30 shilde Dúnıejúzilik adam saýdasyna qarsy kúres kúni. Bul kúndi BUU Bas Assambleıasy 2013 jyly "Adam saýdasy qurbandarynyń jaǵdaıy týraly aqparattylyqty arttyrý jáne olardyń quqyqtaryn kótermeleý men qorǵaý" maqsatynda A/RES/68/192 qararynda jarııalaǵan bolatyn.
Adam saýdasy aýyr qylmys jáne adam quqyqtaryn óreskel buzý bolyp tabylady. Jyl saıyn myńdaǵan erler, áıelder men balalar óz elinde bolsyn, shetelde bolsyn adam saýdagerleriniń qolyna túsedi. Álemniń barlyq elderi derlik adam saýdasynan zardap shegip otyr.
Adam saýdasymen aınalysatyndar – óz qurbandaryn kóbine, qandaı jaǵdaıda bolmasyn, qul retinde ustaıdy. Qul – ol basqa bir adamǵa táýeldi, óz jeke basynyń quqyqtarynan múldem aıyrylǵan adam. Qulǵa – negizinen, adam emes, zat retinde qaraıdy.
Qazirgi kúni álemniń birqatar aımaqtarynda májbúrli eńbekti paıdalaný jappaı sıpat alýda, bul BUU-nyń statıstıkalyq derekterimen rastalyp otyr. Halyqaralyq eńbek uıymynyń baǵalaýy boıynsha, búkil álemde 21 mıllıon adam májbúrli eńbektiń qurbany bolyp tabylady, bir sózben aıtqanda bulardy qul deýge bolady.Kóbinese qul saýdasynyń qurbandary – adamzattyń qorǵansyz sanattaryna jatatyn áıelder men balalar bolyp keledi.
Qazaqstan 2-deńgeıdiń erekshe nazar tiziminde ekinshi jyl qatarynan qalyp otyr.
«Qazaqstanda adam saýdasyna qatysy bar» dep kúdikke ilingen polıııa qyzmetkerlerine nemese sheneýnikterge qatysty resmı tergeý nemese sottyq qýdalaý júrgizilmegen.
Elimizde adam saýdasy týraly ister boıynsha polıııa júrgizgen tergep –tekserýlerdiń sany 2018 jyly 106 is bolsa, 2019 jyly 45-ke deıin qysqarǵan. Bul týraly Adyrna ulttyq portaly Qazaqstandaǵy AQSh elshiligi men Konsýldyǵynyń resmı saıtyna silteme jasaı otyryp habarlaıdy.
Qazaqstan Úkimeti Adam saýdasyn joıý jónindegi eń tómengi standarttardy tolyq kólemde saqtamaǵan. Degenmen Úkimet tarapynan adam saýdasynyń qurbandaryn anyqtaý boıynsha dıplomatııalyq personalǵa arnalǵan nusqaýlyqtar ázirlendi, eńbekti qorǵaý jónindegi keıbir ınspektorlardy qurbandardy anyqtaý boıynsha oqytý júrgizildi jáne ÚEU-dy qarjylandyrýdyń jyl saıynǵy proesin jetildirý boıynsha alǵashqy qadamdar jasaldy. Alaıda Úkimet aldyńǵy esepti kezeńmen salystyrǵanda atqarylǵan sharalardyń jalpy belsendiligin kórsetpedi. Budan burynda halyqtyń boljamdy sanyna sáıkes kelmegen, Úkimettiń sheteldik qurbandardy anyqtaý jáne qorǵaý jónindegi qyzmeti qysqardy.
Qylmystyq tergeý júrgizýge járdem kórsetpegen sheteldik qurbandardyń qyzmet alýǵa quqyǵy bolmady jáne elden shyǵarýdyń qandaı da bir quqyqtyq balamalarynan aıyryldy.
Quqyq qorǵaý organdary eńbekti paıdalaný maqsatynda Adam saýdasyna baılanysty qylmys jasaǵan adamdardy tergeý, qýdalaý jáne jaýapkershilikke tartý boıynsha shekteýli sharalar qabyldaýdy jalǵastyrdy. Mine, osy tıptegi qylmystar úshin úkimder sany qatarynan tórtinshi jyl azaıýda.
«ÚEU polıııa qyzmetkerleriniń adam saýdasyna qatysy bar» dep boljanǵan jaǵdaılar týraly habarlaýdy jalǵastyrǵanymen, biraq mundaı qylmystarǵa qatysy bar dep kúdikke ilingen polıııa qyzmetkerlerin nemese basqa sheneýnikterdi resmı tergeý nemese sottyq qýdalaý is júzinde júrgizilmedi. Osylaısha, Qazaqstan 2-deńgeıdiń erekshe nazar tiziminde ekinshi jyl qatarynan qaldy.
Adam saýdasyna qatysty 86 is boıynsha tergeý bastaldy
Adam saýdasyna qarsy kúres jónindegi zańdar qatańdatyldy, biraq tutastaı alǵanda úkimettiń quqyq qoldaný qyzmetiniń bul qubylystyń jolyn kesý tómendedi. Qylmystyq kodekstiń 128, 134, 135, 308, 125 (3b) jáne 126 (3b) baptary seksýaldy jáne eńbek eksplýataııalary maqsatynda adam saýdasy úshin qylmystyq jaýapkershilik kózdelgen.
Alaıda, halyqaralyq quqyq normalaryna sáıkes adam saýdasynyń anyqtamasyna qaıshy kele otyryp, qoldanystaǵy zańnama zorlyq-zombylyqty, alaıaqtyqty jáne májbúrleýdi qylmystyń mańyzdy elementteri retinde qarastyrmaı, olardy jaýapkershilikti aýyrlatatyn jaǵdaılarǵa ǵana jatqyzady.
2019 jyldyń jeltoqsanynda zańnamaǵa adam saýdasyna qatysy qylmystarǵa jazany ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan túzetýler engizildi.
Ózgeris engizilgen zańnamada kámelettik jasqatolǵan adamdardy satqany úshin tórt jyldan jeti jylǵa deıingi jáne balalardy satqany úshin bes jyldan toǵyz jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý kózdelgen, aýyrlatatyn jaǵdaılarda jaza on segiz jylǵa deıingi merzimge uzartylýy múmkin.
Bulardy óte qatań jaza deýge bolady, al jynystyq paıdalaný úshin jasalǵan adam saýdasy,zorlaý sııaqty aýyr qylmys retinde jazalanady.
Adam saýdasy týraly ister boıynsha polıııa júrgizgen tergep-tekserýlerdiń sany 2018 jyly 106 is bolsa, 2019 jyly 45-ke deıin qysqarǵan.
Sonymen qatar, halyqaralyq quqyqqa sáıkesadam saýdasy sanatyna jatatyn organdardy alý týraly 57 is boıynsha tergep-tekserý júrgizgen; alaıda bul ister AQSh zańnamasyna sáıkes adam saýdasyna qarsy kúres sheńberinde qarastyrylmaıdy.
2019 jyly adam saýdasy týraly 67 is boıynsha qylmystyq qýdalaý qozǵalsa, 2018 jyly mundaı isterdiń sany kórsetilmegen. 2019 jyly adam saýdasymen aınalysatyn 8 adam kináli dep tanylǵan, al 2018 jyly bul san 17 bolsa, 2017 jyly 29- kórsetse, 2016 jyly 46 bolǵan. Salystyrmaly túrde qarasaq tórtinshi jyl qatarynan azaıý baıqalady.
2019 jyly sottalǵan segiz adamnyń altaýy bes jyldan on jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrylsa, bireýi 3 jylǵa shartty túrde sottaldy jáne taǵy bireýine qatysty 6,8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý merzimin keıinge qaldyrý týraly ishinara úkim shyǵaryldy.
Sondaı-aq, sýtenerlik jáne prıtondardy ustaýdy qosa alǵanda adam saýdasyna qatysty 86 is boıynsha tergeý bastaldy (2018 jyly osyndaı 182 is qaralǵan edi).
Adam saýdasy boıynsha kóptegen ister jáne olarǵa qatysty ister polıııanyń "Adam saýdasyn toqtatý" uranymen tórt kóp kúndik arnaıy operaııalar júrgizý nátıjesinde qozǵaldy, onyń barysynda prıtondar anyqtalyp, jabyldy, sýtenerler ustalyp, jynystyq qatynasqa kommerııalyq maqsatta barǵan kámelettik jastaǵyadamdar esepke alyndy.
Ekinshi jyl qatarynan eńbekti paıdalaný maqsatynda adam saýdasymen aınalysatyn bir de bir adam sottalǵan joq.
Adam satatyndar jaýapkershilikten qashyp, quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń kishi quramyna para bergeni, al jekelegen polıııa qyzmetkerleri májbúrli eńbek pen jynystyq qanaýshylyqqa baılanysty qylmystarǵa kómekteskeni týraly ÚEU habarlamalary kelip túsýdi jalǵastyrdy. ÚEU – ǵa adam saýdasynyń qurbandarynyń aıǵaqtaryna qaramastan, keıbir qylmystyq ister "dálelsiz" dep jabylǵanyn habarlady. Úkimet Qostanaı oblysynyń polıııa qyzmetkerin bılikti teris paıdalanǵany jáne eki áıeldi kommerııalyq sekske májbúrlep prıton qyzmetine yqpal etkeni úshin aıyptap, laýazymdy tulǵanyń qylmystyq áreketke qatysy týraly 2018 jylǵy istiń aıaqtalǵany týraly habarlaǵan.
Polıııa, prokýratýra jáne sot organdarynyń qyzmetkerlerin adam saýdasyna baılanysty qylmystyq áreketterdi anyqtaý, tergeý jáne qýdalaý boıynsha oqytý jalǵastyryldy, sondaı-aq polıııa qyzmetkerleriniń adam saýdasyna qarsy halyqaralyq konferenııalarǵa qatysýy qarjylandyryldy.
Resmı organdar barlyq oqytý baǵdarlamalaryn ótkizý úshin alańdar usyndy jáne olarǵa qatysý qunyn tóledi, al halyqaralyq uıymdar, ÚEU jáne halyqaralyq donorlar nusqaýshylardyń saparlary men oqytý materıaldaryn usyný qunyn qosa alǵanda, ózge de shyǵyndardy japty.
Sońǵy jyldary alǵash ret eńbekti qorǵaý jónindegi keıbir ınspektorlar zardap shekkenderdi anyqtaý boıynsha arnaıy oqýdan ótti, alaıda olardyń resmı mindetterine adam saýdasynyń belgilerin anyqtaý nemese tıisti quqyq qorǵaý organdaryna eńbekpen qanaý maqsatynda Adam saýdasyna baılanysty bolýy múmkin qylmystar týraly aqparat berý kirmedi.
Qazaqstandyq tórt adam Ońtústik Koreıadajynystyq qanaýshylyqtyń qurbany boldy
Esep berý kezeńi ishinde resmı organdar Qyrǵyzstan, Reseı, Ózbekstan jáne AQSh-ty qosa alǵanda, basqa elderdiń úkimetterimen birlesip, adam saýdasyna baılanysty 10 is boıynsha tergeý júrgizdi, sondaı-aq kórshi eldermen birlesip adam saýdasyna qarsy kúres boıynsha birqatar operaııalar júrgizdi.
Barynsha mol yntymaqtastyqqa qaramastan, shekarashylardyń iri shekara ótkelderinde kórshi memleketterdiń quqyq qorǵaý organdarymen jumysty tómen úılestirý baıqaldy. 2019 jyly adam saýdasyna baılanysty qylmystary úshin óz elderinde izdeýde júrgen bes sheteldik azamat ekstradıııalandy.
Qazaqstan azamattary bolyp tabylatyn adam saýdasynyń qurbandaryn qorǵaý boıynsha sharalar qabyldaýdy jalǵastyrdy, biraq sheteldik qurbandardy anyqtaý jáne olarǵa kómek kórsetý jónindegi kúsh-jiger eleýsiz qalyp otyrdy. Adam saýdasy qurbandarynyń anyqtalǵan sany 2018 jylǵy 83 jaǵdaımen salystyrǵanda 40-qa azaıdy. Tek altaýy ǵana aman qalyp, qalǵandary Qazaqstanda qanaýǵa ushyrady; 35 adam jynystyq qanaý maqsatynda adam saýdasynyń qurbany boldy, taǵy bes adam májbúrli eńbektiń qurbany boldy. Eki adamnan basqa barlyq qurbandar Qazaqstannan boldy; májbúrli qaıyrshylyqpen aınalysqan Ózbekstannan kelgen eki qurban jáne Reseıden kelgen májbúrli eńbektiń bir qurbany anyqtaldy. Qazaqstannan tórt adam Ońtústik Koreıada jynystyq qanaýshylyq maqsatynda adam saýdasynyń qurbany boldy.
Ótken jyldaǵydaı, jynystyq qanaýshylyq qurbandarynyń kópshiligi polıııa adam saýdasyna qarsy kúres jónindegi tórt arnaıy operaııanyń birin júrgizý barysynda anyqtaldy. Bul operaııalar prıtondardy tabý jáne jabý, sýtenerlerdi ustaý jáne kommerııalyq maqsatta jynystyq qatynasqa túsken áıelderdi esepke qoıý arqyly adam saýdasynyń jaǵdaılaryn anyqtaýǵa baǵyttalǵan.
Májbúrli eńbek qurbandary men sheteldik qurbandardyń az bolýy quqyq qorǵaý organdarynyń aǵymdaǵy qyzmeti aıasynda jyl boıy turaqty profılaktıkalyq tekserýdiń joqtyǵyn kórsetedi. ÚEU habarlaýynsha, 2019 jyly Adam saýdasynyń 76 qurbanyna (2018 jylǵy 122- bolǵan), onyń ishinde 21 Qazaqstan azamatyna jáne 55 shetel azamatyna kómek kórsetildi; olardyń kópshiligi er adamdar jáne májbúrli eńbek qurbandary boldy. 55 sheteldik zardap shekkenderdiń 51-i Ózbekstannan kelgen. On eki qurbandy (2018 jyly 19) ÚEU-ǵa quqyq qorǵaý organdary jibergen, 3 qurbandy-shet memleketterdiń elshilikteri jiberse, 23-ÚEU, 7-halyqaralyq uıymdarmen jiberilgen, al taǵy 31 jábirlenýshi óz betinshe kómek suraǵan (sonyń ishinde jedel jelilerge de habarlasqan).
2019 jyly memleket qarjylandyratyn ÚEU jedel jelisine 1834 telefon qońyraýy kelip tústi: basym kópshiliginiń mazmuny aqparat berý týraly suraqtar boldy, 12 jaǵdaıda júginýshiler adam saýdasyna qarsy kúrespen aınalysatyn polıııa bólimderine jiberildi, biraq osy qońyraýlardyń nátıjesinde adam saýdasynyń qandaı da bir rastalǵan jaǵdaılary anyqtalǵan joq.Baıqaýshylar atap ótkendeı, kóptegen sheteldik qurbandar polıııaǵa degen senimniń bolmaýynan, sybaılas jemqorlyqtan jáne óz jeke bastarynyń zańsyz mártebesine baılanysty jazadan nemese deportaııadan qoryqqandyqtan, polıııa qyzmetkerlerine ózderiniń jeke basy týraly aqparatty ashyp kórsetkileri kelmeıdi. Quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri sheteldik qurbandardy anyqtaǵan jaǵdaıda, bul qurbandar kóbinese olarǵa kómek kórsetýden bas tartady. Sarapshylardyń pikirinshe, sheteldik qurbandar qaıtyp oralǵanda óz elderiniń quqyq qorǵaý organdaryna jıi shaǵymdanady, óıtkeni olar ózderin qaýipsiz sezinedi.
Úkimet ÚEU-dan adam saýdasynyń qurbandaryna arnalǵan baspanalardy qarjylandyrýǵa az ótinim aldy, osyǵan baılanysty ÚEU basqarýyndaǵy osyndaı segiz baspana qarjylandyryldy. 2018 jyly Úkimet ÚEU-dan kóbirek ótinimder alǵan edi jáne 10 baspanany qarjylandyrylǵan bolatyn. ÚEU uıymdastyrylǵan adam saýdasynyń qurbandaryna arnalǵan segiz baspanada quqyqtyq, psıhologııalyqjáne medıınalyq kómek kórsetildi jáne jynysy men jasyna qaramastan, barlyq qurbandarǵa-Qazaqstan azamattaryna qol jetimdi boldy. Mundaı qyzmetter jábirlenýshilerge quqyq qorǵaý organdaryna kómektesýge daıyn bolǵanyna qaramastan usynyldy, biraq barlyq jaǵdaılarda, bireýden basqa, áleýmettik qorǵaýdyń qatań zańdary sheteldik azamattardyń osy baspanalarda qyzmet alýyna jol bermedi, al sheteldik qurbandarǵa kez-kelgen kómek tek quqyq qorǵaý organdaryna kómek kórsetilgen jaǵdaıda ǵana kórsetildi.
2019 jyly Úkimet baspanalar úshin 76,2 mıllıon teńgeni (200 000 dollar) jáne tergeý kezinde qurbandarǵa tikeleı kómek kórsetýge 1 mıllıon teńgeni (2620 dollar) qosa alǵanda, qurbandarǵa tikeleı kómek kórsetýge keminde 77,2 mıllıon teńge (202 630 dollar) bóldi — bólingen qarajat kólemi 2018 jyly baspanalardy qarjylandyrý úshin memlekettik granttarǵa júgingen ÚEU sanynyń qysqarýyna baılanysty 2018 jylǵy 93,4 mıllıon teńgeden (245 240 dollar) 17 paıyzǵa azaıdy.
2017 jyly qabyldanǵan adam saýdasynyń qurbandaryna ótemaqy tóleý týraly zań 2020 jyly kúshine enýi kerek.
Jábirlenýshiler azamattyq talap qoıýy múmkin, biraq olardyń kópshiligi mundaı múmkindik týraly bilmedi nemese qyzmetter úshin sot shyǵyndaryn tóleı almady. 2019 jyly jábirlenýshilerden azamattyq shaǵymdar kelip túsken joq. Memleket adam saýdasynyń qurbandaryna advokattardy aqysyz negizde beredi, biraq ÚEU habarlamalaryna sáıkes, mundaı advokattar kóbinese tájirıbesiz bolady.
2020 jylǵy aqpanda Irak pen Sırııadan kelgen 550-den astam qazaqstandyq áıelder men kámeletke tolmaǵandardy, onyń ishinde ata-analary nemese jubaılary IGIL -diń jaýyngerlik is-qımyldaryna qatysqan dep kúdiktengen adam saýdasynyń yqtımal qurbandaryn qosa alǵanda, repatrıaııalaý boıynsha "Jýsan" operaııasynyń aıaqtalǵany týraly jarııalandy. Belgili bolǵandaı, IGIL balalardy sarbaz retinde paıdalanady jáne adam saýdasynyń basqa túrlerin qoldanady. Memleket ádette balalardy týystaryna ornalastyrdy jáne olardy qalpyna keltirýdi jáne qalypty ómir saltyna oralýdy tolyǵymen qarjylandyrdy jáne qoldady.
Adam saýdasynyń aldyn alý sharalary kúsheıtildi. 2019 jyly Ishki ister mınıstrligi basqaratyn adam saýdasyna qarsy is-qımyl jónindegi vedomstvoaralyq jumys toby 2017-2020 jyldarǵa arnalǵan Adam saýdasyna qarsy kúres jónindegi memlekettik is-qımyl josparyn engizýdi baǵalaý úshin eki kezdesý ótkizdi, sondaı-aq 2019 jylǵy Adam saýdasy týraly baıandamanyń usynymdaryn eskere otyryp, is-qımyl josparyn ázirleý úshin arnaıy jumys tobyn qurdy. Adam saýdasyna qarsy is-qımylǵa baǵyttalǵan jáne adam saýdasynyń yqtımal qurbandaryna, onyń ishinde balalarǵa arnalǵan aqparattyq-aǵartýshylyq naýqandardy qarjylandyrý jalǵasyn tapty. Adam saýdasynyń qurbany bolǵan áıelder úshin, olardyń zańdy quqyqtaryna arnalǵan segiz semınar ótkizýge 1,2 mıllıon teńge (3150 dollar) bólindi. Aqparat jáne baılanys mınıstrligi qoǵamnyń aqparattaný deńgeıin arttyrý jáne osy túrdegi qylmystardyń aldyn alý úshin radıo jáne telebaǵdarlamalardy, sondaı - aq gazetter men jelilik portaldarda maqalalar jarııalaýdy qarjylandyrdy. Alaıda, halyqaralyq baqylaýshylar shekara ótkelderinde adam saýdasyna qarsy is-qımyl máselesinde aqparattandyrýdy arttyrý boıynsha materıaldardyń jetispeýshiligin atap ótti. Bılik adam saýdasyna qarsy kúres boıynsha uıymdasqan ÚEU - dyń shuǵyl jelisi týraly aqparatty taratýdy jalǵastyrdy.
2019 jyly eńbek zańnamasynyń buzylýyn anyqtaý aıasynda Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń Eńbekti qorǵaý jónindegi ınspektorlary 6681 tekserý júrgizdi. Osy tekserýlerdiń nátıjesinde sheteldik jumys kúshin jaldaý jáne sheteldik qyzmetkerlerdi tıisti qujattarsyz jumysqa ornalastyrý erejelerin buzǵany úshin 2651 jumys kúshin jaldaýshyǵa jáne jumys berýshige (salystyrmaly túrde 2018 jylǵy 3057 bolǵan) ákimshilik aıyppul salyndy. Qandaı da bir tekserýdiń qylmystyq is qozǵaýǵa ákelgeni týraly habarlanǵan joq.
Eńbek mıgranttarynyń aıtýynsha, olar Qazaqstanda mıgranttardy tirkeý talaptaryn saqtaı otyryp jumys tabý úshin beıresmı bógde deldaldardyń qyzmetterine júgingen. Mundaı deldaldar kóbinese zańdy aınalyp ótip, sheteldikterdiń saýdasyna yqpal etti, biraq olardyń beıresmı mártebesine baılanysty sırek jaýapqa tartylady.
Adam saýdasy týraly 2019 jylǵy baıandamanyń usynymdaryna súıene otyryp, Úkimet 2019 jyly dıplomatııalyq qyzmetkerlerge saýda qurbandaryn anyqtaý boıynsha nusqaýlyq ázirledi.
Keı jaǵdaılarda balalardy qaıyr suraýǵa májbúrleıdi
Derekterge sáıkes, sońǵy bes jylda Qazaqstanda adam saýdasynyń qurbandary el azamattary da, sheteldikter de bolǵan. Sonymen qatar, Qazaqstan azamattary basqa elderde de adam saýdasynyń qurbandary boldy. Adam saýdasy el ishinde ózekti másele bolyp qalýda, óıtkeni adam saýdagerleri jumysqa ornalastyramyz degen ótirik ýádemen qurbandardy aýyldan qalaǵa tartýdy jalǵastyrýda. Adam saýdagerleri Qazaqstan turǵyndaryn negizinen Reseıde, sondaı-aq Bahreınde, Brazılııada, Birikken Arab Ámirlikterinde, Koreıa Respýblıkasynda jáne Túrkııada májbúrli eńbekke tartady. Adam saýdagerleri jynystyq qatynasqa paıdalaný maqsatynda Qazaqstandyq áıelder men qyzdardy Taıaý Shyǵysta, Eýropada, Shyǵys Azııada jáne AQSh-ta paıdalanady. Qazaqstanda Ortalyq Azııa men Shyǵys Eýropanyń shektes elderinen, sondaı-aq Qazaqstannyń aýyldyq aımaqtarynan kelgen áıelder men qyzdar kommerııalyq jynystyq qanaýshylyqqa ushyraıdy. Kóp jaǵdaıda adam saýdasymen aınalysatyndardy úlken qalalarda daıashy, model nemese kútýshi retinde jumys isteýge bergen ýádege eleń etetin qyzdar men áıelder qyzyqtyrady. Keı jaǵdaılarda balalardy qaıyr suraýǵa májbúrleıdi.
El astanasy Nur-sultan (Astana), Almaty (qarjy ortalyǵy) jáne Aqtaý men Atyraýdaǵy (Qazaqstannyń batys bóligindegi munaı óndirý ónerkásibi ortalyqtarynda) salystyrmaly ekonomıkalyq ál-aýqat Qazaqstannyń kóptegen turǵyndaryn aýyldyq jerlerden ózderine tartady jáne olardyń bir bóligi eńbek jáne jynystyq qanaý maqsatynda adam saýdasynyń qurbanyna aınalady. Kóbinese adam saýdagerleri Ortalyq Azııa elderiniń azamattaryn, atap aıtqanda Ózbekstannan kelgen erler men áıelderdi Qazaqstanda – úı qyzmetshisi retinde, qurylysta, bazarlarda jáne aýyl sharýashylyǵynda jumysqa tartady nemese májbúrleıdi.
2014 jyldan bastap Reseıde Ózbekstannan kelgen shamamen bir mıllıon mıgrant úshin Reseıge qaıta kirýge tyıym salynǵan, olardyń kópshiligi ýaqytsha jumys pen Qazaqstanda turýǵa ruqsat alýǵa tyrysady, onda olar adam saýdasynyń qurbany bolý qaýpine ushyraıdy. 2014 jyldan bastap ÚEU sheteldik qurbandardy kóbirek anyqtady, biraq bul mıgranttar arasyndaǵy qurbandardyń jalpy sanynyń úlesi ǵana. Keıde adam saýdagerleri Qazaqstandaǵy qurbandardyń dostary nemese tanystary bola otyryp, olardy alaıaqtyq áreketter men aldaý arqyly azǵyrady.
Adam saýdasymen aınalysatyn jáne Qazaqstanda óz jaldaýshylary bar uıymdasqan qylmystyq toptar men usaq shaıkalar Qazaqstanda jáne shetelde prıtondar ustaýshylarymen birlesip jumys isteıdi. ÚEU-nyń habarlaýynsha, adam saýdagerleri mıgranttardy qanaý maqsatynda qaryzdyq táýeldilik negizinde májbúrleý jaǵdaılary jıilep ketti. Tártipti qorǵaýdyń qatań erejelerin óz múddelerine qoldana otyryp, adam saýdagerleri mıgranttardy paıdalanýshylyqqurbandarynyń jaǵdaıynda bolýǵa májbúr etedi jáne bılikke júgingen jaǵdaıda olardy jazalaý jáne deportaııalaý múmkindigimen qorqytady – osylaısha quqyq qorǵaý organdaryna degen senimsizdikti kúsheıtedi.
Erkegúl TOQTAMURAT,
«Adyrna» ulttyq portal
