Elbasy N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy týraly aıryqsha atap ótken bolatyn. Osy oraıda 2017 jyldyń 12 jeltoqsanynda «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy iske qosylǵan edi.
Qazirgi tańda IT salasy dúnıejúzinde úlken suranysqa ıe bolýda. Rasymen de búgingi kún sanap qaryshtap damyǵan zamanda aqparattyq tehnologııalardy qolǵa alyp, damytpasaq, elimizdiń órkenıetti otyz eldiń qataryna enýi jaı arman bolyp qalar ma eken. Sebebi, ekonomıkasy damyǵan, áleýeti joǵary órkenıetti elderdiń barlyǵy derlik sandyq júıege kóship, ónerkásibiniń damýy men halqynyń ál-aýqatyn jyldan-jylǵa jaqsartyp keledi.
«...Biz ıfrlyq tehnologııany qoldaný arqyly qurylatyn jańa ındýstrııalardy órkendetýge tıispiz. Bul – mańyzdy keshendi mindet. Elde 3D-prıntıng, onlaın-saýda, mobıldi bankıng, ıfrlyq qyzmet kórsetý sekildi densaýlyq saqtaý, bilim berý isinde qoldanylatyn jáne basqa da perspektıvaly salalardy damytý kerek. Bul ındýstrııalar qazirdiń ózinde damyǵan elderdiń ekonomıkalarynyń qurylymyn ózgertip, dástúrli salalarǵa jańa sapa darytty. Osyǵan oraı, Úkimetke «ıfrlyq Qazaqstan» jeke baǵdarlamasyn ázirleýdi jáne qabyldaýdy tapsyramyn...»,-delingen Elbasy N.Nazarbaev Qazaqstan halqyna arnalǵan jyl saıynǵy «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty joldaýynda.
Jalpy alyp qarasaq, «ıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynyń negizgi maqsaty – Qazaqstan Respýblıkasy turǵyndarynyń ómir sapasyn jaqsartý, sonymen qatar ulttyq ekonomıkany ıfrlandyrý. Sondaı-aq, «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy Elbasynyń «2050 Strategııasy», «100 naqty qadam» Ult jospary men «Nurly jol» sııaqty mańyzy zor qujattarda tasqa jazǵan tańbadaı kórsetilgen maqsat-mindetterdi iske asyrýǵa basymdyq beretin qosymsha kúsh deýge bolady. Jalpy alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń aqparattyq tehnologııalardy memlekettik júıege endirý, sáıkestendirý jumystary osydan sál erterek nátıjeli bastaý alǵanyn aıtyp ótken jón. Osy ýaqyt ishinde Qazaqstandaǵy ıfrlandyrý júıesi edáýir óskenin baıqaýǵa bolady. Qazaqstanda onlaın saýda naryǵy damyp keledi. Qazaqstan halqynyń basym bóligi ıfrly saýatty. Úıden nemese keńseden shyqpaı-aq túrli operaııalardy jasaı alady. Buryndary kezekte turyp, ýaqytta sarp etip, arnaıy mekemege barý kerek bolsa, qazir Qazaqstan halqy tólemdi de, onyń ishinde salyq, aıyppul tóleý, kommýnaldy qyzmetterdi jasaý sekildi, taǵy da basqa túli operaııany oryndaı alady.Qazaqstan Respýblıkasy boıynsha orta bilim berý mekemelerinde ınteraktıvti taqta ornatý, kompıýtermen jabdyqtaý qolǵa alyndy.
Aıtý kerek, «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn jasaý barysynda kóptegen órkenıetti, damyǵan elderdiń tájirıbesi qoldanyldy. Olar ıfrlyq tehnologııany iske asyrý jolynda tolaǵaı jetistikterge qol jetkizgen Avstrııa, Danııa, Aýstralııa, Kanada men Sıngapýr sekildi elderdi mysalǵa keltirýge bolady. Iá, ıfrlyq tehnologııalar kóptegen elderdiń ekonomıkasyn damytýda mańyzdy rólge ıe.
HHI ǵasyr – aqparattandyrý ǵasyry. Qazirgi tańda bilim jáne ǵylym júıesiniń aldynda jańa maqsattar men mindetter bar. Olardy sheshý úshin Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha birqatar strategııalyq jáne baǵdarlamalyq qujattarǵa negizdelgen, bilim men ǵylymdy damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan jańa memlekettik baǵdarlamasy ázirlendi. QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov jańa memlekettik baǵdarlamanyń negizgi baǵyttary týraly baıandamasynda «Baǵdarlama jobasy pedagogıkalyq ujymdarda muǵalimdermen, Prezıdent janyndaǵy Ulttyq keńestiń ókilderimen, sarapshylarmen jáne Parlament depýtattarymen talqylandy. Bul jobanyń ereksheligi – PISA, TALIS, PIAAC, PIRLS, ISILS sekildi 5 halyqaralyq zertteýdiń nátıjeleri bizge negizgi problemalardy anyqtaýǵa jáne olardyń sheshimderin tabýǵa múmkindik berdi. Jalpy, jańa Memlekettik baǵdarlama jobasynda 2 maqsat, 11 mindet, 8 ındıkator, 39 kórsetkish qarastyrylǵan, – dedi. Qazirgi bilim berý júıesiniń ajyramas bóligi damyǵan ıfrlyq ınfraqurylym bolyp tabylady. Sondyqtan bilim berý uıymdarynda IT-ınfraqurylymdy, ıfrlyq bilim berý resýrstaryn, ashyq onlaın-kýrstardyń jelileri men platformalaryn damytý, memlekettik kórsetiletin qyzmetterdi avtomattandyrý qajet. Mektep boıynsha bilim berýdi ıfrlandyrýdy júzege asyrýdyń jospary ázirlenip, aýqymdy jumystar atqarylýda, ınfraqurylymy damýda.
ıfrlandyrý úrdisi, minsiz bilim berý úderisi men sapasyna áser etedi. Mekteptik bilim berý proesine engizilgen jańa tehnologııalar mektep oqýshylaryn qarapaıym lekııalarǵa qaraǵanda áldeqaıda kóp qyzyqtyra alady. Máselen, mysaly, Anglııanyń Granj mektebi mekteptiń ishindegi «qala» sııaqty jasalǵan. Granj mektebinde televızııa men radıostanııalar qurylyp, balalarǵa álem shynaıylyǵyndaǵy jaǵdaılardy túsinýge kómektesedi. Álemdik tájirıbe kórsetkendeı, bilim berý proesine ıfrlandyrý júıesi óte qajet. Osylaısha, kóptegen joǵary oqý oryndary bilim berý júıesiniń uzaq merzimdi tájirıbesin taldap, osy ádistiń artyqshylyqtaryn túsindi. Bul júıe bilim berý sapasyn jaqsartý, jańa aqparattyq tehnologııalardy damytý, zamanaýı qaǵaz proesterin jedeldetý, mekemeniń ákimshilik jáne basqarýshy qyzmetkerlerine qajet.
ıfrlandyrýdaǵy negizgi maqsat – básekege qabilettilikti arttyrý, halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, oqý-tárbıe proesin jedeldetý jáne jeńildetý, balalarǵa, ustazdarǵa, ata-analarǵa júktemeni azaıtý. Eń bastysy – bilim berý sapasyn arttyrý. Bizdiń balalarymyz halyqaralyq deńgeıde ártúrli salalarda, onyń ishinde jasandy ıntellekt jáne «aýqymdy derekter» jasaý salasynda básekege qabiletti bolýǵa tıis. Elbasy atap kórsetkendeı, «eldi ıfrlandyrý – bul maqsat emes, bul – Qazaqstannyń absolıýttik artyqshylyqqa qol jetkizý quraly». Tutastaı alǵanda, baǵdarlamanyń basty maqsaty – qazaqstandyqtardyń ómir sapasyn arttyrý, ári ulttyq ekonomıkany ıfrlandyrý, el ekonomıkasynyń básekege qabilettiligin arttyryp, halyqtyń ál-aýqatyn kóterý bolyp tabylady.
ıfrlandyrý – Qazaqstannyń ozyq el ataný jolyndaǵy basty quraly. Qazaqstan 2018-2022 jyldary «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasyn iske asyrady. Baǵdarlamada ekonomıka salasyn ıfrlandyrý, sandyq memleketke kóshirý maqsaty aıqyn kórsetilgen. Sonymen birge, ıfrlyq Jibek jolyn iske asyrý, adamı kapıtaldy damytý, ınnovaııalyq ekojúıeni qurý baǵytyn qamtıdy. ıfrly tehnologııa bizdiń ómirimizge táýelsizdigimizdiń bastapqy jyldary-aq batyl engizile bastady. Eń aldymen, mektepterdi jappaı kompıýterlendirý qolǵa alynyp, kompıýterler úıde de, jumysta da negizgi aqparat quraly retinde tanyldy. Aqparattyq jumystardyń barlyǵy kompıýterdiń kómegimen jasala bastady jáne aqparatty saqtaý da, tasymaldaý da jolǵa qoıyldy. Osylaısha, «ıfrlandyrý» – básekege qabiletti ekonomıka qalyptastyratyn jetistik kepili. Bul úshin qoǵam aldynda Elbasynyń «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri» atty Joldaýyndaǵy 10 baǵytty jumylǵan judyryq bolyp iske asyrý mindeti tur. «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasynyń 4 baǵytyndaǵy mindetterdi naqty júzege asyrsaq, Qazaqstan ozyq otyzdyqqa enýge mol múmkindik alady. Munymen qosa, el ishindegi óndiristi jahandyq jańǵyrtý jáne ıfrlandyrý sheńberinde toǵystyrý kerek. Sonda ǵana Qazaqstan ekonomıkasy damyǵan álem elderiniń kóshine ilesip, aqparattyq salanyń tyń jetistigin paıdalanatyn bolady.
Dýman Amanjoluly
