdyń bul ándi óz ánderinen de artyǵyraq qadirleıtinin talaı ret jazdyq.
Al álgi ánniń sózi tipti keremet! Óleńniń avtory sol tusta Máskeý memlekettik ýnıversıtetin bitirip kelip, jyrlarymen jasyn oınatyp turǵan jas aqyn Bolat Úsenbaev bolatyn. Bul óleń bir kezde shet tilderi ınstıtýtynda oqyǵan Syr sulýyna arnalypty. Aǵamyz boıyna bitken uıańdyqtan asa almaı, álgi qyzdy qııalymen aıalapty da júripti. Sony sezgen arman-arý Arqanyń bir serisiniń syılaǵan júzigin jyltyńdatyp aqynǵa qaıta-qaıta kórsete berse kerek. Soǵan kúıingen bizdiń buıyrmaǵan jezdemiz jany kúızelip, júreginen syr saýlatqan. Keıinnen myńdaǵan stýdenttiń zerdesinde jattalǵan «Júziktiń» mátini mynaý edi:
Kózderimnen máńgi óshpeıtin syr ańǵar,
Alqam-salqam dala-kóńlim tym ańǵal.
Armanyma ińkár bolyp, yntyǵyp,
Súıip turyp, súıe almaıtyn kúnám bar.
Júregimde bolmapty ǵoı túk sekem,
Júzik te bir mahabbatqa núkte eken.
Uıańdyǵyn júzik syılap jeńdirgen
Menen góri baqtalasym myqty eken.
Aldymda áli shuǵylaly bar tańym,
Bir sulýǵa men de júzik tartamyn.
Abaılamaı, bir jigittiń armanyn
Tartyp alyp ketem be dep qorqamyn!
Sol kezeńde boı-soıy kelisken, buıra shashy dýdyrap, Máskeýdegi Arbattyń áserinen áli de aıyǵa almaı júrgen Bolat aǵamnyń «Júzigi» árbir jasty aq mahabbatqa degen adaldyqqa úndeıtin-di. Bul bir tazalyqtyń sımvolyndaı jaqut jyr edi. Qyz-qyrqynǵa qyrǵıdaı tıetin naǵyz serilerdiń ózi «Júzikti» tyńdaǵanda sanasyna sańylaý kirip, sál-pál oılanyp qalatyn. Baýyrjan osy əndi berile shyrqaǵan kezde jan balasyn JenPI-ge jolatpaıtyn Kırov zaýytynyń judyryǵy bes batpan jigitterine deıin buryn-sońdy baıqalmaǵan bir momaqan keıipke túsetin...
Endi taǵy da Úsenovten Úsenbaevqa kósheıik. Keıinnen Bolat aǵamen «Jas Alashta» birge qyzmet istedik. Minezi kórkem, jurtqa jaıly. Eshkimniń kóńiline keletin artyq sóz aıtpaıdy. Jumystan bos ýaqytta qandaı keıipke enetinin bilmeımiz, al jetinshi qabatta júrgende arqaly aqynnan góri parasatty pedagogke kóbirek uqsaıtyn. Tym názik bolyp týǵanyna baılanysty ózderi «Qoparjan» dep ataıtyn bir perzenti bar edi. Sol uly búginde ónerge talasy bar tanymal azamat boldy. Óz salasynda qoparyp jumys istep júr. Bir kezdegi «Jas Alashtyń» bala Qopary atanǵan Dýlat Úsenbaev – Almatydaǵy asharshylyq jáne qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan «Ana» monýmenti avtorlarynyń biri, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty. «Men avtordyń avtormyn» dep áke Dıýma aıtqandaı, Bolat aǵamyz ómirge jalpaq jurtqa belgili «Júzikti» ǵana emes, daryndy sýretshini de ákelipti...
Osy kúni oılaımyz ǵoı... Kim eken sol ánniń avtory? Qaıda eken sol bir aspırant? «Júzikti» júziktiń kózinen ótkendeı etip árlep-áspettegen, biraq tasada qalǵan talantty biz nege izdemedik? Eptep suraý salǵanda anyqtaǵanymyz, bul ánniń avtory KazGÝ-de aqynmen qatarlas oqyǵan Asqar Omarov degen jigit eken. Odan keıingi tirligi jóninde kóp málimet joq. Al Bolat Úsenbaevtyń jyr jaýharyna aınalǵan «Júzigi» ýaqyt ótken saıyn saıyn jańara, jańa qyrynan ashyla tústi. Ol bir kitabyn "Júzik" dep atady. Jalpy, bul óleńdi Úsenbaev shyǵarmashylyǵynyń tólqujaty dese de bolar...
* * *
Búgin – qazaqtyń belgili aqyny Bolat Úsenbaevtyń týǵan kúni. Júzińiz de, júzigińiz de jarqyraı bersin, aǵa!
Baýyrjan OMARULY
Pikirler
Redakııa tańdaýy