Osydan úsh jyl buryn Elbasy N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlama ispettes maqalasynda kóterilgen birneshe mindetterdiń ishinde qazaq jazýyn birtindep latyn álipbıine kóshirý jumystaryn bastap edi. Negizinde latyn álipbıine kóshý máselesi 2007 jyldyń 27 aqpanyndaǵy «Jańa álemge jańa Qazaqstan» atty joldaýynda kóterilip, qazaq jazýyn latyn árpine kóshirýdiń konepııasy Qazaqstan halyqtary Assambleıasynyń HII sessııasynda da aıqyndalǵan bolatyn.
Latyn álipbıine qatysty máseleler halyq arasynda qyzý talqylaýǵa alynyp, túrli oı-pikirler, usynystar aıtyldy. Halyq arasynda júrgizilgen saýalnamalardan da olardyń basymy latyn álipbıine kóshýdi qýattap otyrǵany ańǵaryldy. Elbasy kórsetkendeı, qazaq dalasyndaǵy jazýdyń tamyry erte orta ǵasyrda jatyr. Kóne túrkilerdiń rýnıkalyq jazýy, odan keıingi arab áribindegi jazýdyń ǵasyrlar boıy qoldanylyp, qanshama eńbekterdiń osy álipbı negizinde jazylýy, mine, osynyń aıǵaǵy.
HH ǵasyrdyń basynan 40-jylǵa deıingi aralyqta Qazaqstanda jazý máselesi úsh ret ózgeriske ushyrady. Ǵasyr basynan qazaq jurty arasynda, merzimdi basylymda, mektep-medreselerde keń túrde qoldanylyp kelgen arab jazýyndaǵy álipbı bolsa, keńestik júıe ornyqqannan keıin HH ǵasyrdyń 20-40 jj. Qazaqstanda jazýdy ózgertýge baılanysty eki birdeı reforma iske asyryldy. Onyń biri – 30 j. basynda arab jazýynan latyn álipbıine, ekinshisi – 1940 jyly latyndandyrylǵan qazaq jazýyn orys grafıkasy negizindegi jańa álipbıge kóshirý boldy.
Túrki halyqtarynda arab álippesiniń ornyna latyn álippesin engizý máselesi HIH ǵasyrdyń 60-jyldary kóterilgen. Ázirbaıjandyq ǵalym, dramatýrg Myrza-Fatalı Ahýnov latyn jazýyna kóshý máselesin patsha úkimetine de, Túrkııa jáne Iran basshylaryna da usynyp kórgen. Degenmen onyń bul áreketi sol kezderde jaýapsyz qalyp qoıdy.
1905 jylǵy orys revolıýııasynan keıin Ázirbaıjan men Tatarstan oqytýshylary, baspasóz qyzmetkerleri arasynda túrki halyqtaryn latyn áribine kóshirý máselesi qaıtadan kóterilip, ony jaqtaýshylardyń qatary kóbeıe tústi. Alaıda patsha úkimeti bul máseleniń qalyń buqara arasyna keń túrde taralýyna jol bermeýge tyrysyp, ony nasıhattaýshylardy qysymǵa alǵan.
Latyn álipbıine kóshý máselesi «jádıtshildik», «musylmanshyldyq» qozǵalys órlegen jyldary qaıtadan kóterilip, 1908 jyly Túrik parlamentinde jańa álipbı baılanysty komıssııa qurylyp iske kirisken. Bul másele 1914-1918 jyldary ımperıalıstik soǵys tusynda ýaqytsha toqtap, tek patsha ókimeti qulatylǵannan keıin qaıtadan qolǵa alyndy.
1917 jylǵy aqpan tóńkerisinen keıin Ázirbaıjanyń zııaly qaýym ókilderi men oqytýshylarynyń, ǵalymdarynyń álipbıdi ózgertý qajettigin kóterýdegi ózindik sebebi bar. Sol kezde orys úkimeti túrki jazýyn orys álipbıine, ıaǵnı kırıllıaǵa kóshirýge árekettenip jantalasa iske kirisken bolatyn. Keńestik bılik túrki halyqtaryna orystandyrýdyń jalǵasy ekendigin bildirmeý úshin, olardyń qoldanyp júrgen arab jazýynyń qıynshylyǵyn alǵa tartyp, kırıllıaǵa kóshirýdi iske asyrýdyń birneshe joldaryn usyndy. Keńestik bıliktiń bul áreketi túrki jurtynyń oqymystylaryna úlken oı salyp, osy tusta olar latyn álipbıin engizýdiń sáti tústkendigin túsindi. Sóıtip 20-jyldyń basynda Ázirbaıjan baspasózderinde til, emle, jazý máselelerimen qatar jańa álippe máselesi qozǵalyp, komıssııa qurylyp, jańa álipbıdiń jobasy jasaldy.
Ult zııalylarynyń HH ǵasyrdyń 20-30 jyldardaǵy latyn álipbıine kózqarasy. Eń alǵashqy A. Baıtursynovtyń qurastyrýymen qazaq tiline ıkemdelgen arab jazýyndaǵy álipbı 1913 jyldardan bastap Qazaqstannyń mektep-medreselerinde qoldanyla bastady. Onyń bul álipbıin qazaq jurtshylyǵy, ásirese muǵalimder qaýymy eshbir talassyz qabyldady. Munyń sebebin QR UǴA korrespondent múshesi, f.ǵ.d. R.Syzdyqova qazaq tiliniń tabıǵatyna, ıaǵnı sıngarmonızm zańdylyǵyna súıenip, ǵylymı negizde jasalǵan álipbı retinde baǵalady.
Arab tańbalaryn qazaq tiliniń fonetıkalyq tabıǵatyna laıyqtap jasalǵan «jańa emlemen» birneshe jańa oqýlyqtar jaryq kórdi. 20-jyldardyń basynda A.Baıtursynovtyń «Tóte jazý álippesi» halyq arasynda keń qoldaý taýyp, 1924 jyly maýsym aıynda Orynborda ótken qazaq-qyrǵyz bilimpazdarynyń tuńǵysh sezinde arab áripine laıyqtanǵan qazaq grafıkasy qabyldandy. A. Baıtursynovtyń «Tóte jazý álippesi» zııalylar tarapynan qoldaý tapqanymen, latyn jazýyna kóshý máselesi keń etek alǵandyqtan, arab jazýyna qarsy shyǵýshylardyń qatary kúnnen-kúnge kóbeıe tústi.
Keńes úkimet latyn jazýyna kóshý máselesin joǵarǵy jaqtan júrgizý qajettigin túsindi. Sondyqtan 20-jyldary álipbıdi (alfavıtti) almastyrý máselesin qolǵa ala bastady. Onyń sebebin HH ǵasyrdyń birinshi shıreginde Túrkııa, Iran, Ázerbaıjan jáne Orta Azııanyń aldyńǵy qatarly zııalylary tarıhı-lıngvıstıkalyq saraptaý negizinde arab jazýynyń olardyń elderindegi halyqtar tiliniń tabıǵatyna sáıkes kelmeıdi degen tujyrym jasaýynan dep túsindirdi.
Arab áripinen latyn áripine kóshý sharasyn iske asyrýda úkimet tarapynan arnaıy daıyndyq jumystary júrgizilgeni belgili. Latyn álipbıine kóshpes buryn osy másele tóńireginde merzimdi basylymdarda arnaıy aıdarmen pikir-talastar ótkizilip, túrli oılar ortaǵa salyndy. Komıssııanyń uıǵarymy boıynsha jańa álipbıdiń jobasy jasalyp, ony talqyǵa salý úshin úkimet oryndaryna tapsyryldy. 1921 jyldyń qazanynan Ázerbaıjan baspasózderinde til, jazý, emle máseleleri jazyla bastady. Tez arada isti júzege asyratyn komıssııa qurý máselesi de kóterildi. Ázerbaıjannyń zııaly qaýym ókilderi men oqytýshylary úkimet aldyna álipbıdi ózgertip, latyn jazýyna kóshý máselesin qoıa bildi. Osylaısha 1922 jyly túrki halyqtary jazýyn reformalaýdyń bastamashylary Ázerbaıjan ǵalymdary boldy.
1922 jyly Ázerbaıjan zııalylary «Jańa álippe komıtetin» quryp, jańa árip negizinde osy jyldan bastap latyn áribinde birneshe ádebıetter shyǵaryp, halyqtyń talqysyna salyndy. Mektepter úshin latyn áribinde I jáne II satyly oqýlyqtar, quraldar jáne ádebıetter daıarlandy. Merzimdi basylymdarda kóterilgen bul másele tóńiregindegi aıtystardan keıin 1924 jyly Ázerbaıjan úkimeti latyn álippesiniń negizinde qurylǵan jańa álippe shyǵarý týrasynda dekret qabyldady.
Túrkimenstanda jańa álipbı komıteti 1926 jyly ashylyp, oqytýshy daıarlaýǵa jáne latynshylar uıymyn ashýǵa kirisse, al Ózbekstanda latynshylar qozǵalysy qyzý jumys júrgizip, 1926 jyly jańa álippeshiler sıezi men birneshe konferenııalar ótkizdi. 1925 jyldyń mamyrynda Pishpek qalasynda qyrǵyz oqytýshylary sezd ashyp, onda jańa latyn jazýyna kóshý máselesin kóterdi. Bul sezge qazaq zııalylarynan A. Baıtursynov qatysady.
1923 jyldan bastap qazaq ıntellıgenııasynyń aldyńǵy qatarly ókilderi, oqýshy jastar, oqytýshylar latyn árpine negizdelgen jańa álipbıge kóshý máselesin kótergen bolatyn. 1923-27 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda jańa álipbı tóńireginde jańa álipbıdi qoldaýshylar men burynǵy álipbıdi jaqtaýshylar arasynda kúres júrdi. Álippe máselesine baılanysty ult zııalylary eki qanatqa bólindi. Onyń biri – A.Baıtursynov bastaǵan zııalylar bolsa, ekinshisi latyn áribine kóshý máselesin kótergen N. Tórequlov, M. Murzın tobyndaǵy ult ókilderi edi.
Latynshylardyń bastamalary 1924 jyly bolǵan bilimpazdar jınalysynda úlken aıtys-tartysqa tústi. Ásirese jańa álipbıge kóshý máselesi arab álippesin jaqtaýshylar arasynda tartys týǵyzdy. Máselen, ǵalym, G.I. Broıdo Reseıdiń shyǵys halyqtary úshin aldymen til biryńǵaılanbaǵan jaǵdaıda latyn alfavıtin kirgizý durys bolmaıdy, sondyqtan jańa grafıkany eńgizýdiń ǵylymı jaǵynan da, praktıkalyq jaǵynan da mańyzy joq dep kórsetti. Óziniń oıyn ol bylaı dep jazdy: «Musylman balalaryn latyn shrıftine qansha oqytsań da, olardyń eshqaısysy da latyn shrıfimen beınelengen evropalyq mádenıetke jáne onyń kitabı qundylyqtaryna eshbir boı urmaıdy. Al arab alfavıtin eki kúnniń ishinde jattap alady». Bul sezde A. Baıtursynov «Álipbı taqyrypty» degen baıandama jasap, onda «arab áripiniń qaı jaǵynan bolsa da, qalaı jumsaımyn dese de kele beretin, kóne beretin yńǵaıly, qolaıly árip ekenin kórsetedi» degen oıyn biolirgen edi. Budan ári A. Baıtursynov baıandamasynda latyn áribin alý úshin kóp qarajat pen qaırat qajettigin, mundaı qarjynyń tabylýy da qıyn ekendigin, qysqa merzim ishinde muǵalimderdi birden latynǵa úıretip, birden baspahanalardy latyn áribine aınaldyrý, oqý kitaptaryn latynsha bastyrý múmkin emestigin de eskertken. Ol túrki halyqtarynyń burynnan qoldanyp kele jatqan jazý úlgisin latyn jazýyna kóshirýdiń ońaı emestigin ashyq aıtty. A. Baıtursynovtyń «Tóte jazý álippesi» zııalylar tarapynan keń qoldaý taýyp, atalmysh sezde qabyldanǵan bolatyn.
Osy sezinde Halel Dosmuhameduly latyn áribin alýǵa qarsy bolǵandyǵyn da, alaıda soǵan qaramastan latyn áripteriniń jobasyn jasaýdy tapsyrǵan soń jasaǵanyn da jasyrmaǵan. Bul týrada «Aq jol» gazetine jarııalaǵan «Qazaq tiline latyn áribin alý máselesi» degen maqalasynda Halel Dosmuhamedov: «Ózimizdiń osy kúngi áribimizdi birden tastaı salyp, latyn áribin alýǵa qarsy pikirde bolsaq ta, aınalamyzdaǵy jeliktiń salqyny bizge de tıdi. Qoldanbasaq ta altyn áribterin biz de tilimizge úılestirip kórý kerek. Topqa túsetin bolsaq, biz de ózimizge laıyq jobamen túsý kerek. Pán retinde qoldanýǵa taǵy kerek», – dep jazǵan bolatyn.
Ol latynnyń 14 áribi qazaq áripine tup-týra keletindigin, sondyqtan ony ózgerissiz qabyldaýdy usyndy. Sondaı-aq, ol áripterdi latynsha tańbalaǵanda eýropalyqtardan alysqa kepteı, solardyń qoldanyp júrgen tańbalaryn qoldaný qajettigin de basa aıtady.
1924 jyly Názir Tórequlovtyń latyn álipbıiniń qoǵam úshin mańyzdylyǵyn dáleldegen «Jańa álipbı nege kerek?» degen kitaby Máskeýde basyldy. Álipbıdi ózgertý máselesiniń qaıdan shyqqandyǵyna toqtala otyryp, latyn áribine kóshýdiń negizgi sebebi arab áribiniń oqý men jazýda qolaısyzdyǵynda dep kórsetip berdi. «Ahmet emle jaǵynan jazýdy túzetse de, jazýdyń negizi bolǵan hárip máselesin sheshe alǵan joq. Jazýymyzdaǵy qolaısyzdyqtar baıaǵy kúıinshe qala berdi. Núkte qoıý, ırek shyǵarý kóbeıip, jazýshynyń bul dúnıedegi mashahat azabyn azaby aıtyp bitire almaıtyn dárejege keldi. Mekteptegi oqytýshy da, balalar da núkte-ırek bálesine qalyp, qınaldy. Keńsede otyrǵan kisi asyǵyp jazǵanda jazý týra bolsyn dep barlyq núkte-ırekterdi sanap jazaıyn dese, bolmaıtyn boldy», - deı otyryp, bir áriptiń 3-4 túrinen góri bir túrin ǵana úıretýdiń jeńildigin keltiredi.
Názir latyn álipbıin mektepterine engizip, úıretip jatqan Ázirbaıjan, Qabar, Sherkesh elderiniń tájirıbesine súıenýdi usyndy. Jazýǵa ábden kóz úıretip, jańa álipbıde jazatyn adamdardyń qarasy kóbeıgende qabyldaý qajettigin kóterdi. Osy jyly qaıratkerdiń joba retinde «Jańa álipbı» kitaby basylyp shyqty. Onda 28 áripten turatyn latyn álipbıi usynylyp, oqýshylarǵa jeńil bolýy úshin arab tilindegi áripter qosa berildi. Daýysty dybystardyń jińishke varıanttaryn dáıekshe arqyly arqyly aıyrýǵa bolatyndyǵyn kórsetti. Mysaldar keltirilip, onyń latyn jáne arab túrindegi jazylý barysy qosa berildi. Kitaptyń sońynda ol álipbıdiń nege alý qajettigin dáleldeı tústi. Onyń paıymynsha, bul álipbıdiń, eldiń keleshegine, mádenıeti tez ilgeri basýyna paıdasy úlken, telegraf, tıpografııa, jazý mashınasyna qoldanýǵa bolady, qazaq-qyrǵyz tilinen úkimet keńsesinde qoldanýynda kóp jeńildik kirgizedi.
1924 jyly Muhtar Murzın de úırenýge jeńil, qoldanýǵa qolaıly bolýy úshin qazaq tili dybystarynyń jýan-jińishke bolyp jup quraýyn negizgi krıterıılerdiń biri retinde alý qajettiligin aıta otyryp, latyn álipbıine negizdelgen óz jobasyn usyndy.
Latyn áribine kóshý máselesi qazaq merzimdi basylymdarynda jıi-jıi kóterile bastady. Bastapqy kezderde bul máseleler tóńiregindegi pikirler «Aq jol», «Eńbekshi qazaq» gazetterinde ǵana jarııalansa, keıin birte-birte ózge de ólkelik, gýbernııalyq gazetter men jýrnaldarda jarııalana bastady.
1925 jyldan bastap jappaı Qazaqstannyń mektepterinde, jeke kásiporyndarynda jáne mekemelerinde latynshylardyń «Jańa álipbıshiler úıirmesi» nemese «Latynshylar úıirmesi» quryla bastady. Sońǵylary tek aıtys-tartys jınalystaryn ǵana emes, arnaıy jańa álipbıdi úıretetin úıirme sabaǵyn da uıymdastyrdy, baıandamashylar úshin tezıster qurastyrdy, jergilikti gazetterge ujymdyq maqalalar jazdy jáne t.b. is-sharalardy júrgizdi.
1926 j. aqpanda Baký qalasynda ótkizilgen Búkilodaqtyq I-túrkologııalyq sezi KSRO-nyń túrki tildes halyqtarynyń jazýyn latyn árpine aýystyrýǵa arnaldy. Búkilodaqtyq I-shi túrikshiler sezi til, jazý máselesimen aınalysqan álemniń asa talantty ǵalymdarynyń basyn qosty. Sezge Qazaqstannan Ahmet Baıtursynov, Eldes Omarov, Bilál Súleev, Ázız Baıseıitov, Názir Tórequlov jáne t.b. Qazaq AKSR Aǵartý Halyq kommıssarıaty men zııaly qaýym ókilderi qatynasty. Osy sezde Jańa túrik alfavıtiniń Ortalyq komıteti quryldy. Sezge deıin kópshilik ult respýblıkalarynda latyndandyrý máselesi boıynsha oqytýshylarmen keńester júrgizý, arabshylarmen pikirtalas ótkizý, keıbir respýblıkalarda latyn álipbıin saraptamadan ótkizip, jarııalaý sııaqty birqatar jumystar júrgizildi.
Sezge qatysýshylar eki topqa bólinip, biri arab áribiniń túrki halqy úshin mańyzdylyǵyn aıtsa, ekinshi top latynǵa kóshý asa qajettigin dáleldedi. A.Baıtursynov bastaǵan qazaq arabshylary latyndandyrýǵa qarsy bolyp, sezde reformalanǵan arab álipbıin qabyldattyrýǵa barlyq kúshterin saldy. Sezd barysynda latynshylar arab álippesiniń túrki halyqtary úshin qolaısyzdyǵyn aıtýmen bolsa, al arabshylar latynshylardy «orys jolyna, mıssıonerlerdiń jolyna túsýshiler» dep ǵaıbattady. Degenmen jańa latyn álippesin jaqtaýshylar basym túsip, 7 daýysqa qarsy 101 daýyspen latyn álippesiniń negizinde qurylǵan jańa túrik álippesin alýǵa qarar shyǵaryldy. Túrikshiler sezi latyndandyrýǵa kóshý isinde asa zor ról atqardy. Óz jerlerine qaıtyp oralǵan soń respýblıka delegattary jumystaryna kiristi.
Búkilodaqtyq Jańa túrik álipbıiniń Ortalyq komıteti qurylyp, onyń tóraǵalyǵyn S. Agamaly-Oglyǵa júkteldi. Komıtet Alqasynyń quramynda qazaqtan T. Rysqulov, S. Aspendııarov pen N. Tórequlov boldy.
Túrikshiler sezi latyndandyrýǵa kóshý isinde asa zor ról atqardy. Óz jerlerine qaıtyp oralǵan soń respýblıka delegattary jumystaryna kiristi. Bul jumystyń negizgi baǵyttary: baıandamalar oqý, jınalystar, konferenııalar, sessııalarda sóz sóıleý, merzimdi basylymdarǵa jarııalaý, kitapshalar shyǵarý, osyny qoldaıtyn uıymdar, mektepterde, kásiporyndarda, oqytýshylar daıarlaıtyn kýrstarda latynshylar tobyn qurý men ony nyǵaıtý jáne aqyrynda arabshylarmen aıtys-tartys júrgizý arqyly úgit -nasıhat jumystaryn júrgizý boldy.
1927 jyly latyn áribin alý jolyndaǵy bilimpazdardyń arasynda bolǵan aıtys-tartysyn jınaq retinde Qazaqstan jańa álippe komıtetiniń tapsyrmasymen Qazaqstan memlekettik baspasynan «Jańa álippe jolynda» degen atpen basylyp shyqty. Bul jınaqqa latyn jazýyna kóshýdi usynǵan bastamashylar N. Tórequlov pen M. Murzınniń sóılegen sózderinen bastap, V. Bartold, L. Jırkov, G.I. Broıdo sııaqty ataqty ǵalymdardyń da jańa álipbıge qatysty aıtqan pikirleri engizildi.
Pikirtalasqa qatysqan akademık V. Bartold ta eski álippe men jańa álippeniń aıyrmashylyǵyn ashyp kórsetýge tyrysady. Latyn áribin alýdyń sebebin latyn áribindegi Eýropanyń mádenıeti jer júziniń mádenıet báıgesiniń aldyn bermeı kele jatqandyǵymen baılanystyrdy. Ol latyn álippesin alǵanda túrik dybystaryn tolyqtaı tańbalaý úshin birinshiden, birli-jarym jańa árip qosý qajettigin, ekinshiden, Eýropa halyqtarynyń latyn áripterinen túriktiń latyn áribin basqasha etý, úshinshiden, túrki elderi biriniń jazǵayn biri irkilmeı taný úshin jańadan qosylǵan áripti neǵurlym az etý kerektigin usynady.
Al professor N.A. Shmarın arab álippesi men latyn álippesiniń qaısysyn qoldaný tıimdiligin anyqtaýda isti eki jaǵynan qarastyrý qajettigin aıtady. Onyń biri, bul álippelerdiń tiri elderdiń tilindegi dybystaryn tańbalaýǵa jaramdylyǵy, ekinshisi, qaısysynyń basý-jazýǵa artyqshylyǵy. Ol arab áribimen jazylǵan sózderdiń aıtylýdaǵy dýdamalyǵyn, basqa eldiń qoldanylyp ketken sózderin jazýda arab áribiniń jaramsyzdyǵyn aıta kele mysalmen dáleldemekke tyrysady. Arabtyń «harb» degen sózin Osman túrikteri «qarp», Qazan noǵaılary «qarıp», qazaqtar «qarip» ııa «árip» dep jazatyndyǵyn, bul sózdi túrki elderi tilinde birizdileý kerektigin basa kórsetedi. Túrki elderi arab áribimen bir sózdi túrlishe oqyp, túrlishe túsinýi múmkindigin keltire otyryp, latynǵa kóshýde bul birizdilikke túsedi degen oıyn aıtady.
Professor L. Jırkov túrki halyqtary uzaq jyldar boıy otarshyldyq buǵaýynda bolyp, ózin otarlap alǵan eldiń mádenıetine, dástúrine bas ııýine májbúr bolyp, sol eldiń jazýyn da alýǵa amalsyzdan kóngendigin, Reseılik patsha úkimeti de otarlap alǵannan keıin óz álippesin endirmekke kúsh salǵandyǵyn, shyǵys elderiniń álippesin ózgertýge umtylýynyń sebebin, óz mádenıetin órkendetýge umtylýynan dep kórsetti.
Professor B. Shopanzada arab dybysynyń kemshilikterin aıqyndap kórsetpekke tyrysty. Onyń pikirinshe, arab álippesi túrik dybystarynyń tek úshten birin ǵana tańbalaýǵa jaraıtyndyǵy. Al jańa álippeniń dybystary tilimizdegi dybys sanyna sáıkes degen tujyrymyn aıtady.
Al ǵalym G.I. Broıdo kerisinshe latyn álipbıine qarsy shyǵyp, Reseıdiń shyǵys halyqtary úshin aldymen til biryńǵaılanbaǵan jaǵdaıda latyn alfavıtin kirgizý durys bolmaıdy, sondyqtan jańa grafıkany eńgizýdiń ǵylymı jaǵynan da, praktıkalyq jaǵynan da mańyzy joq dep kórsetti. Óziniń oıyn ol bylaı dep jazdy: «Musylman balalaryn latyn shrıftine qansha oqytsań da, olardyń eshqaısysy da latyn shrıfimen beınelengen evropalyq mádenıetke jáne onyń kitabı qundylyqtaryna eshbir boı urmaıdy. Al arab alfavıtin eki kúnniń ishinde jattap alady».
M.Murzın «Dybys belgilerin ózgertý kerek» degen atpen jınaqqa engen pikirinde dybys belgilerin azaıtýda álipbı jobasyn usynsa, al N. Tórequlov «qazaqqa qandaı álippe kerek» degen saýalǵa latyn áribiniń yńǵaılyǵyn aıtyp, ony dáleldi mysaldarmen túsindirdi. Á. Baıdildın latyn álipbıi kóterilý tarıhyna toqtala otyryp, onyń sebepterin ashyp kórsetýge tyrysty. Ol arab áribiniń basty kemshiligi eski arab áribiniń áli ózgermeı qalýynan dep eseptedi.
A.Baıtursynov latyn álippesin qabyldaýdyń qajetsizdigin baıandamasynda basa kórsetken bolatyn. Bul baıandama 1926 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetine jarııalaǵan. A.Baıtursynov arab álippesin jaqtap sóıledi. «Arab áripinen jasap alǵan álipbıimizge jer júzinde álipbı balasy jetpeıdi. Muny eshkim beker dep aıta almaıdy. Túrik jurtynyń 90 %-i baıaǵydan beri arab áribin paıdalanyp keledi. Árqaısysynyń arab áribimen jamalǵan hat mádenıeti bar», – deı otyryp, latyn-arab álipbıin salystyrady, arab áripiniń tıimdiligin, qolaılyǵyn, mańyzdylyǵyn dáleldeýge tyrysty.
Usynylyp otyrǵan eki jazýdyń (arab jáne latyn) halyq úshin qaısysy qolaıyraq ekendigin anyqtaý qajettigin usyndy. Arab jazýynda adamnyń qoly saǵat baǵyty boıynsha, al latynda jazýda kerisinshe ońnan solǵa qaraı qozǵalatynyn kelitre otyryp, adam úshin qandaı is bolsa da soldan ońǵa qaraı istelgeni tıimdirek ekendigin mysaldarmen kórsetedi.
A.Baıtursynov latyn áribiniń basty kemshiligi bul baspa men jazýdaǵy áripterdiń ózara aıyrmashylyǵynda dep keltirdi. “Bul jazýdyń árbir sózi eki ıeroglıfti, jazý ıeroglıfi men baspa ıeroglıfi bar. Bir áriptiń oryna eki árip oqytylady. Arab júıesinde mundaı eki ıeroglıftik joq, jazý men baspa áripteri birdeı”, – dedi.
Latyn álipbıin qoldap sóıleýshiler arasynda T.Shonanov, A.Baıtursynovtyń sóılegen sózderin taldap, arab áripiniń qajetsizdigin mysaldar arqyly kórsetpekke tyrysty. «Latynshylaý degenimiz ne? Arab áripiniń ár jerin qysyp, sozyp, ıip latyn áripiniń túrine jaqyndastyrý» deı otyryp, latyn álippesi kerek pe, joq pa degen talasty qoıyp, latynsha álippe, kitapshalar shyǵarýdy, latynshylar uıymyn ashýǵa belsene kirisýdi, jańa álipbıdi birtindep iske asyrýdy usyndy. «Latyn álippesi kerek pe, kerek emes pe degen talasty qoıyp, latyn álippesin qalaı etkende durysyraq júzege asyrýyn sóılesýimiz kerek. Iske kirisýge mezgil jetti» dep, latynshylar uıymyn ashýǵa belsene kirisýge shaqyra otyryp, álippe máselesine qatysty úsh aǵymnyń barlyǵyn da atap ótedi. Onyń kórsetýinshe, birinshi aǵymdaǵylar eski arab álippesiniń túrin ózgertpeı saqtaýdy kózdeýshiler, ekinshi aǵymdaǵylar arab álippesiniń kemshiligin moıyndap, ony túzetýge bet burǵan jamaýshylar, al úshinshi aǵymdaǵylar álgi ózgeristen dym shyqpaıtyndyǵyn dáleldep, latyn jazýyna kóshýdi qýattaýshylar.
Aıtys-tartysqa qatysqan Ilııas Ahmetov latyn áripiniń ázirge kereksizdigin, Ahmet Baıtursynovtyń áripi áli de keregimizge jaraıdy degen pikirde boldy. Onyń pikirin Mirjaqyp Dýlatov ta qoldap, arab áribiniń sońǵy jobasynan esh shyǵyn shekpeıtindigin dáleldeı sóıledi. «Qazaq jurty ónerli, mádenıetti bolýyna biz qarsy emespiz, – dedi sózinde ol, – Biraq ózgeristiń de ózgerisi bar. Kúnderdiń kúninde latyn áripin qoldanatyn bolarmyz. Latyn túgel jurt bitkenniń bári shapshań jazýǵa, túsinisýine de senemiz. Biraq bizdiń aıtatynymyz latyndy shabylyp, shyǵyndanyp ala qoıarlyqtaı paıdasy kórinip turǵan joq. Qaıta zııany bar deımin».
Arab álipbıin jaqtaı sóılegenderdiń arasynda Eldes Omarov pen Ábdilda Baıtasov ta boldy. E.Omarov «Latyn áripin alǵanda basqa eldiń tilin bilemiz deý adasqandyq» dese, al Á.Baıtasov «Latyn áribin alý bizge tym erte. Alamyz deý durys emes. Almaǵanymyzdan qazirgi ilgerileýimizge keletin paıda kóp» degen pikirdi bildiredi.
Al Á.Ermekov latyn áripiniń eldiń muqtajynan týyndap otyrǵandyǵyn, sondyqtan eldi ilgeri bastyramyz desek «latyn áribin alýdyń jolyn qarastyrýymyz kerek» deı otyryp, bul iste A.Baıtursynov sııaqty bilimdi, tájirıbesi mol adamdary shaqyrýdy qajettigin kóterdi.
Latyndandyrý barysynda ult respýblıkalary Ortalyq Atqarý Komıteti, ólkelik, aýdandyq atqarý komıtetteri janyndaǵy kómektesý bólimderi úlken ról atqardy. Bul, ásirese, latyndandyrýdyń ortalyq shtaby Búkilodaqtyq jańa túrik álipbıiniń ortalyq komıteti qurylǵannan keıin kúsheıdi. Búkilodaqtyq ortalyq komıtetiniń plenýmdarynda birneshe prınıptik máseleler qarastyrylyp, sheshildi. Búkilodaqtyq ortalyq komıtet qurylǵanǵa deıin latyndandyrý isinde birtutas basshylyq bolmady. Jer-jerlerde jańa álipbıdi jasaý isi burynyraq bastalǵan-dy. Terrıtorııasy aralasyp jatqan jáne til jaǵynan týysqan respýblıkalar da biryńǵaı dybystardy ár túrli syzbamen qabyldady.
Qazaqstandaǵy jańa álipbıdi jasaý isi arnaıy komıtetke biriktirilgen bilikti, joǵary mamandanǵan ǵalymdarǵa, til mamandaryna tapsyryldy. 1927 jyly túrik respýblıkalary komıtetteriniń bastamasymen jańa álippeniń Búkilodaqtyq Ortalyq komıteti quryldy. 1927 j. 27 aqpanynda bolǵan BKP(b) Qazaq Ólkelik Komıtetiniń májilisinde latyn jazýyna kóshirý máselesi boıynsha 3 qaýly qabyldandy:
1) Arnaıy shaqyrylǵan jınalystarda latyn jazý boıynsha aıtys-tartys ótkizýdi toqtatyp, bul aıtystardy “Eńbekshi qazaq” pen “Sovetskaıa step” gazetterine jarııalaý arqyly ótkizý;
2) Aıtys-tartystardy ótkizýde saıası basshylyq jasaý úshin quramynda qazaq óleklik komıteti músheleri bar arnaıy komıssııa qurý;
3) Komıssııaǵa latyn jazýyn talqylaý úshin arnaıy jınalys, reti kelse osy maqsatta Keńester sezin ótkizýdi usyný.
Qazaqstandaǵy jańa álipbıdiń jobasyn jasaý arnaıy komıtetke biriktirilgen bilikti, joǵary mamandanǵan ǵalymdarǵa, til mamandaryna tapsyryldy. Sóıtip, HH ǵasyrdyń 20-30-shy jyldary N. Tórequlov, H. Dosmuhamedov, M. Murzın, Á. Baıdildın, T. Shonanovtyń latyn álipbıi jobasy jasalyndy jáne latyn jazýynyń mańyzdylyǵyn dálelegen eńbekter jaryq kóre bastady.
1927 jyly Teljan Shonanov latyn álipbıine qatysty jasaǵan jobasyn «Tilshi» gazetinde jarııalady. Bul jobasynda ol áripterdi túrki tildes halyqtardyń álipbıi negizinde túzdi. Onyń sebebin: «Ár dybystyń jýan jińishke túrlerine derbes arnaýly árip alynsa, álipbedegi tańba 48 shamasy bolady. Úndestik zańyn qoldansaq álippedegi áripterimiz 24 qana bolady. Jińishke sóz aldyna dáıekshe qoıylady da, ol bolmaǵan sóz jýan oqylady. Jańa álipbe áripteriniń túri de, atalýy da jer júzine ortaq túrde alynsyn», - dep bildirdi.
Á.Baıdildın 1927 jyly Máskeýde jaryq kórgen «Jańa álipbı týraly» atty kitabynda Máskeý qalasyndaǵy «latynshyldar» uıymynyń usynǵan jobasyn kórsetedi. Bul joba 27 árip, bir dáıeksheden qurylǵan. Máskeý uıymynyń tarapynan usynylǵan bul jobada qazaq tiliniń daýysty dybystary, olardyń jińishke varıanttary dáıekshe arqyly ajyratyldy. Mysaly: ana - «ana»; án - «’an». Usynylǵan álipbı jobasynda /á/ tańbasy «y» jáne «i» fonemalaryn belgileý úshin, mysaly «ydys» sózi «ádás, sabármen bayqa» (sabyrmen baıqa) túrinde tańbalandy. Álipbıde orys tiliniń «ch», «f» áripterine tańba arnaldy.
Latyndandyrý barysynda ult respýblıkalary Ortalyq Atqarý Komıteti, ólkelik, aýdandyq atqarý komıtetteri janyndaǵy kómektesý bólimderi úlken ról atqardy. Bul, ásirese, latyndandyrýdyń ortalyq shtaby Búkilodaqtyq jańa túrik álipbıiniń ortalyq komıteti qurylǵannan keıin kúsheıdi. Búkilodaqtyq ortalyq komıtetiniń plenýmdarynda birneshe prınıptik máseleler qarastyrylyp, sheshildi. Búkilodaqtyq ortalyq komıtet qurylǵanǵa deıin latyndandyrý isinde birtutas basshylyq bolmady. Jer-jerlerde jańa álipbıdi jasaý isi burynyraq bastalǵan-dy. Terrıtorııasy aralasyp jatqan jáne til jaǵynan týysqan respýblıkalar da biryńǵaı dybystardy ár túrli syzbamen qabyldady.
Qazaqstandaǵy jańa álipbıdi jasaý isi arnaıy komıtetke biriktirilgen bilikti, joǵary mamandanǵan ǵalymdarǵa, til mamandaryna tapsyryldy. 1927 jyly túrik respýblıkalary komıtetteriniń bastamasymen jańa álippeniń Búkilodaqtyq Ortalyq komıteti quryldy. Bul komıtettiń osy jylǵy maýsym aıynda bolǵan 1-shi plenýmynda respýblıkalarda jasalǵan jańa álipbı jobalary qaralyp, biriktirilip, túrki elderine biryńǵaı álipbı jasady. Osy jyldyń basynda Qazaqstanda da jańa álipbıdiń Ortalyq komıteti qurylyp, Nyǵmet Nurmaqov tóraǵa bolyp saılandy. «Jańa álippeshiler qoǵamy» (qysqasha «JÁQ» – S.S.) Jarǵysyn qabyldap, ózderiniń maqsattaryn qazaq halqynyń arasynda jańa (latyn) álipbıniń mańyzdylyǵyn túsindirip, kóshýge úgitteý dep kórsetti. Bul maqsatqa jetýde qoǵam óz aldyna birneshe mindetterdi usyndy. Onda halyqqa arab álipbıiniń kemshilikterin túsindirý, jańa (latyn) álipbıin eńgizý týrasyndaǵy I-shi túrikshiler seziniń sheshimin júzege asyrý máselelerin qoıdy.
Latyn álipbıin engizýdi júzege asyrý týraly memlekettik baǵdarlama negizindegi Qaz AKSR úkimetiniń qararlary boıynsha jergilikti ókimet pen halyq aǵartý organdary jańa álipbıdi úıretý jumystaryn jan-jaqty júrgizdi. Ol úshin ár túrli oqytý ádisteri, sonyń ishinde alys aýyldar men qystaýlarǵa mádenı joryqtar da qoldanyldy. Jańa latyn álipbıin halyq arasynda belsendi túrde engizý barysynda aýyldar, aýdandar, okrýgtar, oqytýshylar birlestikteri men qoǵamdyq uıymdar arasynda soıalıstik jarystar ótkizý ádisi de júzege asyryldy. Qazaqstannyń eńbekshi taby bul mádenı joryqqa belsendi túrde qatynasty.
Qazaqstanda mektepter men joǵarǵy oqý oryndarynda latyn álipbıi birden engizildi de, is qaǵazdaryna engizý barysy birneshe jylǵa sozyldy. Sonymen bir mezgilde barlyq jerlerde latyn álipbıin úıretý isi eresek halyqpen jastardy túgeldeı qamtyla júrgizildi. Latyn jazýyn úırenýge yqylas bildirýshiler qatary kúnnen-kúnge kóbee tústi. Alaıda jańa álipbıdi úıretetin muǵalimderdiń azdyǵy men oqý quraldarynyń jetispeýshiligi jáne de oqý saǵatynyń azdyǵy úırenýshilerge kedergi keltirdi.
Birtindep latyn álipbıi bilim, ǵylym jáne mádenıet salalary men jergilikti halyq turmysyna tolyqtaı engizildi. Jańa álipbıge kóshý jumysy qalalyq mektepterde asa qarqynmen júrgizildi. Mektepterde arnaıy uıymdar men úırimeler ashylyp, jeti saıyn latyn tilinen sabaqtar júrgizilip, úgit-nasıhat isi qolǵa alyndy.
1928 jyly Joǵarǵy Ortalyq Komıtettiń (VKNTA) uıymdastyrýymen Baký qalasynda búkil túrki tildes halyqtardyń álipbı jobalaryn saraptaýǵa jınalady. Ál elden kelgen ókilder óz elderinde bolyp jatqan jaǵdaıdy baıandaı otyryp, álipbı jobalarymen tanystyrady.
Uıǵyr, tatar jáne ózbek halyqtarynyń arasynda jańa álipbıdi eńgizý máselesi qazaqtarmen birdeı satyda júrgizildi. 1928-29 oqý jylynan bastap ózbek jáne tatar mektepteri tolyqtaı jańa álipbıge, jańa ózbek jáne tatar orfografııasyna kóshti. Qalalyq orys mektepteri V toptan bastap qazaq tilin mindetti túrde oqı bastady. 1928-1930 oqý jylynan bastap orys mektepterinde qazaq tilin oqytý tolyǵymen jańa álipbıge kóshirildi.
Jańa álipbıge kóshýdiń óz qıynshylyqtary boldy. Latyn jazýynyń keıbir áripteriniń jıi ózgeriske ushyraýy ony qabyldaýshylar arasynda túsinispestik týǵyzdy. Oqytýshylardyń ózderi de jazý barysynda qaı áripti qoldaný kerektigin bilmeı qınalǵan kezderi jıi kezdesti. Latyn álipbıin jasaýda mamandar arasynda qaıshy pikirler týyndady. Álipbıdi nasıhattaý barysynda jas erekshelikteri eskerilmedi. Máselen, egde adamdarǵa álipbıdi úıretý máselesi umyt qaldyrylyp, nátıjesinde saýatsyzdar qatary kóbeıdi.Mamandardyń jetispeýi álipbıdi úırenýde kóp kedergilerge alyp keldi. Nátıjesinde jazý men oqý úderisi óte baıaý júrgizilip, jurtshylyq arasynda shala saýattylar qatary kóbeıdi.Latyn áribindegi oqýlyq jáne taǵy basqa nasıhat quraldaryn shyǵaratyn baspahanalarda árip qalyby jetispedi.
Jańa túrki jazýynyń negizin uzaq talqylaý men óńdeýden keıin 1929 jyldyń 7 tamyzynda KSRO Ortalyq Atqarý Komıtetiniń tóralqasy men KSRO Halyq Komıssarlary Keńesi «Jańa qazaq alfavıtin (álippesin) engizý» týrasyndaǵy qaýlyny qabyldady. 14 tamyzda jańa álipbıdi Halyq aǵartý komıssarıatynyń barlyq jaǵdaıdy eskere otyryp, búkil qazaq mektepterine latyn álipbıin tolyqtaı engizýdiń sońǵy merzimin 1930 j. 14 tamyzyna, ıaǵnı Qazaqstannyń 10 jyldyq mereıtoıyna deıin aıaqtaýdy belgiledi.
1930 jyly qurylǵan jańa túrik álipbıiniń Ortalyq Komıteti 1933 jyly KSR Odaqtyq OAK-niń janyndaǵy jańa álipbıdiń Búkilodaqtyq ortalyq komıteti bolyp qaıtadan qurylyp, 40 jyldyń sońyna deıin jumys istedi.
1940 j. 13 qarashasynda 2 qarashadaǵy qaýly negizinde «Latyndandyrylǵan qazaq jazýyn orys grafıkasy negizindegi jańa álipbıge kóshirý týraly» Zań qabyldanyp, orys grafıkasyna kóshý eldiń saıası jáne mádenı damýyna áser tıgizetindigi, sondaı-aq KSRO quramyndaǵy ulttar arasyndaǵy dostyqty nyǵaıta túsetindigi aıtyldy. Jańa jazbaǵa kóshýdiń naqty merzimi belgilendi. Bul Zań respýblıkanyń ólkelik merzimdi basylymdarynda jarııalandy.
HH ǵasyrdyń 20-40 jyldary qazaq jazýyn úsh birdeı arabqa, latynǵa, latynnan orys jazýyna(kırıllıa) kóshirý mádenı damý barysyna birshama kedergiler keltirdi. Bul birinshiden, jańa árip jasaýda, ony nasıhattaýda, jańa oqý quraldaryn, kitaptardy shyǵarýda baspahanalardy yńǵaılaýda kóp qarajatty qajet etse, ekinshiden, arab jazýynan endi latyn jazýyn qabyldap, tereń bilip kele jatqanda orys jazýyna kóshirý turǵylyqty halyqtyń arasynda qobaljýlyqtardy da týyndatty. Alaıda úkimet pen partııa bunyń bárin halyq jaýlarynyń áreketine tańdy. Qazaq jazýynyń birneshe ret ózgeriske ushyraýy mádenı qundylyqtarymyzdy paıdalanýda birshama qıyndyqtar da alyp keldi. Arab, latyn áribinde jazylyp, jaryq kórgen kóptegen kitaptarymyz kitaphana sórelerinde jatyp qaldy.
Latyn álipbıin engizýdi júzege asyrý týraly memlekettik baǵdarlama negizindegi QazAKSR úkimetiniń qararlary boıynsha jergilikti ókimet pen halyq aǵartý organdary jańa úıretý jumystaryn jan-jaqty júrgizdi. Ol úshin ár túrli oqytý ádisteri, sonyń ishinde alys aýyldar men qystaýlarǵa mádenı joryqtar da qoldanyldy. Jańa latyn álipbıin halyq arasynda belsendi túrde engizý barysynda aýyldar, aýdandar, okrýgtar, oqytýshylar birlestikteri men qoǵamdyq uıymdar arasynda soıalıstik jarystar ótkizý ádisi qoldanyldy. Qazaqstannyń eńbekshi taby bul mádenı joryqqa belsendi túrde qatynasty. Qarap otyrsaq, elimizde 20-30 jyldary latyn jazýyna kóshýde tutas daıyndyqtar júrgizilgen eken. Mine, sondyqtan burynǵy ótken tájirıbelerdi zerdelep, solarǵa súıený tıimdirek sııaqty.
Táýelsiz Qazaqstanǵa latyn álipbıiniń qajettiligi. 2006 jyly bolǵan Qazaqstan halqy assambleıasynyń 12-sessııasynda Elbasy latyn grafıkasyna kóshýdi qozǵap, osy máseleni jiti zerttep, naqty usynystar daıarlaýǵa tapsyrma bergen edi. 2007 jyly Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde osy latyn álipbıi máselesine baılanysty komıssııa qurylyp, qoǵamdyq ınstıtýttardyń mamandary birshama is-sharalardy júzege asyrǵan bolatyn. Bul komıssııa jumysy osy ýaqyttarǵa deıin sozylyp, til, tarıh, ekonomıst jáne t.b. mamandar HH ǵasyrdyń 20-30-jyldaryndaǵy latynǵa kóshý tarıhynan bastap, latyn álipbıine kóshken elderdiń is-tájirıbesi, saýalnamalar nátıjesi jazylǵan qujattar, sheteldik zertteýshilerdiń usynystary jınaqtalǵan qujattar qarastyrylyp, taldaý jasap, latyn grafıkasyna kóshirýdiń negizdemesi jasaldy. Birneshe májilister ótkizilip, mamandar usynǵan álipbıler talqylaýǵa salyndy. Latyn áribin qabyldaǵan Túrkııa, Ózbekstan, Túrkimenstan memleketterine arnaıy ekspedıııa jiberilip, olardyń tájirıbelerimen bólisti.
Jazýdy latyn álipbıine aýystyrý máselesi óte kúrdeli. Ol Shyǵys elderindegi til faktoryn damytý tájirıbesiniń negizinde keshendi zerdeleýdi talap etedi. Qazaqstan úshin taǵylym alarlyǵy jáne paıdalysy latyn álipbıine kóshken elderdiń elderiniń tájirıbesi bola alady. Degenmen qazaq jazýyn latyn grafıkasyna kóshirý Qazaqstan Respýblıkasynda qazaq tiliniń memlekettik til retindegi mártebesin nyǵaıta túsedi. Osy ýaqytqa deıin latyn álipbıine kóshý úshin latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq álippesi reformasyna qatysty qoǵamdyq pikirge taldaý jasalynýy men halyq arasynda qazaq jazýyn latyn grafıkasyna kóshirýdiń tıimdiligi jóninde túsindirme, uǵyndyrý jáne nasıhattaý jumystaryn júrgizilýinen keıingi shyǵarǵan qorytyndyda latyn álipbıi engizip, qoldaýdy kópshilik qoldaıtyndyǵy anyqtaldy. Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrtý» atty maqalasynda: «Latynshaǵa kóshýdiń tereń logıkasy bar. Bul qazirgi zamanǵy tehnologııalyq ortanyń, kommýnıkaııanyń, sondaı-aq, HHI ǵasyrdaǵy ǵylymı jáne bilim berý proesiniń erekshelikterine baılanysty. Mektep qabyrǵasynda balalarymyz aǵylshyn tilin oqyp, latyn áripterin onsyz da úırenip jatyr. Sondyqtan, jas býyn úshin eshqandaı qıyndyq, kedergiler bolmaq emes» ekendigin aıqyn aıtyp, tez arada qolǵa alýdy mindettegen edi. Sonymen qatar Elbasy bul baǵdarlamalyq maqalasynda 2017 jyldyń aıaǵyna deıin ǵalymdardyń kómegimen, barsha qoǵam ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaýdy jáne 2018 jyldan bastap jańa álipbıdi úıretetin mamandardy jáne orta mektepterge arnalǵan oqýlyqtardy daıyndaýǵa kirisýdy usynǵan edi.
Qazaqstandyq til mamandary latyn álipbıiniń birneshe nusqasyn jasap, halyqtyń talqylaýyna usyndy. Nátıjesinde 2017 jyldyń 26 qazanynda Elbasy qazaq tili álipbıiniń 2025 jylǵa deıin latyn grafıkasyna kezeń-kezeńimen kóshýin qamtamasyz etý jónindegi jarlyqqa qol qoıylyp, resmı túrde maquldandy. Halyq arasynda qyzý talqylaýǵa salynyp, túrli oılar baspasóz betterinde jaryq kórgennen keıin álipbıge túzetýler engizilip, 2018 jyldyń 19 aqpanynda bekitilgen edi. Degenmen qazirde osy latyn álipbıiniń daıarlanǵan jobaǵa qatysty ǵalymdar (til mamandary) arasynda túrli pikirler týyndap otyr.
Táýelsiz Qazaqstanǵa latyn álipbıiniń qajettiligi birinshiden, bul – qazirgi zaman talaby. Latyn qarpi – adamzat damýyndaǵy eń myqty jazýdyń biri. Ol – HHI ǵasyrdaǵy ǵylym men tehnıkanyń, ınternet pen IT tehnologııalardyń tili. Zamanaýı tehnologııalardyń tilin ıgerýde de birqatar ilgerileýshilik oryn alatyny sózsiz. Latyn jazýyna kóshý arqyly búgingi tehnıka jetistikteri men ǵalamtor jańalyqtarynan utymdy paıdalana alý múmkindigi týady. Ekinshiden, latyn qarpi túrki tildes halyqtardy jaqyndastyratyn jazý. Sebebi, álemdegi halyqtyń 80 paıyzy latyn grafıkasyn ıgerip, paıdalanyp otyr, álemdegi aqparattyń 70 paıyzy osy tańbamen taratylyp tur. Úshinshiden, latyn álipbıin qabyldaı otyryp, tildik ereksheligimizdi saqtaımyz, shet tilderden engen sózderdi de ulttyq erekshelikterge ıkemdeı alamyz.
Svetlana Smaǵulova,
tarıh ǵylymdarynyń doktory,
ál-Farabı atyndaǵy
Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń professory
"Adyrna" ulttyq portaly
