Belgili fılosof, aqyn, til janashyry Beket Qarashın qazirgi jaǵdaıda "kóńil mańyzdy emes, aman qalý mańyzdy" dep, halyqtyq ádet-ǵurypqa baılanysty shuǵyl zań qabyldaýdy usyndy.
TÓTENShE JAǴDAIDAǴY ÁDET-ǴURYP pen SALT-DÁSTÚR
Qazirgi pandemııanyń qaýpi men aýqymdylyǵy sonshalyq, san ǵasyrlyq halyqtyq ádet-ǵurpymyz ben salt-dástúrimizdi túbirimen qaıta qaraýǵa májbúrlep otyr. Eń aldymen, barlyǵymyz úılený toıy, marqumdy jerleý, as berý sııaqty kóp adam jınalatyn sharalarǵa baılanysty salt-joralǵyǵa kózqarasymyzdy ózgertýge týra keledi. Bul rette úılený toıy men merekelerdi keıinge qaldyrýǵa, tipti toılamaýǵa da bolady, bul túsinikti jaıt. «Qaýip qaıdan bolsa, qater sonan» demekshi, eń qaýiptisi – qaıtys bolǵan kisige baılanysty adamdardyń kóptep jınalýy... Álbette, marqumdy o dúnıege shyǵaryp salmaý, oǵan as bermeý – kúná ekeni ras. Biraq, bir adamnyń sońynan basqalardy da ana dúnıege jóneltkennen góri kúná jasaý anaǵurlym keshirimdi emes pe! Marqum bolǵan adam qaıtyp kelmeıdi, sol sebepti ózgelerdiń de ómirin qaterge tigýge bolmaıdy.
Alaıda ádet-ǵuryp pen salt-dástúrimiz adamdardyń sana-sezimine sińgeni sonsha, olardyń túsinigin ózgertý qıyn. Sol sebepti kópshilikti aman alyp qalý úshin bul proester Zańmen rettelýi tıis. Iaǵnı jedel jáne shuǵyl túrde Zań kúshine ıe Prezıdent Jarlyǵyn shyǵarý kerek, ony parlamenttiń talqylaýy qajet emes, sebebi naıqalyp júrýge ýaqyt tar. Ázirshe ony shartty túrde Jappaı as berý men jerleýge tyıym salý týraly zań dep ataıyq.
Eń ońdysy, arnaıy memlekettik nemese kommerııalyq jerleý qyzmetiniń jumysyn jolǵa qoıý qajet, jerleý kezinde olardyń qasynda qaıtys bolǵan adamnyń eń jaqyn bir-eki týysy bolsa jetedi.
Sonymen birge, jerleý rásimine qatysýǵa tyıym salýdyń ǵuryptyq joralǵylar jasaýmen aınalysatyn dinı qyzmetshilerge (moldalar, ımamdar, poptar, t.b.) de qatysy bar. Óıtkeni olardyń mundaı rásimderge jıi qatysýy olardyń óziniń de, aınalasyndaǵy adamdardyń da vırýs juqtyrý qaýpin ulǵaıtady.
Osy turǵyda, menińshe, osyndaı ádet-ǵuryptar men salt-dástúrdi (tikeleı jerleýden basqa ǵuryptar, as berý, t.s.s.) ıfrlyq tehnologııalardyń jolyna túsirip, onlaın-rejimde ótkizýge bolady jáne solaı bolýy tıis te! Búkil álem qazir qashyqtan jumys istep jatyr, buny dinı salt-joralarǵa qatysty qoldaný da ábden laıyq!!! Ásirese, keleshekte de bolýy yqtımal indetter jaǵdaıynda mundaı ınnovaııalyq tásil men tájirıbe birtindep dúnıejúzilik sıpat alýy múmkin.
Men endi din qaıratkerleri tarapynan da, dindarlar tarapynan da, azamattyq qoǵam men bılik ókilderi jaǵynan da joıqyn shabýylǵa ushyraıtynymdy bilip turmyn. Biraq meniń osyndaı qatal ári tym shetin, tipti ǵasyrlyq dástúrdi qıratýshy sıpattaǵy ustanymymnyń tórkini tym qarapaıym ári qısyndy, óıtkeni ol otandastarymnyń, álemdegi barlyq adamnyń densaýlyǵyna qamqorlyqtan, daýsyz dálelden týyp otyr.
Osy problema jóninde jedel sheshim qabyldaý qajettigi men máseleniń kúrdeliligin eskere otyryp, men zańgerlerdi, blogerlerdi, bılik ókilderin, din qaıratkerlerin osy usynysty dereý talqylaýǵa shaqyramyn jáne bul aqparatty Prezıdent Toqaevqa jetkizýge kómektesýdi suraımyn.
"Adyrna" ulttyq portaly
