«Bizdiń kóbimiz – ýnıversalmyz, kóp bilgendikten emes, kóp mindet júktegendikten», – degen bolatyn Ǵabbas Toǵjanov. Zamanynyń ózi kóp mindet júktegen Alash qaıratkerleriniń biri – Qoshke Kemeńgeruly. Ol negizgi mamandyǵy dáriger bolǵanmen, birneshe ǵylym salasynyń qalyptasýyna qomaqty úles qosty.
Qoshke Kemeńgeruly 1896 jyly 15 shildede Omby ýezi, Teke bolysy, №9-aýylda dúnıege keledi.
Prıhodskaıa shkolany, veterınarlyq-feldsherlik mekteptiń 2-klasyn bitirgen ol 1913 jyly 1 tamyzda Omby aýyl sharýashylyq ýchılıesiniń aýyl sharýashylyǵy bólimine oqýǵa túsedi.
Kemeńgerulynyń Omby syndy úlken qalaǵa bilim izdep kelýiniń ózinde úlken mán bar. Bul kezde Omby qalasy óner-bilimge umtylǵan qazaq jastarynyń ortalyǵyna aınalǵan edi. Munda tuńǵysh jastar uıymy – «Birliktiń» ashylǵany da tarıhtan belgili. Ol jónindegi derekterdi biz Sáken Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshýinen» bilemiz. Osy kitapta sol uıym týraly kóp aıtylǵan, onda Kemeńgerulynyń da uıymǵa belsendi múshe bolǵany jaıynda qyzyqty derekter bar.
«1913 jyly Ombyda eń áýeli jasyrynyp, jastar uıymy «Birlikti» ashqanymyzda Shaımerdendi uıymnyń basqarmasynyń tóraǵasy qylyp saılap edik» deıdi Sáken Seıfýllın. Jastardyń osy uıymnyń ashylýy týraly derek eki túrli. Biri, ıaǵnı Sáken, 1913 jyly dese, ekinshisi, ıaǵnı Smaǵul Sadýaqasuly, 1914 jyly deıdi. Munyń ekeýiniń de jańsaqtyǵy joq. «Birlik» 1913 jyldan jasyryn uıymdasqan da, 1914 jyldan bastap jarııa bolǵan.
Týǵan eliniń ádebıeti men mádenıetin kóterýdi maqsat etken uıymnyń negizgi mindetteriniń biri – uıymnyń jýrnalyn shyǵarý bolady. Kóp keshikpeı olar «Balapan» atty jýrnal da shyǵarady. Al Qoshke osy jýrnalǵa redaktor bolyp, úlken úıymdastyrýshylyq qyzmet atqarady. S.Sadýaqasulynyń aıtýynsha, 1916 jyldan shyǵa bastaǵan «Balapan» jýrnaly birden-aq aýyzǵa ilinip, oqyrman arasynda asa zor bedelge ıe bolady.
1917 jyly 1-4 qazan aralyǵynda «Birliktiń» keńeıtilgen jıylysy ótedi, Jınalystyń tóraǵalyǵyna jáne «Birliktiń» úni – «Balapan» jýrnalynyń redaktorlyǵyna endi M.Jumabaev saılanǵandyǵyn tarıhshy ǵalymdar M.Qoıgeldıev, T.Omarbekovter rastap otyr.
Alǵashynda Qoshke, keıin Maǵjan redaktorlyq etken «Balapan» jýrnalynyń kún kóris hali máz emes edi. Aýyr júkti kótergen bul jýrnaldyń ómir sýrýi de jeńil bolmaǵanǵa uqsaıdy. «Balapannyń» sol kezdegi jaı-kúıin aqyn Maǵjan Jumabaevtyń myna bir jazǵanynan da kórýimizge bolady:
«Balapan qanat qaqty ...
Jas edi. Qanaty da qatyp jetken joq edi. Amalsyz qaqty.
Soltústiktiń sýyǵyna shydaı almady. Sýyq jel súıegine jetti. Yzǵar ókpesine ótti.
Ushyp ormanǵa baryp edi, kúni keshe kúbirlesip, kúlimdesip, jyly qushaǵyn ashyp turǵan aǵashtar buǵan moınyn burmady. Ushyp toǵaıǵa baryp edi, qansha shyryldap aınalyp júrse de, qalyń aq kebinin jamylyp, toǵaı turmady.
Balapan baspana taba almady.
Balapan qanat qaqty»...
Qoshke Kemeńgeruly Ombyda júrgen kezinde «Aıqap» jýrnalynyń shyǵýyna da belsene at salysady. Sol kezde onyń jýrnaldyń birneshe sanynda «Solǵan gúl», «Jazǵytury», «Sonda ...» atty óleńderimen qatar «Paıǵambar» (Pýshkınnen), «Sáskelik kóldiń jaǵasynda» (Nıkıtınnen) aýdarmalary da jarııalanyp, kópshilikke tanyla bastaıdy. Ombyda oqýda júrgen alash jastarynyń uıymyna aınalǵan «Birlik» 1918 jyly mamyr aıynda «Jalpy jastar sezin» ótkizedi.
«Keńes úkimetin taný, tanymaý» máselesi kún tártibine qoıylǵanda, sezde qyzý aıtys-tartys týǵan. Jastar pikiri úshke bólingen. Keńes úkimetiniń saıasatyna «Birliktiń» basshylary – «oń» (pravoe) pikirli Q.Kemeńgeruly, S.Sadýaqasuly, Ǵ.Toǵjanuly jáne basqalar qarsy shyqqan. Osy sezden keıin Q.Kemeńgeruly Qyzyljarda jabylyp qalǵan Kólbaıdyń gazeti – «Úsh júzdiń» ornyna «Jas azamat» gazetin shyǵarýshy bolyp saılanady. Ol qoǵamdyq iske osylaı belsene aralasýmen qatar bilimin jetildirýge de ýaqyt tabady. Qoshke Omby polıtehnıka ınstıtýtynda, Sibir aýyl sharýashylyq jáne óndiris ınstıtýtynda, Tashkenttegi Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetiniń medıına fakýltetinde oqyp, bilimin jetildiredi.
1925 jyldyń basynda Qazaqstandaǵy jaǵdaı kúrt ózgerip, Qazaqstan ólkelik partııa komıtetin basqarýǵa F.I.Goloekın keledi. Ol kelgen kúnnen bastap, qazaqtyń oqyǵan azamattarynyń sońyna sham alyp túsedi. Qazaq zııalylarynyń júrgen joly men istegen isinen «tyrnaq astynan kir izdeý» bastalady.
Osy jyly Maǵjan Jumabaev «Alqa» atty ádebı úıirme qurýdy kózdep, onyń baǵdarlamasyn jasaǵan. Onda toǵyz joldyń torabynda turǵan qazaq ádebıetiniń ótken tarıhy, onyń búgini men bolashaǵy keń sóz bolady. Qalamger bul uıymnyń oqýshy jasqa jón silteıtinin, adasqandardy jolǵa salatynyn aıta kelip, qazaq ádebıetiniń bolashaǵyn oılar ádebıetshi, týma talanttardy osy uıymǵa múshe bolýǵa shaqyrady. Osy úıymnyń qurylýyna at salysqan Muhtar Áýezov, Danııal Ysqaquly, Qoshke Kemeńgeruly, Júsipbek Aımaýytov, Abdolla Baıtasuly syndy qazaq ádebıetiniń iri ókilderi solshyl saıasattyń qyraǵy synyna tústi. Jandaıshaptardyń qolyna túsken osy baǵdarlama joǵarydaǵy aty atalǵan qalamgerlerdiń árqaısysynyń basyna bes batpan sor bolyp jabysty. Proletarıat mádenıetin proletarlar ǵana jasaý kerek degen urannyń saldarynan bul tusta Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatuly, Júsipbek Aımaýytov, Danııal Ysqaquly, Jansha Dosmuhamedov, Qoshke Kemeńgeruly syndy ádebıet maıtalmandary «jolbıkeler» qatarynda kete bardy. Bul topqa 1928 jyldary Beıimbet Maılın, Ilııas Jansúgirov, 1932 jyly Sáken Seıfýllınniń de ilingeni málim.
Goloekınniń atyshýly: «Qazaq ultshyldary Baıtursynov, Áýezov, Dýlatov, Kemeńgerov, Omarov, Jumabaev, Aımaýytov, Jumataev, Seıfýllın burynǵy zamandy madaqtap, jańa zamandy jamandap, ózderiniń jebelerin keńes úkimetine qarsy jiberip jatyr» degen sózinen keıin, jaý tabýǵa jandaıshaptar jan sala kirisedi. Osydan keıin kóp uzamaı-aq qazaq eliniń bir týar bilimdi azamattaryna jala jabylyp, qoǵamdyq isterden alastatyla bastaıdy. Olarǵa jańa ómirge, ıaǵnı keńes ókimetine qarsy degen qatań aıyp taǵylady. Jınalystar jıilep, halyq jaýlaryn» jatyp kep jamandaýshylar kóbeıedi.
1929 jyldyń Qazaqstan úshin asa aýyr bolǵany tarıhtan málim. Jeke adamǵa tabyný zardaptarynyń alǵashqy nyshany biline bastaǵan osy bir tusta-aq otyzǵa jýyq qazaq oqyǵandary Almaty túrmesine qamalady. Budan keıin de zııalylardy qaralaý, qamaý qyzyl sheke qyrǵyn naýqanǵa aınalyp, tolas tappaıdy.
Bul kezde M.Áýezov pen Q.Kemeńgeruly aspırantýrada oqyp júrgen bolatyn. Sol jyldardaǵy stalındik jappaı jala jaýyp, min taǵýdyń qarmaǵynan bul talanttar da shet qalmaıdy. Muhtar men Qoshke ustalyp, oqýdan qýylady.
Quramynda M.Tynyshbaev, H.Dosmuhamedov, J.Dosmuhamedov, Á.Ermekov bar qyryqtan astam qazaq zııalylary túrmege qamalyp, jazaǵa tartylady. Bes jylǵa jer aýdarylǵandardyń ishinde Q.Kemeńgeruly da bar edi.
Bir jaqty qoǵamdyq pikir týdyrýda saıasattyń sur semseri – komsomol uıymdary da jala jaýyp, til bezeýden aldaryna jan salmady. Qazaqstan komsomol uıymynyń VI konferenııasy: «Kórkem ádebıet negizinen sońǵy kezge deıin Alashorda ıdeologııasynyń tvorchestvosy bolyp keldi. Kórkem ádebıettegi basshylyq oryndardy óz qoldaryna ustap kelgen alashordashylar ótken jyldarda birqatar ultshyl-kommýnısterdiń (Qojanov, Sadýaqasov) qoldaýyna súıene otyryp, óz ádebıetin buqaraǵa engizýmen boldy. Jastar negizinen Jumabaev, Áýezov, Aımaýytov, Dýlatov, Kemeńgerov, Baıtursynov jáne basqalardyń shyǵarmalarynan nár aldy», – dep baıbalam saldy.
Stalındik solaqaı saıasat siltegen soıyldyń zardaby Qazaqstanǵa da ońaı tıgen joq. Halqynyń qamyn oılap, bolashaǵyna boljaý aıtqan tereń oıly, aqyl-parasaty mol zııalylaryn jazda jaýǵan burshaqtaı jaıpaı saldy. Olardyń qaraqan basyna ǵana emes, aınalasyńdaǵylarǵa da, aǵaıyn-týǵandaryna da, jora-joldastaryna da bultty, burshaqty aýyr kún týdy. Qazaq jazýshylaryn qýǵyndaý, ásirese 1932 jyly 10 qańtarda VKP (b) Qazaq, ólkelik komıtetiniń Mádenıet jáne nasıhat bólimi men Qazaqstannyń marksızm-lenınızm ınstıtýtynyń «Stalın joldastyń hatyna baılanysty Qazaqstanda teorııa maıdanyndaǵy kúres mindetteri týraly» túsindirme haty jarııalanǵannan keıin múldem asqynyp ketti. Respýblıka kóleminde resmı nusqaý retinde basshylyqqa alynǵan bul qujat qazaq ádebıetiniń ulttyq kadrlary úshin asa qaýipti ról atqardy. Bizdiń ótken tarıhymyzdyń, sonyń ishinde ádebıetimizdiń teris baǵalanýy osy qaýlydan keıin tym órship, óristep ketti.
QAZAPP-tyń 1932 jylǵy sezinde ólkelik partııa komıtetiniń hatshysy M.Kahıanı óz sózinde ádebıettiń qaı baǵytta júrý kerektigin kesip, piship:
«Lıteratýra, napısannaıa o Kazahstane, v znachıtelnoı svoeı chastı ıavlıaetsıa ne marksıstskoı, sohranıaet na sebe vlııanıe alash-ordynskoı, kondratevskoı ı procheı vrajdebnoı marksızmý-lenınızmý ıdelolgıı. Neobhodımo narıadý s razrabotkoı problem soıalıstıcheskogo stroıtelstva v Kazakstane podvergnýt marksıstko-lenınskoı krıtıke vse velıkoderjavno-shovınıstıcheskıe ı t.d. teorıı, pronıkshıe v lıteratýrý o Kazakstane.
Osoboe vımanıe doljny prıvlech voprosy kazahskoı hýdojestvennoı lıteratýry ı lıteratýrnoı krıtıkı, kotorye daleko ee ne stoıat na ýrovne trebovanıı ı zadach perejıvaemogo etapa sostroıtelstva v Kazakstane ı polnostıý ee ne osvobodılıs ot alash-ordynskıh vlııanıı» dedi.
Osyndaı qatal synǵa ilikken sol kezdegi ádebıet synshylary ishinde Aımaýytov, Áýezov taǵy basqalarmen qatar Q.Kemeńgeruly da bar edi.
Sezd óziniń kezekti mindetterin belgilegen kezde, onyń birinshi mindeti etip: «Baıshyl-ultshyl ádebıetti ortaǵa salyp, talqylap, eń sońǵy túrde betin ashyp salý úshin – A.Baıtursynov, M.Dýlatov, M. Áýezov, J.Aımaýytov, S.Sadýaqasov, S.Toraıǵyrov, Q.Kemeńgeruly, H.Dosmaǵambedov jáne basqalarynyń shyǵarmalaryn tekserý» dep nusqaý berdi. Sóıtip, joǵaryda aty atalǵan qalamgerler tól týyndylarynda halyq muńyn muńdap, joǵyn joqtaǵany úshin baıshyl-ultshyl jazýshylar bolyp tanyldy. Olardyń halyqtyń bolashaǵyn tolǵaǵan rýhanı mol muralary ózderin qýǵynǵa ushyratyp, bastaryna bále bolyp jabysty.
Qaýly jaryqqa shyqqannan keıin kóp uzamaı-aq Qoshke Kemeńgeruly NKVD-nyń tuzaǵyna ekinshi ret túsedi. Sodan qamaýdan aman-saý qutylmaı, 1937 jyldyń 21 qarashasynda Omby túrmesinde atylady.
«Aqyn-jazýshylaryn jazalap, sottap, aıdatyp, atqyzyp jiberetin ókimeti bolǵan eldiń mandaıyndaǵy sory bes eli ǵoı. Aqyn-jaýshylaryn jábirlegen ókimet adamdary she? Áne, halqynyń jaýy – solar! Solar, solar!» – dep, akademık jazýshy Ǵ. Músirepov aıtqandaı, bizdiń de mandaıymyzdyń sory bes eli el boldyq qoı. Zamana tizgini halqynyń naǵyz jaýy, ıaǵnı ókimet adamdarynyń qandy qolynda bolǵan XX ǵasyrdyń alǵashqy 30 jyly tarıh paraǵynan eshqashan da óshirilmek emes.
Elýinshi jyldardyń orta tusynda qoǵamdyq oıdyń qursaýy bosap, baspasóz betterinde jurtshylyq pikiri ashyq, aıqyn aıtyla bastady. Mundaı jaǵdaıdyń bolýyna SOKP XX seziniń (1956) áseri boldy. Osydan soń-aq karańǵy qapasta shań basyp jatqan qujattarǵa qol tıip, sáýle túsip, aq-qarasy ajyratyla bastady.
Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń «Qazaq halqynyń ádebı-poezııalyk, jáne mýzyka murasyn zertteýdiń, syn turǵysynan qarap paıdalanýdy jaıy jáne olardy jaqsartý sharalary týraly» qaýlysy jarııalanǵannan keıin, ıaǵnı 1957 jyldyń 17 tamyzynda Qoshke Kemeńgeruly da myńdaǵan qýǵyn-súrgin qurbandarymen birge aqtaldy.
Qoshke Kemeńgeruly resmı aqtalǵannan keıin zaıyby Gúlsim apaıdyń izdenimpazdyǵynyń arqasynda shyǵarmalar jınaǵy 1965 jyly jaryq kórdi. Bul kóp talqyǵa túsken, qanshama qysqartýǵa májbúr bolǵan qalamger týyndylarynyń onnan bir nusqasy ǵana edi. Qaıta jarııalaýǵa múmkindik bolǵanmen, kezinde shyǵarmalaryn qolǵa túgel túsire almaı, ázirge joqtan bar quraýǵa negiz boldy. Qalamger muralaryn oqyp kórsek, ol kisiniń az jyldyń ishinde jemisti eńbek etkeni kórinip-aq tur. Ol ádebıet, til bilimi, tarıh, jýrnalıstıka, pedagogıka syndy ár alýyn salada tebirene ter tógip, qalam tartqan eken.
Sol kezdegi qazaq zııalylarynyń túrli salada eńbek etýi el qajettiliginen, zaman talabynan týǵan edi. Halqynyń bolashaǵyn oılaǵan azamattardyń aldynda san-alýan mindetter turdy. Kemeńgerulynyń til salasynda jazǵan eńbekteri til máselesi jóninde kókeıtesti máselelerdi qozǵady. Ol tilmashtardyń birinshi konferenııasynda «Tilshilerdiń mindeti mánisi týraly» («Aq, jol», 1925, sáýir) kólemdi baıandama jasady. «Jat sózder týraly» ( Qyzyl Qazaqstan», 1926, №11, 14, 138 – 143-b.), «Qotyr sózder» («Jańa mektep», 1926. №14, 15) maqalalaryn jazýmen qatar. «Qazaqsha-oryssha tilmash» (M., 1925), «Jaǵrapııa úshin oqý quraly» ( T., 1928, 1-tom., Qyzylorda, 1929) atty eńbekter jazdy. Sondaı-aq alǵashqy kitabynyń sońynan sol kitap jaıynda «Qazaqsha-oryssha tilmash» týraly («Eńbekshi qazaq», (24, XI, 1926) maqala jazǵanyn da eske sala ketkendi jón kórdik. 1927 JYLY «Jańa mektep» jýrnalynyń betinde «Jat til oqytý ádisi» atty kólemdi ǵylymı-ádistemelik eńbegi de jaryq kórdi.
Tilshi ǵalymdar Qoshkeniń til bilimin damytýdaǵy kólemdi zertteý eńbekterin qalys qaldyrǵan joq. Q.Esenov «Elenbeı kelgen oqýlyq» («Qazaqstan muǵalimi») atty maqalasyn jazsa, B.Hasanov 1987 jyly jaryq kórgen «Kazahsko-rýsskoe dvýıazyche» atty eńbeginde Kemeńgerulynyń esimin asa zor qurmetpen atap, ony S.Aspandııarov, Sh.Sarybaev, S.Jıenbaev sııaqty ataqty tilshilermen qatar qoıady. Ókinishke oraı, tilshi mamandar keıingi kezde bul taqyrypty umyt qaldyryp jýrgenge uqsaıdy.
Kemeńgerulynyń tarıhı-tanymdyq eńbekteri de az emes. «Qazaqtyń tarıhı turmysynan» («Temir qazyq»,№2, 3, 53 – 68-b.) maqalasynda qazaqtyń ótken zamandaǵy jaıy men áskerdiń, sot, oqý jáne jer máselesi, rý jaıynda taldaý jasaıdy. «Qazaq tarıhynan» (M., 1924) atty eńbeginde qazaq halqynyń Reseıge qosylýdan burynǵy jaıma-shýaq ómirinen bastap, keńes ókimeti ornaǵannan keıingi (1923-24 jylǵa deıin) jaǵdaılarǵa sholý jasaıdy. Kitap úlken-úlken tórt taraýdan turady.
«Burynǵy ezilgen ulttar» (M., 1925) atty zertteý kitabynda patshalyq Reseıdiń ezgisine ushyraǵan 36 ulttyń turmysy (tarıhy, jer-sýy, mádenıeti, sharýashylyǵy, qoǵamdyq-áleýmettik jaǵdaıy) keń túrde qaralady. Biraq, onyń bul zertteý eńbekteri tarıh mamandary tarapynan arnaıy taldaý, zertteý kúni búginge deıin kesheýildeýmen keledi. Jasyratyny joq, tarıhshy ǵalymdar búginge deıin Qoshkeniń ómir joly men qoǵamdyq qyzmetterin ǵana sóz etip keledi.
Ǵulama ǵalymdyǵymen qatar Qoshke jýrnalıst retinde de jurtqa jaqsy tanyldy. Keńes qyzmetkerleri týraly» (suraýlarymyz, jaýaptar, anketalar, «Aq jol»,№5, 9. XII), «Mektep qaı tilde bolý kerek?» («Eńbekshi qazaq», 1926, № 25), «Durys pa?, Burys pa?» («Eńbekshi qazaq», №24 9,) «Qyzmet adamdarynyń qonaqasy» («Eńbekshi qazaq», 1926, №237), «Umytshaqtyq» («Jas azamat», 19, XI, 1918. №11), «El gazeti qandaı bolý kerek» («Aq jol» tilshileriniń birinshi konferenııasy» jınaǵynda) maqalalarymen qatar «Jol áseri» («Qazaq tili», 1924, №91) ocherki arnaıy taldaýdy, zertteýdi qajet etetin qundy dúnıeler demekpiz. Mysaly, sońǵy «Jol áserinde» de qalamger 20-jyldardaǵy Semeı úıeziniń Buǵyly, Shyńǵys, Mendesh, bolystary, Qarqaraly úıezinen Aǵandy, Kent, Abyraly, Aqsary, Dastar, Aqbota eldi mekenderiniń turmysynan jan-jaqty habar beredi. Olardyń tazalyq jaıy, jalpy jaıy, densaýlyq jaıy, kooperatıv jaǵy, salyq jaǵy, otyryqshyl jaǵy sóz bolady.
Q.Kemeńgeruly – halyq murasyn jınaýǵa da úles qosqan qalamger. Ol «Abaıdildá han aıdaýdan kelgende Orynbaı aqynnyń aıtqany» («Sana», 1924, №2 – 3, 120, 121-b.), «Qalmaq-qyrǵyz», «Murat aqynnyń sózderi» («Sana», 1924, №2, 3), «Esepbıke qyz ben jylqyshynyń aıtysqany» («Áıel teńdigi», 1926, 2 – 3, 40-b.) syndy muralardy da asa qundy dúnıeler demekpiz.
Onyń «Kórkem ádebıet týraly» («Eńbekshi qazaq», I,HII, 192 b,), «Sábıtpen aıtysty doǵardym» («Eńbekshi qazaq», 1927, №23) jáne «Qazaq tarıhynan» zertteýiniń III bólimi (XIX ǵ. ekinshi jartysy men XX ǵ. basyndaǵy qazaq ádebıeti) – Kemeńgerulynyń saýatty da syndarly ádebıetshi ekendigin tanytqan eńbekter.
Al jazýshy retinde poezııa, proza, dramatýrgııa salalaryna eleýli úles qosty. Ol «Solǵan gúl» («Aıqap», 1915, №14, 207 – 208-b.), «Jazǵytury» («Aıqap», 1915, №7-8, 112 – 113-6.), «Sonda...» («Aıqap», 1915, №12), «Ashyǵyp úsh kún boldy aryǵanyma», «Qaıǵylanba qamyǵyp», «Súıikti sáýlem», «Nurmaǵambet tilmashqa», «Atań menen anańdy», «Bulbul únsiz, gúlsiz be?», «Jazdym sálem janyma», «Bala-shaǵa, serik joq» óleńderimen qatar Pýshkınniń «Paıǵambaryn» («Aıqap», 1915, №4, 58-59-b.), Nıkıtınniń «Sáskelik kóldiń jaǵasynda» («Aıqap», 1915, № 13, 198-199-b.) óleńderin qazaq tiline aýdardy.
Dramalyq týyndylary: «Altyn saqına» (1925), «Parashyldar» («Jańa mektep», 1926, №7-8), «Eski oqý» («Jańa mektep», 1927, №1), «Bostandyq jemisi» (1919), «Qasqyrlar men qoılar» (1920), «Kúnásiz kúıgender» (1930) atty pesalar jazdy.
Prozalyq týyndylary: «Jetim qyz» («Jas qaırat», №6, 17-19-b.), «Momyntaı» («Lenınshil jas», №3 – 4-5, 2-7-b.), «Otarshyldyq usqyndary» («Ádebıet termesi», 1925, №1, 81-83-b), «Qandy tolqyn» («Eńbekshi qazaq», 1926, №3), «Dúrııa» («Áıel teńdigi», 1927, №12-13, 40-b.), «Qazaq áıelderi»
(«Áıel teńdigi», 1927, №4, 60-6 1-b.), «Qarashash» («Áıel teńdigi», 1928, №4, 83-84-b.), «Nazıqa» («Áıel teńdigi», 1928, №4, 83-84-b.), «Erlik júrekte» («Sana», 1924, №2-3) áńgimeleri baspasóz betterinde jaryq kórdi.
Egemen el bolǵan sanaýly jyldardyń ishinde ádebıet zertteýshi ǵalymdarymyz ólgenimizdi tiriltip, ótkenimizge ómir bere bastady.
Qoshketanýdyń kósh basynda júrgen Rázııa Rústembekova apaı óziniń eńbekqorlyǵynyń arqasynda qalamgerdiń shyǵarmalar jınaǵan 1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasy mádenıet qory janyndaǵy «Murattas» ǵylymı-zertteý jáne baspa ortalyǵy janyndaǵy «Tulǵa» jekemenshik óndiristik fırmasynan shyǵaryp, tot baspaǵan asyldardy kópshilik oqyrmanǵa tartý etti. Sońǵy jyldary ádebıetshi D.Qamzabekuly da osy taqyryp tóńireginde kóp izdenip, nátıjeli eńbektenip júr. Ol merzimdi basylym betterinde birneshe maqala jarııalady jáne eki bólimdi «Qazaqtyń Qoshkesi» atty derekti fılm túsirdi. Sondaı-aq qalamgerdiń tańdamaly eńbekterin 1996 jyly «Qazaqstan» baspasynan kitap etip shyǵardy.
Al M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty qazaq ádebıet tarıhynyń kóp tomdyǵyn jasaý isin qolǵa aldy. Osy úlken is jóninde akademık M.Qarataev: «Kóp tomdyq tarıhta XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysy men XX ǵasyrdyń bas kezindegi ádebıettiń áli zerttelmeı kele jatqan nemese az zerttelgen problemalaryna nazar aýdarylatyn bolady. Bul tusta aty shýly «aq tańdaq» problemasyn sheshý ústinde jekelegen aqyn-jazýshylardyń ıdeıalyq-estetıkalyq izdenisterine, shyǵarmashylyq ádisterine, sheberlik erekshelikterine kóbirek den qoıylar dep bilemiz. Ádebı murany tarıhı-naqtylyq prınıpimen zertteı otyryp, bardy barsha kórsetý arqyly atalǵan kezeńdegi rýhanı baılyǵymyz edáýir molyǵa túsedi-aý dep topshylaımyz», – degen edi. Atalmysh kóp tomdyqty jasaý ústinde búkil ádebı-tarıhı proestiń jeke dáýir, kezeńderin túgeldeı qaıta qarap, qaıta uǵynýǵa týra keletindigi belgili.
Osy ınstıtýtta «1920-30 jyldardaǵy qazaq ádebıetin zertteýdiń jańa mindetteri» atty ǵylymı-metodologııalyq konferenııa bolǵan edi. «1920-30 jyldar ádebıetin zertteýdiń metodologııalyq jaıy týraly» professor M.Bazarbaev baıandama jasaǵan bolatyn.
«Jıyrmasynshy jyldardaǵy ádebı aıtystar» haqynda baıandamany fılologııa ǵylymynyń kandıdaty ádebıetshi B.Dárimbetov jasady. Baıandamashy 1920-30 jyldar aralyǵyndaǵy kórkem ádebıet týraly aıtysqa keńinen toqtaldy. Munda Qoshke Kemeńgerulynyń sol aıtysqa erekshe úles qosqany basa aıtyldy.
Taǵdyr tálkegine erte ushyrap, ómirden qyrshyn ketken Qoshke Kemeńgerulynyń ǵumyrynyń uzyn-yrǵasy osylaı bolǵan desek te, onyń ekinshi ómiri óshpeıtin, ólmeıtin ádebıet salasynda. Onyń dramatýrgııasy týraly B.Qundaqbaev, S.Ordalıev, aýdarmasy jóninde S.Seıitov, áńgimesi jaıynda R.Rústembekova tanymdyq mazmunǵa baı eńbekter jazdy. Kóp sóz bolyp, kóp nazar aýdarylǵan salasy – ádebıet.
Jıyrmasynshy jyldary qoǵam ómiri kúrt ózgeristerge toly boldy. Bul ózgeristerden kórkem ádebıet salasy da qalys qala qoıǵan joq. Qyzý aıtys-tartys ıdeologııa maıdanynda erekshe kórinis tapty.
Qazaqstan topyraǵynda ádebıet máselesi 1922-23 jyldardan bastaý aldy. «Eńbekshi qazaq», «Qyzyl Qazaqstan», «Jańa ádebıet», «Aq jol», «Sholpan», «Temir qazyq», «Sana», «Lenınshil jas» sekildi gazet, jýrnaldarda ádebıet máselesi qyzý talqyǵa tústi. Osy talqylaý kezinde kórkem ádebıet tóńiregindegi shıelenisken aıtystarǵa qazaq ádebıetiniń belgili ókilderi belsene aralasty.
Ádebı aıtystar ádebı muraǵa da óz kózqarastaryn bildirmeı qoımady. «Ádebı muraǵa qalaı qaraý kerek, qazaq ádebıeti qaı baǵytta damý kerek, aqyn kim, ol kimnen úlgi alý kerek, qazaq ádebıetinde qansha baǵyt bar?» t.b. máseleler tóńireginde aıtystar týdy. Bul salada óz oılaryn ortaǵa salǵan Sábıt Muqanulynyń «Kórkem ádebıet týraly» («Eńbekshi qazaq», 14-15-qazan, 1926), «Qoshkege jaýap» («Eńbekshi qazaq», 1927, №23, 31-qańtar), «Kórkem ádebıet týraly qorytyndy pikirim» («Qyzyl Qazaqstan», 1 927, №1), «Árkim ózinshe oılaıdy» («Jańa ádebıet», 1928, №3-4), Qoshke Kemeńgerulynyń «Kórkem ádebıet týraly» («Eńbekshi qazaq», 1926, I, XII), «Sábıtpen aıtysty doǵardym» («Eńbekshi qazaq», 1927, №3), Ydyrys Mustambaıulynyń «Kórkem ádebıet týraly» («Qyzyl Qazaqstan», 1927, №2), «Syn men baspasóz týraly» («Eńbekshi qazaq», 19281), «Bizdiń talastarymyz» («Jańa ádebıet», 1928, №5-6), Sh.Toqjigitulynyń «Ádebıet máseleleri» («Qyzyl Qazaqstan», 1927, №3-4,) Ekeýdiń «Kórkem ádebıet týraly» «Eńbekshi qazaq», №8- 9, VIII, 1927), Smaǵul Sadýaqasulynyń «Ádebıet áńgimeleri» («Eńbekshi qazaq», 15-16, II, 1927.) t.b. maqalalaryn aıtys maqalanyń úlgilerine qosýǵa bolady. Bulardyń birazy maman ádebıetshiler bolsa, endi bireýleri ultyn súıgen, onyń tarıhyn jetik biletin, óresi bıik qoǵam qaıratkerleri edi.
Pikir saıystyń birden jandanyp, qýat alyp ketýine Sábıt Muqanovtyń 1926 jyly 14-15 qazanda «Eńbekshi qazaqta» jarııalanǵan «Kórkem ádebıet týraly» degen maqalasy sebep bolady. Sábıt Muqanuly maqalasynda taptyq ustanym turǵysynan kelip, proletarıat ádebıetin damytýdy usyndy. Oǵan joǵaryda atalǵan avtorlardyń barlyǵy derlik qarsy shyǵyp, pikir talastyrdy. Ásirese, Qoshke Kemeńgeruly Sábıttiń aıtqandaryn «Kórkem ádebıet týraly» («Eńbekshi qazaq» 1 jeltoqsan 1926) maqalasynda batyl synap, onymen ashyq aıtysqa tústi.
Sábıt óz maqalasynda Qazaqstanda keńes ókimeti ornaǵannan bergi alty jyl ishinde qazaq ádebıetinde eshteńe istelgen joq dep, úzildi-kesildi syn aıtady. Bulaı bolýǵa úsh túrli sebep bar dep, olardy sanamalap kersetedi.
Kórip otyrǵanymyzdaı, Qoshke Kemeńgeruly ulttyq ádebıettń poezııa, proza, dramatýrgııa janrlarynyń, kórkem aýdarma, ádebıettaný men ádebı synnyń kásibı deńgeıge kóterilýine qyrýar úles qosty.
Gúljahan Jumaberdiqyzy ORDA,
M.O.Áýezov atyndaǵy
Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor,
ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti,
fılologııa jáne álem tilderi fakýlteti, qazaq ádebıeti
jáne ádebıet teorııasy kafedrasynyń professory,
"Adyrna" ulttyq portaly
