Almatynyń kórikti jerleri

537

Almaty qalasyna saıahattap kelgen týrıster men qala qonaqtaryna “Adyrna” ulttyq portaly ońtústik astananyń kórikti 5 jerin usynady.

Kóktóbe-Almatynyń qaı shetinen qarasań da kózińe ottaı basylatyn Kóktóbeniń bıik munarasy qala turǵyndary men qonaqtaryna qol bulǵap ózine shaqyryp turǵandaı. Kóktóbede tek sulý qala beınesine tamsanyp qana qoımaı, neshe túrli atrakıondarǵa otyryp kóńil kótere alasyz. Óziniń kishigirim ZOO-baǵy da bar. Týrısterdi ǵana emes turǵyndaryn da kúnnen-kúnge tańqaldyratyn Kóktóbeniń ásem beınesin kórý árbir janǵa baqyt.

Medeý sport kesheni-álemge aty shyqqan bul keshenniń tarıhy da tereńde jatyr. Medeýge kelip konkı tebý ár adamnyń armany shyǵar. Joǵarǵy Gorelnık sarqyramasynyń gúrili qonaqtarǵa sálem aıtyp turǵandaı. 800 den astam satysy bar baspaldaqpen joǵaryǵa minip-túsýdiń ózi keremet. Selden qorǵap turatyn bógder de qala úshin qyzmet etip tur. Medeýde Shymbulaqtaý shatqalyna aparatyn tas jol bar. Tabıǵaty kóz súrindirer bul jerge kelip-ketip júrgen týrısterdiń sany da kúnnen kúnge artýda.

Atalmysh eki jerde de(Kóktóbe men Medeý) arqan jol arqyly qalany bıiktikten tamashalaı alasyzdar.

Ortalyq demalys saıabaǵy-taza aýada tynyǵyp, jaqyndaryńmen demalyp, kóńil kóterýge arnalǵan saıabaq. Neshe túrli atrakıondar, sport alańy men balalar alańdary jumystaryn jasap, qonaqtarǵa qyzmet etedi. Sýǵa túsýge arnalǵan akvapark te jaz aılarynda demalýshylaryn kútedi. Qaıyq nemese katamaranda serýendegendi unatatyn jandar úshin shaǵyn kólshik te bar. Park ishinde ornalasqan Nemo delfınarıiniń delfınder qonaqtarǵa óz ónerlerin kórsetedi.

QR Tuńǵysh Prezıdenti parki-aýmaǵy 73 ga quraıtyn dendroparkte alleıa men býlvarlar bar. Parkte “Qazaqstan” monýmentaldy-sáýlet kompozıııasy bar. Eskertkish ortasynda Elbasy beınesi keskindelgen. Al búrkit qanatynda Almaty men Nur-Sultan qalalarynyń sımvoldary oryn alǵan. 2001 jyly Tuńǵysh Prezıdenttiń óz qolymen otyrǵyzǵan emen aǵashyn da osy parkten kóre alasyzdar. Almaty qalasyndaǵy eń úlken sýburqaqty kórgilerińiz kelse, onda mindetti túrde QR Tuńǵysh Prezıdenti parkine kelińizder.
Botanıkalyq baq-1932-jyly ashylǵan botanıkalyq baq qala turǵyndary men qonaqtary úshin súıikti demalys orny. Baqta 175 myń ósimdikter jaıqalyp, kelýshilerdiń kóz qýanyshyna aınalyp tur. Olardyń 1300-i ekzotıkalyq aǵashtar. Kóktemgi qulpyrǵan daladaı Botanıkalyq baq ta jyl saıyn jańaryp, túrlenip keledi. Janǵa saıa syılaıtyn bul orynda júzip júrgen aqqýlardy da kóre alasyzdar. Kúrdeli jóndeý jumystaryn kórgen Botanıkalyq baqty aralap, otbasymendemala alasyzdar.

Laýra Tursynjan,
“Adyrna” ulttyq portaly
Pikirler
Redakııa tańdaýy