Kollajdy jasaǵan Almas MANAP, EQ
Álemniń 50 tiline aýdarylǵan ǵylymı-tanymdyq monografııalardyń qaı-qaısysy bolsyn Hararıdiń esimin kúlli álemge tanymal etken-di. Óıtkeni bul eńbekterdegi tushymdy paıymdar men qundy pikirler adamzattyń este joq eski zamandardan bastap, búgingi tańǵa deıingi evolıýııalyq damý úderisterine tek tarıhı turǵydan ǵana emes, sonymen qatar antropologııalyq, bıologııalyq, fılosofııalyq, ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnologııalyq jáne saıası-ıdeologııalyq turǵydan júrgizilgen tereń zertteýlerdiń negizinde túıindelgenin aıǵaqtaıdy. Bul birinshiden.
Ekinshiden, atalǵan týyndylardyń ózegine órilgen jasampaz oılar men zamanaýı ıdeıalar kúlli álemge uıqyashar qońyraýdaı dabyl qaǵyp, tek oqyrman qaýymnyń ǵana emes, aqparat quraldarynyń nazaryn da ózine birden burǵan bolatyn. Sondyqtan da shyǵar, The New York Times, The Economist, Financial Times, The Guardian, New Statesman, The Times nemese álemge tanymal ózge de ondaǵan basylym tereń oıly tarıhshyǵa tamsana tańdanyp, Iý.N.Hararıdiń zamanaýı zertteýleriniń kókeıkestiligi men mańyzdylyǵy týraly bir-birimen jarysa jazǵan bolatyn. Dál sondaı túıindi pikirlerdiń bir parasy tómendegideı:
«Biz áldeqashan ıgerip aldyq dep júrgen adamzat áleminiń tarıhyna Hararı buryn-sońdy kezdespegen múlde tosyn kózqaras tanytady ári óz paıymdary men túıindi pikirlerin dáleldeý úshin ǵylymnyń ár salasynan óte nanymdy dáıekter men qısyndy dálelder keltiredi.
Sondaı-aq talantty avtordyń kez kelgen ǵylym salasynyń aıdynynda balyqtaı erkin júze alatyny eriksiz tańdandyrady» – Financial Times.
«Sapiens – jaryq juldyz sekildi canaǵa sáýle shashatyn ári kez kelgen oqyrmannyń qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, oqýǵa degen qulshynys sezimin uıalatatyn týyndy» – Sunday Express
«Homo Deus – óte sırek kezdesetin ári oqyrman qaýymdy eriksiz yntalandyratyn kitap» – Observer
«Hararı – tek tarıh salasynyń ǵana qas sheberi emes, onyń bıologııa, evolıýııalyq antropologııa nemese ekonomıka salasynan keltirgen oı-túıinderi de sondaı anyq ári óte tushymdy...
Avtordan kóp dúnıe úırenýge bolady» – Daily Telegraph
«Hararı – naǵyz qalamy ushtalǵan jazýshy. Alaıda onyń jazýshylyq qyrlary ózge avtorlarǵa múlde uqsamaıdy. Óıtkeni onyń oıy qandaı ótkir ári tunyq bolsa, astary tereń metaforalarǵa degen tapqyrlyǵyna da quryq boılamaıdy» – The Times
«Hararı shyǵarmalary óte tartymdy... ondaǵy salystyrmaly ári aýqymy keń fılosofııalyq, ǵylymı, tarıhı jáne ekonomıkalyq parallelder men tarıhı shyndyqtar kez kelgen oqyrmannyń kókjıegin keńeıtip, tanym túısigin tereńdete túsedi» – New Statesman
«Hararı – san qıly ǵylym salasynan súzip alǵan teorııalar men derek kózderin sheber úılestirip, solardyń negizinde adamzattyń keshegi jáne búgingi tańdaǵy bolmysy men bolashaq zamanda qaıda bet buratyny jóninde óte mándi ári tereńdigi jaǵynan teńdesi joq ǵajap zertteýler júrgizgen ıntellektýaldyq saýysqan» – Evening Standard
«Hararı tek adamzat tarıhynyń sabaqtaryn ǵana saralap otyrǵan joq, sonymen qatar ol meta-tarıh sabaqtaryn da jiti saraptap otyr» – Washington Post.
Aıtsa aıtqandaı-aq, suńǵyla ǵalymnyń týyndylaryna degen álem oqyrmandarynyń qyzyǵýshylyǵy kúni búginge deıin esh tolastaǵan emes jáne solaı bola beretini de kúmán týdyrmaıdy. Deı turǵanmen, bir maqalanyń aıasy keń arnaly ári tereń mazmundy úsh kitapty taldaýǵa múmkindik bere qoımasyn eskere otyryp, avtordyń zamanaýı týyndylarymen jete tanysýdy oqyrmandardyń óz quzyryna qaldyryp, endigi jerde olardyń ózegine órilgen eń kókeıkesti máselelerdi ǵana tilge tıek etsek, azdyq etpes.
Máselen, Sapiens atty birinshi monografııasynda avtor adamzat tarıhyn qalyptastyrǵan teńdesi joq jahandyq úsh revolıýııany erekshe atap ótedi. Olardyń birinshisi – adam tanymyndaǵy revolıýııa bolsa, ekinshisi – aýyl sharýashylyǵyndaǵy revolıýııa, al úshinshisi – ǵylym álemindegi revolıýııa.
Hararıdiń paıymdaýynsha, bir-birimen tyǵyz baılanysty atalǵan revolıýııalardyń birinshisi adamzattyń tanym-túısiginde shamamen 70 myń jyl buryn bastalsa, ekinshisi 12 myń jyl buryn, al úshinshisi osydan 500 jyl buryn ǵana bastalǵan. Solaı bola turǵanmen, Hararı úsh revolıýııanyń jer betindegi adamzattyń bolmys-bitimin ǵana emes, tabıǵı ortasyn da, sol ortada qalyptasqan ózge tirshilik ıelerin de úlken ózgeristerge ushyratqanyn atap ótedi jáne álgi revolıýııalyq ózgeristerdiń naqty saldaryn Homo Deus atty ekinshi týyndysynda óte dáıekti dáleldermen túıindeıdi.
Mysaly, Hararı keltirgen ǵylymı statıstıkalyq derekterge qaraǵanda, o basta Shyǵys Afrıkada ónip-ósip, álemniń túkpir-túkpirine qonys aýdarǵan adam balasy Aýstralııadaǵy iri janýarlardyń 90 paıyzyn joıyp jiberse, Amerıkadaǵy alyp sútqorektilerdiń 75 paıyzyn, sol sııaqty planeta betindegi ózge iri sútqorekti janýarlardyń 50 paıyzǵa jýyǵyn aýylsharýashylyq revolıýııasy bastalǵanǵa deıin-aq kelmeske jibergen.
Sosyn Hararıdiń paıymdaýynsha, planetanyń ekologııalyq júıesi o bastan-aq biregeı bolmaǵan. Kerisinshe, jer sharynyń ártúrli aımaqtarynyń óz ekojúıesi bolǵan. Sonymen qatar osydan 4 mlrd jyl buryn paıda bolǵan jer betindegi tirshilik ıeleri alýan túrli alapat apattarǵa ushyraǵan jáne olardyń keıbiriniń múlde joıylyp ketýine ǵalamat ekologııalyq zaýaldar, atap aıtqanda klımattyń kúrt ózgerip ketýi, jer qyrtysyndaǵy tektonıkalyq plıtalardyń túıisýinen nemese joıqyn výlkandardyń saldarynan týyndaıtyn alapat jer silkinisteri jáne ǵaryshtan jaýatyn alyp asteroıdtar ǵana sebep bolmaǵan. Avtor aıtpaqshy, jer betindegi jahandyq ekologııalyq júıeniń, dál búgingi tańdaǵydaı apatty jaǵdaıǵa ushyraýyna da, sol sııaqty kúlli tirshilik ıeleriniń múlde joıylyp ketýine sál qalyp turǵanyna da tek atalǵan tabıǵı qubylystar ǵana emes, adamzattyń ózi kináli ekenine kózimiz anyq jetedi. Sondyqtan da avtor keltirgen ǵylymı derek kózderine taban tireıtin bolsaq, búgingi adamzat endigi jerde aman qalý úshin, joǵarydaǵydaı apatty tabıǵı qubylystardan emes, eń aldymen ózinen-ózi qorqýy kerek ekendigin birden baıqaımyz. Demek, avtor aıtpaqshy, búgingi tańdaǵy adamzattyń eń basty jaýy – adamzattyń ózi bolyp tur.
«HHI ǵasyrǵa arnalǵan 21 sabaq» atty úshinshi týyndysynda avtor álem nazaryna mynadaı zamanaýı rıtorıkalyq suraqtardy kóldeneń tartady:
Búgingi álemde oryn alyp otyrǵan alapat daǵdarystar men olardyń joıqyn saldary adamzatty qaıda aparyp tireıdi? Aqparattyq jáne bıologııalyq tehnologııalar adam ómiriniń mánin qalaı ózgertip jatyr? Búgingi tańdaǵy jalǵan aqparat epıdemııasymen qalaı kúresýge bolady? Adamzat kompıýterlik algorıtmderdiń qulyna aınalyp ketpes úshin endigi jerde ne isteýi kerek? Búgingi tańda tóbeden tónip turǵan alapat ekologııalyq apatty qalaı aýyzdyqtaýǵa bolady? Ultshyldyq áleýmettik teńsizdikti eńsere ala ma? Álemdegi jumys kúshiniń naryǵy bolashaqta qandaı kúıde bolady? Din óz mánin saqtaı ala ma? Jahandyq terrorızmmen qalaı kúresýge bolady? Jańa dúnıejúzilik soǵystyń bolýy múmkin be? Endigi jerde balalarymyzǵa qandaı bilim bergenimiz jón? Lıberaldyq demokratııa búgingi tańda nelikten daǵdarysqa ushyraı bastady? Bolashaqta myna órkenıet oshaqtarynyń álemdik basymdyqqa qaısysy ıe bolady: Batys álemi me, Qytaı ma, joq, álde Islam álemi me?
Árıne, bul zamanaýı suraqtardyń jaýabyn tabý jekelegen oqyrmanǵa ǵana emes, ákki saıasatkerlerge de, álemdegi úlkendi-kishili memleketterdiń bılik tutqasyn ustap otyrǵan kóshbasshylarǵa da ońaıǵa soqpaıtyny kúmán týdyrmaıdy. Óıtkeni, olar – búgingi tańdaǵy kúlli adamzat qaýymdastyǵynyń aldynda turǵan eń kókeıkesti syn-qaterler, sondyqtan da olardyń eń ońtaıly sheshimin tabý kúlli álemniń bas aýrýyna aınalyp otyr. Demek, Hararıdiń: «kelesi ǵasyrda Jer betinde tirshilik etip otyrǵan kúlli adamzat qaýymdastyǵy men ózge tirshilik ıeleriniń aman qalýy nemese olardyń múlde joıylyp ketýi joǵaryda atalǵan syn-qaterlerdiń qandaı sheshim tabatynyna tikeleı baılanysty» degen pikiriniń kúlli adamzatqa baǵyttalyp otyrǵany da jaıdan-jaı emes. Óıtkeni avtor bul máselelerdiń búgingi tańda kúlli álemdegi árbir adam balasyn alańdatyp otyrǵanyn óte tereń túısinedi. Sondyqtan da bolar, Hararı álgi suraqtardyń jaýabyn birden bere salýǵa tyryspaıdy, kerisinshe, kúrmeýi qıyn jahandyq túıtkilderdiń túıinderin tarqatýdy adamzat qoǵamdastyǵy men oqyrmandardyń ózine qaldyrady.
Demek, adamzat tarıhynyń tamyrshysy deýge laıyq Iý.N.Hararıdiń ǵylymı-tanymdyq shyǵarmalarynyń basty sıpaty men kózdegen múddesi – áli kúnge deıin qalyń uıqyda jatqan adamzattyń sanasyn oıatyp, kúlli álemge onyń eń qaterli jolaıyryqta turǵanyn eskertý desek, artyq aıtqandyq emes.
Ádil AHMETOV,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq joǵary mektep ǵylym akademııasynyń akademıgi
