Qazaqstannyń bilim berý keńistiginde qara shańyraq bolyp tabylatyn Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ aldyńǵy qatardaǵy kóshbasshy ýnıversıtettiń biri.Oqý ordasynyń tarıhy memlekettiń tarıhymen, onyń ǵylymymen, mádenıetimen, joǵary bilim berý júıesimen sabaqtasyp, ushtasyp jatyr. Ýnıversıtet qurylǵannan beri Qazaqstan Respýblıkasy boıynsha ǵana emes, álemdik deńgeıdegi oqý ordalarymen básekege qabiletti ekendigin dáleldegen bolatyn. Qazirgi tańda, jahandyq eń tanymal jáne bedeldi Quacquarelli Symonds (QS) analıtıkalyq esebi boıynsha ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, «álemniń eń úzdik 200 ýnıversıtetteriniń qataryna engen alǵashqy qazaqstandyq joǵary oqý orny bolyp tabylady. Álemniń 12 elinde ál-Farabı ortalyqtaryn ashylǵan bolatyn.. Eýropalyq ǵylymı-ónerkásiptik palatasy reıtınginde QazUÝ joǵary baǵalanyp, eýropalyq jetekshi joǵary oqý oryndarynyń qataryna endi. QazUÝ álemdegi úzdik 200 ekologııalyq jáne eń ozyq tehnologııalyq ýnıversıtetterdiń úzdik 50 tobyna kiredi Joǵaryda atalǵan kórsetkishter nátıjesinde, QazUÝ túrki jáne ıslam álemindegi eń úzdik ýnıversıtet retinde tanylǵan edi.
Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń tarıhy tereńnen bastaý alatyn Fılologııa jáne álem tilderi fakýlteti. Fakýltettiń negizin qalaǵan qazaq halqynyń, ultymyzdyń uly tulǵalary - M.Áýezov, Á.Marǵulan, B.Kenjebaev. Fakýltette ár jyldary til men ádebıettaný ǵylymynyń Respýblıkaǵa belgili asa kórnekti ǵalymdary ustazdyq qyzmet atqardy. Atap aıtsaq, Akademık-jazýshy Zeınolla Qabdolov, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Tursynbek Kákishev, akademık Rymǵalı Nurǵalı,Talǵat Saırambaev, Alma Qyraýbaeva jáne t.b. Fakýltetin bitirgen túlekter arasynan kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, qazaq rýhanııatyndaǵy orny bólek aqyn-jazýshylar da birshama.
Fakýltetimizde óz mamandyǵymyzǵa qatysty ótetin pánderden bólek túrli tanymdyq pánder bar. Ásirese, psıhologııa-stýdentter arasynda 1-kýrstan bastap júrgiziletin qyzyqty sabaqtardyń biri. Negizgi oqý páni retinde túrli máselelerdi sheshýde, qoǵamdyq oı qalyptastyrady.
Osy oraıda qara shańyraq ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń bazasynda oqytylatyn «Basqarý psıhologııasy» pániniń oqytýshysy, psıhologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Jýbanazarova Nazırash Súleımenqyzynyń jetekshiligimen fılologııa fakýlteti, 1-kýrs magıstranttary «Basqarýshylyq konflıktilerdiń aldyn-alý tehnologııalary» taqyrybynda sholý jasady. Nátıjelerdi taldaý semınary ótkizilip, onda magıstranttar tulǵany basqarýdaǵy konflıktilerdiń aldyn-alý tehnologııalaryn belsene talqylady.
Qazirgi tańda eń ózekti taqyryptardyń biri osy psıhologııa máselesi bolsa, sonyń ishinde «Basqarý psıhologııasy» páni aıtarlyqtaı mańyzdy. Óıtkeni top ishinde, ujym ishinde jumysty tıimdi ári paıdaly etý kózdeledi. professor Nazırash Súleımenqyzynyń bul pándi túsindire otyrypbizge túrli ádis-tásilderdi, durys sheshim qabyldaý, qyzmetkerlerdi shabyttandyryp otyrý, konflıktili oqıǵalardy sheshe alý múmkindigine ıe bolýǵa bolatyn tehnologııalardy tanystyryp ótti. Tek qana ujymdy emes, ujymda ózińdi qalaı ustaý kerek, kóńil-kúıdi basqarý, aqyldasyp jumys isteýdi meńgerý, munyń árbir adam úshin mańyzdy ári mándi ekenine shúbá keltirmeımiz.
Semınar men dáris kóleminde túrli is-sharalar, eksperımenttik jobalar, pikirsaıys sabaqtar talqylandy. Sonyń ishinde «Meniń psıhologııalyq densaýlyǵym» degen taqyrypqa ár stýdenttiń arnaıy daıyndaǵan jobasyn aıtýǵa bolady. Bul tym ózgergish, qubylmaly ýaqytta qoǵamdyq ómirge de belsene aralasýǵa, keı máseleni ońtaıly sheshe alýǵa, ómirdiń barlyq aspektisin qamtýǵa kómektesedi. Kóbine qaı dúnıeni jasasaq ta, úlgermeı jatamyz nemese moraldyq turǵydan sharshap, bezinip ketemiz. Al jumysta da, sabaqta da, jeke qarym-qatynasta da tyǵyryqqa tirelmeı, negatıv jaǵdaılardy da óz paıdamyzǵa sheshe alý óte mańyzdy. Kez kelgen iste bolsyn, syrtqy fızıkalyq kórsetkishtermen qatar adamnyń ishki rýhanı álemi, jan tynyshtyǵy mańyzdy. Kúızeliste júrý, ózińdi ishteı jegideı jeýdiń zııany óte kóp. Óz-ózine qol jumsap ne bolmasa zııandy ádetterge áýesterdiń kóbi – ishki jan dúnıesin retteı almaı, der kezinde rýhanı, psıhologııalyq kómek ala almaǵandar. Osy jaǵdaıdyń qanshalyqty qaýipti ekendigin, onyń aldyn alý máselelerin talqylaı alamyz. Ortaq máseleni bir aýdıtorııada otyryp, sheshe alamyz. Sondaı-aq jan kútimi de kerek. Ýaqytynda kitap oqyp, súıikti isimen shuǵyldanyp, jan rahat syılaıtyn istermen aınalysýy kerek. Ózine mahabbatyn tógip, shyn janashyr bola alatyn áýeli tek ózi ekenin túsingen jón. Qıyn jaǵdaı bolsa, tek ózi sheshýge umtylmaı, ózgelermen de bólisip, jalǵyz emes ekenin bilgeni durys. Mine, biz osyndaı adam ómiriniń eń mańyzdy bóligin quraıtyn máseleni PSIHOLOG mamanmen birge aqyldasa alamyz.Sondaı-aq osyndaı taqyrypta ótetin dıskýssııa sabaqtarynyń kóbirek bolǵanynyń paıdasy zor.
Máseleni bir negizde qarap ne bir adamnyń sýektıvti pikirine súıenip aıtý óte qıyn. Neǵurlym keń aýqymda qaraıtyn bolsaq, soǵurlym sheshimi de tez bolady. Árbir stýdenttiń oıyn, suraǵyn oı eleginen ótkize otyryp, bir ortaq nátıjege kelý de qıyndyq týdyrmaıdy.Sondyqtan «Basqarý psıhologııasy» pániniń bizge berer paıdasy mol dep bilemiz.
Jýbanazarova N.S.,
psıhologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, professor;
Baımoldına L.O.,
PHD, doent m.a.;
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ magıstranttary.
