Mektepke ulttyq tárbıege baǵyttalǵan pán kerek pe?

680

4 qyrkúıekte Almatyda zııaly qaýym ókilderimen jıyn ótkizgen QR Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev Bilim jáne ǵylym mınıstrligi orta mektepterde otbasy qundylyqtary men ulttyq tárbıege baǵyttalǵan arnaıy pán engizý kerektigin aıtqan edi. «Adyrna» tilshisi  atalǵan pándi engizýge qatysty muǵalimderden saýalnama aldy.

 

 «Adyrna»: Siz qalaı oılaısyz, osyndaı pán kerek pe? Ol pándi oqytýdyń qajettiligi nede? Eger bul pán engizilse, kim oqytady?

Araı ERMEKQYZY DADANBEKOVA, muǵalim:

-Otbasy qundylyqtary jáne ulttyq tárbıege baılanysty bólek pán engizýdiń qajeti joq dep oılaımyn. Sebebi bul taqyryptar tárbıe saǵattarynda qozǵalady. Máselen, Nazarbaev zııatkerlik mektepteriniń tárbıe jumysy osy baǵyttarda jumys jasaıdy. Tipti bul máseleler gýmanıtarlyq pánderge de  kiriktirilgen (qazaq tili, ádebıet, orys tili, aǵylshyn tili, tarıh). Bólek pán ashqanymen ony árıne synyp jetekshiileri júrgizedi.

Raýshan MÁÝLENQYZY, Kemertoǵan mektebiniń dırektory:

-Elimizdiń erteńi, árqaısymyzdyń ómir jalǵasymyz bolyp tabylatyn jas urpaqty ulttyq qundylyqtar negizinde tárbıeleý - asa ózekti taqyryp. Oqýshylardyń boıynda ulttyq qundylyqtarǵa negizdelgen adamgershilik tárbıe men otbasy qundylyqtaryn qalyptastyrý  mindetimiz dep sanaımyn.

Ulttyq qundylyqtarymyz shyn baǵasyn alǵanda ǵana, joǵymyz túgendelip, óshkenimiz jana bermek.

Bul pán asa mańyzdy pánge aınalary sózsiz. Bul pándi qazaqtyń salt-dástúr, ádet-ǵurpynan mol maǵlumat alǵan, qazaq ádebıeti pániniń muǵalimi oqytady dep oılaımyn.

 

Gýlnaz JANDAROVNA BEGAZOVA, M. Mametova atyndaǵy orta mektebiniń dırektory:

-Qozǵap otyrǵan másele óte oryndy. Óıtkeni bilim salasynda eńbek etip, bolashaq urpaq tárbıelep otyrǵan ustazdyń otbasy qundylyqtary men ulttyq qundylyqtarǵa nazar aýdarmaýy múmkin emes. Qazirgi tańda bul taqyryp óte aýqymdy deńgeıde qozǵalýy kerek dep oılaımyn. Sebebi damýshy elderdiń qataryna qosylýǵa nıettenip jatqanda, urpaq sanasyna sheteldiń baǵytyn endirip bara jatqandaımyz. Balany únemi qadaǵalap otyrý múmkin emes. Ár ata-ana otbasynyń kıeliligin, babalarynyń erligin, aǵaıyn-týystyq pen baýyrmaldyq sekildi qundylyqtardy balalaryna aıtyp otyrý kerek. Qazirgi jas býynǵa osy atalǵan baǵyttaǵy áńgime órbitseń, eki-úsh mınýt tyńdap, aqyryn ornynan turyp ketedi. Óıtkeni  ǵalamtor qyzyǵyna kirip ketken.

Qazir kez-kelgen orta bilim ordalarynda ulttyq tárbıe jumystarynyń naqty túrde jospary bekitilgen.  Biraq bul urpaq úshin az dep esepteımin. Sondyqtan arnaıy naqty pán retinde engizilýin qoldaımyn. Sonda ǵana bizdiń urpaq sheteldiń yqpalyna ermeıdi.

Al endi bul pándi kim oqytý kerek degenge keleıik. Qazir mektepterde ózin-ózi taný degen pán engizilgen. Bul pánde adamnyń boıyndaǵy asyl qasıetterin oqytady. Otbasy tárbıesine de mán beredi. Meniń oıymsha, jańa pánge ózin-ózi taný pániniń muǵalimderi oqytýǵa laıyq.

 

Gúlvıra Asqarqyzy,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy