«Jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterimizdi qaıta túletýimiz kerek»
N.Á.Nazarbaev
Qazaqstannyń birinshi jańǵyrýy 25 jyl buryn KSRO-nyń qırandysynan shyǵyp, óz jolymyzdy derbes memleket retinde bastaǵanymyzdan bastalǵan bolatyn.
Ekinshi jańǵyrý «Qazaqstan-2030» strategııasynyń qabyldanýymen jáne jańa elorda - Astananyń salynýymen bastaldy. Úshinshi jańǵyrý Tuńǵysh Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasymen jalǵasyn tabýda. Ult sanasynyń jańǵyrýyn maqsat etken bul eńbek- baǵdarlamalyq qujat. Úlken eki bólimnen turatyn maqalanyń ekinshi jartysynda Elbasy kez - kelgen jańǵyrýdyń eń aldymen Ulttyq bolmysqa, dástúrdiń zamana synynan súrinbeı ótken ozyǵyna negizdelýin qadap aıtyp otyr.Bul irgeli maqalany halyq Máńgilik El muratyn júzege asyrýdyń túp negizderin kórsetip bergen tujyrymdamalyq baǵdarlama retinde qabyldaýda.
Tuńǵysh Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy el damýynyń jarqyn úlgisi men naqty qadamdaryn kórsetetin keleli oı, salıqaly pikir, batyl sheshimderge qurylǵan mańyzdy qujat. Bul maqalany oqı kele, sanany jańǵyrtý, ulttyq bolmystan, ulttyq kodtan aıyrylyp qalmaı, ony álemdik qundylyqtarmen úılestirip, Qazaqstannyń ıgiligine jaratý jolyndaǵy maqsat-múddeler týraly ózekti másele kóterilip otyrǵanyn túsindim. Maqalada tuńǵysh Prezıdent Qazaqstan úshin qaıta túleýdiń aıyryqsha mańyzdy eki úderisi – saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrýdy qolǵa ala otyryp, birtutas Ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynyn jáne buqaralyq sanany qalaı ózgertetini jóninde alysty boljaıtyn kózqarastarymen bólisedi.
Qoǵamdyq sanany jańǵyrtýǵa baǵyttalyp otyrǵan bul ıdeıanyń usynylýy ýaqyt talaby men el damýynyń tarıhı kezeńine saı, mańyzy zor sheshim bolyp otyr. Bul ıdeıanyń úshinshi jańǵyrýdyń ózegine aınalýy, elimizge múldem jańasha sıpat, tyń serpin ákeleri anyq.
Neǵurlym tutastyqqa jetý úshin eldi aıshyqtap turǵan ulttyń tanymdyq, tárbıelik mańyzǵa baı ádet-ǵuryp, salt-dástúrleri qajet. Kez kelgen halyqty óziniń tóltýma rýhanı qundylyqtary men izgi qasıetteri ǵana biriktire alady. Elbasy maqalada osy ustanymdy aıqyn kórsetip berdi:
«…Jańǵyrǵan qoǵamnyń óziniń tamyry tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kody bolady…Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý».
Bul – tekten tek aıtyla salynǵan júrek qalaýy emes, búgingi órkenıetti, ozyq tehnologııaly, jahandyq yqpaldasýdan, kerek deseńiz, túrli qaýip-qaterden qorǵaný joly. Osy oraıda ultymyzdyń belgili ustazy Ahmet Baıtursynulynyń: «Qasyńnan da, dosyńnan da birdeı saqtan», – degen sózi oıǵa oralady. Saqtanýdyń basy – ózińe qatysty rýhanı qundylyǵyńdy túgendep, keıingige mura etip qaldyrý.
Elbasynyń ıdeıasy tarıhqa degen kózqarasty túzetý men ulttyq biregeılikti saqtap, ulttyq sana-sezimniń kókjıegin keńeıtý jaıly bolyp otyr. Elbasynyń «Bizge tarıh týraly ózderiniń sýbektıvti paıymdaryn tyqpalaýǵa eshkimniń qaqysy joq»,- deýi sheshimdi pikir.
Sanany rýhanı jańǵyrtýǵa básekege qabiletti, bilimdi eldiń ǵana shamasy jetedi. Sol sebepten Elbasy rýhanı jańǵyrýdaǵy ulttyq sananyń róline basa nazar aýdaryp, birneshe mindetterdi aıqyndap berdi. Elbasy atalǵan maqaladan jańasha bastaý alatyn «Týǵan elge» ulasatyn «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynyp otyr. Árbir azamattyń óziniń týǵan jeriniń gúldenýi úshin naqty úles qosýǵa úndeıdi.
Jas býyn ókilderi halyqtyń ıgi dástúrinen tálim alyp, eljandylyq, patrıottyq qasıetterdi boıyna sińirip ósý úshin naq osyndaı baǵdardyń mańyzdylyǵy zor.
Elbasy rýhanı jańǵyrýdaǵy ulttyq sananyń róline basa nazar aýdaryp, birneshe mindetterdi aıqyndap berdi. Onyń eń negizgisi ulttyń tereń tarıhynan bastaý alatyn rýhanı ustanymdy saqtap qalý. Qundylyqtarymyz ben ozyq dástúrimizdi tabysty jańǵyrýdyń alǵyshartyna aınaldyra bilý. Bul rette, Elbasy «Jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterimizdi qaıta túletýimiz kerek»,- ekenin atap kórsetti.
Rýhanı jańǵyrýda qoıylyp otyrǵan mańyzdy máseleniń biri «sananyń ashyqtyǵy». Jahandaný úrdisindegi basty talap álemdik tilderdi ıgerýge umtylý. Bul bizdiń ǵalamdyq úrdiske tolyqqandy aralasýymyzǵa jol ashady. Álemdik ozyq tájirıbe men jetistikterge qol jetkizýimizge múmkindik týǵyzatyny anyq. Bul baǵdarlamalyq maqalada tarıhtyń ótkenine kóz júgirtip, jańa tarıhı kezeńderge jan-jaqty baǵa bere otyryp, rýhanı jańǵyrý arqyly bolashaqqa degen Elbasynyń parasatty pikirleri men kózqarasyn ańǵaramyz. «Eki dáýir túıisken óliara shaqta Qazaqstanǵa túbegeıli jańǵyrý jáne jańa ıdeıalar arqyly bolashaǵyn baıandy ete túsýdiń teńdessiz tarıhı múmkindigi berilip otyr. Men barsha qazaqstandyqtar, ásirese, jas urpaq jańǵyrý jónindegi osynaý usynystardyń mańyzyn tereń túsinedi dep senemin. Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa degen ishki umtylys – bizdiń damýymyzdyń eń basty qaǵıdasy», -dep el keleshegine úmit artty.
Tuńǵysh Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasy- qoǵam damýyna tyń serpin berip, barsha qazaqstandyqtardyń jappaı qoldaýyna ıe bolar tarıhı bastama. Bul ıgi bastamany el ishinde nasıhattap, laıyqty júzege asyrý- barshamyzdyń mindetimiz.
Sózimdi qoryta kele, Uly murat jolynda tize qosyp, is qylý – bizdiń perzenttik hám azamattyq Uly boryshymyz dep bilemin. Endeshe, rýhanı jańarý arqyly álem moıyndar tabysty el bolyp, jarqyn bolashaqqa degen senim men úmitti úndestire otyryp, barshamyz birlik týy astynda baqytqa birge jeteıik!
Aıda QARSYBAIQYZY,
QazUÝ fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń stýdenti.
F.AQYNBAIQYZY, ǵylymı jetekshisi
QazUÝ Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory,
