Osydan 29 jyl burynǵy Hodjaly eldi-mekenindegi qandy qasaptyń áli kúnge deıin jergilikti turǵyndar úshin qorqynyshty tús ispettes qasiret sanalyp, al qalǵan kópshilik úshin qaıǵy jutqan qaraly kún bolyp tabylatyndyǵy ras. 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-inen 26-na qaraǵan túni buryńǵy KSRO-nyń 366-shy motoatqyshtar bólimshesiniń tikeleı qatysýymen jáne jergilikti turaqsyz áskerılerdiń qosalqy kómegimen Armenııanyń qarýly kúshteri Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Taýly Qarabah aımaǵyndaǵy Hodjaly qalasyna asqan qatygezdikpen qan tógý maqsatynda basa-kóktep kirgen bolatyn.
Shabýyl nátıjesinde 613 beıbit turǵyndar, olardyń qatarynda 63 bala, 106 áıel men 70 qarııa óltirildi. Qoldan jasalǵan qyrǵyn ústinde 487 adamnyń deneleri jaýyzdyqpen bólshektendi, keıbiri tirileı órtelip, taǵy bireýlerdiń bastary shabyldy, basqalaryna aýyr jaraqat salynsa, qalǵandarynyń bas terisi kesilgen bolatyn. Sonymen qatar, 1000 beıbaq jaralanyp, 1275 adam tutqynǵa alyndy. Qojalynyń 150 derlik turǵyny áli kúnge deıin is-tússiz joǵalǵandar qatarynda. 8 otbasy tolyǵymen qyrylyp, 25 bala ata-anasynyń ekeýinen de aıyrylsa, 130 bala olardyń biri – áke, ne anasyz qaldy.
Hodjaly qalasynyń turǵyndaryn jappaı ólimge kesý kezinde ázirbaıjan ultynyń ókilderi ǵana qasaqana óltirilgendikten, bul qandy oqıǵa etnıkalyq tazartý jáne genoıd aktileriniń sıpatyn aldy.
Hodjalyda oryn alǵan qylmys – Halyqaralyq quqyqtyń ımperatıvtik normalarynyń (jus cogens) qatań buzýshylyǵy bolyp tabylady. Dálirek aıtqanda, ol normalarǵa sáıkes, memleketter men olardyń aýmaǵynda turyp jatqan halyqtardyń ómiri men bútindigine jáne adamı qundylyqtarǵa qarsy qaýip tóndirýge tyıym salynǵan. Osy normalardyń ishinde, kópshiliktiń oıynsha, agressııaǵa, otarlyq ústemdikti ornatýǵa nemese ony kúshpen saqtaýǵa, genoıdke, quldyqqa, násildik kemsitýshilikke, adamzatqa qarsy qylmystar men azaptaýǵa tyıym salýlardy ımperatıvti dep qarastyrǵan abzal.
Halyqaralyq sottar men uıymdar Hodjalydaǵy oqıǵanyń asqan qatygezdigin jáne qylmystyń bar aýyrlyǵyn tolyǵymen moıyndady. Qasiretti oqıǵadan birneshe apta ótken soń 1992 jyldyń 11 naýryzynda Eýropa Keńesiniń Mınıstrler Komıteti deklaraııada «jaqyn arada oryn alǵan jappaı adam óltirý men qatygezdikke» qatty alańdaýshylyq bildirip, Ázirbaıjan Respýblıkasynyń Taýly Qarabah aımaǵynyń turǵyndaryna qarsy baǵyttalǵan «zorlyq-zombylyq» áreketterin qatań túrde aıyptady.
Kóptegen faktilermen, sonyń ishinde tergeý aıǵaqtarymen jáne jazbalarmen, kýágerlerdiń dáleldemelerimen, halyqaralyq BAQ-daǵy habarlamalarmen, úkimetaralyq jáne úkimettik emes uıymdardyń qujattarymen aıqyn rastalǵan Hodjaly genoıdi úshin tolyq jaýapkershilikti Armenııa Respýblıkasy moınyna aldy.
Adam quqyqtary jónindegi Eýropalyq sot 2010 jyldyń 22 sáýirindegi sheshiminde qylmystyń kvalıfıkaııalanýy jáne ol úshin jaýapkershilikti moıynǵa alý máselesine kúmán týdyrmaıtyn tómendegideı eskertý jasady: «Táýelsiz aqparat kózderinen alynǵan esepterde kórsetilgendeı 1992 jyly 25 aqpannan 26 aqpanǵa qaraǵan túni Hodjalynyń basyp alynýy kezinde armıan áskerleri qalaǵa shabýyl jasaǵan. Basyp alynǵan qaladan qashyp ketýge tyrysqan júzdegen etnıkalyq ázirbaıjandyqtardyń óltirilgeni, jaralanǵany nemese tutqynǵa alynǵany jaıynda habarlandy». Sot shabýyl jasaýdy júzege asyrýshylardyń is-qımylyn «áskerı qylmystar nemese adamzatqa qarsy qylmystarǵa teńestirilý múmkindigi bar asa aýyr qylmystyq áreketke» jatqyzdy.
Armenııa Respýblıkasynyń tarapynan týyndaǵan Halyqaralyq gýmanıtarlyq quqyq jáne adam quqyqtary týraly zańnamanyń óreskel buzýshylyqtary qataryna nysana talǵamaıtyn shabýyldardy, sonyń ishinde beıbit turǵyndardy óltirýdi, tutqynǵa alý men kúshtep ustaýdy, áskerı tutqyndar men tutqynǵa alynǵan beıbit turǵyndarǵa kórsetilgen jábir men tıisti sot sheshimisiz ómirden aıyrý sııaqty zańsyz áreketter jatady.
Hodjalydaǵy beıbit turǵyndarǵa qarsy shabýyldarǵa halyqaralyq quqyqta anyqtalǵan genoıd qylmysynyń kelesi elementteri keledi: actus reus - jappaı kisi óltirý jáne fızıkalyq nemese psıhıkalyq densaýlyqqa aýyr zalal keltirý; áskerı kúshter shabýyldaıtyn arnaıy nysana toptyń bolýy jáne násildik, etnıkalyq, ulttyq nemese dinı turǵydan erekshelenetin topty tolyǵymen nemese ishinara joıýǵa degen naqty genoıdtik nıettiń bolýy. Beıbit turǵyndardy tolyǵymen nemese ishinara qurtýǵa baǵyttalǵan qasaqana nıettiń naqty jáne aıqyn dálelderi Hodjalyda jasalǵan qylmystyń genoıd áreketine jatatyndyǵyn rastaıdy.
Armenııanyń Ázirbaıjan Respýblıkasyna qarsy áskerı agressııasy kezinde oryn alǵan Hodjaly genoıdi jáne adamzatqa qarsy baǵyttalǵan basqa da qylmystar Halyqaralyq gýmanıtarlyq quqyq jáne adam quqyqtary týraly zańdy, atap aıtqanda 1949 jylǵy Jeneva konvenııalaryn, Genoıd qylmysynyń aldyn alý jáne ol úshin jazalaý týraly konvenııany, Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Ekonomıkalyq, áleýmettik jáne mádenı quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Azaptaýlarǵa jáne basqa da qatygez, adamgershilikke jatpaıtyn nemese ar-namysty qorlaıtyn is-áreketter men jazalaý túrlerine qarsy konvenııany, Násildik kemsitýshiliktiń barlyq nysandaryn joıý týraly halyqaralyq konvenııany, Bala quqyqtary týraly konvenııany jáne Adam quqyqtary men negizgi bostandyqtaryn qorǵaý týraly konvenııany óreskel buzady.
Halyqaralyq jaýapkershilikke qatysty negizgi erejeler 2001 jyldyń 9 tamyzynda Birikken Ulttar Uıymynyń Halyqaralyq quqyq komıssııasynyń qabyldaǵan jáne Bas Assambleıanyń 2001 jyldyń 12 jeltoqsanynda memleketterge usynǵan Memlekettik jaýapkershilik týraly baptarynda baıandalǵan.
1-bapqa sáıkes «Memlekettiń kez kelgen halyqaralyq zańsyz áreketi sol memlekettiń halyqaralyq jaýapkershiligin týdyrady», al 2-bapta «Memlekettiń kez-kelgen halyqaralyq zańsyz áreketi (a) qandaı-da bir is-árekettiń halyqaralyq quqyq normalaryna sáıkes memleketke júktelgen jaǵdaıda ǵana oryndy bolady; jáne (b) bul zańsyz áreket sol memlekettiń halyqaralyq-quqyqtyq mindettemesin buzý bolyp sanalady».
Memlekettik jaýapkershilik týraly baptardyń 4-babynyń 6-túsiniktemesinde memlekettik organdarǵa «tek ortalyq memlekettik organdar, joǵary deńgeıdegi sheneýnikter nemese memlekettiń syrtqy baılanystaryna jaýapty adamdar ǵana jatpaıtyny atalyp kórsetilgen. Olardyń qataryna kez-kelgen mindetti atqaratyn jáne ıerarhııanyń kez-kelgen deńgeıinde, onyń ishinde aýdandyq nemese tipti jergilikti deńgeıde qyzmet atqaratyn kez-kelgen tıptegi nemese klassıfıkaııadaǵy memlekettik organdar kiredi».
Armıan jazýshysy Markar Melkonıan «Arabo» jáne «Aramo» dep atalatyn eki armıan áskerı otrıadtarynyń jaýyngerleriniń qatygezdigin erekshe atap ótedi jáne olardyń Hodjaly beıbit turǵyndaryn qalaı qyryp-joıǵanyn egjeı-tegjeıli sıpattaıdy. Onyń aıtýynsha, qalanyń keıbir turǵyndary óz jerinde bosqynnyń kúıin keship, shamamen 10 kılometr qashyqtyq jerge qashyp úlgerip, qaýipsiz baspanany endi taptyq deı bergende «armıan soldattary olardyń izderine túsip, ustaǵan bolatyn».
Onyń aıtýynsha, sarbazdar «uzaq ýaqyt boıy jambastaryna jasyrǵan pyshaqtaryn sýyryp, jazyqsyz adamdardy aıamastan pyshaqtaı bastady». Hodjaly genoıdi kezinde basyp alynǵan Ázirbaıjan terrıtorııasyndaǵy zańsyz qarýly toptardyń bas qolbasshysy bolǵan. S.Sarkısıannyń kelesi sózderi Hodjaly qasiretiniń shynaıy sebepkerleri kim ekendigin aıqyn kórsetedi: «Hodjaly oqıǵasyna deıin ázirbaıjandar bizben ázildesýge álderi jetedi dep oılady. Olar armıandar qarapaıym halyqqa qarsy qoldaryn kótere almaıdy dep oılady. Biz bul [stereotıpti] buza aldyq. Mine, jaǵdaı solaı boldy ».
Armenııa Respýblıkasynyń memleketik jaýapkershiligi halyqaralyq zańnamaǵa qaıshy keletin áreketterine, ıaǵnı halyqaralyq qylmystyq quqyqtyń qarapaıym jáne sharttyq normalaryna sáıkes, qarýly qaqtyǵys jaǵdaıynda Hodjaly qalasynda jasalǵan keıbir is-áreketterine baılanysty. Halyqaralyq qylmystyq quqyq buzýshylyqtar úshin jaýapkershilikti moıyndaryna sol is-áreketterge qatysqan adamdar, olardyń sybaılastary alady.
Halyqaralyq jaýapkershilkpen qatar, Armenııanyń mindettemelerine mundaı áreketterdiń toqtatylýy, olardyń endigide qaıtalanbaýy sııaqty tıisti kepildikter berý jáne restıtýııa, kompensaııa men satısfakııa túrindegi keltirilgen zalal ornyn óteıtin ótemaqy berý kiredi.
Armenııa Respýblıkasy adamzatqa qarsy qylmystaryn 2020 jyly Ekinshi Qarabah soǵysy kezinde Ázirbaıjannyń beıbit turǵyndaryna qasaqana shabýyl jasaýmen jalǵastyrdy. Armenııa 2020 jyly soǵys alańynan áldeqaıda tys ornalasqan Gıandja, Barda jáne Terter sııaqty Ázirbaıjan qalalarynyń beıbit halqy men ınfraqurylymyna qarsy baǵyttalǵan shabýyldary arqyly taǵy bir márte 1992 jyldyń oqıǵasyn qaıtalady. Eń soraqysy, bul joly adamdardyń jappaı ólimine ákeletin qarýlar, sonyń ishinde klasterlik bombalar men zymyrandyq júıeler qoldanylyp, beıbit turǵyndar arasynda joǵary shyǵyndarǵa ákep soqtyrdy. Ázirbaıjan Respýblıkasy Bas prokýratýrasynyń málimeti boıynsha, zymyrandyq jáne artıllerııalyq shabýyldardyń nátıjesinde 100-den astam beıbit turǵyn, onyń ishinde 12 bala men 27 áıel qaza tapty, 423 beıbit turǵyn jaraqat aldy. 5000-nan astam turǵyn úıler men kópqabatty úıler, 76 áleýmettik nysandar, onyń ishinde mektepter, aýrýhanalar men balabaqshalar, 24 óndiris orny, 218 saýda nysandary, 51 qoǵamdyq tamaqtaný orny, 41 ákimshilik ǵımarat jáne 19 ǵıbadat orny qıratyldy. 1992 jylǵy Hodjaly genoıdi de, 2020 jyly beıbit turǵyndardy bombalaý da Armenııa Respýblıkasy bıliginiń Ázirbaıjannyń beıbit turǵyndaryna qarsy qasaqana júrgizgen saıasaty men júıeli zorlyq-zombylyq áreketteriniń aıqyn dáleli.
Armenııa men Ázirbaıjan arasyndaǵy uzaq merzimdi beıbitshilik pen tatýlyqtyń ornaýyna kedergi bolǵan basty sebep - sonaý ýaqyttan beri qylmys jasaǵandardyń jazasyz qalýy ekendigi haq. Osylaısha, qaqtyǵys kezinde jasalǵan halyqaralyq jáne adam quqyqtarynyń óreskel buzýshylyqtary týraly bar shyndyqty anyqtaý, jábirlenýshilerge ótemaqylar berý jáne mundaı zań buzýshylyqtardyń qaıtalanýyn boldyrmaý jolynda tıisti sharalar qabyldaý qajettiligi - bul shynymen eki eldiń tatýlasý úderisine qajetti aspektiler.
