Qazaq nege jeti ataǵa deıin qyz alyspaıdy?

1383

Jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý – ata-babamyzdan beri kele jatqan qatań quqyqtyq zań-ereje. Bul – aýrý týdyratyn genetıkalyq ózgeristerdiń, fızıologııalyq jáne psıhologııalyq aýytqýdyń aldyn alý úshin jasalǵan saqtyq sharasy.

Iaǵnı, úılenetin azamat qalyńdyqty jeti taýdan asyp, jeti ózennen ótip tapsa, erlik sanalǵan. Bul urpaq saýlyǵyn, qan tazalyǵyn, tektilikti saqtaýdyń eń uly ári eń senimdi joly retinde álemde moıyndaldy.

“Jeti jarǵydaǵy” jeti ata máselesi

Jeti jarǵynyń nekelik qatynastar týraly babynda balıǵatqa tolýmen qatar, ekinshi shart – bul bolashaq jubaılardyń jeti ataǵa deıin týystyq qatynasta bolmaýy talap etilgen. Onda balıǵat jasy 13 bolyp belgilengen. Sonymen birge atastyrý, aıttyrý, quda túsý, ǵashyqtyq jáne basqa da jolmen qosylýdyń erejeleri aıqyndaldy. Qalyńmal berýdiń tártibi de rý basylary men aqsaqaldardyń kelisimimen halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna qaraı ońtaılandyryldy. Bunyń qazaqta “baı baıǵa, saı saıǵa quıady” degen máteline aınalǵany belgili.

Jeti ataǵa jetpeı qosylǵandarǵa qoldanylǵan jazalar

Teris bata – áke-sheshesi, ne qatty nazary túsken aqsaqal alaqanyn teris qaratyp jaıyp, laǵnet aıtyp, qarǵys duǵasyn oqyǵan.

Jeti ataǵa tolmaı qosylǵan jastardyń máselesin rý basshylary men aqsaqaldarynyń jınalysy sheship otyrǵan. Aldymen 3-5 retke deıin eskertý jasaǵan. Eger eki jas aqsaqaldardyń, áke-shesheniń sheshimine qaramaı úılense, qashyp ketse eń aldymen "teris bata" bergen. Sonymen birge qaıda qashyp ketse de taýyp alyp, jazalap, tipti, óltirip otyrǵan.

Mundaıdan eldi shektep, halyqqa úlgi etý úshin “tas atý” arqyly da qııa basqandardy jazalap otyrǵan. Onda ár úıden bir adamnan shyǵyp, bir kesek tasty eldi qara bet etken qylmyskerge atqan. Bul dinı jazalaý túrine uqsap ketedi.

Keıde tórt jaqqa kerip, jerge jatqyzyp baılap qoıyp, ústinen qoraly qoıdy arly-berli ótkizý arqyly maldyń tuıaǵyna taptatyp óltirgen.

Elden alastaý – keıde osyndaı aýyr qylmys jasaǵan eki jasty baılap, elden alys jerge aparyp, tentiretip qoıa bergen. Biraq óltirmegen.

Budan tys asaý jylqynyń quıryǵyna taǵyp, súıretip jibergen jaǵdaılar da bolypty.

Jeti ata týraly ádebıette ne bar?

Keıbir ǵashyqtyq jyrlar “Jeti atadan qyz alyspaý” zańynan soń týyndaǵan. Bul týraly “Qalqaman – Mamyr” ǵashyqtyq jyryn aıtýǵa bolady. Onda Qalqaman men Mamyrdyń arasyndaǵy týystyq qatynas jeti ataǵa tolmaǵandyqtan aqsaqaldar jaǵynan úılenýge shek qoıylady. Sonymen ǵashyqtardyń arasynda tragedııa týǵany belgili. Sol sebepti Mamyrdy týystary atyp tastaǵan – mine budan qazaqtyń jeti ata qaǵıdasynyń óte qatal zań ekenin kórýge bolady.

"Qalqaman – Mamyr" – 1722 jyly bolǵan tarıhı oqıǵaǵa baılanysty shyǵarylǵan dastan. Avtory Sh.Qudaıberdiuly. Jas jigit Qalqaman men arý qyz Mamyr bir-birine ǵashyq bolyp qosylǵanymen, olardyń bir rýdan shyqqandyǵyna baılanysty, eki jas "dástúrdi buzǵany úshin" ólim jazasyna kesiledi. Mamyr óz týysy Kókenaıdyń qolynan qaza tabady. (Ýıkıpedııa ashyq enıklopedııasynan alyndy).

Qazaq jeti ataǵa tolyp, qyz alysýǵa ruqsat bolǵanda qandaı joralǵy jasaǵan?

Baıahmet Jumabaı, etnograf, jazýshy:

"Árıne, bul jaǵdaı eki jastyń ózara mahabbatynan týyndaıtyny belgili. Mundaı kezde aýyl aqsaqaldary men bıleri aqyldasqan. Eger eki jastyń týystyq baılanysy jeti ataǵa tolsa, jeti rýdan bıler men aqsaqaldardy jınap, "Aqsarbas" aıtyp, mal soıyp, batasyn beretin bolǵan. Sonymen birge jańa shyqqan rýǵa rý atyn, en-tańbasyn, arýaq-uranyn belgilep bergen. Mine osy batalasýdan keıin bul eki rý bir-birinen qyz alysatyn bolypty".

Rýdy suraý – úlken ulaǵat

Jastardyń ózara rý surasýy jıi kezdesip jatady. Osy arqyly óz tekterin biledi ári tanysqan qyz-jigit týystyq baılanystyń alys-jaqyndyǵyn da aıyrady. Mine, bul jastardyń til tabysyp, ózara sóz baılasýyna yqpal etedi.

Smaǵul Araılym, stýdent: “Internette bir jigitpen tanystym. Baıqaǵanym, qazir jigitter eń aldymen sóılesetin qyzynyń rýyn surap alady. Bul meni qýantty. Sosyn ne boldy deısiz ǵoı. Ekeýmiz de bir rýdan ekenbiz. “Meniki bolmaı qaldy, á?” dep ázildep qoıdy. “Eshteńe etpes, taǵy bir aǵam bar eken” dep jyly jaba qoıdym.  Menińshe, rý surasý ersi emes, tipti mindetti nárse.  Baýyr basyp qalǵannan keıin bilse, eki jasqa da aıyrylysý qıyn bolýy múmkin. Sol sebepti  bolashaqta ómirińdi birge ótkizetin adamnyń tegin bilý kerek”

Qaraqalpaq jáne noǵaı men qumyq, az bashqurtta bul salt joǵalýda

Óıtkeni bul halyqtar XVI – XIX ǵasyrǵa deıin qazaqtan bólinbegen týysqan ulystar edi. Olar qazir ózderi turǵan ortalaryna baılanysty bul salttan aıyrylyp bara jatyr.

Qaraqalpaqtar men noǵaılar Keńes odaǵy qurylǵannan keıin qazaqtan alystaı bastady. Týysqandar arasynda qyz alyspaý dáriptelse de jeti ataǵa deıin degen qaǵıdany ustanbaıdy eken. Onsyzda sany az bolǵan soń amalsyzdan ózara qyz alysa bergen. Qaraqalpaqtar sóıtip aqyryndap ózbekterdiń saltyn qabyldaı bastady.

Jeti ataǵa deıin qyz alyspaý dástúri urpaq saýlyǵy úshin úlken mánge ıe ekeni aıan. Kópshiligi mán bermegenimen keleshek urpaq úshin bul dástúrdiń mańyzy mol. Siz ne deısiz?

 

 

Aıaýlym ÁBILDA,

“Adyrna” ulttyq portaly

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy