«Abaıdyń qara sózderi onyń aqyndyq
muralaryna qosylǵan baǵaly qazynasy...»
M.Áýezov
Ál-Farabı men Abaı arasyn jaqyndastyrý,olardy úndestirý,bizdiń halqymyzdyń myń jyldyq rýhanı-mádenıetin kóterý, nasıhattaý,- dep bilemin. Abaı atamyzdyń qara sózderinde Farabı oılary kórinis tabatyndaı oıǵa qurylǵan,traktattar dep aıtsaq ta keletin sııaqty.Abaı adamnyń barlyq sezim múshelerin: jan,oı, din, ynsap, lázzát, aqyl, túısik, ǵylym,bilim, qumarlyq, eńbek, talap, uıat, ar, namys, mahabbat, qaırat,ashý-yza, qýat,t.b fılosofııalyq kategorııalardy qaǵaz betine túsirip,aıqyndap kórsetken.Abaı Farabıden keıin,arada myń jyl ótken soń,oqyp tereń tujyrym jasaı bilgen.Qara sózderinde qarapaıym tilmen áńgimeleý,baıandaý, túsindirý,úlgi etý,tásilimen tereń oı,tartymdy teńeý,taǵylymdy sózder oqyrman qaýymyn qyzyqtyryp,baýrap alatyny sózsiz.Eki ǵulamanyń ózindik ıdeıalary álem jurtshylyǵyna keńinen tarady. Halyq joǵary baǵalap, aqyl-oı men bilimderiniń bıik ekeni dáleldendi.Bul da bolsa qos ǵulamanyń aqyndyq muralaryna qosylǵan baǵaly qazynasy dep bilemin.
Abaı Qunanbaıuly -aqyn, aǵartýshy,jazba ádebıetiniń negizin qalaýshy, fılosof, aýdarmashy, saıası qaıratker, jastaıynan óner-bilimge beıim bolǵany bárimizge málim.Abaı shyǵarmashylyǵynyń mol murasy retinde onyń óleńderin, aýdarmalaryn, poemalaryn jáne qara sózderin aıtýǵa bolady.Abaıdyń qara sózderi 1890-1898 jyldary jazylyp,qara sóz-kórkem ádebıettiń úlken bir salasyna aınaldy.Meniń pikirimshe,«Ál-Farabı men Abaıdyń ǵıbratty sózderiniń mánin qalaı túsinesiń..?»degen suraýly sóılem tereń oıǵa jeteleıdi...Qara sózben jazylǵan kórkem shyǵarmada ómir qubylystaryn,ár túrli oqıǵalardy baıandaý bolady.Abaıdyń qara sóziniń ózgesheligi,ol naqyl áńgime túrinde jazylǵan.Halqymyzdyń uly aqyny buryn jaryq kórmegen qara sózdi halyq arasynda jaqsy men jamannyń kýási bola júrip qalam tebedi.Abaı adamgershiliktiń bastaýy-adamnyń sanasy ekenin aıta kele,adam boıyndaǵy bar jaqsy qasıet-sananyń jemisi ekenin qyraǵy kózimen baqylap, qara sózden qudiret tergen úlken parasat ıesi atandy.Abaıdyń qara sózderin oqyǵan adam Abaımen sóılesip, pikirtalasyp otyrǵandaı sezinedi,jıyrma úshten astam aforızmder jınaǵy kezdesedi.Qazaq sóz qudiretin,bar qudiretten artyq sanaǵan.Sonyń ishindegi qudiretti sózdiń biri-Abaıdyń qara sózi. Abaı qara sózdi jazýdaǵy sebebi,keleshek urpaqtyń jaqsy men jamandy aıyra bilýin qalady.Jas shybyqtan bıik dińgek ósetin sııaqty adam balasyn sábılik shaqtan tárbıeleý durys dep qarady.Abaıdyń qara sózderiniń kimge úshin bolsa da, tárbıelik máni zor,bilimge umtylýshy jastar úshin aıryqsha qundy.Árbir jeke tulǵanyń ómiriniń mándi bolýy,maǵynaly ómir súre bilýi,tikeleı qara sózben baılanysty sııaqty.Óıtkeni ǵylym da,óner de jastardyń keleshegi úshin mańyzdy dep oılaımyn.Adamnyń qolyn baqytqa jetkizetin ilim-bilimdi ıgerý de jastyq shaqta oryn alatyn másele.Qartaıǵan shaǵynda adam qansha umtylsa da óndireri az,sol sebepti jastyq shaqta ýaqyttyń bosqa ótpeýin basa synǵa alǵany belgili.Sondyqtan bilimge umtylǵan jastar uly aqynnyń aıtqandaryn berik este saqtaǵanda ǵana mańyzdy ómir súre alatyny aıtpasa da túsinikti.Abaıdyń qara sózderi-onyń aqyndyq muralaryna qosylǵan baǵaly qazynasy ekenin bilemiz.Abaıdyń óz zamanyndaǵy shyndyqty qarasóz arqyly sol qalpynda buljytpaı,bizge sózben sýret salyp ketken adam,- dep tanýǵa ábden bolady. Abaı ómir súrgen zamanda bolmasaq ta,sol zamannyń qandaı bolǵanyn qarasóz arqyly oqyp tanýǵa, qazirgi biz ómir súrip jatqan ómirmen salystyra qarasaq,bári shyndyq.Ras,bizdiń zamanymyz úshin Abaı synap,sýrettep otyrǵan ortanyń barlyq bolmysy,barlyq derti, maqsattary kúndelikti ómirmen baılanysy bári-bári dóńgelegen dúnıede kóz aldymyzdan ótedi.
Búgingi bizdiń qoǵam Abaıdyń zamanyndaǵydaı qıyn emes,desek te qoǵamdaǵy shyndyq múlde alysta,artta qalǵan dúnıe.Osy turǵydan qaraǵanda qarasózderdiń armany men mazmuny tek búgingi kúni baǵaly bolyp otyr.Abaıdyń ekinshi qarasózindegi adamgershilik jónindegi moraldyq ósıetterin alsaq,olardyń ishinde bizdiń zamanǵa da baǵasy zor shyndyqtary men tárbıege baılanysty oılaryn oqyp qaraǵan oqyrmanǵa jeterlik,- dep oılaımyn.Abaıdyń poezııalyq murasyna qosa qara sózderi maǵynasyn joǵaltpaıtyn mol qazynasy deýge turarlyq dúnıe dep oı túıdim.Óleń sózinde de óziniń barlyq aqyndyq sheberligi men qara sózinde de tarıhymyzǵa mol eńbek sińirgen dana adam dep aıta alamyn.Osyndaı qazaq eliniń sapaly tilin, qazaqtyń jazba ádebıetiniń bıik shyńyna órletip shyǵarǵan Abaı qara sózdegi aıtylǵan oıy-aqynnyń búkil shyǵarmalaryndaǵy negizgi birtutas taqyrypta ózekti ıdeıa bolǵany aıtylǵan.Abaıdyń pikirinshe, ishki rýhanı qazynamyzdyń óz deńgeıinde bolýy,tikeleı ózimizge baılanysty.Osyǵan baǵyttalyp aıtylǵan sóz «On toǵyzynshy» qara sózinde kezdesedi.Abaıdyń dúnıetanymy boıynsha adamnyń aqylynyń,sanasynyń paıda bolýy, kúndelikti ómir tájirıbesiniń nátıjesinen týyndaıtyn qubylys dep aıtylǵan.Abaı bilimge qyzyqpaıtyn jastardy synǵa aldy. Abaıdyń joǵary ilim–bilimge bóget jasaıtyn nadandyq, maqtanshaqtyq minezderdi sheneýi,basa aıtylyp,jaman ádetten jırený kerek ekenin alǵa tartqan.«Birlik,tirlik»degen sózderdiń mánin asha kelip, aýyzbirshiliktiń bolmaýyn qatty synǵa alǵan tustary tańqaldyrady. Qazaq bola tura bir-birine qaraılaspaý, mádenıetsizdik, jalqaýlyq, eńbeksizdikten kelip týatynyn dáleldeı kele,aqyn óziniń oqyrmandaryn bul minezden qashyq bolýǵa tárbıeleıdi.Qara sózdiń keleshek urpaq úshin qundylyǵy da osynda. Eldiń el bolyp qalyptasýyna bóget bolatyn nárseler-urlyq,paraqorlyq, mansapqorlyq ekenin atap kórsetti.Adam ómirin bos sarqylyp,ótkizbeı belgili bir ǵylymǵa,bilimge arnasa,ómiriniń máni bolatynyn aıta kele,armandaǵan nársege qol jetkizý ońaı emes ,oǵan jetý úshin talpynys qajet ekenin aıta kele,adam boıyndaǵy barlyq bolmysty saralap,tizbektep barlyq qara sózinde jaqsylyqqa úndeı bildi.Kópshilik qara sózderinde fılosofııalyq suraý berip,sol suraýǵa ózi jaýap berýge tyrysady,nemese ózimen ózi keńesý,oı-pikir bildirý úlgisinde oqyrmanǵa oı salady.Ózge halyqtarmen salystyra otyryp,ómir tájirıbesindegi taǵylymy jaǵynan úlgi alý kerektigin aıtady.Meniń óz pikirim,sol zamannyń turǵysynan qaraǵanda,órkenıetti eldiń jaqsy jaqtarynan úlgi alyp,elimizdi túzetý-basty másele boldy,- dep oılaımyn.Orys tilin úırenýdegi maqsaty da sol boldy,orys halqy bilimge beıim, órkenıetti elderdiń qatarynda boldy.Ózge til dep jatsynbaı,tilin bilseń,dúnıeniń tetigin tabatynyn oılap,bizben birge jasap keledi...
Kóp adam dúnıege boı aldyrǵan,
Boı aldyryp , aıaǵyn kóp shaldyrǵan.
Óldi deýge bola ma, oılańdarshy,
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan,dep
tóreligin ózi sheshken Abaı búgin jarqyn beınesimen de,jalyndy jyrymen de bizben birge 175 jyl boıy ómir súrip keledi,máńgi ómir súre bermek..!
Qorytyndylaı kele,eki ǵulamanyń ǵıbratty,danalyq sózderi oqyrmandaryna oı salyp,túzý jolda júrýge,adaspaýǵa,artyna máńgilik mol qazyna qaldyrýǵa shyndap kirisip,bar ǵumyrlaryn qazaq eli úshin arnady.Adamnyń máńgilik jasamaıtynyn, máńgi jasaıtyn onyń qoltańbasy ekenin bildi.Ǵıbratty sózderiniń ózindik ereksheligi, qysqa, maǵynasy tereń, etıka máseleleleri týraly kózqarastaryn shynaıy bildirýinde jatyr. Ǵulamalardyń kóptegen óleńderi sııaqty qara sózderinde de naqyl sózder kóp paıdalanylǵan.Mine,aqyl sózderimen qazaq halqyna oı salǵan atalarymyz eshbir jannyń esinen ketpes dep oılaımyn.Abaıdyń qara sózderin oqyǵanda kez-kelgen adam tolqý ústinde ózine oı túıedi.Abaı atamyzben sóılesip otyrǵandaı seziledi.Adam balasynyń bilmegenin bildirip,jaqsy men jamandy aıyra bilý,tek túzý jolmen júrseń ǵana mańyzdy ómir súretinine jol salyp berdi, dese de bolady.Jaman ádetke jolamaý,oǵan kezikken adamnyń jumysynyń alǵa baspaýyn,alǵa tarta otyryp,adam balasy tek bilim,oqý,izdený,ǵylym arqyly óz isin alǵa qaraı jalǵastyra alatynyn kórsetip,alǵa ilgeri basýdy arman etkeni belgili.Ómir qubylystaryn jiti baqylap,orynsyz nárselerge jırene qarap,qazaqtyń tarıhı betin durys jolǵa burdy.Osyndaı aqyny men ǵulamasy bar qazaq halqynyń urpaqtary baqytty...!Biz oqýshylar uly oıshyldyń aqyl keńesterin bolashaq jas jetkinshekterdiń sanasyna uıalatyp,ári ony ómirimizdiń ustanymyna aınaldyra bilsek,kádeli is tyndyrǵan bolar edik,- dep oılaımyn...
Abaı atyndaǵy№26 orta mektep
Tapaı Zere
