Qyzyǵy men qıyndyǵy óshpesteı jadyńda saqtalar qımas kezeńniń biri – stýdenttik shaq. Mektepti qımaı júrgende joǵary oqý orynyn aıaqtap,úlken ómirge de qadam bastyq. Ýaqyttyń óz degenin jasaıtyndyǵyna taǵy da kóz jetkendeı. Ótken kúnniń esteligi jeterlik. Bıylǵy jas túlekterge sáttilik tileı otyryp, Anamnyń aıtqan ómirlik qundy dúnıesin usynǵym keledi. Ásirese qyzdar úshin mańyzdy. Ata-ananyń janynan alysqa uzamaǵan, ómirdiń qataldyǵyn kórmegen jasóspirim edik. Grant ıegeri atanyp, QazUÝ-dyń stýdenti bolǵan kez. Týys túgili tanys joq, buryn kelip kórmegen úlken qalanyń osynshalyqty ystyq bolyp keterin ol kezde bildi deısiz be?! Aýyldan Almatyǵa jolǵa shyǵatyn túni zattarymdy jınastyryp jatqanmyn. Anam janyma kelip, bir gazetti qolyma ustatty. «Qyzym, mynany muqııat oqyp shyq. Aqylyń bolsa, óziń arǵy jaǵyn saralarsyń. Mundaǵy ár sózge mán ber, men aıtyp jatqandaı sezin. Eger seni biz tárbıelegenimiz ras bolsa, óziń túsinersiń», - dep turyp ketti. Barlyǵyn rettep bolyp, bir bettik gazetti oqyp shyqtym. Senseńizder, túnimen jylap shyqtym. Ishteı olardyń atyna eshqashan kir keltirmeýge ant ettim. Men sekildi stýdent atanǵan qyzyna jazǵan Ananyń hatyn gazetke jarııalaǵan eken. Anam sony oqyp, men úshin saqtap júripti. Sol hattyń mátinin sizderge de usynǵym keledi. Tym kóp bolǵandyqtan keı jerlerin qysqarttym. Erinbesten oqyp shyqsańyzdar eken. Bir qajetińizge jarap qalar.
«STÝDENT QYZYMA HAT»
«QALAǴA QYZYQ ÚShIN EMES, OQÝ ÚShIN BARǴANYŃDY UMYTPA...»
QYZYM, mektep bitirip, stýdenttik ómirge qadam bastyń. Qyzyǵy men qıyndyǵy almasyp kelip otyratyn stýdenttik shaq sen oılaǵandaı ońaı emes. Sen stýdenttik ómirdiń qyzyǵyn qyzyqtap, qıyn sátterin jeńe bilýiń kerek. Jasyń nebári 18-de. Úlbirep, pisip turǵan jemisti julýǵa árkim-aq qumar. Al keıbireýler ony bir «tistep», jáı dámin kórýge ǵana qyzyǵady. Ańǵal, albyrt seni sondaı qara nıettiler qarmaǵyna túsirip júrmesin. Árıne, men aıtqanda «joq, mundaı jigitterge aldanbaımyn» dep oılaýyń da múmkin. Biraq mundaı qýlardyń qaqpanyna qalaı top etip túskenińdi óziń de bilmeı qalasyń. Óıtkeni, qyzdyń eń álsiz jeri – onyń qulaǵy. Eshkimniń jyly, tátti sózderine senýshi bolma. «Adam alasy ishinde» ekenin umytpa.
Bul meniń múlde jigitpen dostaspa, olardan aýlaq júr degenim emes. Búgingi qyzyqty emes, erteńińdi oıla degenim. Qandaı jaǵdaıda da aryńa daq túsirmeýdi, abyroıyńdy tómendetpeýińdi oıla. Osy jerde bir shalys basqan qadamyńnyń ómir boıy súrindire beretinin umytpa. Ózińnen úlken úmit kútip otyrǵan Áke-Shesheńdi oıla.
Oqýyńa, stýdenttik ómirge úırenisip alǵanyńsha, tek sabaǵyńdy oılaǵanyń durys. Oqýyńnan shyǵyp qalma jáne qıyn eken dep tastap ketpe. Jaman ádetter aldyńnan shyqsa, eń aldymen sen ol qalada ne úshin júrgenińdi, basty maqsatyń ne ekenin esińe al. Sen áke-shesheńnen jyraqta oqý úshin, erteńgi kúni eshkimge alaqan jaımas úshin, bir mamandyq ıesi bolý úshin júrsiń.
IShIMDIKTEN AÝLAQ BOL!
Bul eri men áıeli jarysyp ishetin zaman boldy. Árıne, bir-birine saýlyq tilep ishkenimen, sońy óshpendilikpen aıaqtalyp jatady. Al munyń sońyna túsken qyz balanyń taǵdyry ne bolmaq? Ishimdikke toıyp alǵan qyz qolyndaǵy zaty turmaq, óziniń qaıda qalǵanyn bilmeı qalady. Óz bolashaǵyna ózi balta shabady. Otyrys, týǵan kún, toı bolsa da qolyńa stakan ustama.
TEMEKIGE JOLAMA!
Sen – bolashaq ana, ulttyń anasy ekenińdi umytpa. Búkil jas, saý aǵzańdy kók tútinge tunshyqtyrma, ýlama. Kóbine jamanǵa da, jaqsyǵa da úıreter janyńdaǵy birge júretin dostaryń. Dos tańdaýda abaı bol, qyzym. Betińe kúle qarap, basyńa qıyndyq túsken sátte tastap keter ekijúzdi dostan saq bol. Jeke basyńnyń isin menimen bóliskeniń durys.
EShKIMMEN URYSPA...
Qazir kóp stýdentter páter jaldap turady. Janyńdaǵy birge turatyn qurbylaryńmen tatý bol. Syıly bolamyn deseń, eshkimmen uryspa. Jaý izdeme, dos izde. Jaý ózi keledi, dos tabylmaıdy. Jataqhana da, sen turyp jatqan páter de – bir úıiń. Sondyqtan taza ustaı bil.
ÚIRENÝDEN JALYQPA...
Qyzǵaldaǵym, kúni boıy kitaptan bas almaı otyra bergeniń jaramas. Ózińniń boıjetken qyz ekenińdi, erteń bir úıge kelin bolatynyńdy umytpa. Bilmegenińdi úıren. Óıtkeni, kelinniń dárejesi tek dıplommen ólshenbeıdi. Adam az ǵana altyn alýy úshin taýdaı jerdi qoparatyny sııaqty, jaqsy maman, kórikti qyz, kelisti kelinshek, eshkim orynyn basa almaıtyn súıikti jar, aqyldy ana bolamyn deseń, bilmegenińdi úırenýden jalyqpaýyń kerek.
JAR TAŃDAÝDA ShATASPA.....
Qazir qyzmet qýyp, oń jaqta otyryp qalǵan qyzdar kóp. Bir-birińmen aralasyp, oı órisi, talaby men talǵamy, minez -qulqyn, bilimi men mádenıettiligin, jaman-jaqsy ádetterin bilip taný úshin birshama ýaqyt kerek. Kórki sulý dep qyzyqpa, adamı qasıeti mol bolsyn. Ómirlik sheshim qabyldarda anańmen, jeńgeńmen búkpesiz aqyldasyp, keńesýdi umytpa. Úlken ómirge birge attanýǵa saparlas serigińdi durys tańdaı bilseń, jańylmaısyń, joldan adaspaısyń.
KÓP UZAMAI BOSAǴA ATTARSYŃ....
Qyz jat jurttyq emes pe, kóp uzamaı sen de teńińdi taýyp, basqa shańyraqtan óz ornyńdy tabasyń. Seniń barǵan jerińe tastaı batyp, sýdaı sińip, baqytty bolǵanyń — bizdiń baqytymyz.
Kelin bolyp, aq bosaǵańdy attaǵannan keıin erkeligińe salynyp, ata-eneńe qarsy shyǵyp júrme. Joldasyńdy syılap, baǵalaı bil. «Kórgensizdiń qyzy» degen aýyr sózdi estirtpe.
Úıdegi azdaǵan ydys syldyryna bola qabaǵyńdy shytpa. Erte turyp, ıilip sálemińdi salyp, sháıińdi kúlip berseń, senen jaqsy kelin bolmaıdy. Kishipeıil, keshirimdi bol.
Myna bir ǵıbratty sózder máńgi jadyńda júrsin. Bul nasıhatty uzatylyp bara jatqan qyzyna anasy aıtqan eken. Osyny sen de jadyńda usta:
- Qanaǵat egesi bol. Baqytty ómir keshirýdiń ózi, óz haline shúkir qylýmen keledi. Óz haline shúkir etpegen, óz nápsisin tyımaǵan kiside kóńil rahaty bolmaıdy.
- Kúıeýińe árdaıym moıynusyn. Iaǵnı, kúıeýińniń sózderin ádeppen tyńda.
- Onyń kózi túsetin jerlerge jaqsylap kóńil ból. Jáne úıińniń ishi-syrtyn neǵurlym taza usta.
- Ústi-basyńdy taza usta.
- Taǵamdy ýaqytyly daıynda. Iaǵnı, tamaqtanatyn ýaqytyn eshqashan keshiktirme. Kúıeýiń kelisimen dereý dastarhan jaı, sebebi, ash adamnyń ashýy tez keledi.
- Uıyqtaıtyn jáne oıanatyn ýaqytyna muqııat bol.
- Qojaıynyńnyń mal-dúnıesi – seniń mal-múlkiń. Ony ysyrap etpeı, qadirine jete bil.
- Týǵan-týystaryna, jaqyndaryna qurmet kórset. Olardy qurmettegeniń, kúıeýińdi qurmettegenmen birdeı.
- Kúıeýińniń syryn eshkimge aıtpa. Ata-anańa, týystaryńa da aıtpa. Jaryńnyń keıbir minezderin teris túsinip qalýy múmkin.
- Kúıeýińniń dinge qarsy kelmeıtin barlyq buıryqtaryn orynda. Eshqashan oǵan teris qylyq kórsetpe.
Mine, árbir ana boıjetken qyzyna osyndaı tálim-tárbıe bolar sózderdi aıtyp otyrsa, qyz ınabatty, kelin ıbaly bolary anyq.
Jansaıa Sman,
«Adyrna» ulttyq portaly
