«Úsh anyq» – Shákirimniń bolmystyń qupııasyn ashýǵa talpynǵan rýhanı-fılosofııalyq shyǵarmalarynyń biri. Adamzat ejelden-aq ózi ómir súrgen qoǵamnyń, áleýmettik ómirdiń, jalpy adamı bolmystyń jaratylý qupııasyna, syryna umtylyp keledi. Sonyń nátıjesinde ár dáýirdiń óz oıshyly, tarıh týdyrǵan óz koneptisi bar. Shákárim Qudaıberdi ulynyń bul shyǵarmasy da solardyń qatarynda. Bolmystyń mánin tereń túsinip, rýhanı jutańdaǵan kóńilge izgilik syılaıtyn birden-bir týyndylardyń biri.
Biz biletin barlyq tirshilik kózi zattyq jáne rýhanı negizden quralǵan. Osynyń ishindegi rýhanı bolmystyń birtutastyǵyn túsiný – oı-óris, aqyl-parasat deńgeıine shyǵýǵa múmkindik beredi. Adamzat túsingi senim men tanym deńgeıine kelip toqtaǵan kezde, ózinen burynǵy oıshyl-danalardyń sózderine negizgi alyp, bir qorytyndy túıedi.
Shákirim eńbekteriniń maqsaty – adamǵa durys jol kórsetip, tirshilik azabynan qutqarý. Onyń «Úsh anyq» atty shyǵarmasy da osy maqsatta jazylǵan. Bul shyǵarma kólemi jaǵynan shaǵyn bolsa da, shyn máninde, fılosofııalyq tereń maǵynasy bar úlken dúnıe. Shyǵarmada uly oıshyl ǵasyrlar boıy adamzatty tolǵandyryp kelgen bolmystyń tereń syryna kóńil bóledi. Sondyqtan bul shyǵarma kabınette otyrǵan ǵalymdardyń oıyna azyq úshin emes, árbir adamnyń kúndelikti ómirine paıdalanyp, is-áreketine basshylyq etýge arnalǵan. Ol úshin áýeli shyǵarmanyń tereń maǵynasyn túsinip, sonan keıin ómirde qoldanýǵa umtylý kerek [1,5].
Shákárimniń «Úsh anyq» shyǵarmasy bolmystyń kórinisterin keńinen qamtıdy. Biraq osy kishkene shyǵarmany túsiný túrli oılar týdyryp, tipti bir-birine qarama qarsy tujyrymdarǵa alyp keledi. Munyń bir sebebi – bul shyǵarmanyń rýhanı deńgeıde bolýynda. Tolyq bilim zattyq jáne rýhanı álemdi birdeı qamtıdy. Sondyqtan bul shyǵarmany túrli sana deńgeıleri ózderinshe túsinip, nár alady [1,6]. Shákárim bir-birine qarama qarsy qoıǵan oılardyń negizgi ıdeıasy Batys oıshyldarynyń zertteý eńbegimen astasyp jatyr. Ony avtor bylaı túsindiredi.
«Eski zamannyń bilimdileri ár nárseniń túpki negizi neden jaralǵanyn tekserip, tamam nárseniń negizi tórt nárse dep bilgen. Onysy –sý, ot, topyraq, aýa. Olardan keıingi bilimdileri ol tórt nárseniń árbireýi áldeneshe negizden jaralǵanyn taba-taba jaqynyraq kezde túp negizi seksen shamaly ekenin tapty. Ár deneniń kózge ilinbeıtin kishkentaı taraýlardan qosylyp jaralǵanyn taýyp, ol kishkentaıdy qansha usaqtasa da aqyrynda, tipti, bólýge kelmeıtin bolady. Sol bólýge kelmeıtin túp negizderdiń atyn Eýropasha atom dep ataıdy, arabsha madda nemese áser deıdi» [2, 488]. Álem neden paıda boldy? - degen suraqtyń astaryna úńilgende, Shákárim toqtalǵan alǵashqy dáıektiń biri osy boldy. Jáne sózin aryqaraı jalǵap, «Muny oılap tapqan ıon-grek jurtynyń oıshyly Pıfagor degen bilimdisi. ...Kim buryn oılap tapsa da, bul atomdy basynda ne nárseden jaralǵanyn, onyń ne iske jaraıtynyn bilý úshin izdep tapsa da, grektiń Epıkýr ýa Dekmokrıt degen bilimdileri sol atomdy dálel qylyp, barlyq álem atomnan órship jaralyp jatyr degen jolǵa negiz saldy» [2,488], dep sózdiń basyn Pıfagordan bastaıdy. Árıne, dúnıeniń jaratylýy týraly osy oıdy aryqaraı damytyp, sol kezdegi Gassendı, Dekart, Nıýton, Lıneı sııaqty oıshyldardyń burynǵy, Epıkýr, Demokrıtterden qalǵan oıdy damyta túskendigin de dáleldeıdi. Atomdardyń bir-birine qosylyp, tartylatynyn dáleldegen Anglııanyń Isaak Nıýton atty oıshyly dep kórsetedi.
Materıalıster bolmysty Jaratýshydan bólip qarastyrǵandyqtan, materıaldyq álemniń negizgi maqsatyn túsindire almaıdy. Sondyqtan olar úshin búkil álem eshqashdaı maqsatsyz jáne kezdoısoqtan paıda bolǵan dep tujyrymdaıdy.
Zattyq álem turǵysynan qaraǵanda zattyń bóliný shegi joq. Sebebi ol bóline kele, aqyry adamnyń sezimderi qabyldaı almaıtyn bólikke aınalady. Ol sheksiz kishkentaıdy shegi bar materıaldyq ádispen anyqtaý múmkin emes. Qandaı kishkentaı bólik bolsa da, onyń negizi rýhanı bolmysta jatyr. Shákárim ilimi boıynsha zatty rýh jaratady. Kerisinshe emes. Rýhty zat jaratpaıdy. Rýh zattan shyqty degen materıalıstik kózqarasty óziniń óleńderinde Shákárim qatty synǵa alady.
Rýh óziniń qasıetin ózgerte kele materııaǵa aınalady. Al rýhtyń ózgerýiniń qandaı kúıinen bastap materııa bastalady – bul tańdaý erkine de baılanysty. Rýhtyń bul kúıin eshbir zattyq qural qabyldaı almaıdy.
Endeshe shegi bar syrtqy sezimderdi ǵana paıdalanatyn materıaldyq ǵylym úshin sheksiz kishkentaıdaıdy da anyqtaý múmkin emes [1, 27], dep pikir bildirgen ǵalymdar. Árıne biz bul jerde obektıvti kózqarasty ustanyp, Shákárimniń de dálelderine súıenip kórsek.
Sebebi oıshyl bul pikirdi ákelý arqyly, ózindik analız jasaıdy. Áýeli 17-18-19 ǵasyrǵa deıin ústem bolyp kelgen basty pikirlerdi qoryta kelip, olardyń 5- dálelin kórsetedi. Olar: qaıta aınalys joly, jaratylys joly, tuqymdastyq joly, dene sezimi jáne ártúrlilik.
Qaıta aınalys joly degenimiz – zattardyń, planeta, Aı, Kún, Jer sııaqty jarytylystardyń basynda gaz, jel, tútin sııaqty bolyp ózgerip, keıin joq bolýy. Biraq qatty dene qaıta ózgeriske túskende ósimdik, haıýan sııaqty bir maqulyqqa aınalady. Jáne osy úderis bári birge bolmaı, biri qatty denege ótkende, biri qatty deneden kishi bólikterge ajyraı bastaıdy.
Ekinshi, jaratylys joly. Barlyq tirshilik ataýlynyń bári osy jaratylys jolynan ótken. Sondyqtan búkil álem, planeta, juldyzdar, adam, haıýan, ósimdik jáne basqa nárselerdiń denesi, jaralysy bir maqsatpen jaratylǵan dep pikir aıtady. Bul fılosof Lıterıeniń sózi.
Odan keıin tuqymdastyq joly keledi. Bul dáleldemeniń negizi boıynsha barlyq jandy zattar topan sýdan qalǵan maqulyqtardan paıda bolǵan. Bular bólek-bólek jaratylmaǵan, bir-birinen taraǵan dep pikir aıtqan ǵalymnyń aty Maıe dep jazady Shákárim.
Dene sezimi – Bıýhnerdiń pikirinen týǵan. Ol adam barlyq tirshilik ataýlysyn dene sezimimen biledi. Biz eriksiz, kórip-bilmegen nárseniń túp negizi bar ma? - dep suraq tastaıdy.
Sońǵysy ártúrlilik dáleli. Bul álemde barlyq nárse bir-birine uqsamaıdy. Ár nárse qalaı bolsa solaı kezi kelgendikten sebibine qaraı jaralyp otyrdy. Buny sóz etken Demokrıt oıshyl deıdi.
Shákárimniń bul 5-dáleldi kórsetýdegi ózindik maqsaty aıqyn edi. Barlyq dálelge jekeleı jaýap qaıyrý. Oǵan toqtalar aldynda taǵy da oıshyldardyń sózin jalǵap ótelik. Fontel aıtqan: adamdar jaratylystyń negizgi syryn bilýge sonshalyq nashar. Bilmegenine qaraǵanda, nárseni birjola joq dep talasady. Munyń sezimi dene sezimine ǵana nanyp tursa kóp shataq oılar, daýlar bolmas edi dep jaralys jolyn qýyp, syry tabylmaıtyn(metafızıka) isti oılaýǵa bóget bolýdy da oılasqan. Máselen, 1797 jyly týyp, 1857 jyly ólgen Ogıýst Kont pozıtıvızm (shyn anyq) degen bir jol shyǵarady. Onyń qorytyndysy mynaý: kózimiz kórip, ózge sezimimizben ábden anyqtalmaǵan hám jaralys joly fızıka ǵylymymen tekserilip shyndyǵyna kózimiz jetpegen nársege áýre bolmaıyq degen. Biraq adamda jaralys jolynan joǵary bir qýat barlyǵyn sezetindik bar bolǵandyqtan, kún saıyn buryn syry bilinbegen nárse tabylyp, buryn tipti múmkin emes degenderimiz ásheıin daǵydyly nárse bolyp, ony kúnde paıdalanyp otyrǵandyqtan ol Konttyń sózindeı sózder adamdy jaralys jolynan, joǵary qýatty oılanýdan toqtata almaıdy. Osy kezde Evropada álde júz ǵalymdar magnetızm, spırıtızm, telepatııa sııaqty ǵylymdardyń quraly ǵylyp, kúni-túni jan máslesin tekserýde [2,494-495].
Adamzat máselesi bolmys daýyna qatysty túrli daýly pikirge qaı zamanda bolsyn jolyǵyp keledi. Onyń sebebi ǵajaıyp syrly bolmystyń qupııalary árkimge birden ashyla bermeıdi. Ony tanyp bilý úshin óte joǵary rýhanı deńgeı kerek. Shákárim osy suraqtardyń jaýabyn úzdenýde úlken kemeńgerlik joldy tańdady. Abaısha aıtsaq: «Aqylmen haýas barlyǵyn, Bilmeı-dúr, júrek seze-dúr» dep haýasqa erik beredi. Ol osy dálelderdi aldyǵa qoımaǵanda, úsh anyqty dáleldep shyǵý da múmkin bolmas edi. Biraq osy oıshyldardyń dálelderiniń arqasynda aqıqat teńiz betine qalqyp shyqty.
Shákárim túıini: Barlyqtyń túp sebebi, jaratýshynyń bilim, qudiret sheberliginde ólsheý joq. Dálelderim: ǵylym jolynda bul barlyqtyń esh nársesi ózdiginen bar bola almaıdy da, qozǵala almaıdy. Ol bar bolaıynshy, qozǵalaıynshy deı almaıdy. Buǵan sebep kerek. Eger sebepke de bir sebep kerek bolyp, sebeptiń túbi joq bolady delinse, eń túbi sebepsiz, bar sebep bolmasa bolmaıdy. Sol sebepsiz bar bolý sebep jaratýshy bolady. Eger sol sebepsiz bar bolǵan atom, nur sııaqtylar, delinse, olar sebepsiz bar bolǵan nárse emes. Dálelim – olarda qozǵalys bar. Qozǵalýda, júrisiniń ólsheýi bar. Ólsheýli nárse ózi bar bolǵan emes. Eger qozǵalys prıtıajenıe, otrıanıe ózine tartý, ári ıterý zańymen delinse, ol qozǵalysqa da sebep kerek. Ol zańdy salýshy kerek. Jáne atom sııaqty túp negizde erli-qatyndylyq sıpat bar. Máselene sıla veestva (qýatty dene) ol ekeýi bir-birne muqtaj.Olaı bolǵan soń ondaı nárse ózdiginen bar boldy deýge qısynbaıdy. Sondyqtan olardyń túp sebebi sebepsiz bar sebep, túp jaratýshy [2, 505].
Shákárimniń «Úsh anyq» shyǵarmasy bolmystyń kórinisterin keńinen qamtıdy. Biraq osy kishkene shyǵarmany túsiný túrli oılar týdyryp, tipti qarama-qarsy tujyrymdarǵa alyp keledi. Munyń bir sebebi – bul shyǵarmany rýhanı deńgeıde bolýynda. Soynmen Shákárim kórsetken úsh anyq. Birinshisi – sezim músheleri qabyldaıtyn bolmystyń zattyq kórinisi. Biraq bolmystyń bul kórinisin tek aqyl kózimen ǵana kórýge bolady.
Ekinshi anyq – bolmystyń kózge kórinbeıtin bóligi, ólimnen sońǵy tirshilik. Al úshinshi anyq – ujdan. Eki ómirge de, ıaǵnı kózge kórinetin, kórinbeıtin álemge de ujdan kerek» [1, 9-10] deıdi. Shákirimniń úsh anyǵyn ártúrli topshylaıtyn ǵalymdar jeterlik. Bizdiń maqsatymyz, aqıqat shyndyqty tanýǵa jol ashý. Ǵalym osynshalyq bilimdi meńgermese, barlyq oıshyldardyń eńbegimen tanysyp, túrli dáleldeý keltirýge qaýqarsyz bolar edi. Biraq Shákárimniń bul oraıda shyqqan bıigi orasan dep bilemiz.
Danat JANATAEV,
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń professory;
Jibek ZINELOVA,
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń magıstranty
Paıdalaǵan ádebıetter:
1. Omarov D. Shákárimniń «Úsh anyǵy”. Dúnıetanym. – Almaty: 2008. -224 bet.
2. Oı-qazyna antologııasy (20ǵ) Jobanyń avtory: Jomart Ábdihalyq. Astana: Aýdarma, 2001. -544 bet.
