Esse: «Máńgilik eldiń alyp tulǵalary..!»

1720

 

                                                                                 Bilimdi bolý degen

                                                                                     sózdiń maǵynasy - belgisiz

                                                                                 nárseni ashýǵa qabiletti

                                                                        bolý degen uǵym.

Ábý Nasyr Ál-Farabı

Bilim..!Bir qalamnyń ushymen jazylyp, barsha qaýymnyń júregine jol tartady, bir aýyzdan aıtylyp, keń ólkemdi sharlaǵan osynaý bir ystyq sóz, ystyq kóńil lebizi ,búgin ǵana emes, bar ýaqytta da qantamyrymyzdyń lúpil - búlkilindeı estiledi bizge. Iá, bul – búkil qazaq jurtynyń, dúıim Qazaqstan eliniń qyzý qushtarlyqpen, sarqylmas súıispenshilikpen aıtar, ardaq tutar asyly. Ol – óleń, ol – án, ol – sulýlyq, ol – asqaq arman, ol – shalqyǵan dáýlet, kórkeıgen sáýlet! Eldik týymyz tigilgen úlken úıimiz, altyn shańyraǵymyz da osynda jatyr. Jarastyǵymyzdyń da, jaqsylyǵymyzdyń da, tynyshtyǵymyzdyń da qııasy, mahabbatymyzdyń da uıasy–bilimde.  Qazaqstan - Táýelsiz el, bilimdi urpaǵymen maqtanady.Sol táýelsizdik jolynda qazaq babam ne kórmedi deseńizshi?!Ata babam ańsaǵan erkindiktiń,eldiktiń týyn jelbiretý bizdiń basty maqsatymyz bolatyn urpaqqa tereń bilim men tárbıe berý, babalarym ańsaǵandaı bolýy tıis.Men qazaqpyn deıtin árbir adamnyń júreginiń túkpirinde Abaıǵa degen bir jyly sezim jatatyny málim.Abaı naǵyz adam muratyn qalyptastyryp qana qoıǵan joq,elmen birge maqsatqa jetýdiń shynaıy joldaryn kórsete bildi.

El..! Kóptegen halyqtardyń,adal jandardyń basyn qosyp,birlik pen tatýlyqta ustap turatyn kıeli sóz. Al sol eldi qoldaıtyn da, qorǵaıtyn da,elin ,jerin súıispenshilikpen aıalaıtyn da dana,sheshen,aqyn jandy –dara tulǵa. Mine,men de aqyn jandy dara tulǵa retinde Abaı Qunanbaıuly atamyzdy maqtan tutar edim. Nege? Óıtkeni , ol qazaq halqy úshin ,qazaq halqynyń óskeleń urpaqtary úshin bilim negizin qalap,halyqty bilimge, parasattylyqqa ,tálim-tárbıege shaqyra otyryp,bilimge qushtarlyǵyn oıata bildi. Qasıetti  qazaq  dalasy talaı uly ǵulamalardy dúnıege alyp keldi,alyp kele bermek..!Qazaq topyraǵynan kókiregi oıaý,kózi ashyq,oıshyl azamattar búkil shyǵys arab-parsy mádenıetin meńgergen ,óz shyǵarmalaryn kópke ortaq tilde jazatyn,keıingi urpaqqa amanat etip,mura etip qaldyra biletin azamattarymyz saýsaqpen sanarlyq deýge bolady.Olardyń ishinde aty álemge tanylǵan uly ǵulamalarymyz-Ábý Nasyr ál-Farabı men Abaı atamyz.Bıyl 2020 jyly «Álemniń ekinshi ustazy»atanǵan,kúlli túrki jurtynyń bas oıshyly,  Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy  IýNESKO kóleminde, Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyldyǵy memlekettik deńgeıde toılaný ústinde.Bizde bul ataýly kúnderdi  óz aramyzda  atalarymyzǵa  arnap túrli is-sharalar uıymdastyryp, halqymyzdyń tarıhynan taǵylym alyp, uly babalarymyzdy árdaıym ulyqtap júrýdi bizdiń paryzymyz dep bilemin.Biz úshin bul mereıtoılardyń mańyzdylyǵy erekshe.Tarıhı datany aqyl parasatpen,salıqaly deńgeıde atap ótkizýge óz úlesimdi qosyp júrmin.Uly tulǵalardy taǵylymdary men oıtolǵamdary bizge keleshekke qanat bitirerdeı áser beredi. «Tarıhyn bilmegen, túbin bilmes» degen qanatty sózdi  sanamyzǵa sińirip,ósip kelemiz.

Meniń oıymsha,Ál-Farabı men Abaıdyń muragerlik sabaqtastyǵy shyǵarmashyl adamdardyń shabytyn sharyqtatatyny belgili,ǵulama oıshyldardyń ómirleri keleshek urpaqqa úlgi,ǵylymǵa ákelgen úlesteri orasan zor dep aıta alamyn.Ál-Farabı 872-950 jyldary  ómir súrgen qazaq topyraǵynan shyqqan uly danyshpan. Otyrar qalasynda túrki tektes áýlette dúnıege kelgen.Ákesi áskerbasy bolyp, jastaıynan  túrli ǵalymdardyń eńbegimen tanysyp,ózine tájirıbe jınaqtaı bildi dep oılaımyn. Ál-Farabı dúnıeniń bilim jáne oı tarıhynan qurmetpen oryn alǵan uly túrik ǵalymy, oıshyly.Fızıka, hımııa, medıına, matematıkaǵa óz úlesin qosqany belgili boldy. Jastaıynan bilimge qushtar jas balaǵa talaı jandar tańqalǵan desedi,aqyl-oıynyń ushqyrlyǵy men biliminiń moldyǵy alysqa qaratyp,qolynan jeteledi,birneshe tilderdi bildi, ásirese arab,parsy,túrik tilderin jetik meńgerip,Baǵdat shaharynda Uly oıshyl biraz jyldar ǵylymı izdenispen aınalysqany barynsha bilimge degen qushtarlyǵyn kórsetedi.Elden asqan zerektigimen oıyn-saýyqtardan ózin aýlaq ustap,logıka, matematıka ǵylymdaryn tereń zertteıdi.Ýaqytynyń kópshiligin ǵylymǵa jolyna arnap,danalardyń izin qýǵan fılosof atanýy,medıına salasyn tolyq meńgerýi osyǵan sebep bolǵandaı...Ál-Farabı  turmysy  jupyny turǵanyna qaramaı, ǵylymmen aınalysýyn jalǵastyryp, logıka ǵylymyn tereń zertteıdi. Ne degen jomarttyq deseńizshi, qolyndaǵy bar qarjysyna kitap satyp alyp, kúndiz-túni ǵylymmen aınalysý jalyqtyrmaı,tabandylyq tanytqany kimdi de bolsa tańdandyrary sózsiz.Baq qaraýylshysy bola júrip,baqtaǵy aǵashtardy zerttep,maı shamnyń jaryǵymen talaı tomdardy oqyp shyǵyp,óz eńbekterin jazyp,esimin álem tanytty.Óz zamanynyń biregeı tulǵasyna aınalýy tolaǵaı eńbeginiń arqasynda dep bilemin.Eńbekteri shartarapqa taraǵan soń esimi dúnıege áıgili boldy.Uly oıshyl qarapaıym kıinetin,turmysyna asa nazar aýdarmaıtyn,tipti keıde qara sýmen kúneltetin,biraq ǵylymnan qol úzbegeni biz úshin úlgi alarlyq jaıt.Úlken qyzmetke de qyzyqpady,tanym órisin keńeıtip,ǵylymnyń alýan túrlerimen,ónermen shuǵyldanǵany qýantady.Ol keremet óleń de aıtqan,qobyzda oınaǵan.Qobyz aspabyn jasap,kúı tartqan Qorqyt Ata deımiz.Shyn máninde Qorqyt atadan keıin ál-Farabı de qobyzdy damytyp,onyń qulaǵynda oınaǵan oıshyl,kóp tilde sóılegen ǵulama adam bola tura tek qazaqtyń ǵana emes,qazaq halqy qalyptasa qoımaǵan kezeńde ómir súrgendikten,búkil túrki halyqtaryna ortaq tulǵa bolyp qalyptasyp,murasy túrki halyqtarynyń rýhanı negizin qalady deýge bolady.Saz ónerleriniń qyr-syrlaryn tekserip júrip,tereń ıgergen ǵulama kóp ishekti ǵajaıyp aspap oılap tabady,munyń ózi úlken jetistik deýge ábden bolady.Oıshyldyń aspapta bir kisideı oınap,dúıim jurttyń kózderine jas,kóńilderine qýanysh syılaıdy.Ál-Farabıdiń jetpiske tarta kitaptary men zertteý jumystary bar ekeni belgili.Abaı men Ál-Farabıdiń arasyndaǵy uqsastyǵyna toqtalsam,ár kezeńniń ǵasyrǵa bergisiz birtýar adamdary  sol sekildi qazaqtyń mańdaıyna bitken uly tulǵalary mine osylar dep aıtar edim.Ósıet etip qaldyrǵan ǵıbrat sózderindi úlken úndestik,uqsastyq bar.Ǵulama, dana, dara, kemeńger oıshyldardyń ǵıbrat sózderi men oı-tolǵamdary kúni búginge deıin mańyzyn joǵaltpaǵan halyqtyń asyl murasy,ádebıetimizdiń aınasy ispettes.Eki oıshylǵa ortaq     Farabı«Árbir  adamnyń dúnıede óz orny bar»,dese Abaıdyń jańasha kózqarasy «Sen de bir kirpish dúnıege,ketigin tap ta,bar qalan!»,-dep árbir adamnyń ómirde óziniń orny bar ekenin tilge tıek etken.Demek bul oıshyldardyń maqsaty qarańǵy halyqty alǵa súıreý,barynsha halyqqa kómek qolyn sozý dep túsinemin. Abaıdyń júrip ótken joly sara jol,biz osy jolmen júrsek adaspaımyz.Bilimge jastaıynan qumar Abaı óz betinshe bilim alýǵa shyndap kirisip,til úırene bastaǵan,bul óte jaqsy qasıet.Baı-qýatty  otbasynan shyqsa da kıimge qyzyqpady,qolyna tıyn- teben túse qalsa, gazet,jýrnaldar satyp alyp,aýylyndaǵy ózinen keıingi shákirtterine alyp baryp beretin.Qazir bizde kerisinshe barlyǵy daıyn,árqaısymyzda uıaly telefon,ınternet,daıyn kitapty alyp oqyǵysy kelmeıtin adamdar jeterlik.Bizdiń qoǵamdaǵy, aınalamyzdaǵy máseleler ár alýan.Esebin taýyp ómir súrý,kóshten artta qalmaý, taǵysyn taǵy tolyp jatqan shyrmaýy sheshýge kele bermeıtin máselelerge toly desek te bolady.Ádemi ómir súrýdi kim jaman kóredi.Ómirdi súrý úshin eńbek etý kerek ekendigi belgili.Qazirgi tańda kóp jastar daıyn dúnıege beıimdelip alǵan, jan qınap tirlik jasaǵysy kelmeıdi,bessaýsaq birdeı emes,barlyǵynyń oıynda baı bolyp ómir súrsem degen oı turady,biraq oǵan qalaı jetý kerektigine oılanbaıdy da,oılap oıyna kelse de, áreket etýden qashqaqtap,ońaı olja tapqysy kelip turady.Ońaı olja tabamyn dep,tutqyndalyp jatqandar qanshama...Uly aqyn osyndaı adamdardan jırendi.Eńbekpen tapqan maldyń boıǵa sińimdiligin ashyqtan ashyq kórsetip berip ketti.Iá,árıne ómirge kelgen árbir pende dúnıe esigin ashqannan keıin mańyzdy ómir súrýge quqyly.Ómirden óz ornyn taba almaı sandalatyndar qanshama deseńizshi...Ómirdi súre júrip túıindeý, ulylardyń ulysynyń qolynan ǵana keletin dúnıe.Abaı men Farabı eki ǵulamamyzdyń júrip ótken ómiri maǵan kóp oı salǵandaı sezildi.Demek bilimiń bolmasa óz jolyńdy durys tańdaý ekitalaı degenge saıady.Qazir bizdiń zamanymyz osy ata-babalarymyz salyp ketken sara joldan adaspaý,ýaqytty tıimdi paıdalaný,óner men bilimge beıim bolý,- dep túsinemin.

Uly Abaı óziniń balalyq shaǵyn ájesi men anasynyń qasynda ertegi,áńgime tyńdap,ony kóńilge qondyryp,nátıjesinde synı oılaı alatyn tulǵa bolyp qalyptasqan.Abaıdyń boıynda tabylatyn barlyq jaqsy qasıetter men ónerge degen qushtarlyq anasy men ájesiniń tárbıe ónegesinde jatyr emes pe..!Árbir adamnyń boıynda ystyq qaırat,nurly aqyl,jyl júrek qasıetteri bar dep jetinshi qara sózinde jazǵan.Adamnyń boıynda alǵa talpynys bolýy kerek,onsyz adammyn deý artyqshylyq sııaqty.Dúnıede esh nárse óz muratyna qaıratsyz jete almaıdy.Kúndelikti adam balasy ǵylym men bilimdi oqyp úırenip,jalyqpaı izdenýdiń arqasynda belgili bir nátıjege jeteri anyq.Adam boıyndaǵy izdený qasıeti-qaırattyń isi.Adasyp bara jatqan boıdy qaıta jıǵyzyp alatyn da-ystyq qaırattyń qolynan keledi.Biz ǵylym men bilimdi aqylsyz úırene almaımyz.Aıtqaly otyrǵan adamnyń árbir sózi aqyl-sanadan súzilip óteri tabıǵı qubylys.Al denemizdiń negizi múshesi- júrek bolsa ol denesiniń patshasy.Sol denemizdi alyp júretin janymyz da júrekte meken etep,adam boıyndaǵy qan da júrekten taramaı ma..?Adamnyń is-áreketiniń bári jyly júrek qalaýymen bolady emes pe..?Aqylsyz eshteńe tabylmaıdy,amal da aqyldan shyǵyp iske asady.Adam boıyndaǵy jaqsylyqtyń da  jamandyqtyń  da izdegenin taýyp beretin aqyl,aqyldyń qyry kóp,júrek aqyldyń kóp qyryna birdeı júre bermeıdi.Jaqsylyq aıtqanǵa kónip,jamandyq aıtqanǵa ermeıdi.Qaırattyń kúshi mol bolǵanymen ony da júrek óz erkine jibermeıdi.Munda tereń fılosofııalyq oı jatyr emes pe..?

Úkimettiń qaýlysymen 10 tamyz-Abaı kúni bolyp jarııalanyp, memlekettik merekeler kúntizbesine engizildi.Bul kún jyl saıyn halyqtyq meıram retinde atalyp ótiletin boldy.

Qorytyndylaı kele, bıyl Uly aqyn Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl,Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń týǵanyna 1150jyl  tolyp otyrǵan shaqta, búkil el bolyp,mol ádebı muralaryn halyqaralyq, respýblıkalyq deńgeıde atap ótý paryzymyz.Ǵulamalardyń ǵıbratty sózderin, birneshe óleńderin jatqa  jattap ,qaıda júrsem de aıtyp,baıqaýlardan júldeli oryndar alyp júrmin.Bul da bolsa óz Otanyma qosqan úlesim dep bilemin...Farabıdiń, dana Abaıdyń shyǵarmalarynda, ǵıbrat sózderinde de -bilim, meıirbandylyq, sulýlyq týraly kóp aıtylyp,eki ǵulama aqyl men bilimniń bıik mánin dáripteıdi,-dep oılaımyn.

 

Abaı atyndaǵy №26 orta mektep

Tursyn Názılıa

Pikirler
Redakııa tańdaýy