«Abyroı zańyn» bilemiz be?

733

Qazaqtyń  jıynynda bir jaqsy sóz aıtylsa  ne «qazaq aıtypty»  ne  «Abaı aıtypty» dep bastalaryn bilsek te, búgingi aıtylar oı Serikbol Qondybaı esimdi arda azamattyń zertteýinen týyndap otyr.

Qazaqtyń abyroıyndaı bolǵan kókemiz jahandaný men jańarýdyń ortasynda  óz meninen jurdaı bolǵan qazaqqa abyroı zańyn jazyp bergendeı edi. Aldymen, abyroıdyń ne ekenin uǵynyp, anyqtama berip alaıyq.

Siz úshin abyroı degen ne? Kóptiń aldyndaǵy ar-uıat, mansap, bedel álde adamgershilik? Eger dál tapsam, áli de oılanyńyz der edim.

Abyroı sózi arab tilinen aýdarǵanda  «ab» - sý, «rýı» - bet degen eki sózinen birigip, «bettiń sýy», «ar-uıat» degen maǵynany bildiredi. Biraq «ab»  sózi arab emes, parsy tiline tán ekenin eskersek, bul mamandar tarapynan jiberilgen qatelik deıdi kókemiz.

Al túrki tilderindegi etımologııasyna toqtalsaq múldem eskerilmeı júrgen fılosofııalyq mánin uǵynýǵa bolady. Iaǵnı, sózdiń «abyr»  bólshegi «aınalý», «sheńber jasaý» degen maǵynany bildiredi. Al aınalý maǵynasynyń máni túrli ǵuryptardaǵy aınalý joralǵysyna kep tireledi.

Iaǵnı, sheńber sımvolızmi boıynsha (bastapqy núkte – abyroı, sheńber –ǵalam)  adam sheńberdi aınalý barysynda bastapqy núktege (kindik núkte)  jetkende  osy kindik núkteniń qýatyn, jasampazdyǵyn , dárejesin qaıtalaıdy-mys. Kindik núkte – abyroı sıpaty. Sheńber – ǵalamnyń kórinisi. Sheńbersiz kindik núkte bolady, al kindik núktesiz eshqandaı sheńber joq. Kindik núkte – abyroıdyń qaınary. Osy anyqtamany usynǵan ǵalym «aınalý joralǵysynyń»  ǵuryptyq úlgilerine mysal keltirip (jerleýdegi aınalý, úılený saltyndaǵy aınalý, áýlıe basynda aınalý, han saılaý barysynda aınalý, baqsylyq aınalý,kúntizbelik aınalý, kún jaılatýdaǵy aınalý jáne emdeý magııasyna qatysty aınalý) , barlyq joralǵydaǵy aınalýlar bir ortaq arhetıpti, «aınalýdy»  kórsetetin dáleldeıdi.

Máselen ,úılený ǵurpyndaǵy aınalý ıdeıasyna toqtalsaq, qalyńdyqty jigittiń eline jibermes buryn basynan qandaı da bir aspen aınaldyrý qyzdyń úıdegi qutyn ózimen alyp ketpeý úshin ne jaqsy bir nyshanyn úıge kóshirip alý maqsatyna negizdelgen bolý kerek.

Iaǵnı, qyz – úıdiń quty, abyroıy. Osy abyroıdan sybaǵa alyp qalý arqyly aınalý joralǵysy iske asady.

Joǵaryda atalǵan ǵuryptardyń bári de aınalý zańyna baǵynyp, o bastaǵy úlgini, etalondy qaıtalaýǵa negizdelgen.  Serikbol Qondybaıdyń uǵymyndaǵy abyroıly adam o bastaǵy kindik núktedegi úlgini ustanǵan adam, ıaǵnı, ata-babasynyń, sol etalonnyń júris-turys, minezin qaıtalap, sheńberdi tolyq aınalatyn adam. Túptep kelgende qazaqtyń abyroıy – ilki qazaqtyń etalonyn qaıtalaýda, sol úlgige qaıta aınalyp soǵyp, jańǵyrtýda.

Al bógde jurttyń (mysaly, Eýropanyń) abyroıy bógde úlgige qurylǵan. Ol úlgini qaıtalaý bizdi pushpaqqa shyǵarmaıdy. Sondyqtan qarapaıym halyqtan el prezıdentine deıin «abyroı zańyna» baǵynýy tıis. Qazaqtyń taıly-tuıaǵy qalmaı baǵynatyn, tehnıka ǵasyryna saı túzetilgen «Abyroı zańy» qashan jazylmaq?

Bizdiń qoǵamda qoldanylatyn abyroı mazmunnan góri formaǵa baǵynǵan, ishki ıdealdan góri syrtqy kóriniske súıengen.  Osy biz «azat eldiń abyroıy asqaq», « ...   júz jyldyǵy - qazaqtyń abyroıy», «qazaqtyń abyroıyn asqaqtatqan jeńis» dep basqa abyroıdy aıtyp júrgen joqpyz ba!? Ne ilki qazaqtan qalǵan abyroıdy joǵaltyp almadyq pa?

Bir sózdiń etımologııasyn tanyp , eldi synamaq maqsat emes. «Ala jipti attamaǵannyń abyroıy bıik» degen maqaldy «ejelgi baba jolymen , qazaq etalonymen júrgenniń abyroıy bıik» dep ózgertpekpiz. Al baba jolynyń túpki ıdeologııasy da aınalyp adamdyqqa ákeleri haq, tek qazaqqa tán minezden, qazaqqa tán úlgiden ajyramasaq degen nıet qana.

P.s.   Serikbol Qondybaıdyń sózimen aıaqtasaq: «Abyroı zańy túgili, óziniń ana tilinen maqurym qalǵan, til bilgenniń ózinde de "abyroı" degenniń ne ekendiginen habarsyz, sonyń saldarynan basqanyń ádet-ǵurpyna, basqanyń júrip-turý kodeksine den qoıyp júrgen "jańa qazaq atqaminerlerinen" birdeńe kútý, birdeme dámetýdiń ózi jónsiz bolar edi. Biz osyndaı ilki úlgini — "Abyroı zańyn" rekonstrýkııalaýdyń, ony jańa zamanǵa saı beıimdeýdiń qajettiligin eske salamyz».

Dına Bókebaı,

Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń

 fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń

3-kýrs stýde

Pikirler
Redakııa tańdaýy