Maǵjandy ustatqan Sábıt Muqanov pa?

1957 jyly Sákender aqtal­ǵanda, halyq arasyna «Sákendi ustatqan – Sábıt» degen de sybyr sóz shyǵarǵan. Ol – qasaqana pen­delikpen aıtylǵan sóz edi. Bóten emes, qolynda qalamy: jazam dese jaza alatyn, aıtam dese betine basyp aıta alatyn shyǵarmashylyqta «aýy­ly aralas, qoıy qoralas» qalam­ger. Biraq Sábeńe betpe-bet aıta da almady, jaza da almady. Sebebi «japtym jala, jaqtym kúıe» azamattyq aryna syn edi. Onyń ústine Sábeńniń tazalyǵyn biletin Sákenniń jary Gúlbaram táteıden bastap, «áı» dep qaǵyp tastaıtyndardyń tórt kózi túgel bolatyn. Al Alash azamattary aqtalǵan tusta aldymen Sákenge, sosyn Sábıt Muqanovqa qaıta soqtyǵa bastady. Qashanda arhıv aqtarmaı, tergeý isiniń protoko­lyn óz kózimen kórmeı, jan-jaq­ty zerttemeı pikir aıtpaıtyn Tur­sekeń-Tursynbek Kákishev Sáken­niń de, Sábıt Muqanovtyń da Alash qaıratkerleriniń aldynda azamattyq arynyń tazalyǵyn jan-jaqty dáleldedi.

Al sońǵy kezderi jelige je­limdeı jabysqandar arasynda bir zııandy ádet paıda boldy. Ol – kitap oqymaý, gazet, jýrnal qaramaý, júıeli sózge qulaq as­paý. Bunyń ǵalym men zalymnyń ara- jigin ajyrata almaıtyn máńgúrt­tikke soqtyratynyn ómir ózi kór­setip otyr. Osyndaı keleńsiz qu­by­lysqa alańdaǵan Elbasy: kitap oqyǵannyń ozatynyn, temirge tel­mirgenniń tozatynyn eskertti. Ata­ly sózge qulaq asqandar da bar, júre tyńdaǵandar da bar. Sonyń nátıjesi ǵalamtor jelisindegi jeldeı esken jel sózder. Orynsyz aıtylǵan ońdy-soldy pikirler. Al Sábıt Muqanovtyń atyna aıtylyp júrgen qate pikirlerdiń beleń alǵany sondaı, jaýapsyz jasamys ta, ataq qýǵan «ǵalym» da, aýzynan shyqqan ár sózi satýly bıznesmen de, tipti klassık jazýshy da oılan­bastan Sábeńniń shalǵaıyna «jar­masýda». Osylardyń bireýiniń qolynda dáleldeıtin qujat bolsa káni?!

Sáken men Sábeńe qatysty máse­lede kim bolsa da Tursynbek Káki­shevtiń qazylyǵyna júgi­neri haq. Sebebi Tursekeń – KGB­ arhı­vine túsken sanaýly ǵana­ ǵalymnyń biri. Sáken men Sábeńdi zerttegende ekeýiniń de Alash azamatta­ry aldynda ar tazalyǵyna kózi áb­den jetken. Sondyqtan ekeýiniń de sózin sóıledi. Daýsy jetetin jer­ge jar salyp aıtty, qalamy qoly­nan túskenshe: «Sáken, Sábıt – Alash qaıratkerleriniń soty­na aralasyp, kýálik bergen jandar emes. Sondyqtan jazyq­syzdy jazǵyryp, obaldaryn kóter­meńder, dańǵaza, daýryqpa kósemsigen bil­girler, mańǵazdanǵan «mar­qas­qalar!» dep jazyp ketti.

Sondyqtan Sábıt Muqanov – erikkenniń ermegi de emes, kim kóringenniń qoljaýlyǵy da emes. Sá­beńe «min» taqqysy kelgen adam eń aldymen, ultqa ádebı, mádenı, ǵylymı mura jasap, Sábıt Mu­qanovpen terezesin teńestirip alsyn. Bul – bir. Ekinshiden, jala jappastan buryn «men Sábıt Muqanovty aıyptaýǵa quqym bar ma? Dálelim qaıda?» degen suraqty «sheshender» ózine-ózi qoıýy kerek. Óki­nishke qaraı, Sábıt Muqanovqa kelgende orystardyń qarapaıym sýbardınaııasynan attaǵandy bylaı qoıǵanda, musylmandyq ımanymyzdyń ózin ysyra salatynymyz kúná emes pe? Osyndaıda eńbegi esh, tuzy sor qaıran Sábeń demeske amalyń joq...

Sońǵy kezderi ǵalamtor jeli­sinde Samat Qudaıbergenniń oqýynda Erbolat Qýatbektiń av­tor­­lyǵymen «Sábıt satqyn bolyp shyqty», «Maǵjandy atqyzyp tas­tady» degen dabyra sharlap júr. Sábıt Muqanovtaı qazaq ádebıet­taný ǵylymynda óziniń adal eńbek, mol murasymen ornyqqan uly tulǵanyń shalǵaıy turmaq, balaǵyna jarmasý úshin bul jigitterge qunsyz sózben emes, qundy qujattarmen qarýlanǵan jón bolǵan bolar edi... Mátindi tistenip oqyǵandaǵy salmaǵy «qor­ǵasyndaı» aýyr kóringenmen, bar bolǵany bir ǵana suhbattyń áseri­men jazylǵan tekstiń dáleli, balapannyń «qaýyrsynyndaı» ǵana. Jelpildetip jelige júkteı salýynyń da sebebi sonda bolsa kerek. Onyń aıtýynsha: «Óte bilimdi ǵalymnyń biraz nársege qoıǵan núktesin» júrdim-bardym aıta salmaı, elimizdiń bas basylymy – «Egemen Qazaqstan» gazetinde nege jarııalamaǵan? Ne bol­masa, qazaq ádebıetiniń kór­nek­ti tulǵalary týraly oı qoz­ǵaǵan eken, «Qazaq ádebıeti» gaze­tine nege jarııalamasqa? Súbeli jańalyqtarmen oqyrmandaryn qulaqtandyrýǵa joǵaryda atalǵan merzimdi basylymdardyń qaı-qaısysy da quqyly ǵoı.

Avtor ózine «tańsyq jańa­lyq­ty» jarııalaýda eki qatelik jibergen. Birinshisi, oqyrmandar arasynda Sábeńdi bizden de jaqsy biletin, tipti jaqsy kóretin zerdeli zııalylar, zerek zamandastar, bilimdi baýyrlar basym ekenin eskermegen. Ekinshi, aıdyń-kún­niń amanynda aınalasynyń bári­nen jaý izdep júretin ǵalymǵa, sanasynda sáýlesi bar adam seziktene qaraý kerek emes pe? Ǵylymı dále­li óte álsiz suhbatqa «tam­sanǵany» Erbolattyń da ǵylymnyń ishki, syrt­qy zańdylyqtarynan habar­syzdyǵyn ańǵartady. Soǵan qara­ǵanda joǵary bilimdi Qazaq­stan­nyń jetekshi oqý oryndarynda almaǵan-aý... Mátindi oqyǵan Samat Qudaıbergen de, ony jazǵan Erbolat Qýatbek te qatelikke, jaı qatelik emes tarıhı qatelikke urynǵan. Jelidegi jel sózdiń «Bilgen durys» degeni durys bolar edi, eger aıtqandary qate bolmaı, durys bolsa.

Endi mátindegi Sábıt Mu­qa­nov­qa qatysty aıtylǵan tarıhı fak­tilerge toqtalaıyq.

1. Adamzat tarıhynda domalaq aryz degen bar. Bolǵan. Bolatyn da shyǵar. Repressııa tusynda domalaq aryz jazǵandardyń qatarynda Sábıt Muqanov joq. Senbeseńiz, izdep kórińiz. Al aryz jazdyń ba, ol – domalaq aryz ba, joq basqa aryz ba, aryzdyń aty – aryz. Is tir­kelgennen bastap aryzdanýshy da jaýapty. Tergeýshilerdiń nátı­jeli jumysy ustalýshy men sat­qynnyń bettestirilýimen dá­lel­denedi. Bul – bir. Ekinshiden, aryz­danýshynyń aty-jóni tergeý protokolynda taıǵa tańba bas­qan­daı mindetti túrde jazylady, aryzy nómirlenip tigiledi, qo­ly qoıylady. Sábıt Muqanov re­p­ressııaǵa ushyraǵandardyń esh­qaısysymen bettestirilmegen. Tipti shaqyrylmaǵan. Tergeý protokoldarynan Sábıt Muqanovtyń aty-jónin «sham alyp izdegender» bolǵan. Tappady. Joq.
2. Sábeńniń kezinde ChON otrıadynda bolyp, qara bórik atanǵany ras. Ony ózgeden buryn Sábeńniń ózi aıtqan, jazǵan. Sábeńniń Kók­shetaýǵa baryp revkomdy uıymdas­tyrýǵa qatysqany bolmasa, Sábeń sýyq qarýdy adam turmaq ańǵa da kezemegen.

Sábıt Muqanov KGB qyzmet­keri bolmaǵan. Sábeńniń ashyq­aýyz, kópshil minezi KGB talaptaryna keshe de, búgin de, erteń de saı emes.

3. Árıne Maǵjan aqtalmaı jatyp qoljazbasyn Oljas Súleı­menov pen Murat Áýezov bastyryp, jasyryn taratypty degeni estir qulaqqa óte jaǵymdy. Biraq bul ókinishke qaraı olaı emes. Al shyndyǵynda Zylıha apaıdyń Maǵjannyń qoljazbalaryn óz qoly­men bergen, sengen adamy Oljas Súleımenov te emes, Murat Áýezov te emes. Ol – qazaq­tyń satırık-jazýshysy Ǵabbas Qaby­shev. Zylıha apaıdyń al­ǵash­qy jospary – bir danasyn Al­matydaǵy memlekettik arhıvke, ekinshi danasyn sol kezdegi Pýshkın atyndaǵy kitaphanaǵa (búgingi Ulttyq kitaphananyń sırek qoryna – K.A.) tapsyrý bol­ǵanmen, tórt danasyn bastyryp, túptetip ákelgen kezde apaı burynǵy josparyn ózgertipti. Bi­rinshi danasy ózine, ekinshi danasyn Qabyshevke, úshinshi danasyn Oljas Súleımenovke, tórtinshi danasyn Ánýar Álimjanovqa Ǵabbas Qabyshev óz qolymen aparyp bergen. Ánýar Álimjanov áli aqtalmaǵan aqynnyń shyǵarmalar jınaǵynyń ózine tıesili danasyn: «muraǵattan habaryń bar ǵoı» dep jazýshy Amantaı Sataevqa beripti.

Al Oljas Súleımenovke tıe­sili danasyn Jazýshylar odaǵynyń jertólesinde kóp kitappen birge ortada úıilip jat­qan jerinen kóterip alyp, ne jylaryn, ne kúlerin bil­meı dal bolǵan Ǵabańnan aqyn Sabyr­han Asanov qoıarda-qoımaı surap alypty. Soǵan qaraǵanda, syrt kózge arys­tandaı aıbatty kóringenmen, «batyrǵa da jan kerektiń» kebin kıdi me, álde tildi bilmestiń... keri keldi me? Qalaı bolǵanda da mashınkamen terilgen Maǵjannyń shyǵarmalaryn Oljas aqyn baýy­ryna basa qoımaǵan. Alash azamattary aqtalǵan boıda Maǵjan Jumabaevtyń jazǵan-syzǵandary baspadan shyǵarýǵa saqadaı saı daıyn turǵan. Ol – baspa úshin úlken olja. Maǵjan Ju­mabaevtyń shyǵarmalar jınaǵyn Ábdilda Tájibaevtyń alǵysózimen basyp shyǵarǵan «Jazýshy» bas­pasy Zylıha apaıdyń:«Kitapqa qurastyrýshy Ǵabbas Qabyshev» dep basyńdar», dep qadap aıtqan ótinishin eskermegeni, árıne óki­nishti. Ol jóninde kitap shyǵyp ketkennen keıin Zylıha apaı Ǵabbas Qabyshevke qysyla da qynjyla baıandapty.

Al Murat Áýezovtiń qatysyna kele­tin bolsaq, sol kezde Jazýshy­lar odaǵynyń janyndaǵy Lıt­fond­ty basqaryp otyrǵan Ǵabbas Qabyshev máshenkeletý barysynda qarjylaı qıyndyq týǵanda Murat Áýezovti shaqyryp alady da, Lıtfondtyń jetim-jesir­ler­ge beretin qarjylaı kómegine óti­nish jazdyryp alyp, ózi burysh­tama­syn qoıyp, aqysyn Murattyń kó­zin­she másheńkelep daıyndaǵan kisige qolma-qol beredi. Eger Mu­rat Áýe­zovti Maǵjannyń shyǵar­ma­­laryna aralasty deıtin bolsa, ol tek osy ǵana. Bul da az kó­mek emes. Biraq bul jerde «Jas tul­par­­­dy» kiristirýdiń esh qısyny joq.

4.Orynbordaǵy qazaq jas­­t­a­rynyń Ortalyq klýby Maǵjanǵa «ádebı sot» jasaǵanda, S.Mu­qa­novtyń qoǵamdyq aıyptaýshy bol­ǵany ras. Bul jerde Muqanovty aıyptamas buryn, Orynbordyń Máskeý aldyndaǵy qaýqaryn eskerý kerek. Máskeý Orynbordyń qas-qabaǵyna qarady ma, álde kerisinshe me? Maǵjanǵa baılanysty dóreki soıologııalyq synnyń shoqparyn birinshi bolyp kóterip, jastarǵa, onyń ishinde
S.Muqanov ta bar, jol bastaǵan kim?

Ádebıetke keshe kelgen Sábıt Mu­qanov pa, joq Máskeýdegi Kún­shyǵys halyqtarynyń kommýnıstik ýnıversıtetindegi qazaq-qyrǵyz stýdent jastary aldynda Maǵjan týraly arnaıy baıandama jasaǵan Názir Tórequlov pa?! Sábıt Mu­qanovty kinálamastan buryn, sol kezdegi Sábeńniń saıası saýatyn da eskerý kerek. Sábıt Muqanovqa je­ńildik jasaý maqsatynda emes, ol – qazaq ádebıetiniń ǵana emes, qazaq halqynyń ósip-órkendeý jolyndaǵy eskermeýge bolmaıtyn bir tarıhı kezeńi. Onyń ústine HH ǵasyrdyń 20-jyldaryndaǵy jazba synnyń professıonaldyqqa bet burǵany bolmasa, «súrinip, qabynyp» turǵan kezi. Mundaı ósý jolynan eýropalyq damyǵan el­der de ótken. Bul – tabıǵı qu­bylys. Maǵjanǵa kim syn aıtpady? «Aqyryn sóılep, anyq basý kerek» ekenin meńgergen Muhtar Áýezovtiń ózi, «Abaıdan keıin Maǵjandy súıemin» degen oıyn 1929 jyly syn mádenıeti ósken kezde aıtty. Odan keıin Qazan tóńkerisiniń 40 jyldyǵyna jasaǵan baıandamasynda  Maǵjanǵa qarata aıtqan zildi syny tarıhı qujatta saırap tur. Saıasatqa baılaýly qoǵamǵa kim, qaı kezde qarsy turypty?

Jelidegi jel sózdiń «aıqaı­laǵan» taqyryby alǵash estigen ańǵal eldi eleń etkizgenmen, ásire­se «Maǵjandy atqyzyp tastady», «Maǵjannyń ustalýyndaǵy Sábıt­tiń róli úlken», «Sábıt Muqanov KGB qyzmetkeri» bol­ǵan degendi ǵylym­nyń sońǵy jańa­lyqtarynan habardar adamnyń aıtýy múmkin emes. Alash azamat­tary aqtalǵan boıda «kim ustat­ty, kim atty» degen suraqtyń bol­ǵany zańdy qubylys bolatyn. Ol suraqqa zertteý obek­tisine óte jaýapkershilikpen qara­ǵan zertteýshiler jaýapty sol kezde-aq tapqan. HH ǵasyrda ǵy­lymı ataǵyn alǵan ǵalym HHI ǵasyrda da áli sol suraqtyń tóńi­reginen uzaı almasa, onda ózinen basqa eshkimdi oqymaıtyn bolyp tur ǵoı. Eń bolmaǵanda ózine qarata aıtylǵan eskertýlerge qu­laq assa, ónbeıtin tirlikke aldan­baǵan bolar edi. Tursynbek Káki­shev maǵjantanýshynyń «Maǵ­jan tósekte jatyp, orys kitap­tarynan aýdaryp jazyp jata­tyn» degen sóziniń ózi-aq Maǵjan poezııasyndaǵy órtteı qaýlaǵan ósekke des bermeı me?! (B.Qanarbaeva. Jyrymen jurtyn oıat­qan // Ana til. 1998, 87-b.) degenin qalaı túsinerin bilmeı, dal bol­ǵanyn aıtqan. Sebebi derekterdi shatastyryp berý mashyǵy taǵy da oryn alǵan dep keııtin tustary jıi kezdesedi. «Tap osy arada Sá­bıt poezııa týraly emes, kóne grek, rım tarıhtary jóninde aıtyp otyr. Durysy: «Bul sabaqtardyń qazaq­sha konspektilerin jazǵanda men Maǵjannyń hatshysy sııaqty bolyp aldym: keshki ýaqyttarda ol meni óz komnatasyna shaqyryp alady da, dıvanǵa qısaıyp jatyp, oryssha kitaptaǵy teksti maǵan qazaqsha dıktovat etedi. Men onyń aıtqandaryn arab áripterimen jazyp otyramyn» (Muqanov S.Tańdamaly shyǵar­malar. 10 tom, 1976. ‒ 91-b.) degen­di poezııa jańa­lyqtaryn aıtý úshin paıdalaný jáne ony Sábeń abyroıyna kirbiń túsirý úshin keltirý qan­shalyqty qajet edi?» dep kórsetken Tursekeń.

Bizdiń kózimizdiń jetkeni Baqyt­kamal Qanarbaevanyń «Dıdar» gaze­tine bergen suhbatynyń Sábıt Mu­qanovqa qatysty faktileriniń toqsan toǵyz paıyzy qate. Onyń sebebi de belgili. Al onyń ótirik-rasyn ajyrata almaǵan redakııa pozıııasyn túsiný qıyn.

Sábıt Muqanovqa esh dereksiz jala japqannyń endi bireýi – Eldos Toqtarbaı. Eldostyń uzyn-sonar ataǵyna senetin bolsaq, dá­lel­di qujatyn «Jetisý» tele­arnasyndaǵy suhbatta kórsetýge múmkindigi boldy. Biraq Eldostyń «meni» jaýapkershilikti ózine kóp alǵyzady... Bul balany 2015 jyl­dan tanımyn. Áje baýyrynda meıirimine shomylyp ósken Eldostyń sózdik qory baı, oıyn júıe­li jetkizedi. 2015 jyly Tursekeńmen tanysýdyń ózin qalaı uıymdastyrǵanyn Eldos umyta qoımaǵan bolar... Sol joly aıy ońynan týar ma edi, «Túrmede jazylǵan shyǵarmalardy» zerttep júrmin dep, tyń taqyryptyń ushyn shyǵarmaǵanda. Sýdyraǵan sózge sene qoımaıtyn Tursekeńdi Eldostyń ózinen góri taqyryby qyzyqtyrǵanyn ózi de ańǵardy ǵoı dep oılaımyn. Al Sábeńe baılanysty taptym degen arhıv dokýmentin eń bolmaǵanda kóshirmesin kórsetýge ne aı­qaılatyp turyp osy kezge deıin maqala turmaq, ki­tap jazatyn ýaqyt ótti. Ýádesin ber­se de qashqaqtap júrgenine tańǵala­myn. Qazirgi hat-habardy tehnıka tezdetip turǵan zamanda ótirik bolmasa qolyndaǵy alaqandaı ǵana qaǵazdyń kóshirmesin jibere salý sóz bolyp pa? «Bolam degen balanyń belin býý kerek» ekenin bilmeıdi emespin, biraq ýáde – Qudaıdyń aty. Kúni úshin kúńeıdiń sózin aıtý bolashaqtan úmiti bar azamatqa jarasa ma?

«Sábıt satqyn» degen qa­te pikir­di oılanbastan aıta sal­ǵannyń taǵy bireýi – Nursıla Ah­metbek. Bul azamattyń retsiz sózin elemeýge de bolar edi. Biraq aqsha jasaý­dyń qyr-syryn bilý HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq ıntel­lıgenııasynyń qıýy qyryq qat­par azamattyq qarym-qatynasyn biledi degen sóz emes... Ahmetbek Nur­sılanyń otyz tisten shyqqan sózdiń otyz rýly elge taraıtynyn bir qazaqtaı-aq túsinetininen ne paıda? Úlken aýdıtorııa aldynda alys-jaqyn sheteldegi mıl­lıondaǵan qazaqtar da kóretin Iýtýb jelisinde bıyl týǵanyna 120 jyl bolǵan Sábeńniń saqa­lyna jarmassa. Qazaqtyń etno­grafııalyq mádenıetin móldiretip jazyp bergen Sábıt Muqanovty «Qalaýlymǵa» qosaqtap soǵatyn­daı qandaı baılanys tapty? Jigit aǵasy bolýǵa jarap qalǵan azamattyń anyǵyn bilmeı aıtýǵa bolmaıtyn jaıdy adam qarasy kóp jınalǵan jerde retsiz aıta salýyna ıtermelegen neniń býy?

Sábeńniń adaldyǵyn múıizi qara­ǵaıdaı ǵalymdar qansha dálel­dese de, memlekettik tele­arnalardyń birinde Sábıt Muqa­novtyń kózin kórgen, dramatýrg-jazýshy Dýlat Isabekovtiń ózi Maǵjannyń aty­lý úkimin OGPÝ Sábıt Muqanovpen aqyl­dasqandaı, she­shimdi Sá­beń shy­ǵarǵandaı sóz aıtty. Son­da klas­sık jazýshy da jel sóz­diń jeteginde ketkeni me? Atala­rymyzdyń «úı ózimdiki deme, úı syrtynda kisi bar» degenin esker­meıtinimiz talaı jerde opyq jegizip-aq keledi. Sonda da sony eskere bermeıtinimiz ókinishti. Ol qatelikti qolma-qol jóndeı qoıatyn, ne «jýyp-shaıa» salatyn jýrnalısterdiń de áýselesi kórinip tur...

Jazýshy-dramatýrg aıt­qan fak­ti men Sábeńniń ómirbaıa­nyn­daǵy hro­nologııa tipti de sáıkes kelmeı­di. Qarańyz.

Maǵjan 1937 jyly 25 naý­ryzda Almatyǵa jetti. Sáýir-mamyr aılarynda Jazýshylar odaǵyn basqaryp otyrǵan Sábeń, Almatyǵa Maǵjannyń kelýimen baılanysty gý-gý áńgime shyǵa bastaǵanda, eńbek demalysyn alyp, «Jumbaq jalaýdy» jazýǵa Máskeýge tartyp otyrady. Maý­sym­daǵy áńgime shilde aıynda merzimdi basylymdarǵa aýy­syp, Sábeńniń sońyna «sham» alyp tústi. Sáken men Sábıt Maǵ­janǵa kómektesti, qarjylaı qaras­ty dep. Sodan seskengen Sábeń qyrkúıekke deıin Máskeýde boı tasalaı turdy.

1937 jyldyń qyrkúıek aıy­nyń jetisinde Almatydaǵy aqyn-jazýshylardyń qalalyq jınalysy ótip, Máskeýden Sábıt Muqa­novtyń tez oralyp, talqyǵa túsýin talap etken qaýly aldy. Osydan keıin Sábıt Muqanovty Frýnze aýdandyq partııa komıtetiniń bıýrosy «Mýkanov, kak aktıvnyı chlen kontrrevolıýıonyı naıonalıstıcheskoı grýppırovke, kak posobnık naroda ı kak nerazorýjıvshıısıa býrjýaz­nyı naıonalıst» dep partııa qatarynan shyǵardy. «Mýkanov byl tesno svıazan s Seıfýllınym, Dosmýhamedovym Asylbekovym, Aısarınym, Valı­ah­metovym ı Djýmabaevym, nyne razo­bla­chennymı vragamı naroda» dep­ Jazýshylar odaǵynyń tó­r­­­­­a­ǵa­­lyǵynan da aldy.

Sábıt Muqanov Qazaqstan Jazý­shylar odaǵyn 1936-1937 jáne 1943-1951 jyldar araly­ǵynda eki ret basqarǵan. Ekinshi ret basqarǵanynda Maǵjan joq. Al Sábeń birinshi ret basqarǵanynda Maǵjanǵa kómek qolyn sozyp úlgerdi. Onyń esesine Sábıt Muqanov óziniń jaǵdaıyn aýyrlatyp aldy.

Maǵjan Jumabaev ustalmaı turyp Sábıt Muqanovtyń ózi qýdalandy. Al Maǵjan Jumabaev 1938 jyldyń 30 jeltoqsanynda ustaldy. Ol kezde OGPÝ turmaq qarapaıym qazaqtyń ózi astynda taǵy, qolynda móri joq, qýǵyn­dalyp júrgen Sábıt Mu­qanovtan «Maǵjandy ne isteıik?» dep aqyl suramaq túgil, sálem de bermeıtin kezi. Osy dańǵaza belgili bir shaǵyn toptyń ǵana jyrtysyn jyrtqanmen, tarıhı qujat bárin óz ornyna qoıady.

Temirge telmirgen HHI ǵasyr­da Qazaqtyń qasıetti qundy­lyqtaryn arzan ázilge, qasań qaljyńǵa jyǵyp berip bııazy minezimizdi betten alyp, tóske órleıtin daraqylyqqa aýystyryp aldyq. Eń ókinishtisi, ata salttan attap, arýaqtardyń rýhymen jónsiz alysýdamyz. Kez kelgen ulttyń aıbyny men aıbary ‒ Ulyǵy men Ulysy emes pe?! Sábıt Muqanovtyń rýhynan keshirim suraıtyn kún áldeqashan kelgen. Qazaqtyń tarıhyn árbirimiz Sábeńdeı bilsek, qazaqtyń shejiresin Sábeńdeı zerdelesek, peıilimiz Sábeńniń kóńilindeı keń bolsa, júregimiz Sábeńniń júregindeı aq bolsa, Qazaqty ishten daý, syrttan jaý almas edi! Bıyl 120 jasqa kelgen Sábeńniń qazaq elinde eńsesi bıik, júzi jarqyn sanaly da, salıqaly jastar kóp bolǵaı!

Kúlásh AHMETOVA,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory.

Egemen Qazaqstan