Bilim mınıstri turaqty bolmaı,  bilim salasy turalaýyn qoımaıdy...

615

QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov qyrkúıektiń 12-si kúni áleýmettik jelidegi Facebook paraqshasynda: «Árbir bilim bóliminiń nemese bilim basqarmasynyń basshysy týyndaǵan máselelerdi óz deńgeıinde ýaqtyly jáne sapaly sheshýi qajet. Óńirdegi salaǵa qatysty barlyq jaǵdaıdan habardar bolyp, halyqtyń suraǵyna der kezinde jaýap berýi tıis. Sondyqtan basshylardyń barlyǵyna óz WhatsApp nómirlerin jarııalap, túsken suraqtar men týyndaǵan máseleler boıynsha sheshimderdi shuǵyl qabyldaý tapsyryldy» degen jazba qaldyryp, Nur-Sultan jáne Almaty qalasy, sondaı-aq barlyq oblystyq bilim basqarmalary basshylarynyń sýretimen qosa tolyq aty-jóni, baılanys nómirlerin jarııalady.

Bul – el ishindegi bilim salasyna qatysty máselelerdi qolma-qol anyqtap, dereý qolǵa alý maqsatynda qabyldanǵan quptarlyq jáne der kezinde qabyldanǵan kerek sheshim boldy jáne mınıstrdiń el ishindegi qordalanǵan máseleni halyqpen tyǵyz qarym-qatynas jasaı otyryp sheshýge degen talpynysy ekeni daýsyz. Óıtkeni osy kúnge deıin atqarylyp jatqan ıgi isterdiń barlyǵyna qaramastan, atalmysh salaǵa qatysty másele shash etekten. Sol úshin aldaǵy ýaqytta tek oblystyq bilim basqarmalarynyń basshylary ǵana emes, óz kezeginde aýdandyq bilim bólimi jetekshileriniń da elmen etene baılanys jasaıtyn telefon nómirleri de tolyqqandy qyzmetke qosylýy kerek dep esepteımiz. Halyqpen tikeleı baılanys jasaýdyń mańyzdylyǵy - sheneýnikterdiń qordalanǵan máseleni óz qulaqtarymen estip, óz kózderimen kórip, naqty sharalardy qolǵa alyp, shuǵyl sheshimder shyǵaryp, nátıjeli jumys isteý ekenin jete túsingen Bilim mınıstriniń bul qadamyn qoldaı otyryp, el ishindegi bastan ótken, qazir oryn alyp, kem-ketigi tolmaı otyrǵan mańyzdy máselelerdi aıtpaqpyz.

Sonymen el jaýyrdy jaba toqyp, aýrýdyń azabyn tartyp, zor qıyndyq kórip júrgende, el ishin alataıdaı búldirgen aty jaman keseldiń kesiri bilim salasyna da orasan zor qıyndyq týǵyzǵany aqıqat. Sol ýaqytta qaırańda qalǵan qaıyqtyń kúıin keshken bir sala bolsa,  ol – bilim salasy ekenin bárimiz bilemiz... «Basqa túsken baspaqshyl» ǵoı, qolda bar múmkindikterdi paılalanyp, Zoom-men oqymaq boldyq, bolmady. Muǵalim men bala ol baǵdarlamada josparly sabaǵyn tolyq oqymaq túgili, bir-birin tappaı qaldy. WhatsApp-qa kóshtik, ol da joqtan góri joǵary bolyp jatyr. Sabaqtyń basynda jylt etip kóringen balanyń aıaǵyna deıin qatysyp otyrǵanyna da esh kepildik joq. Qasynda baqylap otyrǵan ata-anasy barlar muǵalimniń aıtqanyn ýaqytynda oryndap, tyńdap otyrǵanymen, jalǵyz otyrǵan, ásirese bastaýysh synyp oqýshysynyń sabaqty tolyq meńgere almaı júrgeni de ras. Jalpy ártúrli platformalarda sabaq ótilip, synaqtan ótkizip, tájirıbe jasalǵanymen olardyń eshqaısysynyń bizdiń eldiń qashyqtan oqý júıesinde tıimdiligi baıqalyp otyrǵan joq. Sondyqtan mınıstrliktiń aldynda Qazaqstannyń bilim berý júıesin tolyq ıgere alatyn jeke  platformasyn jasap shyǵý máselesi turǵany anyq. Olaı bolmaǵan kúnde alda qandaı ýaqyttardyń bolaryn boljaı almaımyz, sondyqtan kúńkildep qoıyp, kúndelikti kúıbińniń arasynda habarlama men WhatsApp-tyń aýdıojazbasynan asa almaı áli qansha júretinimizdi kesip aıtýdyń ózi qıyn.

«Balań bala bolsyn deseń oqyt, mal aıama» degen Abaı sózine súıengen ata-ana balasynyń jaıyn oılap neshe túrli planshetter men smartfondardy, noýtbýktar men netbýktardy japatarmaǵaı qaryzdanyp-qaýǵalanyp alýyn aldy. Biraq balasynyń qajetine jaraıdy dep alǵan dúnıesin kereginshe paıdalana almady. Baǵdarlamalar shashtan kóp bolǵanymen myna elektrondy tehnıkanyń damyǵan ýaqytynda áli kúnge deıin sonyń bárin júıeli túrde iske asyratyn ınternettiń barlyǵyna birdeı qoljetimsizdigi qolbaılaý boldy. Áleýmettik jelide shatyr da, tóbe-tóbeniń basynda, Wi-Fi-y bardyń qasynda telefonyn ustap, kitabyn qushaqtap baılanysy bar jerdi sharq uryp izdep júrgen bala-shaǵanyń sýretteri tolyp ketken bir shaqtan ótsek te, tolyq sheshimin tappaǵan máseleniń basy ashyq kúıinde qalyp otyr. Dástúrli oqýdaǵy jyl saıyn jasala beretin keregi bary bar, joǵy bar, túsinikti-túsiniksizi taǵy bar  ózgeristerge eti úırengen el bul joly da «Qudaı saldy – qul kóndiniń» kebin kıip shyǵa keldi. Qaptaǵan máselemen betpe-bet qalǵan jurt jypylyqtap mınıstrlikke qarady, mınıstrlik úkimetke, úkimet elge qarady. Sonymen áýpirimdep júrip kómtemgi karantındi eńserdik, eptep esimiz bir bar, bir joq júrip jazdy ótkizdik te, kúzde taǵy kúldi kómeshtiń kúıin keshýdemiz. Bul bilim mınıstrliginiń ǵana emes, úkimettik deńgeıde qolǵa alynyp, shara qoldalynýǵa tıisti jáne kezek kúttirmeı sheshimin tabýy kerek másele ekeni beseneden belgili. Biraq qaı kezde de aıtýyn aıtqanmen, sońy sıyrquımyshaqtanyp ketetin ádet boıynsha oqý proesi bastalǵanyna baqandaı úsh apta ótse de sabaq oqymaq túgili, bar smartfonymen baılanys jasaı almaı otyrǵan eldimekender men aýyldar barshylyq. Tómendegi aqparǵa kóz júrgitseńiz, mundaı jaǵdaı elimizde myńdap sanalatynyn kóresiz.

Osydan bir jyldaı buryn (28.10.2019 - avt.) ıfrlyq damý, ınnovaııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Asqar Qýanyshuly Jumaǵalıev.  «Qazirgi kezde elimizde 117 qala men 3324 aýylda keń jolaqty ınternet qoljetimdi. 2018 jyly Qazaqstan álemdik reıtıngte uıaly baılanys abonentteri boıynsha 21-orynǵa ıe boldy. Qazaqstanda ınternet paıdalanýshylar sany 2018 jyly 81,3%-dy qurady jáne álemdik reıtıngte 45-shi orynǵa ıe boldy. 2019 jyldyń aıaǵyna deıin 685 aýyl ınternet jelisine qosylady, al 2020 jyly qalǵan 509 aýyldy qosý josparlanǵan. LTE, ıaǵnı 4G standartyndaǵy mobıldi jelilerdi 2020-2022 jyldarda 3143 aýylǵa: 2020 jyldyń aıaǵyna deıin turǵyndar sany 250-den asatyn 880 aýyl, 50-den joǵary 885 aýyl ınternet jelisine qosylmaq. Jalpy 2020 jyldyń sońyna deıin 5089 aýyl men eldi meken ınternet jelisine qosylady» degen aqpar berdi. Al bıyl qyrkúıektiń 2-sinde ıfrlyq damý, ınnovaııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Batyrbekuly Mýsın taǵaıyndalǵanyn eskersek, alda taǵy da aqparattyq jáne atqarylar iske qatysty ózgeristerdiń bolýy bek múmkin, ony ózderińiz de bilip otyrǵan bolarsyzdar.

Alaıda ıfrlyq damý, ınnovaııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi Telekommýnıkaııalar komıtetiniń tóraǵasy Vıtalıı Iar Ortalyq kommýnıkaııalar ortalyǵynda ótken baspasóz máslıhatynda (27.08.2020 j.): «Qazirgi ýaqytta keń jolaqty ınternetke qoljetimdilikti qamtamasyz  etetin jeliler  6459 eldimekenniń 4646-synda salynǵan. Qazir ınternetpen qamtylmaǵan 883 aýyl qaldy. Talshyqty-optıkalyq baılanys jelisi tehnologııasy boıynsha keń jolaqty qoljetimdilikpen qamtý» jobasy boıynsha osy jyldyń sońyna deıin 1257 aýyldaǵy 3718 memlekettik organ men bıýdjettik uıymdar qamtamasyz etiledi» degen aqpar aıtqan. Bizdiń aıtpaǵymyz, áli kúnge deıin ınternetsiz otyrǵan aýyl men shalǵaı eldimekkenderdiń qashyqtan oqý barysyndaǵy bas aýrýyna aınalǵan basty máseleleri bolǵandyqtan, joǵarydaǵy ıfrlar men aqparlardyń aıyrmashylyǵy men dáldigin saralaýdy,  kózqaraqty oqyrman, sizge qaldyrdyq.

Bireý biler, bireý bilmes, «Bilim berýdi damytýdyń 2020-2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasy: oqý baǵdarlamalaryn jańartý, ǵylymdy qoldaý jáne elektrondy UBT» degen  baǵdarlama qabyldanyp, ol QR úkimetiniń 2019 jylǵy 27 jeltoqsanyndaǵy № 988 qaýlysymen bekitilgen. Onda ǵylym men bilimge barynsha qoldaýdyń jasalyp, muǵalimderdiń barlyq máseleleri ońtaıly sheshiletini týraly aıtyla kele, qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy bilim sapasynyń alshaqtyǵyn azaıtý maqsatynda keshendi sharalardyń qolǵa alynatyny sóz bolǵan. Máselen, «shaǵyn mektepterdi bilikti pedagogıkalyq kadrlarmen qamtamasyz etý, eńbekaqy tóleý júıesi ózgertý, aýyl mektepterin oqý materıaldarymen jáne ıfrlyq qurylǵylarmen tolyq qamtamasyz etý kózdelgen. Bul maqsatta respýblıkalyq bıýdjetten 150 mlrd teńge qarastyrylǵan.  Boljam boıynsha 2025 jylǵa qaraı oryndar tapshylyǵy 500 oryndy quraıdy. Bul máseleni sheshý úshin mektepter memleket pen jeke sektordyń esebinen salynady. Atap aıtqanda memlekettik bıýdjet jáne jeke ınvestorlar tartý esebinen 650 myńnan astam orynǵa arnalǵan 800 jańa mektep salý josparlanýda. Bul úshin 876 mlrd teńge bólinedi... Sonymen qatar aýyl mektepterin qoldaý boıynsha «Aýyl - besigi» baǵdarlamasy aıasynda aýyldyq tire mektepter úshin 114 ınternat qurylysyna 53 mlrd teńge bólý josparlanýda. Jańa baǵdarlama aıasynda barlyq mektepterdi zamanaýı fızıka, hımııa, bıologııa, STEAM pándik synyptarymen qamtamasyz etýge 100 mlrd teńge bólinedi, al pándik kabıgnetterdi kompıýterlermen 100% qamtýǵa 50 mlrd teńge bólinedi. «Jas maman» jobasy aıasynda 180 kolledjdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy jańartylady, oǵan 58 mlrd teńge qarastyrylǵan» delingen.

Qarap otyrsaq, qarajat bólýden kende, damýdan kenje qalyp otyrǵan jaıymyz joq, bylaı qaraǵanda bári jaqsy sııaqty, alaıda oń ózgeris demde emes ekenin de eskergenimiz jón... Biraq qarajat bar, baǵdarlama kóp bolǵanymen nátıjege kelgende kóńil kónshiterlik mardymdy dúnıe az. Sebebi osy kúnge deıin sheshimin tappaǵan shashtan kóp máseleni bir kúnde, tipti bir jylda sheshe salý múmkin emes ekeni daýsyz. Halyqqa qaı salada bolmasyn kimniń qashan, qaıda arnap qansha mıllıondar men mıllıardtardy bólgeni, ony kimderdiń úptep ketkeni jaıly ótirik-shyndy aqparlardyń qajeti shamaly ekenin eskersek, el sol bólingen qarajattardyń ıgerilgennen keıingi ıgilikke jaraıtyn naqty nátıjesine o bastan zárý. Osyǵan oraı ózgelerdi jamandamaq nıetimiz joq, biraq bul maqsatta qazirgi Bilim jáne ǵylym mınıstri  Ashat Aımaǵambetovtyń aıtarlyqtaı nyq qadamdar jasap, shuǵyl sheshimder  shyǵaryp, naqty isterdi qolǵa alýy nátıjesinde aıtarlyqtaı jaqsy jáne nátıjeli ózgeristerdiń kórine bastaǵanyn aıta ketpeske bolmaıdy.

Qazirgi ahýalǵa baılanysty bilim salasynda qashyqtan oqýdyń mashaqatyn kórip, jetpeıtin oqýlyqtyń mehnatyn tartyp otyrsaq, ol keshe kelgen Bilim mınıstri A.Aımaǵambetovtyń kinási emes. Onda úkimet pen osyǵan deıin san márte aýysqan mınıstrlerdiń barlyǵynyń «úlesi» bar ekenin ashyq aıtýymyz kerek.  Sebebi qaı salada bolmasyn  sheteldik kóshirme baǵdarlamalarǵa «áýespiz», ádemi urandarǵa toly ýádeler men ǵajaıyp baǵdarlamalar qabyldaǵyshpyz, biraq solardyń bári birdeı aıaǵyna jetpeı jelkesi qıylyp,  tolyq oryndalyp bitpeı jatyp «shala baýyzdalyp» jarty jolda qala beretini ókinishti. Sondyqtan onsyz da shatqaıaqtap sheshimin kútip turǵan máselelerdiń  ústine másele jamalyp, ary ketkende, bári keremet degen esep berýmen ǵana shektelip, shyndyǵynda, sala boıynsha kezek kúttirmeı sheshilýge tıisti máselelerlerdiń jınalyp qalatyny da jasyryn emes. Óıtkeni kez kelgen basshy aýysqan kezde nátıje bere bastaǵan jobalardy dereý qysqartyp, atyn shyǵaryp, ataǵyn ósirý úshin óz baǵdarlamysymen keledi de, el aldyńǵysyna endi úırene bergende taǵy da «bastan salyp qalady». Ókinishke qaraı, bul jýyq arada toqtaıtyn úrdis dep taǵy aıta almaımyz. Mınıstrdi kezek-kezek aýystyra bergennen góri, jamyraı aıtylsa da jalpylama jaýaptyń kóleńkesinde qala beretin qordalanǵan máselelerdi sheshýdiń naqty joldaryn qarastyrǵan abzal. Ásirese bilim mınıstrligine qatysty máselede barynsha abaı bolyp, basshylyǵynda bolsyn, qabyldanyp jatqan baǵdarlamalarynda bolsyn turaqtylyqty qamtamasyz etý kerek dep esepteımiz. Saýatty basshy men bilikti mamandy jónsiz maqtaý men jaǵympaz jandaıshaptar jáne joq jerden bále izdep, kiná artyp, tyrnaq astynan kir tapqyshtar qurtady. Sondyqtan qaı salada bolmasyn bilikti mamandar men saýatty basshylardyń tolyqqandy jumys isteýine múmkindik berilip, kedergi keltirilmeýi kerek. Qysqasy, Bilim mınıstri turaqty bolmaı, bilim salasy turalaýyn qoımaıdy...

Janbota Sultanmuratqyzy, 

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy