Seniń qalaýyńnyń bári qorqynyshtyń astarynda

1003

Tańerteń oıandyń, oıatqyshty qosý úshin ary aýnadyń. Keshegiden aıyrmasy joq búginiń bastaldy. Tańǵy as ta týra keshegideı. Bir shynyaıaq kofeni jańa dámhanadan aýyz tısem deısiń... A, joq jańa dámhananyń keregi joq. Eski dámhana bola bersin. Sosyn jumysqa barasyń. Neshe jyldan beri bir nárseni qaıtalaı beretin qubylys.

Keshke sharshap kep, dıvanǵa jantaıa ketesiń. Jaqsy kóretin shoýdy kóresiń. Sosyn uıyqtap ketesiń. Týra osylaı bir apta boıy. Búgin juma. Ýh, demalys bastaldy. Sol baıaǵy barǵa baryp, burynnan biletin adamdarmen ýaqyt ótkizesiń. Jeksenbiniń jetip kelgenin baıqamaı qalasyń. Ómir qaıtadan qaıtalanady.

Ne degen ótpeıtin ýaqyt. Kúıbeń tirlik. Ómirimde esh ózgeris joq. Ýaqyt toqtap qalǵandaı. Sońǵy ret qashan jumysta jetistikke jetip edińiz? Júrek alyp-ushyp, men birdeńe tyndyrdym dep qýandy? Jańa nárse jasap, shattanǵan sátti bastan keshkenińizge kóp boldy ma?

Bala kúnimde bir tústi qaıtalap kóre beretinmin. Túrmege túsip qappyn. Onda ómirimniń sońyna deıin nómirlengen belgi soǵady ekenmin. Túrli áripter men ıfrlardan qurastyramyn. Eger qatelik jasasam, bárin basynan bastaýym kerek. Maqsat joq. Múmkindik joq. Kúıbeń tirlik. Osyndaı tús.

Oıana ketsem, shylqyldap terlep jatatynmyn. Anamdy oıatyp, jaman tús kórdim dep aıtýshy em. Ol maǵan esinen aýysqan adamǵa qaraǵandaı qaraıtyn. Bul tús meni nege sonsha shoshytatynyn aıtyp túsindire almaýshy em.

Ol kezdegi qorqynyshtyń sebebin túsinbegen de shyǵarmyn. Biraz jyl alǵa jyljyp keteıin. Birde jumystyń kúıbeńimen osyndaı qaıtalana beretin ómir jolyna tústim. Jumys, úı. Jalǵasa beretin aptalar. Demalystar. Jumysym unamady emes, unaıtyn. Men mýzykalyq baıqaýlar men sharalar ındýstrııasynda jumys istep júrdim. Sonda da ómirim qobaljýsyz, shattyqsyz ótip jatty. Kúnde bir kórinis qaıtala beretindeı.

«Mynandaı ishpystyrarlyq ómir qashan bitedi?» dep oılap júrdim. Men maqsatsyz ómir súrip jatyr em. Álgi túsimdegi jaǵdaı shyndyqqa aınalǵan kez.

Sony túsingen sátte, jumystan óz erkimmen shyǵyp, Ońtústik-Shyǵys Azııaǵa bılet satyp aldym. Osy saıahatta kóptegen ómirlik jaǵdaıattarddy bastan keshtim. Sonyń biri ómirdi túsinýime kómektesti.

Jaıly ómir – meniń rýhanı ósýime kedergi keltirgen eken. Baqytty bolýyma múmkindik bermepti.

Adamnyń táni jaılylyqty qatty qalaıtynyn uqtym. Bul rýhanı izdenistiń jolyn jabatyn jaıt eken. Jaılylyqtan shyǵý bastapqyda jaısyzdyqty sezindiredi. Alaıda onyń qundylyǵy sol jaısyzdyqtan myń márte artyq. Sebebi, kelesi jaǵyn kórý qıyn.

Jaılylyqtan shyǵý ár adamda árkelki desek te, meıli ol jumystan shyǵý, basqa elge saıahat, sóılesýge uıalatyn aqyldy adammen suqbat bolsyn, sol adamdy ózgertetin qubylys. Jaıly jerden shyǵý óte mańyzdy qadam.

Adamnyń damýy jaıly ortanyń syrtynda, ol mindetti túrde sátsizdiktermen baılanysty. «Bárimiz de sátsizdikke ushyraımyz, aramyzdaǵy eń myqtylar jeńilistiń dámin tatyp kórgender ekeni anyq» deıdi Djeıms Metıý Barrı.

Basynan bastaıyn. Adamdar kúres pen jaısyzdyq rýhanı ósýdiń baspaldaǵy ekenin umytyp barady. Eske túsirshi: bala kezde ár kún bir erlikke shaqyratyn; ár kún saıyn jańa birdeńe biletinsiń. Ata-anań ár nársege jumsaıtyn, jasatqyzatyn. Qorqatyn, qalamaıtyndy istetkizetin. Sony durys isteseń de, jerine jetkize almasań da, sen jetilip, ósetinsiń.

Ýaqyty kelgende ata-anamyz bizdi jumsaǵandy doǵarady. Sen basyńmen jaıly ortaǵa súńgısiń. Turaqtylyq qajet dersiń. Moınyńa júktegen mindettiń bári ómirińdi birsaryndy etedi. Turaqtylyqqa boı úıretken adam batyldyǵynan aıyryla beredi. Olar jaıly ortadan tys artyq qadam jasaýǵa qorqady.

Túpsanamyzda «bilim alýdy» tek balalyqpen baılanystyryp qoıamyz. Kúlkili ǵoı. Bilim qýý eshqashan tolastamaıdy. Óskisi kelgen adam árdaıym múmkindik tabady. Oǵan adamnyń jasy, jaǵdaıy áser etpeıdi.

Qazirgi adamdar jańa nárseni jasap kórýge qorqady. Sátsiz shyqsa, qaıtem deıdi. Sátsizdik – bári bitti degen sóz emes. Ol bári endi bastaldy degendi bildiredi.

Adam qatelik jasaı júrip úırenedi. Keıde sátsizdiktiń paıdasy sáttilikten artyq. Nar táýekelge bel býmaǵan qur alaqan qalady.

Bastaǵan isiń paıda kletirse de, keltirmese de – bul tájirıbe adamǵa bir saty ilgerileýge kómektesedi. Túk bitirmegennen jaqsy ǵoı.

Jattyǵýdan keıin aıaq-qolyńnyń saldyrap aýyrǵany bolsyn, jumysty júrgizý úshin túnimen uıyqtamaǵan sátter, aldaǵy belgisizdik aldyndaǵy úreı, sátsizdikke ushyrap qalam-aý degen qorqynysh – báriniń aıtpaǵy, janyń aýyrmasa, ósý joq, nátıje joq. Ne ósesiń, damısyń, sol arqyly jetistikke jetesiń, qatelik jasaısyń, qulaısyń, qaıta turasyń. Ne sol turǵan jerińde tura beresiń.

2. Mańyzdy áýestikterge jol ashasyń

Buryn bilmegen dúnıelerge den qoıý adamdy damytady. Jańa áýestikti adam ómirge degen qushtarlyqty qaıta seziný úshin úırenedi. Biraq kóp adam jańany jasap kórýge qorqady. Qaıdan ne izderin bilmeıdi. Kúndelikti kúıbeńnen asa almaı ómirin ótkize beredi. Sol jańa onyń ómirine ózdiginen kele salatyndaı úmittenedi.

Úmitti óshirgim kelmeıdi, biraq ol jańa seni ózi izdep kelmeıtinin aıtqym keledi. Sol úshin jaıly ortadan shyǵý kerek. Aspannan syı túspeıdi. Shyndap izdeseń, buryn oıyń túgili tanazaryńa kirmegen nárselerdi tabasyń. Azııaǵa attanǵanymda maqala jazǵym keletinin túsindim. Kóńilim soqty. Burynnan beri mazalaǵan kóńil kúıimdi aq paraqqa tóktim. Ol kezde ómirge qushtarlyq oıatatyn áýestigimdi tapqanymdy bilmegen em.

Maqalany birinen soń birin jazyp, oıymdy ortaǵa salyp otyrdym. Jol-jónekeı neshe túrli sýretterdi kóbirek túsirip, maqalamdy óńdep otyrdym. Keıin munyń bári saıahattarym týraly beıne baıan jasaýǵa paıdasyn tıgizdi. Men buryn oılap bilmegen tórt nárseni úırendim. Osynyń bári maǵan unaıdy dep kútpep em. Jaıly ortadan shyǵa salyp jańa áýestikterimdi taptym. Jaı kútý eshteńege jetkizbeıdi. Jaıly ortadan shyqsań, bitti, ómir ózgerip kete salatynyn kóresiń.

3. Burynǵydan aqyldy, ashyq-jarqyn, túsinigi mol bolyp, danalyq jolyna túsesiń

Ómirde erekshe adamdar óte kóp. Alaıda kúıbeń tirlik keshken adam ózine uqsas adamdarǵa tartyla bermek. Bulaı bolý adamdy shekteýlerge baılap qoıady. Adamdar arasyndaǵy ózgeshelikterdi baıqaýdy doǵaramyz.

Eger aınalańda seniń ómirlik kózqarasyńdy bólisetin adamdar tola bolsa, endeshe tek bir pikirmen ómir súrýge beıimdelip ketesiń. Eldiń bári osylaı oılaıdy eken dep qalasyń.

Jaıly ortadan shyqqan soń erekshelikterdi túsinýge, ár tarapta oılanýǵa beıimdelesiń. Túsiniksiz pikirlerdi qabyldap úırenesiń. Basynda bir túrli jaısyz bolady. Biraq kelesi de óziń kelispeıtin pikirdi estigende kerisinshe daýlaspaı, mundaı oıǵa nelikten kelgenin túsinýge tyrysasyń.

Adamnyń oıy baı tájirıbe men myńdaǵan ózgeristerden qalyptasady. Desek te, keı adamnyń pikirine aq-qara kózildirikpen qaraımyz. Nege basqasha emes, dál osylaı oılaıtynyn týraly árkimniń óz sebebi bolmaq. Kóp sebep biz oılaǵannan da tereń. Bóten adamnyń mádenıet jaıyndaǵy kózqarasyn túsiný, onyń ıdeologııasynyń qalyptasýyn ańǵarý danalyqqa bastaıtyn alǵashqy qadam.

4. Jaıly ortanyń maǵynasyz oıyn-saýyǵynan qutylsań, sanań tunyq bola bastaıdy

Kúndelikti bir kórgen nárseni qaıtalap kórip, bir qosymshany ǵana qoldanyp daǵdylansaq, mıdy óshirip qoıamyz. Qaıtalanatyn dúnıe mıdy isten shyǵarady. Teledıdar men telefondy sóndirip, basqa nárseni zertteýge otyrǵanda óziń de tań qalasyń. Ondaı kezde mı jeńil jumys istep ketedi. Telefonyńdy sóndir, kelesi joly bir kúnge sóndir. Solaı ýaqytyn uzarta ber.

5. Ashyq ári senimdi bola túsesiń

Beıtanys adamdarmen tildesý kóp jandar úshin yńǵaısyz qylyq. Bireý synar, bireý sóger dep qorqamyz. Birdeńeni búldirip qoıam ba dep qorqa beremiz. Mundaı kezde eldiń bári ózin yńǵaısyz sezinedi. Osyny bilgeli beri elmen emen-jarqyn aralasatyn boldym. Durys sóılespeı qalsam degen úreıdi jeńdim.

Buryn sóılesip kórmegen adamdy áńgimege tartý jaıly ortadan shyǵýdyń bir amaly. Tanymaıtyn adamǵa maqtaý sóz aıt. Onyń ne zııany bar? Taǵy bir amaly – basqa adamdardy umyt. Buryn istep kórmegen nársege den qoıǵanda jaıly ortadan shyǵyp, osyny isteýdi maqsat qylmasań da, ózińe onyń nátıjesi unaýy múmkin. Ózińe degen senim paıda bolady. Buryn istep kórmegen nárseni isteýge batyldyq qajet. Qorqynyshty jeńý kerek. Batyldyq beıtanystarmen sóılesýdiń úreıin jeńedi. Senimdilik pen áleýmetpen aralasý kúıbeń tirlikten qutylýdyń bir amaly.

6. Esh qınalmaı myqty suqbattas bolý

«Birde bir adam sátsizdikke ushyramaı ózgeni qyzyqtyra almas. Neǵurlym jıi súrinip, sodan nátıje shyǵarsań, soǵurlym óziń jetile túsesiń. Eshbir kúressiz dittegenine qol jetkizgen adamdy kórip pe edińder? Mundaılar múlde joq ne shalshyǵy tereń bolǵany» deıdi Krıs Hardvık.

Senimdilik pen áleýmetpen aralasý jaıly ortadan shyqqan soń kele bastaıdy. Durys sóılesý daǵdylaryn da meńgere bastaısyń. Jaıly ortadan shyqqan soń qanshama qyzyqty, kezdeısoq, túsiniksiz jaıttar bola bastaıtynyn baıqaısyń. Qyzyqty hıkaıalaryń kóbeıe túsedi. Búkil sátsizdikter men jetistikter bólisýge laıyq deńgeıge kóteriledi. Óz ómirińnen tarıhı oqıǵa jasaı bil, múmkin kıno túsirip qalarsyń.

7. Buryn bilmegen álemdi tanısyń

Buryn-sońdy oılamaǵan qyzyqqa boı aldyrasyń. Ár túrli top, mádenıet baryn bilesiń. Ne unaıtynyn oılan. Máselen, golf. Onyń amaly, tásili, túrli elementi qyzyqtyrady.

Mundaı áýestikter jetip artylady. Mýzykany jaqsy kóretinder. Jankúıerler. Ár istiń maıtalmandary. Myńdaǵan mádenıet pen qoǵamdastyqtyń ókilderi. Izdegen adam qalaýyn tabady.

Alǵan áserlermen bólisý, qazirgi jańa áýestikke qatysty pikirlestermen aralasý, oı bólisý ómirdegi eń úlken jan raqaty. Múmkindikter sheksiz. Jańa álemdi dál qazir ashyp, dál qazir ózgerseń de bolady. Kúıbeń tirliktiń jalyqtyratyny ras. Adamdy tejeıdi. Ómiriń alaqandaǵydaı bolǵany – esh jańalyq oryn almaı, tek bir sheńberdiń boıymen júre berý. Ondaı da júrek sazyp ketedi.

Endeshe, ómir tizginińdi óz qolyńa alyp, erkindik, qyzyǵýshylyq, shattanýǵa esik ash. Alǵashqy qadamdy jasaý qıyn. Al jasaǵan soń buryn nege qoryqqam deısiń. Bul fánıde ótkizgen ár sátiń baǵaly. Sondyqtan, mynany istesem be, joq pa dep oılanba. Iste. Ómir ótip bara jatyr.

Qulqyn sáriden oıanyp, men isteıtin sharýa kóp dep qýanatyn bolasyń. Búkil álemdi jaýlap alýǵa daıynsyń. Jumysqa oıyń tunyq, jańa ıdeımen jónelesiń. Jumys kúniń lezde óte shyǵady. Úıge kele jatyp kelesi kúndi josparlap, demalysta qaıda baratynyńdy oılap júresiń. Ómir qaıtadan qyzyq, ǵajaıypqa toly bola bastaıdy.

Nómir jazylǵan belgi soǵýdy umyt.

Djek Kenfıld

Aýdarǵan: Shynar Ábilda

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy