(Kárim Ábdirahmanuly haqynda)
Ómirdiń ne bir syrly soqpaqtaryn basyp, asýlaryn asyp, arman atty bir buldyr elestiń jetegimen búginge jetken daryndy dara tulǵa, aıaýly aǵa, ardaqty óner ıesi – Kárim Ábdirahmanuly óziniń óner dep ótken ónegeli ómirinde qasıetti halqynyń áni úshin álektenip, kúıi úshin kúıinbegen, oılanbaǵan, tolǵanbaǵan kúni joq desem, asyra aıtqandyq bolmas. Al endi bul mándi de maǵynaly sóz tirkesterine aǵanyń ár attaǵan qadamdary men araılap atqan tańdary, manaýrap batqan kúnderi mazmun bolmaq.
«Kim kelip, bul ómirge kim ketpegen» degendeı, bul ǵalamǵa sansyz adam pendesi shyr etip kelip, shyrqyrap ketip jatady. Al endi osy jan ıeleriniń ishinde eseli eńbekteri arqyly el esinde saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa jattalyp jatatyn ardaqty adamdar sanaýly ǵana. Sondyqtan da Kárim Ábdirahmenuly sııaqty aǵalarymyzdyń keshesi men búginin el esine keltirip, ómirge degen kózqaras týrasynda toqtalýdy jón kórdik. Ásirese, bolashaǵyn birden boljap kete almaıtyn jastarymyzǵa «bárin de bastan bastaý» kerektigin uǵyndyryp, tynbaı eńbektenýdiń jeńisteri men jemisterin tańbalap, «tarıh paraǵynan tabylatyn bolaıyq» degim keledi.
Keshegi ótken babalarymyzdyń «ókinish orny tolmaıdy» dep toryǵa otyryp, artyna qaldyrǵan aqylııalarynyń da tekten-tekke aıtyla salmaǵandyǵyn, búgingi ýaqytty aıalaǵanda baryp, erteńgi ýaqyttyń esteligine jazylýǵa bolatynyn eskertkim keledi.
Osydan jarym ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn jańa jyl saýyq keshine arnap án jazyp, jańa bir tyń jolǵa qadam tastap, óziniń tuńǵysh týyndysyn ǵasyrlar qatparyn quraǵan «jyl» týrasynda jazdy. Ony saýyq sahnasynda oryndap, sabaqtastary men muǵalimderiniń qyzǵyn qarsy alýyna bólengen Kárim Ábdirahmenuly sol bir orta mektep qushaǵyndaǵy kúnderiniń ózinde tynbaı izdene bilgen.
Áne, sodan tartyp ózine qatań talap qoıyp, jora-joldastarynyń oıyn-tamashaǵa jumsaǵan ýaqytyn ol jalyqpaı izdenýge paıdalanyp, eshkimde kezikpes erekshe qyzǵyndyqpen enteleı alǵa tartty. Kún saıyn kemeldenip, jyl saıyn jetilip, túrli forma-joldarmen keń óriske bet aldy. Múmkindiktiń barynsha tyń da jańa mazmundar izdenip, mýzyka jazýdyń jaı-japsaryn berile zerttep, «Maqtanyshym dostarym», «Qyzǵaldyq», «Aq sáýle», «Sarqylmas mahabbat», «Naz», «Tolqyn», «Saıra, dombyra» sııaqty ár túrli stıldegi ánder jazdy.
Oǵan qosa «Aıly tún», «Jylqyshy qyz», «Qýanysh» qatarly kúılerdi jaryqqa shyǵardy. «Qara jorǵa saltanaty», «Aıgólek», «Kókpar», «Qońyraýly qozy» tektes birqydyrý bı mýzykalaryn jazyp, kún-tún demeı tolǵanýdyń nátıjesinde bul kúnge deıin eki júzdiń ústinde shyǵarma jazdy. Bul týyndylary ár sahnalarda oryndalyp, radıo-teledıdarda jarııalanyp, birazy kitap-jýrnaldarda basylyp, halyqtyń qajetinen shyqty. Tipti, tek qana qazaqtyń emes kúlli dúnıe halqynyń rýhanı azyǵyna aınaldy. Sonymen qosa «Sálıha-Sámen» operasynyń, mýzykaly pesa «Úısin rýhynyń», ulaspaly telefılm «Tańjaryqtyń» jáne sol tektes bir qanshalaǵan shyǵarmalardyń mýzykasyn jazyp, ózindik erekshelikterin dóp basyp beınelep berdi.
Kárim aǵa «Balalyǵym bir dastan, shalalyǵym bir dastan» demekshi, – dep keńes barysynda óziniń keshegi kúnderin esine alyp bylaı tolǵandy:
«Men 1944 jyly 28 jeltoqsanda Altaı aımaǵynyń Býyrshyn aýdanynda dúnıege kelippin. Sodan 1947 jyly «Úsh aımaq tóńkeristik úkimeti» Altaı aımaǵy basshylaryn qaıta taǵaıyndaǵan kezde, ákem Ábdirahman Toqqul Altaı amaǵy ýálıiniń orynbasary bolyp, qyzmeti aýysqan soń úıimiz de Sarsúmbe (qazirgi Altaı) qalasyna kóship baryp, balalyq dáýirim sonda ótti.
Mende jastaıymnan qalyptasqan bir ádet – ár nársege áýes edim. Tipti, shynymdy aıtsam, qyzyqpaıtyn dúnıem bolmaıtyn. Máselen, sýret salý, sport túrleri, ádebıet-kórkemónerge degen qushtarlyq meni mazasyz kúıge túsiretin. Al soǵan jaraı boıymda árqaısysyna degen beıimdilik boldy. Meniń eń aldymen ıgergen mýzykalyq aspabym aýyz syrnaıy edi.
Bastaýysh mekteptiń oıyn-saýyq grýppasynda syrnaımen án-bıge súıemel jasaý – mýzykalyq jolymnyń bastamasy boldy. Keıin orta mektepke barǵanda dombyra, mandolına qatarly aspaptardy úırendim. Muǵalimderimniń jeteleýinen tys, úıde áke-sheshemniń qoldaýy da jaqsy boldy. Meıli úlken bol, kishi bol, qandaı jumysty bastarda bolsyn, nátıjege jetýde bolsyn, adam árqashan ekinshi bir jaqtyń qoldaýynsyz kez kelgen isti istep ketýi ekitalaı. Túsingen adamǵa «qoldaý» degen bir qasıetti sóz. «Qoldaýshyń barda qor bolmaısyń» degen de beker aıtylmasa kerek.
Otbasymdaǵy ózimniń arnaýly sandyqshamda sýret salýǵa qajetti boıaýlar men jún qalamdar jáne ózim súıip oqıtyn kóptegen kitaptar saqtalýshy edi. Meni janyndaı jaqsy kóretin ákem marqum bir ret Quljaǵa jıynǵa barǵan jolynda mandolınanyń bir túri mandol degen aspap ákelip berdi. Osyndaı birshama jaqsy múmkindikter meniń kórkemóner jóninde nedáýir túsinikke, praktıkalyq yqtımaldyqqa ıe bolýyma sebepshi boldy.
1957-1959 jyldary áke-sheshem dúnıe saldy. Aspan qulap basyma túskendeı sol bir shaqtarymda taǵy da sol bala kezden ózine baýraǵan sazdy syrlastarym qaıǵyma ortaqtasyp, qasiretimdi jeńildetti. Kóńilim tolqı qalǵan kezderde dombyram men mandalınymdy kezek tyńqyldatyp, keńeskendeı bolǵanda baryp tynysym qalpyna túsetin edi. «Ákeń ólse ólsin, ákeńdi kóre qalǵan ólmesin» degendeı, ıllahı, aq kóńili ańqyldaǵan halqym aman bolsyn!
Sodan 1960 jyly aqpan aıynda Altaı aımaqtyq oıyn-saýyq úıirmesine resmı mýzykant bolyp qabyldandym da, bala kúngi áýesim bolǵan ardaqty aspaptarymdy aldyma alyp, áldıleı jóneldim...».
«Poezııa mahabbatpen bastalyp, parasatpen aıaqtalýy tıis» tıis degen ǵoı alyp Muqaǵalı. Áne, sol sııaqty Kárim aǵanyń keshirmeleri áýeli mýzykaǵa degen áýestikten bastaldy da, soǵy dırıjerlikke ulasty. Ol resmı orkestrde dırıjer bolǵan sonaý alpysynshy jyldardaǵy Altaı aımaǵynda qurylǵan tarıhı dastan «Shyǵys qyzardydan» bastaǵan eken.
Sodan beri jarym ǵasyr ýaqytta osy bir japaly da dańqty jumyspen aınalysyp, sansyz shyǵarmalardy ár túrli áýenderge bólý arqyly árlendire tústi. Kárim aǵanyń bul saladaǵy jetistigi aıtyp taýysqysyz, ushan-teńiz eseli eńbekteri kúı bolyp kúmbirlep, án bolyp áýelep, el esinde qalary sózsiz.
Biz bul kúnderi «Ult aspaptary orkestrimen» oryndalǵan ne bir ǵajaıyp kúıler men ánderdi radıodan estip, teledıdárdan kórip kelemiz. tipti, keı ýaqyttar da atyn da estip kórmegen kıeli ulttyq aspaptarymyzdy ustap, sahnaǵa kóterilgen artısterimizge ár daıym alǵystarymyzdy jaýdyryp, sulý sazdy súısine tyńdap, súıine qarap otyramyz.
Mine, osy kórinisterge kýá bolyp kele jatuan Kárim aǵanyń jetekshiligindegi Ile qazaq avtonomııaly oblystyq kórkemóner úıirmesiniń ult aspaptar orkestri top etip tóbeden túse qalǵan joq. Qaıta burań joldardy artqa salyp, sansyzdaǵan óner qaıratkerleriniń arqasynda aıaǵyn táı-táı basyp, qaz turyp, solardyń taban et, mańdaı terleriniń bodaýy negizinde bul kúnge jetip otyr.
Endeshe, osy bir úlken tarıhı mindetke óz úlesin qosyp, orkestrdiń qurylý barysynda bastan aıaq qasynda bolyp, ashty-tushtysyn birge tatqan ardaqty aǵamyz, qasıetti óner ordasynyń qara shańyraǵyndaı seziletin orkestr ómiri jaıly bylaı tolǵanady:
«Túrli zertteý nátıjeleri búgingi kúnde qazaq ulttyq mýzyka aspaptarynyń alpys neshe túrge jetkendigin anyqtady. Jáne ol ishekti-ysqymaly, shertpeli, úrlemeli, urmaly-soqpaly dep bólinip, búkil adamzat mýzyka aspap túrleriniń quramyn quraıtyn tórt úlken salanyń bárin de qamtyǵandyǵyn kórsetip otyr. Munyń ózi qazaqtyń mýzyka aspaptarynyń birshama kemeldi ekendigin ári túr jaǵynan mol bolǵandyǵyn bildiredi.
Biraq, bul zertteýler keıingi kezde nátıje bergendikten qytaıda kópke deıin dombyra ǵana sahnaǵa shyǵyp júrdi. Bul jaǵdaı ulttyq mýzyka mádenıetiniń damýyna kóp kedergi bolyp keldi. Sondyqtan ult aspaptar orkestrin quryp, ulttyq mýzyka mádenıetin damytýdyń aıaq alysyn tezdetý, óresin joǵarylatý talaby men oıy halyq ishinde de, óner salasynda da, elim dep egile biletin parasatty basshylar kóńilinde de bolyp keldi.
Sonymen, oblystyq oıyn-saýyq úıirmesin qaıtadan jańalap qurý qyzmeti júrilgen 1975 jyldary qobyzdy sahnaǵa kóterý mindeti de jolǵa qoıylyp, Jánabil Symaǵululy, Erǵalı qatarly basshylardyń nusqaýynda kezindegi oblystyq mádenıet mekemesiniń bastyǵy Sábıtqazynyń uıymdastyrýymen úıirmede Kamal Maqaıuly, Baıaqyn, Dáýlet Halyquly, Lý Ynjy jáne men qatarly bes adamnan arnaýly grýppa qurylyp, qobyzdy qatarǵa qosý jónindegi jumys qyzý bastaldy.
Munda qobyz jasaý jaǵynda Ádilhan Ábdildáuly eresen eńbek sińirdi de, al sahnaǵa tuńǵysh Kádek Qyrǵyzbaıuly alyp shyqty. 1986 jyly oblys bastyǵy Dııar Qumash, orynbasarlary Zaqan Omaruly, Malgajdar qatarly kisilerdiń qoldaýymen, mádenıet mekemesiniń bastyǵy Yrymhan Aıdarhannyń atsalysýynda oblystan arnaýly qarjy bólinip, Shańhaı ult aspaptary zaýytyna Ádilhan Ábdildáulyn jiberip, dombyra, qobyz, daýylpaz tektes bir par aspaptar jasatyp, orkestrdiń tuńǵysh tulǵasyn iske qostyq. Orkestrdiń mýzykalyq qoryn tolyqtyrý úshin «Jeke batyr», «Sahara jastary» sııaqty kúıler jazdyq jáne halyq kúılerin orkestrge túsirip oryndadyq.
Al, bizdiń orkestrdiń búgingideı birshama kemeldi kúıge kelýine Qazaqstandaǵy óner qaıratkerleriniń ózindik úlesi boldy. 1995 jyly oblys basshylary Ashat Kerimbaı, Bekmuqamet Musa, Hákim Bóken qatarly kisilerdiń kóńil bólýimen qazan aıynda mádenıet mekemesiniń bastyǵy Ǵalym bastap, men jáne Tóken qatarly bir tobymyz Almaty qalasyna baryp, Qazaqstan Respýblıkasy mádenıet mınıstrliginiń ornalastyrýymen «Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq aspaptar orkestrimen kelisim jasasyp, Tuıaq Shámelov, Qýanysh Aqmuratov, Qundyz Qalambaevalardy Qulja qalasyna ustazdyqqa shaqyryp, qylqobyz, prıma qobyz, dombyra oryndaýshylyq kýrstaryna sabaq berýge kelisip qaıttyq.
Bul kýrs 1996 jyly qańtardyń ortasynan kókektiń sońyna deıin ashylyp, oblystyq án-bı úıirmesiniń mýzykanttary tolyq qatysýdan syrt, Altaı, Tarbaǵataı, Ile aımaqtarynan da shákirtter qatysyp, kýrs oıdaǵydaı nátıjelerge qol jetkizdi. Sonymen birge úıirmemizdiń «Ult aspaptar orkestriniń» oryndaýshylyq óneri joǵarylaı túsip, halyqtyq, ulttyq qobyz jáne onyń jetildirilgen túri resmı iske qosyldy.
Qazir «Ult aspaptar orkestrinde» joǵary-tómen, orta daýystar grýppalaryna bólingen dombyralar toby men qobyzdar toby, sherter, sybyzǵy, urmaly-soqpaly aspaptardy qamtyǵan bir júris ult aspaptary jumys isteıdi. Mine, osyndaı júıeli orkestrdiń qurylýy – ulttyq mýzyka mádenıetin damytýda qolǵa keltirgen zor tabys bolyp tarıhqa qaldy.
Qytaı mýzykanttar qoǵamynyń múshesi, Shınjııań mýzkanttar qoǵamy tóraǵasynyń orynbasary, Ile oblystyq mýzykanttar qoǵamynyń tóraǵasy, «Memlekettik birinshi dárejeli kompozıtor» Kárim Ábdirahmenuly Ile oqý-aǵartý ınstıtýty, oblystyq kórkemóner mektebi jáne úıirme quramyndaǵylarǵa «Nota nazarııasy», «Mýzykalyq negizgi bilimder», «Garmonııa», «Melodııa» qatarly sabaqtardy berip, óner salasyndaǵy órkenderdiń mýyzka sabaǵynan saýat ashýyna bir kisilik úlesin qosty.
Mýzyka zertteý isterimen de shuǵyldanyp, «Qytaı enıklopedııasy bı-mýzyka tobynyń» jáne «Qytaı az ult aspaptyq kúıleri» jınaǵynyń daıyndalý jumystaryna qatysyp, «Qazaq ultynyń mýzykasy», «Qazaq halyq kúıleri jóninde sholý», «Qobyz», «Jarapazan» qatarly ǵaylymı maqalalar jazyp, izgilikpen izdenip keldi.
Sonymen birge, 65-inshi jyldary Altaı aımaqtyq oıyn-saýyq úıirmesi mýzkanttar grýppasynyń jaýaptysy bolǵannan bastap kúni búginge deıin túrli ákimshilik qyzmetten de qol úzbeı, óziniń uıymdastyrý, basshylyq etý jaqtaryndaǵy artyqshylyqtaryn da kórsetip, qos tizgindi teń ustady. Atadan qalǵan «Segiz qyrly, bir syrly» degen baba talabynan shyqty.
«Bilimi kúshti myńdy jyǵar, bilegi kúshti birdi jyǵar» deıtin halyq mátelin jadynda tutqan ol, óziniń sonaý 1973-1976-1978-1985 jyldardaǵy ortalyqta jáne Shańhaı, Gansý ólkelerindegi qysqa merzimdik oqý oraılarynda ıgergen nazarııalyq jáne ámalııattyq bilimderin naqtyly is barysnda paıdalandy. Olardy ózindik ulttyq erekshelikke saı talǵam tarazysynan ótkizip, aqıqatty ámalııattan izdeý turǵysynan jandy qoldanyp keldi. Ár qandaı ýaqytta halyqtyq án-kúıdiń qasıetin basty, mańyzdy orynǵa qoıa bildi.
Meıli, shyǵarmashylyqpen shuǵyldansyn, meıli, halyq án-kúılerin notaǵa túsirip, dybystarǵa jáne aspaptarǵa bólip orkestrge ornalastyrsyn, shákirtterine sabaq bergende bolsyn, qaı-qashanda ulttyq saryndy saqtaý jónindegi oılaryn ortaǵa tastaýdy umytqan joq. Sondyqtan da ol qasıetti qazaq óneriniń qadirine jetken aıaýly da ardaqty azamat eseptelmek.
«Shekti ómirde sheksiz eńbek sińirý» ekiniń biriniń qolynan kele beretin is emes ekendigi belgili. Onyń ústine tynbaı talpynyp, bastan aqyr bir qalypty saqtap, erinbeı eńbektenip, qajymaı-talmaı qaırattanyp, qandaı da bir eńbek nátıjelerin qanaǵat qylmady. Ne masattanbaı, ataq-dańqy arta túsken saıyn kirshiksiz kishipeıildigin kórsetip, «Men pálenmin» dep eshkimdi elemeıtin tákapparlyqtan boıyn aýlaq ustady. Úlken-kishiniń bárimen de júrek toǵystyryp, oıyn ortaqtasyra bilgen, darynyna darhandyǵy saı aqjarqyn aǵa Kárim Ábdirahmenuly keıingi jastar úlgi etýine tatıtyn dara týǵan talant ıesi.
Al onyń tuǵyry bıik, tulǵasy bólek qundy da qudiretti shyǵarmalary mýzyka salasynda eńbektenip kele jatqan mamandarymyz ben jáne olardyń izbasarlarynyń zer sala zertteýin kútip turǵan tyń taqyryp bolmaq. Kógildńr kóktke kóptegen juldyzdar bar. Biraq, sholpan bireý ǵana.
Tań aldynda týǵan sholpandaı bolyp, shoq juldyzdar arasynan erekshe jarqyrap kórinetin aıaýly aǵa eńbegi budan bylaı tipti de kórnekilene beretini haq!
Avtor týraly:
Serik Ábiluly 1973 jyly 4 aqpanda Qytaıdyń Altaı aımaǵyndaǵy Úlińgir kóli boıynda, Jetiaral degen jerde dúnıege kelgen. Shyńjań Ýnıversıtetiniń «Qazaq tili men ádebıeti» fakýltetin, Shyńjań partııa mektebiniń ekonomıkalyq basqarý fakýltetin bitirgen.
«Darıǵa-aı», «Sholpan», «Samal» pýblııstıkalyq, «Kúmis jebe», «Qobyz saryn», «Aqqý arman» jyr jınaqtary, «Kún» atty balalarǵa arnalǵan shalqyma, balladalar jınaǵynyń avtory.
Serik Ábiluly Qytaıdaǵy qazaq radıosynda uzaq jyldar qyzmet etip, sol eldegi qandastardyń mádenıetine eleýli úles qosqan tulǵanyń biri. Ol qazaqtyń tańdaýly 50 ánin qytaı tiline aýdartyp, ultymyzdyń keń taraǵan 500 kúıi men 200 halyq ánin taspaǵa túsirgen, 100-ge jýyq án mátini men kóptegen ánniń avtory, radıo efırinde 30-ǵa tarta roman oqyǵan tanymal dıktor, aqyn, ánshi, sazger.
Qulaqqa jaǵymdy qazaqy qońyr daýys ıesi Serik Ábiluly qazir atamekenge oraldy.
