"Adyrna" ulttyq portalynyń kezekti suhbaty otbasylyq psıholog Sabıra Nurpeısqyzymen boldy.
- Sabıra hanym, kásibı psıholog retinde úlken tájirıbeńiz bar. Jyldan jylǵa bilimińizdi jetildirip kelesiz. Otbasylyq psıholog bolýǵa, bul salany tańdaýǵa qandaı jaǵdaı túrtki boldy? Maqsatyńyz qandaı?
- Belgili bir oqıǵalar men jaǵdaılardyń áserinen, psıhologııalyq jaraqat, qarym-qatynastaǵy máselelerge baılanysty osy salany tańdadym dep aıta almaımyn. Bul mamandyqty tańdaýyma túrtki bolǵan jalǵyz sebep - Deıl Karnegıdiń kitaptary. Meniń maqsatym sizder oılaǵannan da kóp. Men psıhologııadaǵy kommýnıkaııany, ıaǵnı lıngvıstıka arqyly adamnyń jan-dúnıesine, sana-sezimine, oılaryna, qoǵammen qarym-qatynasyna áser etkendi, jaqsy jaqqa ózgertýdi janym qalap turady. Bilesizder me, bizdiń eń úlken máselelemiz – adamdarmen til tabysa almaýymyzda, ishtegi tolassyz sezimder men emoııalardy jaqyn adamdarymyzǵa durys jetkize almaýymyzda. Sol sebepti aramyzda úlken túsinispeýshilikter oryn alady. Deıl Karnegıdiń kitaptaryn oqyp bolǵan soń, anammen keri baılanys júrgizip, ol kisige kórgen-bilgenimdi, oqyǵanymdy aıtyp beretinmin. Áli esimde, sodan keıin anam "seniń kitaptaryń saǵan menimen sóz talastyryp, jeńýdi, manıpýlıaııa jasaýdy úıretedi. Ol eńbekterdi oqyǵanyńdy qalamaımyn" dep ruqsat bermeıtin. Biraq anamnyń qarsylyǵyna qaramastan, psıhologııaǵa degen qyzyǵýshylyǵymnyń oıanǵany sonshalyq, jasyryn oqıtynmyn.
- Qazirgi tańda qabyldaýyńyzda qandaı otbasylyq máselerge jıi kezigesiz?
- Meniń qabyldaýymda áıelder qaýymy 3 másele boıynsha kelip, aqyl-keńes suraıdy. Birinshisi - er azamatymen qarym-qatynasy sýyp ketken, "ýaqyt bólmeıdi" dep qapalanyp, burynǵy jylýlyq pen mahabbatty sezine almaı júrgender. Bul máselemen keletin kisiler jubaıynyń minez-qulqyn ózgertkisi keledi. Ekinshi másele - enesimen qarym-qatynas. Ásirese "qansha jyl kelindik qyzmetimdi atqaryp júrsem de, jarymnyń anasy maǵan oń kózimen qaramaıdy. Mennen abysynymdy artyq kóredi" dep shaǵymdanatyndar kóp. Al sońǵy másele boıynsha ózin damytýdy qalaıtyn qyz-kelinshekter kómek suraıdy. Neni, qaıdan, qalaı bastaý keregin bilmeı, kúızeliske túsip, ashýshańdyqty jeńe almaı, únemi kóńilsiz júretin kisiler jıikeledi.
- Siz otbasylyq psıhologsyz, alaıda áńgimeńizden qabyldaýyńyzda tek áıelder qaýymy kóp bolatynyn baıqadym. Nege?
- Es bilip, oń-solymyzdy tanyǵaly bizdiń qulaǵymyzǵa sińip qalǵan jáne eshqashan ózgermeıtin qaǵıdattar bar. Máselen, otbasynyń uıytqysy áıel, onyń baqyty otanasyna tikeleı baılanysty. Eger áıel adam dana, aqyldy bolsa, kez kelgen qıyndyqty eńserýge bolady. Jaqsy áıel jaman erkektiń basyn tórge súıreıdi. Oryndy sóılep, kerek jerde únsiz qalý da áıelge tán áreket. Osyndaı aqyl-keńesterge, oılarǵa tańylyp qalǵanbyz. Sondyqtan boıjetken arý ózge shańyraqtyń otyn jaqqanda, bolmashy máseleler týyndasa, ózin kinálaı bastaıdy. Ýaıym-qaıǵymen janyn jegideı jeı beredi. Al er adamdarǵa "otbasyńdy saqta, sen onyń qorǵany bolasyń, áıelińmen jyly sóıles, ol - óte názik jan, bala-shaǵańnyń baqytty ómir súrýi, armansyz oınap-kúlýi seniń qolyńda" dep aıtpaıdy. Sanaýly otbasynda ǵana osyndaı tárbıe bar shyǵar. Sondyqtan er azamattyń sanasyna "qyz degen kóp, bir jigitke segiz qyzdan keledi, shertip júrip qalaǵanymdy taýyp alamyn" degen sııaqty shegelenip qalǵan nadan oılar bar. Múmkin sondyqtan shyǵar, psıhologtardyń kómegine áıelder qaýymy kóp júginedi.
- Bizdiń qoǵam, otbasy músheleri, erli zaıyptylar psıhologtyń kómegine júginýge qanshalyqty daıyn?
- Meniń tájirıbemde, erli-zaıyptylar birge kelip, máselelerin ortaǵa salyp, talqylap, óz oılarymen ashyq bólisetin jaǵdaılar jıi kezdesedi. Sol sebepti, qazaq qoǵamy bul proesske tolyqtaı daıyn dep aıta almaımyn. Biraq 50%-ǵa jýyǵy psıhologtardyń kómegine júginedi. Al áıel zatynyń psıhologtyń qabyldaýyna jalǵyz kelýi otbasyndaǵy másele jartylaı sheshimin tapty degen sóz. Qalǵany onyń er azamatyna baılanysty. Eger aldaǵy ýaqytta psıhologqa birge keletin erli-zaıyptylardyń sany artatyn bolsa, Qazaqstandaǵy otbasylardyń 80-90%-nyń bosaǵasy berik bolady.
- Shańyraqtyń shaıqalýyna ne sebep? Ajyrasýdyń basty sebepteri nede? Tájirıbeńiz ne deıdi?
- Shańyraqtyń shaıqalýyna sebep bolatyn basty másele - áıel men er adamnyń ózimshildigi. "Meniń qalaǵanym bolsa, meniń kóńilimdi tabýǵa tyryssa, menimen jaqsy qarym-qatynasta bolsa eken. Áýeli enem ózgersin, jubaıym ózgersin, sosyn men de ózgerýge áreket jasaımyn" deıtin oılardan kórinis tabady. Bir-biriniń psıhologııasyn túsine almaǵan adamdar taıaz oılaı bastady. Áıel adam ashýlansa da, bar ókpe-renishin emoııamen aıtyp tastaıdy. Al er adamdar - logıkanyń adamy, sondyqtan naqtylyqty jaqsy kóredi. Olar qarym-qatynasta ne keregin, ne unamaıtynyn barlyǵyn bir-birine ashyq aıtý kerek. Ishteı tynǵannan paıda joq. Keıde áıel adamdarda bir máseleler týyndaıdy. Sonyń barlyǵymen olar bóliskendi jaqsy kóredi. Al er azamat bul máselege aralaspasa da, bastysy jarynyń áńgimesin, syryn tyńdap, óz oıymen bólisip, durys baǵyt-baǵdar berip, aqyldasyp tursa bolǵany. "Analyq ınstınkt" degen uǵym barlyq qıyndyqqa qasqaıyp qarsy turýǵa múmkindik beredi. Al er adamdar ózderin otbasynyń basshysy, úzdik ekenin sezinse boldy, basqa nárseni qajet etpeıdi.
- Qazirgi tańda zorlyq-zombylyq kóp. Biraq toqpaqtyń astynda jıi qalatyn áıelder qaýymy quqyq qorǵaý organdaryna bara bermeıdi. Bul qanshalyqty durys?
- Bul múldem durys emes. Áıel adamdardyń qatyp qalǵan qaǵıdalary bar. Sebebi tárbıe solaı. Máselen, analary turmystaǵy qyzǵa "sol úıdiń otymen kirip, kúlimen shyq. Sen jaqsy bolsań, er azamatyń da jaqsy bolady. Eger saǵan qol kóterse, onda tilińnen tapqansyń. Ydys-aıaq syldyrlamaı turmaıdy, jas kezinde qol kóteredi, qartaıǵanda qaıda barar deısiń, sennen artyǵyn tappaıtynyn túsinedi. Qaıtyp kelgen qyz jaman" deıdi. Iá, durys, áıel erkekten bir saty tómen turýy kerek. Biraq ol oǵan quqyǵyń joq, ursa da, soqsa da jumǵan aýzyńdy ashpaı kóndige ber degen sóz emes. Bul - syılasa bilý degen túsinik. Men únemi "kúıeýim qol kóterdi" deıtin áıelderge, "ózińdi qorǵaı bil, sen ózińde jalǵyzsyń, sondyqtan baqytty bolýǵa mindettisiń" dep jıi aıtamyn, jıi qaırattandyramyn. Negizi osy jaǵdaıǵa jetkizbeı, máseleniń aldyn alǵan durys. Sondyqtan er adam men áıeldiń arasynda bir shekara bolýy kerek. Erkekter barlyq áıelge judyryq ala júgirmeıdi. Áýeli "men jarymmen qandaı qarym-qatynasta bolǵanym durys? Aýyr nemese dóreki sózderdi kótere me? Úndemeı kóndiger me eken álde ózin qorǵaı ala ma?" deıtin saýaldarǵa jaýap izdeıdi. Eger qyz-kelinshekter qara basyn, ózderin, ómirin saqtaı almasa, baǵalaı almasa, basqalardan ony kútpeı-aq qoısyn.
- Jańadan otaý qurǵan jas jubaılarda qandaı qıyndyqtar bolýy múmkin? Uzaq baqytty ómir súrý úshin ne isteý kerek? Olarǵa qandaı aqyl-keńester bere alasyz?
- Jas jubaılarda aıtarlyqtaı qıyndyqtar nemese kedergiler bolady dep aıta almaımyn. Tek bir-biriniń toıǵa deıingi baıqalmaǵan jańa qyrlary ashylýy múmkin. Siz ol adamdy sol qalpynda qabyldaı alsańyz bolǵany. Al ol qoldan kelmese, toıǵa deıingi jáne keıingi bolmystaryn salystyra bastaıdy. Bir-birin ózgertýge tyrysady. Er azamattyń jaman ádetteri paıda bolýy, erinshektikke salynýy, buryn-sońdy ózin kútetin áıel endi múldem boıaý qoldanbaýy, durys as ázirleı almaýy múmkin. Sondaı bolmashy nárselerdi ilip alyp, tyrnaq astynan kir izdemeýge tyrysý kerek. Shynaıy mahabbatpen, súıip qosyldy ma, bir-birine min taqpaǵany durys.
- Sabıra hanym, kóp er adamdar "ózim bilem-dige" salynyp, jarymen aqyldasýdy jón sanamaıdy, túsinýge tyryspaıdy. Psıhologııa bul turǵyda ne deıdi?
- Psıhologııalyq turǵydan men sizge basqa kózqaraspen túsindirip kóreıin. Birinshiden "ózim bilemin" degen sózin ózimshildikke balamańyz. Ol máseleni "men ózim sheshemin, ýaıymdama" degen sózben para-par. Bul ýaqytta er adam ózgege emes, óziniń moınyna jaýapkershilik alýdy úırenedi, ıaǵnı áıel zatyn ýaıymdatpaýǵa áreket jasap júrgeni. Onyń balalary úshin, jary úshin jaýap bere alatynyn, olardy qorǵaı alatynyn bildiredi. Al keıbir máseleler tym kúrdeli bolsa, "sen osylaı jasa" dep buıyrmaı, "sen osyndaı qadamdar jasap kórseń qaıtedi, qalaı oılaısyń" dep barynsha jumsaq ári jyly jetkizýge tyrysqan durys.
- Psıhologııalyq eńbekterde «qazirgi kezde nekede týyndaıtyn máseleler otbasyndaǵy genderlik rólderdiń ózgerýimen baılanysty» dep jazylǵan. Bul tujyrymnyń qazaq otbasylaryna qatysy bar ma?
- Áıel zatynyń da, er adamnyń da otbasyda óz róli bolý kerek, ol áriden belgilenip qoıǵan. "Tepe-teńdik" degen uǵym otaǵasy óziniń januıadaǵy jaýapkershiligin, qorǵaý, asyraý, basqarý qyzmetin umytqan kezde qalyptasady. Bul jaǵdaıda aýyrtpalyqtyń barlyǵy avtomatty túrde áıelge ótedi. Sosyn názik jandy jaratylysqa "mende aqsha taba alam, men de mansap qura alam, qolymnan kóp nárse keledi" deıtin oılar kele bastaıdy. Al eger qyryq, elý jasqa kelgenshe er azamat ata-anasymen birge turyp, olardyń esebinen kún kórýge ábden úırenip alsa, bul jaǵdaıdyń sońy tipti jaqsy bolmaıtyny anyq.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Aıjan SYLANOVA,
«Adyrna» ulttyq portaly
