QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY

1724

Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksi 2017 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy № 123-VI QRZ.

MAZMUNY

QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY

      Osy Kodeks Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdiń quqyqtyq, ekonomıkalyq jáne uıymdastyrýshylyq negizderin aıqyndaıdy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigi men ekonomıkalyq qaýipsizdigin qorǵaýǵa, qazaqstandyq ekonomıkanyń álemdik ekonomıkalyq qatynastar júıesindegi baılanystaryn jandandyrýǵa jáne syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti yryqtandyrýǵa baǵyttalǵan.

I BÓLIM. JALPY EREJELER

1-taraý. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY NEGIZGI EREJELER

1-bap. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý

      1. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý dep taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdiń, olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde bolý jáne paıdalanylý tártibi men sharttaryn, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa, kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy, ózge de kedendik operaııalardy jasaý tártibin, kedendik tólemderdi, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne kedendik baqylaý júrgizý tártibin belgileýdi, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde keden organdary men taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn iske asyratyn tulǵalar arasyndaǵy bılik qatynastaryn reglamentteýdi qamtıtyn aıryqsha ıýrısdıkııaǵa Qazaqstan Respýblıkasy ıe bolatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginde (Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda) qatynastardy retteý tanylady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý kezinde tulǵalardyń teń quqyqtylyǵy, kedendik operaııalardy jasaýdyń anyqtyǵy, aıqyndyǵy jáne dáıektiligi, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyn quraıtyn, kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin halyqaralyq sharttar men aktilerdi ázirleý men qoldanýdaǵy jarııalylyq qaǵıdattaryna jáne olardy halyqaralyq quqyq normalarymen úılestirýge, sondaı-aq kedendik baqylaýdyń zamanaýı ádisterin qoldanýǵa jáne keden organdarynyń qyzmetinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy barynsha paıdalanýǵa negizdeledi.

      3. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksi týraly shartyn qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin halyqaralyq sharttaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyn quraıtyn aktilerge (budan ári – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy) sáıkes, sondaı-aq 2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa (budan ári – Odaq týraly shart) sáıkes júzege asyrylady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda rettelmegen kedendik quqyqtyq qatynastar Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda retteledi.

      5. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan kedendik retteý salasy keden isiniń aıasy bolyp tabylady.

2-bap. Ýákiletti memlekettik organdardyń quzyreti

      1. Keden saıasaty salasyndaǵy ýákiletti organ Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynda keden saıasatyn qalyptastyrý jóninde usynystar tujyrymdaýdy júzege asyrady;

      2) osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerdi óz quzyreti sheginde ázirleıdi jáne bekitedi;

      3) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.

      2. Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organ (budan ári – ýákiletti organ) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes:

      1) osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerdi óz quzyreti sheginde ázirleıdi jáne bekitedi;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdaryna basshylyqty júzege asyrady;

      3) óziniń quramyna kiretin vedomstvonyń ókilettikterin aıqyndaıdy;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda rettelmegen bóliginde kedenderdi, keden beketterin jáne baqylaý-ótkizý pýnktterin qurý, sanatqa bólý, synyptaý qaǵıdalaryn, sondaı-aq olardy jaılastyrý men materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýdyń tıesilik normalaryn jáne olarǵa qoıylatyn úlgilik talaptardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      5) aqparattyq júıelerdi, baılanys júıelerin jáne derekter berý, kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldarynyń, sondaı-aq aqparatty qorǵaý quraldarynyń júıelerin qurady;

      6) tulǵalardy keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly sheshim qabyldaıdy;

      7) kedendik ákimshilik júrgizýdi júzege asyrady;

      8) taýarlar men kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýin kedendik baqylaýdy júzege asyrady;

      9) syrtqy ekonomıkalyq jáne keden isi salasyndaǵy ózge de qyzmetke qatysýshylarǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyndaǵy ózgerister men tolyqtyrýlar týraly ýaqtyly aqparat berýdi turaqty negizde qamtamasyz etedi;

      10) kedendik statıstıkany júrgizedi;

      11) jekelegen kedendik operaııalardy jasaý jónindegi nusqaýlyqtardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      12) kedendik baqylaýdyń jekelegen nysandaryn jáne kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etý sharalaryn qoldaný jónindegi nusqaýlyqtardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      13) eksporttyq baqylaý salasyndaǵy quqyqtyq aktilerdi ázirleýge qatysady;

      14) baqylaý is-sharalaryn júrgizý maqsattarynda aýmaqtyq keden organdarynda utqyr toptar qurady;

      15) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.

3-bap. Osy Kodekste paıdalanylatyn negizgi uǵymdar

      1. Osy Kodekste paıdalanylatyn negizgi uǵymdar:

      1) avarııa – tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezindegi tabıǵı ózgeristerdi, sondaı-aq eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan bolatyn ózgeristerdi qospaǵanda, kedendik baqylaýdaǵy kólik quraldary jáne (nemese) ózge taýarlar ushyraǵan, olardyń menshik ıesiniń jáne (nemese) osyndaı ózgerister bolǵan kezde ıeliginde taýarlar bolǵan tulǵanyń ádeıi áreketterinen týyndamaǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne osy Kodekste kózdelmegen sandyq jáne (nemese) sapalyq ózgerýine alyp kelgen, saldary turǵysynan zııandy tehnıkalyq, tehnologııalyq nemese ózge sıpattaǵy oqıǵa;

      2) aqsha quraldary – jol chekteri, vekselder, chekter (banktik chekter), sondaı-aq emıtenttiń (boryshkerdiń) aqsha tóleý jónindegi mindettemesin kýálandyratyn jáne ózine osyndaı tólem júzege asyrylatyn tulǵa kórsetilmegen, qujattyq nysandaǵy baǵaly qaǵazdar;

      3) aldyn ala aqparat – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi boljanatyn taýarlar, osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ýaqyty men orny, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen jolaýshylar týraly elektrondyq túrdegi málimetter;

      4) biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha alynatyn kedendik bajdar, salyqtar – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty ony quraıtyn kedendik bajdarǵa, salyqtarǵa bólmeı eseptelgen kedendik bajdar, salyqtar somasy;

      5) deklarant – taýarlardy deklaraııalaıtyn ne óziniń atynan taýarlar deklaraııalanatyn tulǵa;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa (budan ári – Komıssııa) – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń turaqty jumys isteıtin retteýshi organy;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette turaqty turǵylyqty jeri bar jeke tulǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes tirkelgen dara kásipker, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes qurylǵan zańdy tulǵa, zańdy tulǵa bolyp tabylmaıtyn uıym;

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń birtutas kedendik aýmaǵy, ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtary, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aıryqsha ekonomıkalyq aımaqtary jáne qurlyqtyq qaırańdary, ózderine qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aıryqsha ıýrısdıkııasy bar jasandy araldar, qondyrǵylar, qurylysjaılar men ózge de obektiler quraıdy;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń shekteri, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa sáıkes – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtaryndaǵy jekelegen aýmaqtardyń shekteri;

      10) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótý – adamnyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kirýi, adamnyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵýy, onyń ishinde ótkizý pýnktinde ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵynda, taýarlar men kólik quraldaryn ótkizýdiń ózge ornynda ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik operaııalar jasaý;

      11) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, tolyǵymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen (shyǵaryp alynǵan, alynǵan, ósirilgen) taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes ne ol kúshine engenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alǵan ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir nemese birneshe memlekette osy tarmaqshanyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen taýarlar qatarynan óndirilgen (daıyndalǵan) taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaǵan taýarlar;

      12) jasandy araldar – ózderin qurýǵa arnalǵan jobalaý qujattamasyna sáıkes ornalasqan jeri boıynsha bekitilgen, shaıylatyn, úıilgen, qadasy jáne sýdyń barynsha kóterilýi kezinde sýdyń betine shyǵyp turatyn, júzbeıtin ózge de tirek negizi bar, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qorǵanysy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý, mıneraldy resýrstardy geologııalyq zerdeleý, barlaý jáne óndirý, sý bıologııalyq resýrstaryna teńizde resýrstyq zertteýler júrgizý jáne balyq aýlaýdy júzege asyrý, teńizde ǵylymı zertteýler júrgizý maqsattarynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna qaıshy kelmeıtin ózge de maqsattarda paıdalanylatyn obektiler;

      13) jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary – Komıssııa aıqyndaıtyn, qosalqy bólshekterimen jáne ádettegi kerek-jaraqtarymen jáne jabdyǵymen, ózderiniń konstrýkııasynda kózdelgen maı quıý ydystaryndaǵy janar-jaǵarmaı materıaldarymen, salqyndatý jáne ózge de tehnıkalyq suıyqtyqtarymen qosa, jekelegen avto- jáne motokólik quraldarynyń túrlerin jáne avto- jáne motokólik quraldaryna tirkemelerdi, sý kemesin nemese áýe kemesin qamtıtyn, osy kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly adamdardy syıaqyǵa tasymaldaý úshin emes, taýarlardy syıaqyǵa nemese tegin ónerkásiptik nemese kommerııalyq tasymaldaý úshin emes, jeke maqsattarda ótkizetin jeke tulǵaǵa ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵynda tıesili jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar sanaty, onyń ishinde zańdy tulǵalar men dara kásipkerler atyna tirkelgen kólik quraldary;

      14) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly birge alyp júrýge bolatyn nemese birge alyp júrýge bolmaıtyn bagajda, halyqaralyq poshta jóneltilimderi ne ózge de tásilmen jiberý arqyly ótkiziletin, jeke tulǵalardyń jeke, otbasylyq, úı-ishilik jáne ózge de, kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty emes muqtajdaryna arnalǵan taýarlar;

      15) jıyntyq kedendik tólem túrinde alynatyn kedendik bajdar, salyqtar – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty, osy Kodekstiń 84-babyna sáıkes qoldanylatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik bajdar, salyqtar somasy;

      16) jóneltýshi keden organy – taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy;

      17) kedendik baj – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty keden organdary alatyn mindetti tólem;

      18) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý – keden organynyń aldynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyna kepildik berý tásili;

      19) kedendik baqylaý – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn tekserýge jáne (nemese) qamtamasyz etýge baǵyttalǵan, keden organdary jasaıtyn áreketter jıyntyǵy;

      20) kedendik deklaraııa – taýarlar týraly málimetter jáne taýarlardy shyǵarý úshin qajetti ózge de málimetter qamtylatyn kedendik qujat;

      21) kedendik deklaraııalaý – deklaranttyń kedendik deklaraııany paıdalana otyryp keden organyna taýarlar týraly, tańdalǵan kedendik rásim týraly málimetterdi jáne (nemese) taýarlardy shyǵarýǵa qajetti ózge de málimetterdi málimdeýi;

      22) kedendik qujattar – kedendik deklaraııa jáne tek qana kedendik operaııalar jasaý men kedendik baqylaý júrgizý úshin, sondaı-aq kedendik operaııalar jasaý men kedendik baqylaý júrgizý barysynda jáne nátıjeleri boıynsha jasalatyn ózge de qujattar;

      23) kedendik operaııalar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes tulǵalar jáne keden organdary jasaıtyn áreketter;

      24) kedendik rásim – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde paıdalaný sharttary men tártibin kedendik retteý maqsattary úshin aıqyndaıtyn normalar jıyntyǵy;

      25) kedendik-tarıftik retteý sharalary – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) taýarlarǵa qatysty Odaq týraly shartqa sáıkes qoldanylatyn, kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemelerin, tarıftik kvotalardy, tarıftik preferenııalardy, tarıftik jeńildikterdi qoldanýdy qamtıtyn sharalar, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketiletin (áketilgen) taýarlarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń saýda qyzmetin retteý týraly zańnamasyna sáıkes qoldanylatyn sharalar;

      26) kedendik tólemder – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty osy Kodekske sáıkes bıýdjetke tólenýge jatatyn kedendik alymdar, kedendik bajdar;

      27) keden organdarynyń aqparattyq resýrstary – keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde qamtylatyn qujattalǵan aqparattyń rettelgen jıyntyǵy (derekter bazalary, basqa da aqparat qorlary);

      28) keden organynyń qyzmet aımaǵy – ýákiletti organ aıqyndaıtyn, óziniń sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy kedendik baqylaýdy júzege asyratyn aýmaq;

      29) keden ókili – keden ókilderi tizilimine engizilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes deklaranttyń nemese ózge de múddeli tulǵanyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha kedendik operaııalar jasaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy;

      30) kerek-jaraqtar – mynadaı:

      qosalqy bólshekter men jabdyqtardy qospaǵanda, sý kemelerin, áýe kemelerin jáne poıyzdardy turatyn jerlerinde jáne júrý jolynda qalypty paıdalanýdy jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý úshin qajetti;

      sý, áýe kemeleriniń jolaýshylary men ekıpaj músheleriniń nemese poıyzdar jolaýshylary men poıyzdar brıgadalary jumyskerleriniń tutynýyna jáne (nemese) paıdalanýyna, sondaı-aq osyndaı adamdarǵa taratýǵa nemese ótkizýge arnalǵan taýarlar;

      31) kommerııalyq qujattar – syrtqy saýda jáne ózge qyzmetti júzege asyrý kezinde, sondaı-aq taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty mámilelerdiń jasalýyn rastaý úshin paıdalanylatyn qujattar (shot-faktýralar (ınvoıstar), ózindik erekshelikter, tıeý (qaptaý) paraqtary jáne ózge de qujattar);

      32) kólik quraldary – sý kemesin, áýe kemesin, avtomobıl kóligi quralyn, tirkemeni, jartylaı tirkemeni, temirjol kóligi quralyn (temirjol jyljymaly quramy, temirjol jyljymaly quramynyń birligin), eger kórsetilgen kólik quraldarymen birge tasymaldanatyn bolsa, olar úshin kózdelgen tehnıkalyq pasporttary nemese tehnıkalyq formýlıarlary, qosalqy bólshekteri, kerek-jaraqtary men jabdyǵy, ózderiniń konstrýkııasynda kózdelgen maı quıý ydystaryndaǵy janar-jaǵarmaı materıaldary, salqyndatý jáne ózge de tehnıkalyq suıyqtyqtary bar konteınerdi qamtıtyn taýarlar sanaty;

      33) kóliktik (tasymaldaý) qujattar – taýarlardy tasymaldaý shartynyń bar ekenin rastaıtyn jáne osyndaı tasymaldaý kezinde olarmen birge júretin qujattar (konosament, jukqujat, kólik ekspedıııasy shartynyń jasalǵanyn rastaıtyn qujat jáne ózge de qujattar);

      34) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary – Qazaqstan Respýblıkasynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketpen halyqaralyq sharty nemese Qazaqstan Respýblıkasy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe ne barlyq memleket qatysýshysy bolyp tabylatyn kópjaqty halyqaralyq shart;

      35) qolma-qol aqsha qarajaty – aınalymnan alyp tastalǵandardy ne alyp tastalatyndardy, biraq aınalymda bolatyn aqsha belgilerine aıyrbastaýǵa jatatyndardy qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde (memleketter tobynda) aınalymda bolatyn jáne zańdy tólem quraly bolyp tabylatyn banknottar jáne qazynashylyq bıletteri, baǵaly metaldardan jasalǵan monetalardy qospaǵanda, monetalar túrindegi aqsha belgileri;

      36) qurylysjaılar, qondyrǵylar – ózderin qurýǵa arnalǵan jobalaý qujattamasyna sáıkes ornalasqan jeri boıynsha bekitilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qorǵanysy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý, mıneraldy resýrstardy geologııalyq zerdeleý, barlaý jáne óndirý, sý bıologııalyq resýrstaryna teńizde resýrstyq zertteýler júrgizý jáne balyq aýlaýdy júzege asyrý, teńizde ǵylymı zertteýler júrgizý maqsattarynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna qaıshy kelmeıtin ózge de maqsattarda paıdalanylatyn uńǵymalardy, staıonarlyq teńiz platformalaryn, staıonarlyq burǵylaý qondyrǵylaryn, basqa da júzetin jáne staıonarlyq obektilerdi qosa alǵanda, sý asty obektileri, júzetin burǵylaý qondyrǵylary, teńizdegi júzetin platformalar, ózge de kemeler, sý asty qurylysjaılary;

      37) mejeli keden organy – qyzmet aımaǵynda (óńirinde) jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan taýarlardy jetkizý orny bolatyn ne kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy;

      38) memlekettik kirister organy – óz quzyreti sheginde salyqtardyń jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń túsýin qamtamasyz etýdi, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdi, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda osy organnyń qaraýyna jatqyzylǵan ákimshilik quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý, anyqtaý, jolyn kesý jáne ashý jáne tergep-tekserý jónindegi ókilettikterdi júzege asyratyn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de ókilettikterdi oryndaıtyn memlekettik organ;

      39) múddeli tulǵa – taýarlarǵa qatysty múddelerin keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) qozǵaıtyn tulǵa;

      40) ótkizý pýnkti – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵyndaǵy, temirjol, avtomobıl, sý ne áýe qatynasy sheginde ornalasqan, adamdardy, taýarlar men kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge arnalǵan kedendik ınfraqurylymy bar, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda aıqyndalǵan ýchaskesi;

      41) poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory – Dúnıejúzilik poshta odaǵyna múshe el resmı taǵaıyndaıtyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna jáne Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerine sáıkes poshta baılanysy qyzmetterin kórsetýdi qamtamasyz etetin tulǵa;

      42) salyqtar – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde keden organdary alatyn qosylǵan qun salyǵy jáne akız (akızder);

      43) sý kemeleri – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes memlekettik tirkelýge jatatyn teńiz kemeleri, aralas júzý (ózen-teńiz) kemeleri, sondaı-aq ishki sý (júzý) kóligi kemeleri;

      44) tasymaldaýshy – taýarlardy jáne (nemese) jolaýshylardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly tasymaldaýdy (tasýdy) jáne (nemese) kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaýdy (tasýdy) júzege asyratyn tulǵa. Taýarlardy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkizý kezinde qubyrjol kóligin nemese elektr berý jelilerin paıdalaný úshin jáne (nemese) taýarlardy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkizý úshin jáne (nemese) osy taýarlardy baqylaý jáne esepke alý úshin jaýapty tulǵa tasymaldaýshy bolyp tabylady;

      45) taýar – kez kelgen jyljymaly múlik, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń valıýtasy, baǵaly qaǵazdar jáne (nemese) valıýtalyq qundylyqtar, jol chekteri, elektr energııasy, sondaı-aq jyljymaıtyn múlikke teńestirilgen ózge de ótkiziletin zattar;

      46) taýarǵa ilespe qujattar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa arnalǵan kommerııalyq jáne kóliktik qujattar;

      47) taýarlardy alýshy – taýarǵa ilespe qujattarda kórsetilgen, ózine tasymaldaýshy kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jetkizýge mindetti bolatyn tulǵa;

      48) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótýge baılanysty jáne ózderiniń nátıjesinde taýarlar keden organdary osyndaı taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin halyqaralyq poshta jóneltilimderi arqyly jiberýdi, qubyrjol kóligin jáne elektr berý jelilerin paıdalanýdy qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kez kelgen tásilmen keletin áreketterdi jasaý;

      49) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kez kelgen tásilmen áketýge baǵyttalǵan áreketterdi jasaý, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótýdi qosa alǵanda, halyqaralyq poshta jóneltilimderi arqyly jiberý, qubyrjol kóligin jáne elektr berý jelilerin paıdalaný;

      50) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý – osy Kodekstiń 30-babyna sáıkes taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý júzege asyrylýǵa tıis nemese júzege asyrylýy múmkin jerlerden tys jerde nemese osy jerlerde ornalasqan keden organdarynyń jumys ýaqytynan tys kezde ne kedendik baqylaýdan jasyryn túrde ne taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalap nemese kedendik deklaraııalamaı ne taýarlar týraly anyq emes málimetter qamtylǵan qujattardy paıdalana otyryp jáne (nemese) qoldan jasalǵan ne basqa taýarlarǵa jatatyn sáıkestendirý quraldaryn paıdalana otyryp, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý;

      51) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý;

      52) taýarlardy shyǵarý – keden organynyń áreketi, ol jasalǵannan keıin múddeli tulǵalar taýarlardy málimdelgen kedendik rásimge sáıkes paıdalanýǵa nemese osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, jekelegen taýar sanattaryna qatysty belgilengen tártippen jáne sharttarda paıdalanýǵa quqyly bolady;

      53) taýar partııasy – keden organyna bir mezgilde bir nemese birneshe kóliktik qujat boıynsha usynylatyn jáne bir júk jóneltýshiden bir júk alýshynyń atyna jiberiletin taýarlar, sondaı-aq bir nemese birneshe poshta júkqujaty boıynsha jiberiletin ne bagaj retinde bir tulǵa alyp ótetin taýarlar;

      54) tulǵa – jeke nemese zańdy tulǵa, sondaı-aq zańdy tulǵa bolyp tabylmaıtyn uıym;

      55) tyıym salýlar men shekteýler – Odaq týraly shartqa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes belgilengen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn, onyń ishinde Odaq týraly shartqa sáıkes birjaqty tártippen engiziletin tarıftik emes retteý sharalary, tehnıkalyq retteý sharalary, sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar, eksporttyq baqylaý sharalary, onyń ishinde áskerı maqsattaǵy ónimge qatysty sharalar jáne radıaııalyq talaptar;

      56) ýákiletti zańdy tulǵa – ýákiletti organ aıqyndaǵan, tóleýshiniń bılik etýi shektelgen múlkin jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary ustaǵan taýarlardy ótkizý salasyndaǵy zańdy tulǵa;

      57) halyqaralyq poshta jóneltilimderi – Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerine sáıkes poshta almasý obektileri bolyp tabylatyn, Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattar birge júretin, halyqaralyq poshta almasý oryndarynan (mekemelerinen) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerlerge jiberiletin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna halyqaralyq poshta almasý oryndaryna (mekemelerine) kelip túsetin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tranzıtpen ótetin jiberilimder jáne jazbasha hat-habar jóneltilimderi;

      58) halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary – ózinde ornalasqan, júkterdi tıeýge, túsirýge, óńdeýge jáne qorǵaýǵa arnalǵan arnaıy jabdyǵy, materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý jáne jasaqtaý nárseleri, sondaı-aq júrý jolynda kólik quralyn jóndeýge, tehnıkalyq qyzmet kórsetýge nemese paıdalanýǵa arnalǵan qosalqy bólshekteri men jabdyǵy bar, júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy halyqaralyq tasymaldaý úshin paıdalanylatyn kólik quraldary;

      59) shartty shyǵarý – taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý shartymen taýarlardy shyǵarý;

      60) sheteldik taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylmaıtyn, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesinen aıyrylǵan taýarlar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes sheteldik taýarlar mártebesin alǵan (sheteldik taýarlar bolyp tanylǵan) taýarlar;

      61) sheteldik tulǵa – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy bolyp tabylmaıtyn tulǵa;

      62) ishki naryqty qorǵaý sharalary – Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn úshinshi elderde shyǵarylatyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa qatysty engiziletin arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy sharalar, ótemaqy sharalary jáne ishki naryqty qorǵaýdyń ózge de sharalary;

      63) ekspress-júk – halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jiberiletin taýardy qospaǵanda, osy taýardy alýshyǵa dara júkqujatqa sáıkes barynsha múmkin bolatyn jáne (nemese) tirkelgen ýaqyt aralyǵy ishinde jetkizý maqsatynda tasymaldardy uıymdastyrý men qadaǵalaýdyń elektrondyq aqparattyq júıesin paıdalana otyryp, kóliktiń kez kelgen túrimen jedel tasymaldaý sheńberinde tasymaldanatyn taýar.

      2. Osy Kodekstiń maqsattary úshin:

      1) "erkin (arnaıy, erekshe) ekonomıkalyq aımaq" (budan ári – EEA), "logıstıkalyq EEA", "porttyq EEA" jáne "EEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbekti)" uǵymdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda aıqyndalǵan maǵynalarda paıdalanylady;

      2) "dıplomatııalyq ókildik basshysy", "dıplomatııalyq ókildiktiń dıplomatııalyq personal músheleri", "dıplomatııalyq ókildiktiń ákimshilik-tehnıkalyq personal músheleri", "dıplomatııalyq ókildiktiń qyzmet kórsetýshi personalynyń músheleri", "konsýldyq mekeme basshysy", "konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq laýazymdy adamdary", "konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq qyzmetshileri", "konsýldyq mekemelerdiń qyzmet kórsetýshi personalynyń jumyskerleri", "otbasy músheleri", "dıplomatııalyq ókildik qyzmetkerleri", "konsýldyq mekeme jumyskerleri" uǵymdary 1961 jylǵy 18 sáýirdegi Dıplomatııalyq qatynastar týraly Vena konvenııasynda jáne 1963 jylǵy 24 sáýirdegi Konsýldyq qatynastar týraly Vena konvenııasynda aıqyndalǵan maǵynalarda paıdalanylady.

      3. Osy Kodekste:

      1) EEA aýmaǵy dep ózinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimi qoldanylatyn EEA-nyń búkil aýmaǵy nemese EEA aýmaǵynyń bir bóligi túsiniledi;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemeler dep Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikteri men konsýldyq mekemeleri jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memleketterdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaqtarynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikteri, konsýldyq mekemeleri túsiniledi;

      3) ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri dep Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda artyqshylyqtar men ımmýnıtetterdi paıdalanatyn jáne Komıssııa qalyptastyratyn tizbege engizilgen uıymdar nemese olardyń ókildikteri túsiniledi;

      4) ákimshilik quqyq buzýshylyqtar dep Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine sáıkes is júrgizýdi júzege asyratyn ákimshilik quqyq buzýshylyqtar túsiniledi;

      5) qylmystyq quqyq buzýshylyqtar dep Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq-proestik kodeksine sáıkes ekonomıkalyq tergep-tekserý qyzmetiniń júrgizýine jatqyzylǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtar túsiniledi.

      4. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter usynatyn aqparat negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń halyqaralyq sharttaryna sáıkes artyqshylyqtar men ımmýnıtetterdi paıdalanatyn uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń tizbesin qalyptastyrady jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrýdy qamtamasyz etedi.

      5. Osy Kodekste paıdalanylatyn ózge de uǵymdar osy Kodekstiń tıisti baptarynda, sondaı-aq Odaq týraly shartta aıqyndalǵan maǵynalarda qoldanylady.

      6. Osy Kodekste paıdalanylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq jáne basqa da salalardaǵy zańnamasynyń uǵymdary, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń tıisti salalarynda paıdalanylatyn maǵynada qoldanylady.

      Eskertý. 3-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

4-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasyna negizdeledi jáne:

      1) osy Kodeksten;

      2) qabyldanýy osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerden turady.

      Eger Qazaqstan Respýblıkasy ratıfıkaııalaǵan halyqaralyq shartta osy Kodekste qamtylǵannan ózgeshe qaǵıdalar belgilense, onda halyqaralyq sharttyń qaǵıdalary qoldanylady.

      2. Osy Kodeks pen Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa zańnamalyq aktileri arasynda qaıshylyqtar bolǵan kezde, kedendik retteý maqsatynda osy Kodekstiń normalary qoldanylady. Osy Kodekste kózdelgennen basqa jaǵdaılarda kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin normalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń kedendik emes zańnamasyna engizýge tyıym salynady.

5-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy týraly aqparat berýdi Komıssııa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary ony tıisinshe Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda jáne keden organdarynyń ınternet-resýrstarynda ornalastyrý jolymen, sondaı-aq ol týraly aqparatty televıdenıe men radıo, aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalaný arqyly jalpy jurtshylyqtyń nazaryna jetkizý jolymen, sondaı-aq aqparat taratýdyń ózge de jalpyǵa birdeı qoljetimdi tásilderimen júzege asyrady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berýdi Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary Qazaqstan Respýblıkasy keden zańnamasynyń normatıvtik quqyqtyq aktilerin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaý arqyly, sondaı-aq aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp júzege asyrady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berý aýyzsha túsindirý jáne habarlandyrýlar, aqparattyq stendter, tablo, býkletter jáne ózge de baspa materıaldary, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat taratý úshin, onyń ishinde mynadaı jerlerde:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde;

      2) áýejaılarda, temirjol jáne avtomobıl stanııalarynda, teńiz jáne ózen porttarynda;

      3) halyqaralyq tasymaldardy oryndaıtyn kólik quraldarynda;

      4) osy Kodekste aıqyndalatyn kedendik baqylaý aımaqtarynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary aıqyndaıtyn ózge de jerlerde jalpyǵa birdeı qoljetimdi jáne tegin tanystyrý úshin qoldanylatyn beıne-, aýdıo- jáne basqa da tehnıkalyq quraldar paıdalanyla otyryp júzege asyrady.

      3. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary ózderiniń ınternet-resýrstarynda ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparatqa tulǵalardyń kedergisiz qol jetkizýin qamtamasyz etedi.

6-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilenetin merzimderdi esepteý tártibi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen merzim kúntizbelik kún nemese jyldarmen, aılarmen, kúndermen nemese saǵattarmen esepteletin ýaqyt kezeńiniń ótýi boıynsha aıqyndalady.

      Merzim bastalýǵa tıis oqıǵany nemese jasalýǵa tıis áreketti kórsete otyryp ta aıqyndalýy múmkin.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda merzimderdi esepteýdiń arnaıy tártibi belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda ýaqyt kezeńimen aıqyndalǵan merzimderdiń bastalýyn jáne aıaqtalýyn aıqyndaý úshin osy baptyń 3, 4, 5, 6, 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynda kózdelgen qaǵıdalar qoldanylady.

      3. Jyldarmen, aılarmen nemese kúndermen esepteletin ýaqyt kezeńimen aıqyndalǵan merzimniń ótýi oqıǵanyń bastalýy aıqyndalǵan kúntizbelik kúnnen nemese ol bastalǵan kúnnen keıingi kelesi kúni, al saǵatpen esepteletin merzimniń ótýi – bastalýy aıqyndalǵan oqıǵa bastalǵan saǵattan keıingi saǵattan bastalady.

      4. Jyldarmen esepteletin merzim merzimniń sońǵy jylynyń tıisti aıynda jáne kúninde bitedi.

      5. Aılarmen esepteletin merzim merzimniń sońǵy aıynyń tıisti kúninde bitedi.

      Eger aılarmen esepteletin merzimniń aıaqtalýy tıisti kúni joq aıǵa týra keletin bolsa, onda merzim osy aıdyń sońǵy kúninde bitedi.

      6. Eger merzimniń sońǵy kúni jumys istemeıtin kúnge týra keletin bolsa, odan keıingi jaqyn jumys kúni merzimniń aıaqtalý kúni bolyp esepteledi.

      7. Eger merzim qandaı da bir áreketti jasaý úshin belgilense, ol osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, merzimniń sońǵy kúni saǵat jıyrma tórtke deıin jasalýy múmkin.

      Eger bul áreket uıymda jasalýǵa tıis bolsa, onda merzim osy uıymda tıisti operaııalar belgilengen qaǵıdalar boıynsha toqtatylǵan saǵatta bitedi.

      Eger jazbasha ótinishter men habarlamalar poshta baılanysy mekemesine (uıymyna) merzimniń sońǵy kúni saǵat jıyrma tórtke deıin tapsyrylǵan bolsa, belgilengen merzim ótkizip alynǵan bolyp eseptelmeıdi.

      8. Eger merzim jumys kúnderimen esepteletin bolsa, jumys kúnderi dep:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jumys istemeıtin kún dep jarııalanǵan kúnder týra kelmeıtin, aptanyń dúısenbiden jumaǵa deıingi kúnderi;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jumys kúnderi aýystyrylǵan demalys kúnderi túsiniledi.

      9. Eger taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin jerlerde jáne keden organdary ornalasqan ózge de jerlerde keden organdarynyń jumys istemeıtin kúnderde jumys isteý ýaqyty belgilengen jaǵdaıda, osy keden organdarynyń jumys kúnderimen esepteletin kedendik operaııalar jasaý merzimi jumys istemeıtin kúnderdi qamtıdy.

7-bap. Kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyn qoldaný

      1. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý kezinde Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııany nemese ózge de kedendik qujattardy tirkeý kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

      2. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen talaptardy buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótken kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

      Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótken kún anyqtalmasa, Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes buzýshylyqtar anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

8-bap. Tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý

      1. Taýarlar tyıym salýlar men shekteýler saqtala otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziledi jáne (nemese) kedendik rásimdermen ornalastyrylady.

      2. Tarıftik emes retteý sharalaryn, onyń ishinde birjaqty tártippen engiziletin tarıftik emes retteý sharalarynyń jáne tehnıkalyq retteý sharalarynyń saqtalýy – Odaq týraly shartqa sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen, al eksporttyq baqylaý sharalarynyń, onyń ishinde áskerı maqsattaǵy ónimge qatysty sharalardyń saqtalýy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen osyndaı sharalardyń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný arqyly rastalady.

      Tehnıkalyq retteý sharalarynyń saqtalýyn rastaý maqsattary úshin tehnıkalyq retteý salasyndaǵy ýákiletti organ men ýákiletti organnyń ákelinetin taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń tehnıkalyq reglamentterinde, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń tehnıkalyq retteý salasyndaǵy zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkestigin rastaıtyn qujattar týraly málimetterdi, sondaı-aq osyndaı qujattardan alynǵan málimetterdi almasý jónindegi aqparattyq ózara is-qımyl tártibi birlesken aktimen aıqyndalady.

      3. Sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar men radıaııalyq talaptardyń saqtalýy Odaq týraly shartta jáne oǵan sáıkes qabyldanǵan Komıssııanyń aktilerinde belgilengen tártippen jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq, veterınarııalyq, karantındik fıtosanıtarııalyq, radıaııalyq baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyrý nátıjeleri boıynsha rastalady.

      4. Jeke tulǵalardyń Odaq týraly shartta kózdelgen, ózderine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń múshesi bolyp tabylmaıtyn memlekettermen saýdada tarıftik emes retteý sharalary qoldanylatyn taýarlardyń biryńǵaı tizbesine engizilgen taýarlardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar retinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Eger tyıym salýlar men shekteýlerdi belgileıtin aktilerde olardyń saqtalýyn rastaý jaǵdaılary jáne (nemese) tártibi aıqyndalmaǵan bolsa, osyndaı tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde, sondaı-aq taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde rastalady.

      6. Eger halyqaralyq poshta jóneltilimderi:

      1) kelý ornynan halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarmen kedendik operaııalar jasaý ornyna deıin;

      2) kelý ornynan ketý ornyna deıin tasymaldansa, olardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde deklaranttarǵa tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý jónindegi mindet júktelmeıdi.

9-bap. Kedendik qujattar

      1. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik qujattar qazaq tilinde nemese orys tilinde toltyrylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynda toltyrylatyn jáne kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organdaryna usynylýǵa jatatyn kedendik qujattar orys tilinde toltyrylady.

      2. Kedendik qujattarda kodtalǵan túrde kórsetilýge jatatyn málimetter Komıssııa bekitetin synyptaýyshtar paıdalanyla otyryp, al Komıssııa olardy bekitkenge deıin – ýákiletti organ bekitetin synyptaýyshtar paıdalanyla otyryp kórsetiledi.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes elektrondyq qujattar túrindegi kedendik qujattardyń qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, elektrondyq qujattar túrindegi kedendik qujattardyń qurylymy men formatyn ýákiletti organ bekitedi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kózdelmegen kedendik qujattardy, olardyń nysandaryn, osy nysandardy toltyrý, osyndaı kedendik qujattarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kedendik qujattardyń nysandaryn toltyrý tártibin jáne (nemese) kedendik qujattarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin aıqyndaý kózdelmese, mundaı tártipti ýákiletti organ aıqyndaıdy.

2-taraý. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ KEDEN ORGANDARY

10-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary júıesi

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary (budan ári – keden organdary) óz quzyreti sheginde Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isin iske asyrýdy júzege asyratyn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de ókilettikterdi oryndaıtyn memlekettik kirister organdary bolyp tabylady.

      2. Keden organdary júıesi:

      1) ýákiletti organnan;

      2) oblystar, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar jáne astana boıynsha aýmaqtyq keden organdarynan (budan ári – aýmaqtyq keden organdary);

      3) kedenderden;

      4) keden beketterinen;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyndaǵy baqylaý-ótkizý pýnktterinen jáne (nemese) kedendik operaııalar jasalatyn oryndardan;

      6) mamandandyrylǵan memlekettik mekemelerden turady.

      3. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń sheshimimen aqparattyq-esepteý ortalyǵy, kedendik zerthanalar, kınologııalyq, oqý-ádistemelik, ǵylymı-zertteý jáne basqa da mamandandyrylǵan mekemeler, joǵary kásiptik jáne qosymsha bilim beretin bilim mekemeleri, sondaı-aq qyzmeti osy Kodekske sáıkes keden organdaryna júktelgen mindetterdi sheshýge yqpal etetin memlekettik kásiporyndar qurylady.

      4. Keden organdarynyń tanymdyq týy men tanymdyq belgisi bolady, olardyń sıpattamasy men qoldanylý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      5. Kedenderdiń, keden beketteriniń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyndaǵy baqylaý-ótkizý pýnktteriniń jáne (nemese) kedendik operaııalar jasalatyn oryndardyń jumyskerleri pogonsyz nysandy kıimmen qamtamasyz etiledi.

      Nysandy kıimniń úlgilerin, nysandy kıim kııýge quqyǵy bar keden organdary jumyskerleriniń tizbesin, onymen qamtamasyz etýdiń zattaı normalaryn jáne aıyrym belgilerin, sondaı-aq ony taǵyp júrý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      Eskertý. 10-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

11-bap. Keden organdary qyzmetiniń qaǵıdattary

      Keden organdarynyń qyzmeti:

      1) zańdylyq;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin tulǵalardyń, sondaı-aq keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń quqyqtaryn, bostandyqtary men zańdy múddelerin qamtamasyz etý;

      3) barshanyń zań aldyndaǵy teńdigi;

      4) jarııalylyq qaǵıdattarynda qurylady.

12-bap. Keden organdarynyń mindetteri men fýnkııalary

      1. Mynalar keden organynyń mindetteri bolyp tabylady:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdigin, adamnyń ómiri men densaýlyǵyn, janýarlar men ósimdikter dúnıesin, qorshaǵan ortany qorǵaý;

      2) óz quzyreti sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigin qorǵaýdy jáne ekonomıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý;

      3) taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýin jedeldetý men jeńildetýge jaǵdaılar jasaý;

      4) saqtalýyn baqylaý keden organdaryna júktelgen Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń (budan ári – Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasy), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      5) osy Kodekste kózdelgen ózge de mindetterdi oryndaý.

      2. Keden organdaryna júktelgen mindetterdiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattarynda keden organdary óz quzyreti sheginde:

      1) kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý, onyń ishinde ózara ákimshilik kómek kórsetý sheńberinde kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý;

      2) kedendik tólemder men salyqtardy, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy jáne ótemaqy bajdaryn alý, olardyń durys eseptelýi men ýaqtyly tólenýin baqylaý, olardy esepke jatqyzý (qaıtarý) jáne májbúrlep óndirip alý sharalaryn qabyldaý;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik-tarıftik retteý sharalarynyń, tyıym salýlar men shekteýlerdiń, ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý;

      4) tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizgen kezde osyndaı tulǵalardyń quqyqtary men zańdy múddeleriniń saqtalýyn qamtamasyz etý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýar aınalymyn jedeldetýge jaǵdaı jasaý;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń valıýtalaryn, baǵaly qaǵazdardy jáne (nemese) valıýtalyq qundylyqtardy, jol chekterin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baqylaýdy júzege asyrý kezinde qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl jónindegi sharalardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń halyqaralyq shartyna sáıkes qamtamasyz etý;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qylmystyq jáne ákimshilik quqyq buzýshylyqtardy anyqtaý, olardyń aldyn alý jáne jolyn kesý;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń qorǵalýyn qamtamasyz etý;

      8) kedendik statıstıkany júrgizý;

      9) Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdi jetildirýge jáne iske asyrýǵa qatysý;

      10) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń biryńǵaı saýda saıasatyn iske asyrýǵa járdemdesý;

      11) kedendik deklaraııalaýdy, kedendik baqylaýdy júzege asyrý jáne jetildirý, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik operaııalardyń júrgizilýin jeńildetýge yqpal etetin jaǵdaılar jasaý;

      12) taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaýdy júzege asyrý, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldaý;

      13) keden isi salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy halyqaralyq mindettemeleriniń oryndalýyn qamtamasyz etý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryn ázirleýge qatysý;

      14) keden organdarynyń materıaldyq-tehnıkalyq jáne áleýmettik bazasyn damytýǵa qatysý;

      15) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde jáne taýarlar ótkiziletin ózge oryndarda radıaııalyq baqylaý júrgizý;

      16) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde sanıtarııalyq-karantındik baqylaý júrgizý;

      17) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl, teńizdegi ótkizý pýnktterinde jáne taýarlar ótkiziletin ózge de oryndarda kóliktik baqylaý júrgizý;

      18) alyp tastaldy - QR 28.10.2019 № 268-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi);

      19) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes shet memleketterdiń keden organdarymen jáne ózge de organdarymen jáne halyqaralyq uıymdarmen yntymaqtasý;

      20) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes eksporttyq baqylaýdy júzege asyrý;

      21) keden organdarynyń kadrlaryn daıarlaýdy, qaıta daıarlaýdy jáne olardyń biliktiligin arttyrýdy uıymdastyrý jáne júrgizý fýnkııalaryn;

      22) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de fýnkııalardy oryndaıdy.

      Eskertý. 12-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.10.2019 № 268-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

13-bap. Keden organdarynyń quqyqtary

      1. Keden organdarynyń quqyqtary:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynan jáne shet memleketterdiń organdarynan, deklaranttardan, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardan jáne tekseriletin tulǵalardan qajetti aqparatty, sondaı-aq keden isi salasyna qatysty qujattar men málimetterdi suratý jáne alý;

      2) kedendik baqylaý júrgizý kezinde ártúrli bilim salalarynyń mamandaryn tartý;

      3) kólik quraldaryn toqtatý, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keden organdarynyń ruqsatynsyz shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin májbúrlep qaıtarý;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes sottarǵa talap qoıýdy berý;

      5) keden isi salasynda quqyq buzýshylyq jasaǵan adamdardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ustap alý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden nemese ózge organdarynyń qyzmettik úı-jaılaryna jetkizý;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes faktiler men oqıǵalardy qujattaý, olardyń beıne- jáne aýdıojazbasyn, kıno- jáne fototúsirilimin júrgizý;

      7) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes keden organdarynyń resmı ókilderin shet memleketterge jiberý;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aqparattyq júıelerdi, baılanys júıelerin jáne derekterdi berý júıelerin, kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn, sondaı-aq aqparatty qorǵaý quraldaryn ázirleý, qurý, ıelený jáne paıdalaný;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes, keden organdaryna júktelgen fýnkııalardy oryndaý úshin arnaýly quraldardy qosa alǵanda, taýarlardy satyp alý;

      10) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes dene kúshi men arnaýly quraldardy qoldaný;

      11) Alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

      12) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksinde kózdelgen ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly hattamalar toltyrý jáne isterdi qaraý, ákimshilik ustap alýdy júrgizý, sondaı-aq basqa da sharalardy qoldaný;

      13) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen ǵylymı-zertteý, oqý, baspa qyzmetin júzege asyrý;

      14) quqyq qorǵaý organdary jáne (nemese) ýákiletti organ usynatyn, qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi jylystatýǵa jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa yqtımal qatysy bolýy týraly aqparat alǵan kezde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen ustap alýdy (toqtata turýdy) júzege asyrý;

      15) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de quqyqtardy júzege asyrý.

      Eskertý. 13-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

14-bap. Keden organdarynyń mindetteri

      1. Keden organdarynyń mindetteri:

      1) óz quzyreti sheginde memleket múddelerin qorǵaý;

      2) deklaranttardyń jáne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń zańdy quqyqtaryn saqtaý;

      3) keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamdarynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵymdardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne merzimderde qaraý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýar aınalymyn jedeldetýge yqpal etetin jaǵdaılar jasaý jolymen syrtqy saýdanyń damýyna járdemdesý;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik baqylaýdy júzege asyrý;

      6) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen;

      7) óz ókilettikteri sheginde deklaranttarǵa jáne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarǵa olardyń quqyqtaryn iske asyrýyna járdemdesý;

      8) kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń tolyq alynýyn jáne bıýdjetke ýaqtyly aýdarylýyn qamtamasyz etý;

      9) óz quzyreti sheginde osy Kodekste belgilengen merzimderde sheshimder qabyldaý jáne deklaranttar men keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynda belgilengen sharttardy saqtaýy jáne mindetterdi oryndaýy boıynsha olardyń qyzmetin baqylaýdy júzege asyrý;

      10) Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy saýdasynyń kedendik statıstıkasyn jáne arnaýly kedendik statıstıkasyn júrgizýdi júzege asyrý;

      11) óz quzyreti sheginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kúzetýdi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń saqtalýyn baqylaýdy qamtamasyz etý;

      12) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdarynyń qyzmetine, keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna jáne olardyń otbasy múshelerine qatysty quqyqqa qaıshy áreketterden qorǵaýdy qamtamasyz etý;

      13) óz quzyreti sheginde quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý, jolyn kesý jáne olardy anyqtaý jóninde jumys júrgizý;

      14) keden isi salasynda quqyq buzýshylyqtardyń jasalýy týraly aqparatty jınaýdy jáne taldaýdy júzege asyrý;

      15) Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdik organdarymen jáne basqa da tıisti memlekettik organdarymen ózara is-qımyl jasasa otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn qorǵaýdy qamtamasyz etý jónindegi sharalardy júzege asyrý;

      16) keden isi salasynda kelip túsetin suraý salýlar men usynystardy eskere otyryp, ótinishterdiń ýaqtyly, obektıvti jáne jan-jaqty qaralýyn jáne jaýap berilýin nemese tıisti áreketter jasalýyn qamtamasyz etý;

      17) keden isi salasynda óteýsiz aqparat jáne konsýltaııa berýdi júzege asyrý;

      18) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan tártippen, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarynyń birlesken aktileri negizinde atalǵan organdarmen kelisý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da memlekettik organdarymen ózara is-qımyl jasasý;

      19) keden isin jetildirý jáne kedendik ákimshilik júrgizýdiń tıimdi ádisterin engizý maqsatynda syrtqy ekonomıkalyq jáne ózge de qyzmetke qatysýshylarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara is-qımyl jasasý;

      20) ımporttaýshylardyń zańdy mekenjaılaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirýshilerdiń (ımporttaýshylardyń) keńeıtilgen mindettemeleri qoldanylatyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelingen ónimniń (taýarlardyń) kólemderi men túrlerin kórsete otyryp, qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organǵa ımporttaýshylar boıynsha aqparat usyný;

      21) belgilengen merzimderde bıýdjetke tólenbegen kedendik tólemder men salyqtardyń somasyn, sondaı-aq ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alý;

      22) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik ákimshilik júrgizýdi júzege asyrý;

      23) memleket menshigine aınaldyrylǵan taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna berilgenge deıin osyndaı taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý;

      24) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen;
      25) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

      2. Keden organdary osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge mindetterdi de júzege asyrady.

      3. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes is júrgizilýi Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarynyń quzyretine jatqyzylǵan qylmystyq jáne (nemese) ákimshilik quqyq buzýshylyqtardy anyqtaǵan kezde, keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen jáne merzimderde osyndaı quqyq buzýshylyqtar boıynsha qolda bar materıaldardy Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdaryna berýge mindetti.

      Eskertý. 14-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

15-bap. Keden organdarynyń jáne olardyń laýazymdy adamdarynyń jaýapkershiligi

      1. Keden organdary quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) arqyly keltirilgen zııan úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

      2. Tulǵalarǵa keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) arqyly keltirilgen zalaldar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ótelýge jatady.

      3. Tulǵalarǵa keden organdarynyń laýazymdy adamdarynyń quqyqqa syıymdy sheshimderi, áreketteri arqyly keltirilgen zalaldar ótelýge jatpaıdy.

      4. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

16-bap. Kedendik ınfraqurylym

      1. Kedendik ınfraqurylymǵa kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldarymen, ınjenerlik, aqparattyq, telekommýnıkaııalyq júıelermen jáne olardy qamtamasyz etý quraldarymen jaraqtalǵan (budan ári osy bapta – kedendik ınfraqurylym elementteri) ǵımarattar, qurylysjaılar, úı-jaılar, ashyq alańdar jáne keden organdarynyń qyzmetin qamtamasyz etetin áleýmettik maqsattaǵy obektiler jatady.

      2. Kedendik ınfraqurylym elementteri:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda;

      2) keden organdary men keden organdarynyń júıesine kiretin mamandandyrylǵan memlekettik mekemeler ornalasqan jerlerde;

      3) osy Kodekste belgilengen tártippen kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik baqylaý júrgizilýi múmkin aýmaqtarda ornalasýy múmkin.

      3. Komıssııa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda ornalasqan kedendik ınfraqurylym elementterin jaılastyrýǵa jáne tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa qoıylatyn úlgilik talaptardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń qyzmetin qamtamasyz etýge baılanysty fýnkıonaldyq maqsat erekshelikterin eskere otyryp aıqyndaıdy.

      4. Keden organdary men keden organdarynyń júıesine kiretin mamandandyrylǵan memlekettik mekemeler ornalasqan jerlerde jáne aýmaǵynda kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik baqylaý júrgizilýi múmkin ózge jerlerde kedendik ınfraqurylym elementterin jaılastyrýǵa jáne tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda kedendik ınfraqurylymnyń jaı-kúıin, damý serpini men úrdisterin taldaýdy Komıssııa keden organdary usynatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes memlekettik qupııaǵa (memlekettik qupııalarǵa) nemese taratylýy shektelgen málimetterge jatqyzylǵan málimetterdi qamtymaıtyn, belgili bir ýaqyt kezeńi úshin qorytylǵan, taýarlar men kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý týraly málimetter negizinde júrgizedi.

      Taýarlar men kólik quraldarynyń ótkizilýi týraly kórsetilgen málimetterdiń quramyn, olardyń qurylymy men formatyn, sondaı-aq berilý kezeńdiligi men tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kedendik ınfraqurylymnyń jaı-kúıi, damý serpini men úrdisteri týraly aqparat Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrylady.

17-bap. Keden isi salasyndaǵy quqyq qorǵaý qyzmeti

      1. Keden isi salasyndaǵy qylmystyq quqyq buzýshylyqtardy sotqa deıingi tergep-tekserý Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq-proestik kodeksine sáıkes júzege asyrylady.

      2. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly ister boıynsha is júrgizýdi júzege asyrady jáne tulǵalardy ákimshilik jaýaptylyqqa tartady.

      3. Qylmystyq ister jáne ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly ister boıynsha quqyqtyq kómek jáne keden organdarynyń shet memleketterdiń keden organdarymen ózara is-qımyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes júzege asyrylady.

18-bap. Keden organdarynyń kólik quraldaryn toqtatý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin ustap alý (qaıtarý) jónindegi quqyqtary

      1. Keden organdary kólik quraldaryn toqtatýǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keden organynyń ruqsatynsyz shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin májbúrlep qaıtarýǵa quqyly.

      Avtomobıl kólik quraldaryn kedendik baqylaý aımaǵynan tys jerde toqtatqan jaǵdaıda, kedendik baqylaý júrgizý ýaqyty osyndaı toqtatý kezinen bastap eki saǵattan aspaýǵa tıis.

      2. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde bolatyn sý jáne áýe kemelerin ustap alý (qaıtarý) jónindegi áreketteri Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes júzege asyrylady.

19-bap. Keden organdary alǵan aqparatqa qarym-qatynas

      1. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasyna sáıkes alǵan kez kelgen aqparatty keden organdary ózderine júktelgen mindetter men fýnkııalardy oryndaý úshin ǵana paıdalanady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasyna sáıkes osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparatqa qoljetimdilik alǵan keden organdary, olardyń laýazymdy adamdary, sondaı-aq ózge de tulǵalar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne osy Kodekste belgilengen;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarymen qorǵalatyn qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq basqa da jasyryn aqparatty jarııa etýge, jeke maqsattary úshin paıdalanýǵa ne ózge tulǵalarǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdaryna berýge quqyly emes.

      3. Keden organdary ózderine usynylǵan aqparatty, onyń ishinde aldyn ala aqparatty Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, eger mundaı aqparat kórsetilgen organdarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasymen ózderine júktelgen mindetterdi oryndaý jáne fýnkııalardy júzege asyrý úshin qajet bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańdarmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy), sondaı-aq basqa da qupııa aqparatty qorǵaý jónindegi zańnamasynyń talaptaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryn saqtaı otyryp, al osy Kodekstiń 49-taraýyna sáıkes alynǵan aqparatqa qatysty osy Kodekstiń 449-babynyń talaptaryn da saqtaı otyryp, mynadaı jaǵdaılarda:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń quqyq qorǵaý jáne arnaýly memlekettik organdaryna – olardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen quzyreti sheginde, prokýror sankııalaǵan, qaǵaz jetkizgishtegi ne elektrondyq qujat túrindegi ýájdi suraý salý negizinde beredi. Mundaı málimetterdi prokýror suratqan jaǵdaıda, sankııa talap etilmeıdi;

      2) sottarǵa: olardyń is júrgizýinde jatqan ister boıynsha suraý salý negizinde;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de memlekettik organdaryna Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen jaǵdaılarda jáne birlesken aktilerde aıqyndalatyn tártippen;

      4) qarjy monıtorıngi jónindegi ýákiletti organǵa – "Qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes;

      5) ımporttaýshylardyń zańdy mekenjaılaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirýshilerdiń (ımporttaýshylardyń) keńeıtilgen mindettemeleri qoldanylatyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelingen ónimniń (taýarlardyń) kólemderi men túrleri kórsetilgen ımporttaýshylar jónindegi aqparatty qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organǵa beredi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes alynǵan kez kelgen aqparat:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organyna;

Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalary týraly zańnamasyna sáıkes tergep-tekserý maqsattary úshin Komıssııaǵa;

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynan shyǵatyn taýarlarǵa qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqylyq tergep-tekserýlerin júrgizý kezinde shet memlekettiń jáne (nemese) shet memleketter odaǵynyń quzyretti organyna;

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ótemaqy tergep-tekserýin júrgizý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń quzyretti organyna jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııaǵa aqparat berý jaǵdaılaryn qospaǵanda, jarııa etilýge jáne taratylýǵa jatpaıdy.

      5. Keden organdarynan ne ózge de ýákiletti organdardan osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparatty alǵan Qazaqstan Respýblıkasy keden organdarynyń laýazymdy adamdary, ózge de memlekettik organdarynyń nemese uıymdarynyń laýazymdy adamdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óz mindetterin oryndaý kezeńinde de, olardy oryndaý aıaqtalǵannan keıin de mundaı aqparatty taratýǵa quqyly emes.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparat kedendik baqylaýdy júrgizýge tartylǵan mamandardyń kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde óz mindetterin oryndaý kezinde de, ony aıaqtaǵannan keıin de taratýyna jatpaıdy.

      6. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdary ýákiletti organmen kelisý boıynsha aqparattyq qaýipsizdikti jáne jáne ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý salasyndaǵy ýákiletti organdar aıqyndaǵan tártipke jáne merzimderge sáıkes aqparattyq resýrstardyń rezervtik kóshirmesin elektrondyq aqparattyq resýrstardy rezervtik saqtaýdyń biryńǵaı platformasyna saqtaýǵa beredi.

      Bul rette saqtaýǵa berilgen osyndaı derekterdi paıdalanýdy ýákiletti organ ǵana júzege asyrady.

      Eskertý. 19-bapqa ózgerister engizildi - QR 05.10.2018 № 184-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi); 02.04.2019 № 241-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańdarymen.

20-bap. Keden organdary qabyldaǵan sheshimderdi jáne kedendik baqylaý júrgizý nátıjelerin ózara taný

      Keden organdarynyń kedendik operaııalar jasaý kezinde qabyldanǵan sheshimderi jáne belgilengen tártippen resimdelgen kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri, osy Kodekste belgilengen jaǵdaılary qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde ózara tanylady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda birdeı zańdyq kúshke ıe bolady.

21-bap. Keden organdarynyń jáne (nemese) olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderine, áreketterine (áreketsizdigine) shaǵym jasaý (daý aıtý)

      Múddeli tulǵa keden organdarynyń jáne (nemese) olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen shaǵym jasaýǵa (daý aıtýǵa) quqyly.

22-bap. Keden organdarynyń konsýltaııa berýi jáne aldyn ala sheshimder qabyldaýy

      1. Keden organy tulǵalarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn qoldaný máseleleri jáne keden organdarynyń quzyretine kiretin ózge de máseleler boıynsha óteýsiz negizde konsýltaııa berýdi júzege asyrady.

      2. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary konsýltaııa berýdi júzege asyrý kezinde kedendik deklaraııalardy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes keden organyna usynylýǵa jatatyn ózge de qujattardy keden organynyń atynan teksermeıdi, sondaı-aq mundaı kedendik deklaraııalardy jáne qujattardy jasamaıdy.

      Kórsetilgen qujattardy toltyrý máseleleri boıynsha konsýltaııa berý tulǵa usynǵan osyndaı qujattar men aqparatty tekserýsiz júzege asyrylady.

      3. Konsýltaııa berýdi júzege asyrý kezinde tulǵalarǵa usynylǵan aqparat keden organynyń nemese onyń laýazymdy adamynyń taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde sheshimder qabyldaýyna nemese áreketter (áreketsizdik) jasaýyna negiz bolyp tabylmaıdy.

      4. Keden organdarynyń konsýltaııa berýi aýyzsha jáne jazbasha nysandarda júzege asyrylady. Keden organy tulǵanyń jazbasha suraý salý salýy boıynsha aqparatty jazbasha nysanda, múmkindiginshe qysqa, biraq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen merzimnen keshiktirilmeıtin merzimderde berýge mindetti.

      5. Konsýltaııa berý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy:

      1) keden organdarynyń quzyretine kirmeıtin máseleler boıynsha konsýltaııa júrgizýge;

      2) múddeli tulǵalar usynǵan qujattarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýge;

      3) tulǵalardyń qujattaryna ókimdik jazbalar jasaýǵa, keden organdaryna nusqaý berýge nemese keden organynyń keıingi sheshimderine nemese keden organdaryna júktelgen fýnkııalardy júzege asyrý kezinde onyń laýazymdy adamynyń áreketine qandaı da bir ózge tásilmen yqpal etýge quqyly emes.

      6. Keden organdary osy Kodekske sáıkes taýarlardy synyptaý týraly, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de máseleler boıynsha, eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen aldyn ala sheshimder qabyldaıdy.

23-bap. Kedendik statıstıka júrgizý, kedendik statıstıkanyń derekterin paıdalaný jáne usyný

      1. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettermen aradaǵy taýarlarmen syrtqy saýdasynyń kedendik statıstıkasyn (budan ári osy bapta – taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasy) jáne arnaıy kedendik statıstıkany qamtıtyn kedendik statıstıkany júrgizedi.

      2. Kedendik statıstıkany júrgizý úshin keden organdarynyń aqparaty men elektrondyq aqparattyq resýrstary paıdalanylady.

      3. Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasynyń derekteri taýarlarmen syrtqy saýdanyń jaı-kúıin, damý serpini men úrdisterin taldaý maqsattarynda qalyptastyrylady.

      Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasyn júrgizý Komıssııa bekitetin ádisnamaǵa sáıkes júzege asyrylady.

      Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasyn júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Keden organdary taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasynyń derekterin, onyń ishinde:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, ózge de tulǵalarǵa;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda belgilengen tártippen halyqaralyq uıymdarǵa ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný nemese qaıta qaraý týraly ótinish berý úshin usynady.

      5. Arnaıy kedendik statıstıkanyń derekteri keden organdaryna júktelgen mindetterdi oryndaý maqsattarynda qalyptastyrylady jáne paıdalanylady.

      Arnaıy kedendik statıstıkany júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      6. Statıstıkalyq maqsattar úshin tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes usynatyn qujattar men málimetter paıdalanylady.

      7. Statıstıkalyq maqsattar úshin paıdalanylatyn málimetterge osy Kodekstiń 19-babynyń erejeleri qoldanylady.

24-bap. Keden organdarynyń tulǵalar týraly aqparat jınaýy

      1. Keden organdary mynadaı:

      1) uıymnyń quryltaıshylary, akıonerleri, basshylary jáne bas býhgalterleri týraly;

      2) zańdy tulǵany memlekettik tirkeý ne tulǵany dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly;

      3) kásipkerlik qyzmetti júzege asyrý úshin paıdalanylatyn múliktiń quramy týraly;

      4) ashylǵan banktik shottar týraly;

      5) tulǵanyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmeti týraly;

      6) uıymnyń jáne onyń fılıaldarynyń ornalasqan jeri týraly;

      7) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes salyq tóleýshi retinde esepke qoıylǵany jáne salyq tóleýshiniń bıznes-sáıkestendirý nómiri týraly;

      8) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylǵan ne osyndaı tizilimge qosylýǵa úmitker zańdy tulǵalardyń qarjylyq ornyqtylyǵy týraly;

      9) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylǵan ne osyndaı tizilimge qosylýǵa úmitker zańdy tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes bereshegi (beresisi) týraly;

      10) jeke tulǵalar týraly: derbes derekter (jeke tulǵanyń jeke sáıkestendirý nómirin qosa alǵanda, tegi, aty, ákesiniń aty (ol bolǵan kezde), týǵan kúni jáne jeri, jynysy, turǵylyqty jeri, jeke basty kýálandyratyn qujattyń derektemeleri) jáne osy tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkizý jıiligi týraly;

      11) keden ókilderiniń tizilimine, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine, ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine, keden qoımalary ıeleriniń tizilimine, erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine, bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylýǵa úmitker ne osyndaı tizilimderge engizilgen zańdy tulǵanyń akıonerleri, olardyń quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy qylmystyq quqyq buzýshylyqtary úshin, sondaı-aq ózderi boıynsha is Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarynyń júrgizýine jatqyzylǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtary úshin qylmystyq jaýapqa tartý týraly málimetterdi qosa alǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti ne kedendik baqylaýdaǵy taýarlarǵa qatysty qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar týraly aqparat jınaýǵa quqyly.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar týraly aqparat jınaýdy keden organdary kedendik operaııalar jasaý kezinde jáne ony Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdarynan alý arqyly júzege asyrady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń keden organdarynda bar, ózi týraly qujattalǵan aqparatpen kedergisiz tanysýǵa jáne bul aqparattyń tolyqtyǵy men anyqtyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda naqtylaýǵa quqyǵy bar.

25-bap. Qujattar jáne (nemese) málimetter almasý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda keden organdary men deklaranttar, tasymaldaýshylar, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar jáne kedendik operaııalar jasaıtyn ózge de tulǵalar arasynda qujattar jáne (nemese) málimetter almasý elektrondyq nysanda nemese qujattardy jáne (nemese) málimetterdi qaǵaz jetkizgishte usyný (jiberý) arqyly júzege asyrylady.

      2. Elektrondyq qujattar jáne (nemese) elektrondyq túrdegi málimetter almasý keden organdarynyń aqparattyq júıeleri men osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyl jasasýy arqyly ne ınternet-resýrstardy paıdalana otyryp júzege asyrylady.

      3. Qujattardy jáne (nemese) málimetterdi qaǵaz jetkizgishte usyný (jiberý) arqyly qujattar jáne (nemese) málimetter almasý qujattardy jáne (nemese) málimetterdi elektrondyq túrde almasýǵa tehnıkalyq múmkindik bolmaǵan jaǵdaıda, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda júzege asyrylady.

26-bap. Keden organdarynyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara qarym-qatynasy

      1. Kedendik retteýdi jetildirý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy aktileriniń jobalaryn jarııa talqylaý maqsattarynda keden organdary syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen konsýltaııalyq sıpatta resmı qarym-qatynas ornatady jáne ony qoldap otyrady.

      2. Keden organdary kedendik baqylaýdyń tıimdiligin arttyrý úshin syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara is-qımyl jasasady.

      3. Keden organdary men syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylar), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, olardyń qaýymdastyqtary (odaqtary), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasy, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdar arasynda konsýltaııalyq sıpatta resmı qarym-qatynas ornatý jáne ony qoldap otyrý jáne kedendik baqylaýdyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda ózara is-qımyl jasasý úshin keden organdarynyń janynda konsýltaııalyq organdar qurylýy jáne osyndaı ózara is-qımyl tártibin retteıtin qujattar qabyldanýy múmkin.

      4. Keden isin jetildirý máseleleri jónindegi konsýltaııalyq keńester ýákiletti organnyń, onyń aýmaqtyq keden organdary men kedenderdiń janynan qurylady. Keden isin jetildirý máseleleri jónindegi konsýltaııalyq keńester týraly úlgilik erejeni ýákiletti organ aıqyndaıdy.

27-bap. Jekelegen kólik túrlerinde kedendik baqylaý júrgizý kezinde keden organdarynyń basqa tulǵalarmen ózara is-qımyly

      1. Kedendik baqylaýdy júzege asyrý maqsatynda keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq temirjol kompanııasymen, temirjol kóligi salasyndaǵy ulttyq tasymaldaýshysymen, halyqaralyq áýejaılarymen, teńiz jáne ózen porttarymen ózara is-qımyldy júzege asyrady.

      2. Keden organdary men kórsetilgen zańdy tulǵalardyń ózara is-qımyl jasasý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerinde jáne ýákiletti organ men kólik salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organnyń birlesken aktilerinde aıqyndalady.

28-bap. Keden organdarynyń halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik plombalar jáne mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberýi

      1. Kedendik plombalar men mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaý úshin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary:

      1) kedendik plombalar ádettegi jáne senimdi tásilmen salynýy múmkin;

      2) taýarlar halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń júkjaılarynyń (bólekjaılarynyń) plomba salynǵan bóliginen ony ashýdyń kórinetin izderin qaldyrmaı nemese kedendik plombalar men mórlerdi zaqymdamaı alynbaıdy nemese oǵan salynbaıdy;

      3) taýarlar jasyrylýy múmkin jasyryn oryndar bolmaıdy;

      4) taýarlar turǵan oryndarǵa taýarlardy kedendik qarap-tekserý úshin jeńil qol jetkizilýge tıis degen talaptar saqtala otyryp konstrýkııalanýǵa jáne jabdyqtalýǵa tıis.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldaryna qoıylatyn talaptar, eger mundaı kólik quraldary Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda belgilengen, olardyń konstrýkııalary men jabdyǵyna qoıylatyn talaptarǵa sáıkes kelse, oryndaldy dep esepteledi.

      3. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkestigi halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik alý arqyly kúni buryn rastalýy múmkin.

      4. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik:

      1) jeke-dara tártippen;

      2) kólik quraldary konstrýkııasynyń tıpi (serııalary) boıynsha berilýi múmkin.

      5. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálikti keden organy múddeli tulǵanyń ótinishi boıynsha, kólik quraly kórsetilgen kezde, kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı beredi. Mundaı kýálik, kólik quralynyń konstrýkııasyna ózgerister engizilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, Komıssııa aıqyndaıtyn merzim sheginde qoldanylady.

      Múddeli tulǵanyń halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý jóninde kýálik berý týraly ótinishi, osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, erkin nysanda beriledi.

      Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen ótinish elektrondyq nysanda berilgen jaǵdaıda, mundaı ótinishtiń qurylymy men formatyn ýákiletti organ bekitedi.

      Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik kólik quralyn ıelený quqyǵy basqa tulǵaǵa aýysqan kezde de jaramdy bolyp qalady.

      Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýáliktiń nysanyn, ony berý jáne paıdalaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Keden organdary:

      1) taýarlardy tasymaldaýdy kedendik tasymaldaýshy júzege asyrǵan;

      2) kúni buryn jiberý Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa kúni buryn jiberilýin talap etpeıdi.

3-taraý. TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ, OLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNDA NEMESE ONYŃ ShEGINEN TYS JERLERDE IELENÝ, PAIDALANÝ JÁNE (NEMESE) OLARǴA BILIK ETÝ TÝRALY JALPY EREJELER

29-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý

      1. Barlyq tulǵalardyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne osy Kodekste belgilengen tártippen jáne sharttarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge teń negizde quqyǵy bar.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýǵa jatady.

30-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin oryndar

      1. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý, osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynan ótkizý ózge oryndarda jáne osy oryndarda ornalasqan keden organdarynyń jumys ýaqytynda júzege asyryla alatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda júzege asyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri ne Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan ózge oryndar taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndary bolyp tabylady.

      3. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan jaǵdaılarda jáne tártippen osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen oryndardan ózge oryndarda júzege asyrylýy múmkin.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndary kelý oryndary bolyp tabylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndary ketý oryndary bolyp tabylady.

      Kelý oryndary men ketý oryndary týraly aqparatty keden organdary kelý oryndary men ketý oryndarynyń jalpy tizbelerin qalyptastyrý jáne olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtyna ornalastyrý úshin Komıssııaǵa jiberedi.

      Kelý oryndary men ketý oryndarynyń jalpy tizbeleriniń nysandaryn, olardy qalyptastyrý, júrgizý jáne olardan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq kelý oryndary men ketý oryndary týraly aqparat usynýdyń tártibi men tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Jekelegen taýar sanattary osyndaı taýar sanattaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý (kelý) nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý (ketý) úshin ýákiletti organ aıqyndaǵan, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda ǵana Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi múmkin.

      6. Keden organdary taýarlardyń shyǵarylǵan jerine, taýarlardyń jóneltýshi jáne mejeli eline baılanysty taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndaryn tańdaýda tulǵany shekteýge quqyly emes.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri týraly aqparat berý maqsatynda Komıssııa olar týraly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary usynatyn málimetter negizinde osyndaı ótkizý pýnktteriniń aqparattyq-anyqtamalyq tizbesin jáne osyndaı ótkizý pýnktteri pasporttarynyń jalpy tizilimin qalyptastyrady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Internet jelisindegi resmı saıtyna ornalastyrady.

      Kórsetilgen tizbe men tizilimniń nysandaryn, olardy qalyptastyrý, júrgizý jáne olarda qamtylǵan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri týraly málimetter usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      8. Osy baptyń erejeleri qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde qoldanylmaıdy.

31-bap. Keden organdaryna aldyn ala aqparatty usyný

      1. Aldyn ala aqparat usynýdyń maqsaty keden organdarynyń taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgenge deıin táýekelderdi baǵalaý jáne kedendik baqylaý obektilerin, nysandaryn jáne kedendik baqylaý júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tańdaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldaýy úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi josparlanatyn taýarlar týraly málimetter alýy bolyp tabylady.

      Keden organdary aldyn ala aqparatty kedendik operaııalar jasaýdy jedeldetý jáne kedendik baqylaý júrgizýdi ońtaılandyrý úshin paıdalanady.

      2. Keden organdaryna usynylatyn aldyn ala aqparattyń quramy ony paıdalaný maqsattaryna qaraı:

      1) keden organdary táýekelderdi baǵalaý jáne kedendik baqylaý obektilerin, nysandaryn jáne kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tańdaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldaý úshin paıdalanatyn aldyn ala aqparat quramyna;

      2) keden organdary kedendik operaııalar jasaýdy jedeldetý jáne kedendik baqylaý júrgizýdi ońtaılandyrý úshin paıdalanatyn aldyn ala aqparat quramyna bólinedi.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen maqsattarda aıqyndalatyn quramdaǵy aldyn ala aqparat mindetti túrde usynylady.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen maqsattarda aıqyndalatyn quramdaǵy aldyn ala aqparat ony usyna alatyn tulǵalardyń qalaýy boıynsha usynylady.

      4. Aldyn ala aqparat elektrondyq qujat túrinde usynylýy múmkin.

      Elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparat taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etýge, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa, kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalar jasaý, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de kedendik operaııalar jasaý kezinde paıdalanylýy múmkin.

      5. Aldyn ala aqparat taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgenge deıin, aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi josparlanǵan orny ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna usynylady.

      6. Aldyn ala aqparat ınternet-resýrstar paıdalanyla otyryp, keden organynyń aqparattyq júıesi men aldyn ala aqparatty usynatyn tulǵalardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyly arqyly jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de tásilmen usynylady.

      Aldyn ala aqparat keden organynyń aqparattyq júıesi men tasymaldaýshylardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyly arqyly usynylǵan jaǵdaıda, tasymaldaýshylardyń aqparattyq júıelerine qoıylatyn tehnıkalyq talaptardy qosa alǵanda, mundaı ózara is-qımyl tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      7. Aldyn ala aqparat tulǵanyń tańdaýy boıynsha qazaq, orys nemese aǵylshyn tilderinde usynylady.

      8. Keden organy usynylǵan aldyn ala aqparatty Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen jáne merzimderde tirkeıdi nemese ony tirkeýden bas tartady.

      9. Keden organy usynylǵan aldyn ala aqparatty oǵan tirkeý nómirin berý arqyly tirkeıdi.

      10. Keden organy, eger usynylǵan aqparat Komıssııa aıqyndaǵan quramǵa, qurylym men formatqa jáne (nemese) osy baptyń 7-tarmaǵynda kózdelgen talapqa sáıkes kelmese, aldyn ala aqparatty tirkeýden bas tartady.

      11. Aldyn ala aqparattyń tirkeý nómiri kórsetile otyryp, aldyn ala aqparatty tirkeý týraly ne bas tartý sebepteri kórsetile otyryp, ony tirkeýden bas tartý týraly málimetter aldyn ala aqparatty usynǵan tulǵaǵa elektrondyq nysanda jiberiledi.

      12. Aldyn ala aqparat keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde ol tirkelgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde, al eger Komıssııa ózge merzimdi aıqyndaǵan bolsa, – Komıssııa aıqyndaǵan merzim ishinde saqtalady, sodan keıin keden organdary mundaı aqparatty aldyn ala aqparat retinde paıdalanbaıdy.

      Komıssııa keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde aldyn ala aqparatty saqtaýdyń osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen merzimnen ózge merzimin aıqyndaýǵa quqyly.

      13. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna mindetti túrde usynylýǵa tıis aldyn ala aqparat usynylmaı nemese onyń usynylý merzimi buzyla otyryp kelgen taýarlar, sondaı-aq osyndaı aldyn ala aqparatty belgilengen merzimderde usynbaǵan tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buzý táýekeliniń deńgeıi joǵary sanatqa jatady.

      Mindetti túrde usynylýǵa tıis aldyn ala aqparat usynylmaǵan nemese ony usyný merzimderi buzylǵan kezde, taýarlardy kedendik jete tekserý ne kedendik baqylaýdyń ózge nysandary jáne (nemese) táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaǵan kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar qoldanylady.

      Keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerde baılanys quraldary (telekommýnıkaııalyq jeliler jáne Internet jelisi) jumysynyń tehnıkalyq irkilisterinen, buzylýynan, elektr energııasynyń óship qalýynan bolǵan aqaýlyqtarǵa baılanysty keden organdary taýarlarǵa qatysty aldyn ala aqparatty ala almaǵan jáne (nemese) óńdeı almaǵan taýarlar boıynsha osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý nysandaryn qoldaný týraly sheshimdi keden organy kelý kezinde usynylǵan málimetter (qujattar) negizinde qabyldaıdy.

      Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaılarda, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri aldyn ala aqparatty mindetti túrde usyný bóliginde qoldanylmaıdy. Bul rette taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      14. Aldyn ala aqparat:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke tulǵalar ótkizetin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jiberiletin taýarlarǵa;

      3) osy Kodekstiń 379-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa;

      4) dúleı zilzalalardyń, avarııalar men apattardyń saldarlaryn joıý úshin ótkiziletin taýarlarǵa;

      5) mártebesi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes berilgen ruqsatnamamen (áskerı ruqsatnamamen) rastalatyn áskerı júkterge;

      6) kelý ornynda arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn taýarlarǵa;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlaryna;

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jáne shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerine tolyq nemese ishinara sáıkes keletin EEA aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa;

      9) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda ózge de taýarlarǵa qatysty usynylmaýy múmkin.

      15. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty aldyn ala aqparat usynylmaıdy.

      16. Aldyn ala aqparattyń quramyn, osyndaı aqparattyń qurylymy men formatyn, aldyn ala aqparatty, onyń ishinde elektrondyq qujat túrinde usynylatyn aldyn ala aqparat usyný tártibi men merzimderin, elektrondyq qujat túrindegi aldyn ala aqparatty qalyptastyrý jáne paıdalaný tártibin, aldyn ala aqparatty keden organdaryna usynýǵa mindetti ne quqyly tulǵalardy Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne keden organynyń osyndaı aldyn ala aqparatty paıdalaný maqsattaryna qaraı aıqyndaıdy.

      17. Kedendik deklaraııalanýy Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda jáne tártippen, osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalǵan erekshelikterimen, al olardy Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin – osy Kodekstiń 185-babynda kózdelgen jaǵdaılarda jáne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylatyn taýarlarǵa qatysty berilgen elektrondyq qujat túrindegi kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter aldyn ala aqparat retinde paıdalanylýy múmkin.

32-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý

      1. Belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýge jatpaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen taýarlar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, olardy osylaı áketý maqsatynda halyqaralyq tasymaldaýdyń basqa kólik quralyna qaıta tıeýdi qospaǵanda, halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quralynan túsirilmeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketilýge tıis.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý sharalaryn – tasymaldaýshy, al ol bolmaǵan kezde, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózge tulǵalar aıqyndalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde olardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyna ıe tulǵa qabyldaıdy.

      2. Belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge jatpaıtyn taýarlar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketile almaıdy.

      3. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen nemese taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalmaǵany anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ony keden organy tyıym salý týraly osyndaı sheshim qabyldaǵan kezden bastap úsh saǵattan keshiktirmeı, kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly belgi qoıý arqyly nemese keden organynyń aqparattyq júıesi men tasymaldaýshynyń aqparattyq júıesi arasynda ózara is-qımyl boǵan kezde, osyndaı tyıym salý týraly habarlamany elektrondyq nysanda jiberý arqyly – tasymaldaýshynyń, al ol bolmaǵan kezde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyna ıe tulǵanyń nazaryna jetkizedi.

      4. Keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salý týraly sheshimin alǵannan keıin osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      5. Keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshimi alynǵan jáne olardy keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshimi alynǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap eseptelgen bir jumys kúni ishinde ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıtarý júzege asyrylmaǵan kezde, keden organdary osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, sý, áýe nemese temirjol kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty keden organynyń osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtýi olardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyrý kezinde porttyń, áýejaıdyń nemese temirjol stanııasynyń tehnologııalyq proesterinde (grafıginde) belgilengen ýaqyt ishinde ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıtarý júzege asyrylmaǵan kezde júrgiziledi.

33-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin jáne keden organy shyǵarǵanǵa deıin ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý – osy taraýda, osy Kodekstiń 15 jáne 17-taraýlarynda belgilengen tártippen jáne sharttarda, al jekelegen taýar sanattaryna qatysty osy Kodekstiń 394041424344 jáne 45-taraýlaryna sáıkes belgilengen tártippen jáne sharttarda da júzege asyrylady.

      Deklaranttyń tańdaýy boıynsha taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen lızıng, qarjy lızıngi, jaldaý týraly sharttar men ózge de mámile túrleri negizinde jol beriledi.

      2. Taýarlardy keden organy shyǵarǵannan keıin olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý taýarlar ornalastyrylǵan kedendik rásimge sáıkes nemese kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı kedendik deklaraııalaýǵa jáne (nemese) shyǵarýǵa jatatyn jekelegen taýar sanattary úshin belgilengen tártippen jáne sharttarda júzege asyrylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy ketý ornyna kelgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkenge deıin ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý – osy taraýda, osy Kodekstiń 16-taraýynda belgilengen tártippen jáne sharttarda, al jekelegen taýar sanattaryna qatysty sondaı-aq osy Kodekstiń 394041424344 jáne 45-taraýlaryna sáıkes belgilengen tártippen jáne sharttarda da júzege asyrylady.

34-bap. Taýarlardyń kedendik baqylaýda bolýy

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary kedendik deklaraııa tirkelgen ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýdi júzege asyrýǵa tikeleı baǵyttalǵan áreketter jasalǵan kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      3. Osy Kodekske sáıkes sheteldik taýarlar mártebesin alǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda alynǵan (túzilgen) jáne turǵan qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtar men qalǵandary alynǵan (túzilgen) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      4. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, sondaı-aq erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, sondaı-aq erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      5. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary, porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jáne porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵyna ákelingen kezinen bastap kedendik baqylaýda bolatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlaryn qospaǵanda, taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      6. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      7. Osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlar, sondaı-aq osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, osy Kodekstiń 290 jáne 299-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmaǵan taýarlar:

      1) osy baptyń 12-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekske sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alý;

      2) osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketý;

      3) joıý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy is júzinde joıý;

      4) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń bir bóligin óndiristik ysyrap dep taný;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý operaııalaryn jasaý jáne joıýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy joıý nátıjesinde túzilgen qaldyqtardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep taný nemese keden organyna túzilgen qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin jáne olardy osyndaı operaııalardy jasaý úshin berý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      6) qaıtyp ushyp keletin ǵaryshtyq ushý apparaty men ondaǵy taýarlardy qospaǵanda, osy taýarlardy ǵarysh keńistigine ushyrý;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan;

      8) osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áreketiniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      9) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda jáne 296-baby 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaılarda, keden organyna osy taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      10) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý;

      11) osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes belgilengen, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden jáne (nemese) osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlerden bosata otyryp ákelý sharttaryn buzatyn áreketter jasalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatylyp ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jáne (nemese) óndirip alý;

      12) osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen, shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar bolyp sanalatyn halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn jáne osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn qospaǵanda, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta ákelý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldyń kólik quraldaryn shyǵarý;

      13) osy Kodekstiń 362-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde halyqaralyq tasymaldaýdyń ýaqytsha ákelingen kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) óndirip alý;

      14) osy Kodekske jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý nemese memleket menshigine aınaldyrý kedendik rásimimen ornalastyrý;

      15) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń bir bóligin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujatqa sáıkes óndiristik ysyrap dep taný;

      16) osy Kodekstiń 296-baby 7-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin qoıma keden rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý mán-jaılary;

      17) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn ózge mán-jaılar bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      8. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótkenge, osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanǵa deıin ne osy baptyń 9 jáne 10-tarmaqtarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      9. Kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, sondaı-aq ózderine qatysty shyǵarýdan bas tartylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar mynadaı mán-jaılardyń biri bastalǵan:

      1) osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótkenge deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes memleket menshigine aınaldyrylǵan ne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áserinen joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin tanyǵan;

      2) osyndaı taýarlar ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine keden organynyń ruqsatymen shyǵarylǵan kezde kedendik baqylaýda dep sanalmaıdy.

      10. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary tıisti kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      11. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, osy Kodekstiń 290 jáne 299-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan taýarlar, sondaı-aq osy baptyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary:

      1) eger erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń nemese erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysy osy taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótý;

      2) osy taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý;

      3) osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áreketiniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      4) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda jáne 296-baby 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaılarda, keden organyna osy taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      5) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý mán-jaılary bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      12. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary mártebesin alǵan jáne kedendik deklaraııalanýy osy Kodekstiń 190-babynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylǵan taýarlar taýardyń sońǵy quraýyshy shyǵarylǵan kúnge deıin ne osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııadaǵy málimetterge taýar quraýyshtaryna qatysty ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgenge deıin kedendik baqylaýda bolady.

      13. Osy Kodekstiń 287-babynyń 12 jáne 13-tarmaqtarynda kórsetilgen, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy tarmaqtarda kózdelgen jaǵdaılarda, osy Kodekstiń 287-babynyń 12 jáne 13-tarmaqtaryna sáıkes osy taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      14. Osy Kodekstiń 296-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy tarmaqta kózdelgen jaǵdaıda, osy Kodekstiń 296-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes osy taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      15. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary osy Kodekstiń 327-babynyń 1-tarmaǵyna jáne 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııa tirkelgen kezden bastap bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

35-bap. Jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin, onyń ishinde olardy ýaqytsha saqtaý kezeńinde, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar odan ári olarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jaramsyz, buzylǵan nemese zaqymdanǵan kúıde ákelingen taýarlar retinde qarastyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, olardy osy Kodekstiń 194-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilerden buryn shyǵarýǵa málimdegenge deıin nemese osyndaı taýarlar osy Kodekstiń 284-babyna sáıkes porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolyp esepteletin kúnge deıin, onyń ishinde olardy ýaqytsha saqtaý kezeńinde, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar odan ári olarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jaramsyz, buzylǵan nemese zaqymdanǵan kúıde ákelingen taýarlar retinde qarastyrylady.

36-bap. Sottyń sheshimi boıynsha tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan nemese óndirip alý qoldanylǵan sheteldik taýarlar

      1. Sottyń sheshimi boıynsha tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan sheteldik taýarlar – kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa, al jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar erkin aınalymǵa shyǵarýǵa jatpaıdy. Kórsetilgen taýarlar osyndaı sheshim kúshine engen kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      2. Sottyń sheshimi boıynsha ózderine kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine óndirip alý qoldanylǵan sheteldik taýarlar osyndaı sheshim kúshine engen kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      Osy tarmaqta kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolǵannan keıin kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatpaıdy.

37-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddeli tulǵalary men memlekettik organdarynyń taýarlar synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýy

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddeli tulǵalary men memlekettik organdary keden organynyń ruqsatymen kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa quqyly.

      2. Keden organy, eger mundaı irikteý:

      1) kedendik baqylaý júrgizýdi qıyndatpasa;

      2) taýarlardyń sıpattamalaryn ózgertpese;

      3) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden jaltarýǵa nemese tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtamaýǵa alyp kelmese, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa ruqsat beredi.

      3. Taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa ruqsat ne mundaı ruqsat berýden bas tartý osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar men organdar júgingen kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı beriledi.

      4. Taýarlar kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan kezde – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada, al taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osy Kodekstiń 39 jáne 42-taraýlarynda kózdelgen tártippen jáne sharttarda ótkizilgen kezde kedendik jolaýshylar deklaraııasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýarlardyń synamalaryna jáne (nemese) úlgilerine jeke kedendik deklaraııa berilmeıdi.

38-bap. Keden organdaryna eseptilik usyný

      1. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna ıelik etetin jáne (nemese) olardy paıdalanatyn tulǵalar keden organdaryna saqtalatyn, tasymaldanatyn, ótkiziletin, qaıta óńdeletin jáne (nemese) paıdalanylatyn taýarlar týraly, sondaı-aq jasalǵan kedendik operaııalar týraly eseptilik usynýǵa mindetti.

      2. Eseptilikti usyný tásilin, esepterdiń nysandaryn, elektrondyq qujat túrinde usynylatyn esepterdiń qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin, eseptilikti usyný tártibi men merzimderin, onyń ishinde osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen eseptilik tek keden organynyń talap etýi boıynsha ǵana usynylatyn jaǵdaılardy ýákiletti organ bekitedi.

4-taraý. EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ SYRTQY EKONOMIKALYQ QYZMETINIŃ BIRYŃǴAI TAÝAR NOMENKLATÝRASY. TAÝARLARDY SYNYPTAÝ

39-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy jáne ony júrgizý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy (budan ári – Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy) kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, kedendik áketý bajdaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný, kedendik statıstıkany júrgizý maqsattarynda taýarlardy synyptaý úshin paıdanalylatyn, taýarlardy sıpattaý jáne kodtaý júıesi bolyp tabylady.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy taýarlarǵa salyq salý maqsattarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynda kózdelgen ózge de maqsattarda paıdalanylýy múmkin.

      2. Dúnıejúzilik keden uıymynyń Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesi jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń halyqaralyq negizi bolyp tabylady.

      3. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn Komıssııa bekitedi.

      4. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna beriletin túsinikterdi Komıssııa qabyldaıdy.

      5. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn júrgizýdi Komıssııa júzege asyrady. Osy maqsattarda Komıssııa:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń halyqaralyq negiziniń ózgeristerine, sondaı-aq osy halyqaralyq negizdi túsindirý jónindegi túsinikterge monıtorıngti;

      2) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn jáne oǵan berilgen túsinikterdi onyń halyqaralyq negizine sáıkes keltirýdi;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń usynystary boıynsha Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna jáne oǵan berilgen túsinikterge ózgerister engizýdi;

      4) halyqaralyq negiziniń kezekti nusqasyna kóshý kezinde Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy kodtarynyń taýarlyq pozıııalar, qosalqy pozıııalar jáne kishi qosalqy pozıııalar deńgeıinde sáıkes kelýi týraly kesteler túrinde aqparat jasaýdy jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberýdi;

      5) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn jáne oǵan berilgen túsinikterdi daıyndaýdy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberýdi;

      6) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn júrgizý úshin qajetti ózge de fýnkııalardy júzege asyrady.

      6. Komıssııanyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna jáne oǵan berilgen túsinikterge ózgerister engizýdi qosa alǵanda, osy nomenklatýrany júrgizý, sondaı-aq osy máseleler boıynsha Komıssııa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdarynyń ózara is-qımyl jasasý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

40-bap. Taýarlardy synyptaý

      1. Taýarlardy synyptaý dep qarastyrylatyn taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy boıynsha naqty taýarlyq pozıııalarǵa, qosalqy pozıııalarǵa jáne kishi qosalqy pozıııalarǵa kezeń-kezeńmen jatqyzý túsiniledi.

      Taýarlardy synyptaý myna negizgi ólshemsharttar:

      1) taýar oryndaıtyn fýnkııa;

      2) taýar jasalǵan materıal negizge alyna otyryp júzege asyrylady.

      Bul rette, taýarlardyń óńdelý dárejesi eskerile otyryp, olardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn jáne bólimderge, toptarǵa eskertpelerdi (onyń ishinde taýarlyq pozıııalarǵa, qosalqy pozıııalarǵa eskertpelerdi), sondaı-aq ózindik ereksheligi bar synyptaý máselelerin túsindiretin qosymsha eskertpelerdi qoldaný negizinde taýarlyq kishi qosalqy pozıııalarǵa túbegeıli jatqyzý qaǵıdaty saqtalady.

      2. Deklarant jáne ózge tulǵalar kedendik deklaraııalaý kezinde jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes keden organyna Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kody málimdeletin ózge de jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaýdy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes júzege asyrady.

      Taýarlardy synyptaý kezinde keden organdary, deklaranttar nemese ózge tulǵalar:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn;

      2) bólimderge, toptarǵa, pozıııalarǵa eskertpelerdi paıdalanady.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn birkelki qoldaný maqsatynda keden organdary, deklaranttar nemese ózge tulǵalar:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna berilgen túsinikterdi;

      2) Dúnıejúzilik keden uıymynyń Úılestirilgen júıe komıtetiniń synyptamalyq pikirler kompendıýmin;

      3) ýákiletti organnyń taýarlardy synyptaý jónindegi aldyn ala sheshimderiniń elektrondyq bazasyn;

      4) Komıssııanyń jáne ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý boıynsha túsindirmesin paıdalanýy múmkin.

      Kedendik deklaraııalaý kezinde, eger osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııada Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kody týraly málimetter kórsetilýge jatpasa, taýarlardy synyptaý júzege asyrylmaıdy. Bul rette taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin taýarlardy synyptaýdyń durystyǵyn tekserý táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaıtyn jaǵdaılarda ǵana júzege asyrylady.

      Taýarlardy synyptaýdyń durystyǵyn tekserýdi keden organy osy Kodekstiń 47 jáne 48-taraýlarynda belgilengen tártippen júrgiziletin taýarlardy shyǵarýdan keıin kedendik baqylaý júrgizý sheńberinde júzege asyrady.

      3. Keden organy:

      1) kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin de, shyǵarǵannan keıin de keden organy olardyń durys synyptalmaǵanyn anyqtaǵan jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaýdy júzege asyrady. Bul jaǵdaıda keden organy taýarlardy synyptaý týraly sheshim qabyldaıdy, ol oryndaý úshin mindetti bolyp tabylady. Taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn, ony qabyldaý tártibi men merzimderin ýákiletti organ bekitedi;

      2) mynadaı:

      osy Kodekstiń 88-babyna136-babynyń 5-tarmaǵyna, 217-babynyń 11-tarmaǵyna, 278-babynyń 12-tarmaǵyna, 288-babynyń 9-tarmaǵyna, 297-babynyń 6-tarmaǵyna jáne 399-babyna sáıkes;

      osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda, 378-babynyń 3 jáne 8-tarmaqtarynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde;

      deklarant osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasamaǵan kezde tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn eseptegen jaǵdaılarda;

      3) osy taraýda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda taýarlardy synyptaýdy júzege asyrady.

      4. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaý kezinde keden organynda taýardyń sıpattamalary, olardyń ataýlary týraly dál málimetter nemese taýarlardy on tańba deńgeıinde synyptaý úshin qajetti ózge de aqparat bolmasa, taýarlardyń kodyn taýardyń synyptamalyq belgilerge áser etetin sıpattamalary týraly qolda bar málimetterge súıene otyryp, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes alǵashqy tórt tańbadan az emes deńgeıde aıqyndaýǵa jol beriledi.

      5. Taýarlardy synyptaý kezinde keden organdary, eger deklarant olardy usyna alatyn jaǵdaıda, deklarant jáne ózge tulǵalar usynǵan jóneltýshi eldiń kedendik deklaraııalarynyń kóshirmesin, táýelsiz saraptama uıymdarynyń qorytyndylaryn, anyqtamalaryn, sondaı-aq taýarǵa ilespe qujattarda kórsetilgen málimetterdi nazarǵa alady.

      6. Kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) jáne (nemese) ózge qujattarda, sondaı-aq saraptama uıymdary beretin qorytyndylarda, anyqtamalarda, saraptama aktilerinde kórsetilgen taýarlardyń kodtary taýarlardy synyptaý úshin mindetti bolyp tabylmaıdy.

41-bap. Keden organdary qabyldaıtyn taýarlardy synyptaý týraly sheshimder, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmeler

      1. Keden organdary taýarlar kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin olardy synyptaýdy tulǵalardyń ótinishi boıynsha Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder (budan ári – taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder) jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaý jolymen júzege asyra alady.

      2. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder osy taraýǵa sáıkes qabyldanady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde qabyldanady. Osy tarmaqta kózdelgen taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Kedendik deklaraııalaýdy osy Kodekstiń 190-babynda aıqyndalǵan erekshelikterdi eskere otyryp júzege asyrý maqsatynda ózderine qatysty keden organdary osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaıtyn taýarlardyń tizbesin – Komıssııa, al Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder óziniń keden organdary taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda, al osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memleketterdiń aýmaqtarynda da qoldanylady. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter taýarlardy synyptaý týraly qabyldanǵan aldyn ala sheshimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetiledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde bir nemese birneshe kólik quralymen ótkiziletin, ózderine qatysty taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldanǵan taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimderde kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter kórsetilýi múmkin.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder keden organdary osyndaı sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda qoldanylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osyndaı sheshimderde kórsetilgen, osy sheshimderdiń qoldanylý merzimderi ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly bir nemese birneshe kólik quralymen ótkiziletin jáne keden organdary osyndaı sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke baratyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardyń quraýyshtaryn kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaqtarynda da qoldanylady. Osyndaı taýarlardyń quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaý kezinde tranzıttik deklaraııalarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly qabyldanǵan sheshimderge sáıkes jasaqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter kórsetilýi múmkin.

      6. Osy taraýdyń erejelerin qoldaný maqsattary úshin jekelegen taýar túri dep naqty ataýlary, naqty markalary, modelderi, artıkýldary, túrlenimderi bar jáne ózge de uqsas jeke-dara sıpattamalary bar taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes bir kodqa jatqyzýǵa múmkindik beretin ortaq synyptamalyq belgileri bar taýarlar jıyntyǵy túsiniledi.

42-bap. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderi men túsindirmeleri

      1. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etý maqsatynda ýákiletti organ mynadaı jaǵdaılarda:

      ýákiletti organ aýmaqtyq keden organdarynyń taýarlardy synyptaýǵa ártúrli tásilin anyqtaǵan kezde;

      aýmaqtyq keden organdarynyń bastamasy boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy jáne túsindirmeler beredi.

      2. Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim men túsindirme ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi túrinde qabyldanady jáne osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda taýarlardy synyptaý kezinde mindetti bolyp tabylady.

      3. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap:

      keden organdary osy Kodekstiń 40-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes qabyldaǵan taýarlardy synyptaý týraly sheshimder ózgertilýge jatady;

      taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder osy Kodekstiń 47-baby 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes, 47-baby 7-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimderde qoldanylmaıdy jáne keri qaıtaryp alynýǵa jatady;

      keden organdary osy Kodekstiń 41-baby 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osy Kodekstiń 51-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes, osy Kodekstiń 51-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimderde ózgertilýge jatady.

      4. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy ózgergen;

      2) ýákiletti organ osyndaı sheshimderdi jáne (nemese) túsindirmelerdi qabyldaǵan kezde jol bergen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jekelegen taýar túrlerin synyptaýǵa áser etpeıtin qatelikteranyqtalǵan jaǵdaılarda ózgertilýge jatady.

      Komıssııa ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi qabyldaǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 43-babyna sáıkes jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, Komıssııanyń osyndaı sheshimi kúshine engen kezden bastap ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi kúshin joıady.

      Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimine ózgerister engizý týraly sheshimdi ýákiletti organ osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılar bastalǵan kezden bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı qabyldaıdy jáne ol osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Ýákiletti organ ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderin jarııalaýdy qamtamasyz etedi.

      6. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi tirkelýge jatady.

43-bap. Komıssııanyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderi men túsindirmeleri

      1. Komıssııa Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etý maqsatynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń usynystary negizinde jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy.

      Komıssııa keden organdary qabyldaǵan taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden organdary osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderde nemese túsindirmelerde taýarlardyń ártúrli synyptalýyn anyqtaǵan kezde, Komıssııa óz bastamasy boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy.

      2. Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder Komıssııanyń sheshimderi túrinde qabyldanady.

      3. Komıssııanyń sheshimi qabyldanǵan taýar túrlerine qatysty ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmeler Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan sheshimi kúshine engen kúnnen bastap qoldanylmaıdy jáne olardyń kúshi joıylýǵa jatady. Ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmelerdiń kúshin joıý týraly sheshimder Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan sheshimi kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldaǵan sheshimderi:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn ózgertý;

      2) Komıssııanyń osyndaı sheshimderin qabyldaý kezinde jiberilgen jáne jekelegen taýar túrlerin Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes synyptaýǵa áser etpeıtin qatelerdi anyqtaý;

      3) Komıssııanyń sheshiminde kórsetilgen, jekelegen taýar túrleriniń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtaryna, jekelegen taýar túrleriniń sıpattamasyna jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn qoldanýǵa áser etetin jekelegen taýar túrleri týraly qosymsha aqparat alý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sotynyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan Komıssııa sheshimin nemese onyń jekelegen erejelerin Odaq týraly shartqa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq organdarynyń sheshimderine sáıkes kelmeıdi dep taný negizderi boıynsha kúshi joıyldy dep tanylady ne ózgertilýge jatady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı sheshimder qabyldaý týraly usynystar engizý, Komıssııanyń olardy qaraý, osy baptyń 1-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes daıyndalǵan Komıssııa sheshimderiniń jobalaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarymen kelisý qaǵıdalaryn qosa alǵanda, Komıssııanyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder daıyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń usynystary boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler beredi.

      Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler Komıssııanyń usynymdary túrinde qabyldanady.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan keden organdary osyndaı taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes synyptaý týraly biryńǵaı pikirde bolsa, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler qabyldanady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı túsindirmeler berý týraly usynystar engizý, Komıssııanyń olardy qaraý, osyndaı túsindirmelerdiń jobalaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarymen kelisý qaǵıdalaryn qosa alǵanda, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly Komıssııanyń túsindirmelerin daıyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

44-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi osy taraýda aıqyndalady.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi ýákiletti organ ne ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organy (keden organdary) qabyldaıdy.

      3. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim belgili bir markany, modeldi, artıkýldy jáne túrlenimdi qamtıtyn taýardyń árbir ataýy boıynsha qabyldanady.

      4. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń nysanyn, ony toltyrý jáne taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi alǵan tulǵa ony joǵaltqan jaǵdaıda, keden organy taýardy synyptaý týraly joǵaltylǵan aldyn ala sheshim týraly málimetter qamtylǵan ótinish negizinde, ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde mundaı tulǵaǵa taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasyn beredi.

      Telnusqany bergen kezde aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym alynbaıdy.

      Telnusqany alý úshin ótinish ıesi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaǵan keden organyna erkin nysanda, elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde ótinish beredi.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasynda aldyn ala sheshimniń túpnusqasynda qamtylǵan barlyq málimetter, onyń ishinde taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshiminiń tirkeý nómiri men qabyldanǵan kúni kórsetiledi jáne "Telnusqa" degen belgi qoıylady.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim telnusqasynyń qoldanys merzimi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim túpnusqasynyń qoldanys merzimi bolyp tabylady.

45-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keden organy tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha, elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde bergen, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish taýardyń tolyq kommerııalyq ataýyn, fırmalyq ataýyn (taýar belgisin), negizgi tehnıkalyq jáne kommerııalyq sıpattamalaryn jáne taýardy birjaqty synyptaýǵa múmkindik beretin ózge de aqparatty, sondaı-aq taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly málimetti qamtýǵa tıis.

      Qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly qujattyń kóshirmesi qosa beriledi.

      Qajet bolǵan jaǵdaıda, kedendik saraptama júrgizý úshin taýardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri, sondaı-aq fotosýretteri, sýretteri, syzbalary, buıymdardyń pasporttary jáne taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin qajetti, ótinish ıesiniń mórimen (ol bolǵan jaǵdaıda) kýálandyrylǵan basqa da qujattar usynylady.

      Keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke qosa berilgen, qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde kedendik saraptama taǵaıyndaý tártibi men jaǵdaılaryn ýákiletti organ bekitedi.

      3. Eger ótinish ıesi usynǵan qujattar men málimetter taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin jetkiliksiz bolsa nemese tolyq kólemde usynylmasa, keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jiberedi.

      Qosymsha aqparat keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      4. Eger qosymsha aqparat belgilengen merzimde usynylmasa ne usynylǵan qosymsha aqparatta taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa múmkindik beretin málimetter qamtylmasa, keden organy taýardy synyptaý týraly mundaı aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi. Bul rette taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin ótinish ıesi tólegen kedendik alym qaıtarylmaıdy.

      5. Keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

46-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi qabyldaý merzimi jáne onyń qoldanys merzimi

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim keden organynda taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúnnen bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 45-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne keden organyna qosymsha aqparat kelip túsken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Eger taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik saraptama júrgizý qajet bolsa, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy kedendik saraptama taǵaıyndaý týraly sheshim jibergen kúnnen bastap on jumys kúnine toqtatyla turady jáne taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý merzimin toqtata turý merzimi ótken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Kedendik saraptamany osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen merzimnen uzaǵyraq merzimderde júrgizý tártibi men jaǵdaılaryn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim ol qabyldanǵan kúnnen bastap úsh jyl boıy qoldanylady.

47-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý, onyń qoldanysyn toqtatý nemese ony keri qaıtaryp alý

      1. Keden organy taýardy synyptaý týraly ózi qabyldaǵan aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, sondaı-aq ózi ne tómen turǵan keden organy qabyldaǵan taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim nemese ony keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy.

      2. Keden organy nemese ótinish ıesi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldanǵan kezde jiberilgen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody týraly málimetterge áser etpeıtin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      3. Eger:

      1) keden organy taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý úshin ótinish ıesiniń anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) keden organy taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde jiberilgen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody týraly málimetterge áser etetin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanady.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly osy sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaý kezinde taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi bergen keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly, qoldanysy toqtatylǵan aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish bergen kezde ótinish ıesi usynǵan málimetter negizinde taýardy synyptaý týraly jańa aldyn ala sheshim qabyldaıdy. Taýardy synyptaý týraly mundaı jańa aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúninen bastap kúshine enedi.

      6. Eger:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna ózine qatysty taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýardyń synyptalýyna áser etetin ózgerister engizilgen;

      2) Komıssııa taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimde kórsetilgen taýardyń synyptalýyn ózgertýge alyp keletin, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan;

      3) ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes, taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimde kórsetilgen taýardyń synyptalýyn ózgertýge alyp keletin, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan nemese túsindirme bergen;

      4) Dúnıejúzilik keden uıymy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter qoldanatyn taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaǵan jaǵdaılarda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanady.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda, keden organy Komıssııanyń tıisti sheshimi resmı jarııalanǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol Komıssııanyń osyndaı sheshimi kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes keden organdary qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly tıisti sheshimder nemese túsindirmeler resmı jarııalanǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly osyndaı sheshimdermen nemese túsindirmelermen bir mezgilde kúshine enedi.

      Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda, keden organy Dúnıejúzilik keden uıymy taýarlardy synyptaý týraly tıisti sheshimder qabyldaǵan kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      8. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim, mundaı sheshimder qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirilmeı, mundaı sheshimderdiń qabyldaný sebepteri kórsetile otyryp, ótinish ıesine jiberiledi, sondaı-aq keden organdarynyń nazaryna jetkiziledi.

48-bap. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdiń jarııalylyǵy

      Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderden alynǵan aqparat, memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq múddeli tulǵaǵa qatysty basqa jasyryn aqparatty qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrylady.

      Keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı aqparat jiberý tártibin, aqparat usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn qosa alǵanda, Komıssııa aıqyndaıdy.

49-bap. Qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý tártibi

      1. Deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 190-babynda kózdelgen, belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde ártúrli taýar partııalarymen ákelinýi boljanatyn, qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi (budan ári osy taraýda – qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim) – ýákiletti organ nemese ýákiletti organ aıqyndaǵan jaǵdaılarda aýmaqtyq keden organy tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) jazbasha ótinishi negizinde qabyldaıdy. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaý týraly ótinishtiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim bir mezgilde myna sharttar saqtalǵan:

      shart (kelisimshart) ótinish ıesiniń atynan jasalǵan;

      ótinish ıesi taýarlardy alýshy bolyp tabylǵan kezde qabyldanady.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý týraly ótinishte:

      shart (kelisimshart);

      ótinish ıesi;

      taýar (ataýy, taýar quraýyshtarynyń tizbesi);

      taýardyń berilý merzimi;

      taýar ornalastyrylatyn kedendik rásim;

      taýardy deklaraııalaý júzege asyrylatyn keden organynyń ataýy týraly málimetter qamtylýǵa tıis.

      4. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaý týraly ótinishke myna qujattar:

      sharttyń (kelisimsharttyń) notarıat kýálandyrǵan kóshirmesi;

      ózderiniń negizinde qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanatyn qujattar (jumys isteý qaǵıdaty men fýnkııalar kórsetile otyryp, taýardyń jáne onyń quraýyshtarynyń tehnıkalyq sıpattamasy, montajdaý nemese jınaý tásiliniń sıpattamasy, taýar jáne onyń quraýyshtary óndirilgen materıaldardyń sıpattamasy, jınaý syzbalary, shemalar, múmkin bolsa taýardyń fotosýretteri, ony óndirýshilerdiń katalogtary, beınematerıaly, egjeı-tegjeıli ózindik ereksheligi) qosa beriledi.

      5. Ótinish qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ákelingen taýardyń birinshi partııasyna qatysty kedendik rásimmen (kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda) ornalastyrý úshin deklarant bergen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegenge deıin ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna beriledi.

      6. Eger ótinish ıesi usynǵan qujattar men málimetter qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýǵa jetkiliksiz bolsa, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý týraly ótinish kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, ótinish ıesin qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly habardar etedi.

      Qosymsha aqparat ótinish ıesi jazbasha habardar etilgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde usynylýǵa tıis.

      7. Eger qosymsha aqparat osy baptyń 6-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimde usynylmasa ne ótinish ıesi taýardy synyptaý úshin qajetti qujattar men málimetterdi usynýdan bas tartsa, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy bas tartý negizderin kórsete otyryp, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýdan bas tartady.

      8. Mynadaı negizder boıynsha:

      eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýardyń quraýyshtary synyptaý qaǵıdalaryna sáıkes jasalyp bitken nemese jasaqtalǵan taýardyń kody boıynsha synyptalatyn taýardy túzbese;

      ótinishte jáne oǵan qosa berilgen qujattarda kórsetilgen qarama-qaıshy aqparat bolǵan kezde, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýdan bas tartylady.

      9. Ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

50-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý merzimi jáne mundaı sheshimniń qoldanys merzimi

      1. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim ýákiletti organda nemese aýmaqtyq keden organynda ótinish tirkelgen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 49-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi toqtatyla turady jáne suratylǵan málimetterdi qamtıtyn sońǵy qujat ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna kelip túsken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim ol qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi jáne qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap esepteletin eki jyl ishinde qoldanylady.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

51-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý nemese onyń qoldanysyn toqtatý

      1. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý:

      1) ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly, keden organdary oryndaýǵa mindetti sheshimin ýákiletti organ qabyldaǵan;

      2) ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaǵan kezde nemese ótinish ıesi qujattar daıyndaǵan kezde jiberilgen qateler, qate basýlar anyqtalǵan;

      3) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy ózgertilgen;

      4) shartqa (kelisimshartqa) ózgerister engizilgen jaǵdaılarda júrgiziledi.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshim, osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshimde kórsetilgen merzimde kúshine enedi.

      Ýákiletti organ osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi resmı jarııalaǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimimen bir mezgilde kúshine enedi.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim, eger:

      1) ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy ótinish ıesiniń qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý úshin anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetterdi qamtıtyn qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen merzimderde berilmegen;

      3) ótinish ıesi taýar berýden, onyń ishinde taýardyń shyǵarylǵan quraýyshtary bolǵan kezde de jazbasha túrde bas tartqan jaǵdaılarda toqtatylady.

      Eger taýardyń shyǵarylǵan quraýyshtary synyptaýdyń negizgi qaǵıdalaryna oraı qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimde kórsetilgen jasalyp bitken nemese jasaqtalǵan taýardyń synyptaý kodyna jatatyn bolsa, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanbaıdy.

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

52-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysy toqtatylǵan kezde taýardy synyptaý

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysy toqtatylǵan kezde taýardyń beriletin quraýyshtary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen tártippen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berile otyryp, kedendik deklaraııalanýǵa jatady. Bul rette, taýardyń kórsetilgen quraýyshtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jeke taýarlar retinde synyptalady.

53-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi esepke alý

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi esepke alýdy ýákiletti organ júzege asyrady.

54-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý

      1. Ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi aıaqtalǵanǵa deıin ótinish ıesi bergen, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinish bolǵan kezde, kórsetilgen sheshimniń qoldanys merzimin taýardyń barlyq quraýyshtary tolyq beriletin kezeńge, biraq bir jyldan aspaıtyn merzimge uzartady.

      Bul rette qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi toqtatyla turady jáne qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      2. Ótinish ıesi ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna jazbasha ótinishterinde myna málimetterdi:

      1) ózine sáıkes taýardyń jekelegen quraýyshtaryn Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń biryńǵaı kody boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń nómiri men qabyldanǵan kúnin;

      2) ózine sáıkes taýardyń jekelegen quraýyshtaryn Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń biryńǵaı kody boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn sharttyń (kelisimsharttyń) derektemelerin;

      3) qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi kezeńinde ózine baılanysty taýardyń barlyq jekelegen quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaýdy aıaqtaý múmkin bolmaǵan sebepterdi;

      4) taýardyń jekelegen quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaýdy júzege asyratyn keden organynyń ataýyn;

      5) taýar quraýyshtarynyń sońǵy partııasyn ákelý aıaqtalatyn merzimdi kórsetýge tıis.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinishke taýardyń ákelingen quraýyshtaryn shyǵarý úshin usynylǵan, taýarlarǵa resimdelgen deklaraııalardyń kóshirmesi qosa beriledi.

      4. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinish ýákiletti organda nemese aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaralady.

      5. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly sheshim eki danada resimdeledi.

      Birinshi danasy ótinish ıesine jiberiledi. Ekinshi danasy belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde ártúrli partııamen beriletin, qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy kedendik deklaraııalaýdy júzege asyrǵan keden organyna jiberiledi.

5-taraý. TAÝARLARDYŃ ShYǴARYLǴAN JERI

55-bap. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý Odaq týraly shartqa sáıkes kózdelgen taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý maqsattarynda jáne qaǵıdalary boıynsha (budan ári – ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalary) júzege asyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe qaǵıdalar belgilenbese, Komıssııa belgilegen qaǵıdalar (budan ári – áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalary) boıynsha júzege asyrylady.

56-bap. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný taýarlardyń shyǵarylǵan jerine baılanysty bolatyn barlyq jaǵdaılarda taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalady.

      2. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý, eger:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn;

      2) taýarlar osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin;

      3) ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda kózdelgen jaǵdaılarda oryn alǵan jaǵdaılarda talap etilmeıdi.

      3. Eger keden organy taýarlardyń ózinen shyqqan taýarlar:

      1) Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵyna ákelýge;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketýge;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelýge;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly tranzıtine tyıym salynǵan elden (elder tobynan, elderdiń keden odaǵynan, eldiń óńirinen nemese bir bóliginen) shyǵarylǵanyn kórsetetin belgilerdi tapsa, osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalady.

      4. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan taýarlar óziniń aýmaǵyna osyndaı taýarlardy ákelýge tyıym salynbaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylsa, taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý talap etilmeıdi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketke Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy qospaǵanda, keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń saqtalýyn tekserý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaýdy talap etýge quqyly.

      6. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa nemese taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar bolyp tabylady. Taýardyń shyǵarylǵan jeri ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııamen nemese taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatpen rastalady.

57-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa

      1. Taýarǵa qatysy bar jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) nemese taýar áketiletin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) daıyndaýshysy, satýshysy nemese jóneltýshisi málimdegen taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter qamtylǵan kommerııalyq nemese kez kelgen basqa qujattaýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa bolyp tabylady.

      2. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııada taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimdelgen málimetterdiń ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda qoldanylýy belgilengen ólshemsharttardan ózgeshe ólshemsharttarǵa negizdelgeni anyqtalǵan jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı deklaraııa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

58-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly kýálandyratyn jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy nemese ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen jaǵdaılarda – taýar áketiletin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy bergen, belgili bir nysandaǵy qujat bolyp tabylady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatqa, onyń ishinde ony resimdeý jáne (nemese) toltyrý tártibine qoıylatyn talaptar ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilenedi.

      2. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatta taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda qoldanylýy belgilengen ólshemsharttardan ózgeshe ólshemsharttarǵa negizdelse, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

      3. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kezde, eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat kelisimsharttyń talaptary boıynsha, taýarlar ákelinetin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) qaǵıdalary boıynsha qajet bolsa nemese eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń bolýy áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda kózdelse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary nemese ýákiletti uıymdary taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat beredi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary nemese ýákiletti uıymdary onyń kóshirmesin jáne ózderiniń negizinde taýardyń shyǵarylǵan jeri aıqyndalǵan ózge qujattardy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat berilgen kúnnen bastap keminde úsh jyl saqtaýǵa mindetti.

      4. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen ony resimdeý jáne (nemese) toltyrý tártibine qoıylatyn talaptar buzyla otyryp resimdelse, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

59-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder

      1. Ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organdary kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik operaııalar jasalatyn ýaqytty tulǵalardyń ótinishi boıynsha qysqartý maqsatynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin osyndaı taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder (budan ári osy taraýda – taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder) qabyldaıdy.

      2. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda osyndaı aldyn ala sheshimderdiń qoldanys merzimi ishinde qoldanylady. Ózderine qatysty taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder qabyldanǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde olardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qabyldanǵan aldyn ala sheshimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalarda kórsetiledi.

60-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi osy taraýda aıqyndalady.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organdary (budan ári osy taraýda – keden organy) qabyldaıdy.

      3. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim naqty elden Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýardyń árbir ataýy boıynsha qabyldanady.

      4. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń nysanyn, ony toltyrý jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osyndaı aldyn ala sheshimge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi alǵan tulǵa ony joǵaltyp alǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly joǵaltylǵan aldyn ala sheshim týraly málimet qamtylǵan ótinish negizinde, keden organyna ótinish kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde osyndaı tulǵaǵa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasyn beredi.

      Telnusqa berilgen kezde aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym alynbaıdy.

      Telnusqany alý úshin ótinish ıesi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaǵan keden organyna elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde, erkin nysanda ótinish jiberedi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasynda taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń túpnusqasynda qamtylǵan barlyq málimetter, onyń ishinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń tirkeý nómiri men qabyldanǵan kúni kórsetiledi jáne "Telnusqa" degen belgi qoıylady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim túpnusqasynyń qoldanys merzimi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim telnusqasynyń qoldanys merzimi bolyp tabylady.

61-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish

      1. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha bergen ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishte:

      1) ótinish ıesi (tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri);

      2) taýar (tolyq kommerııalyq ataýy, fırmalyq ataýy (taýar belgisi), negizgi tehnıkalyq jáne kommerııalyq sıpattamalary (fýnkıonaldyq maqsaty, surpy, markasy, modeli, artıkýly, dara jáne kóliktik qaptamanyń sıpattamasy), Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, quny);

      3) taýar daıyndalǵan materıaldar, olardyń shyǵarylǵan jeri, Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesine sáıkes kodtary, quny;

      4) taýardy daıyndaý úshin jasalǵan óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalar;

      5) taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly málimetter qamtylýǵa tıis.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishke taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly qujattyń kóshirmesi qosa beriledi.

      3. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke taýar óndirilgen eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) saýda-ónerkásiptik palatalarynyń jáne (nemese) basqa saraptama uıymdarynyń saraptama aktileri jáne ózine qatysty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldanatyn taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat qosa beriledi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke onda kórsetilgen málimetterdi rastaıtyn ózge de qujattar: synaqtardyń hattamalary, saraptama uıymdary mamandarynyń taýardy zertteý nátıjeleri keltirilgen qorytyndylary, taýardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdi kózdeıtin mámileniń jasalǵanyn rastaıtyn qujattar, óndirilgen taýar qunynyń kalkýlıaııasy, kommerııalyq shottar, býhgalterlik qujattar, taýardy daıyndaýdyń tehnologııalyq proesiniń egjeı-tegjeıli sıpattamasy jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) aýmaǵynda osy taýardyń tolyq alynǵanyn, óndirilgenin nemese jetkilikti túrde óńdeýge (qaıta óńdeýge) ushyraǵanyn kýálandyratyn basqa da qujattar, fotosýretter, sýretter, syzbalar, buıymdardyń pasporttary jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa qajetti basqa da qujattar qosa berilýi múmkin.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke sondaı-aq taýardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri qosa berilýi múmkin.

      Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke qosa berilgen, qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      4. Eger ótinish ıesi usynǵan málimetter taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jiberedi.

      Qosymsha aqparat keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      Eger qosymsha aqparat osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimde usynylmasa ne usynylǵan qosymsha aqparatta taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa múmkindik beretin málimetter qamtylmasa, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi.

      5. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly usynylǵan sertıfıkattyń tólnusqa emes ekenin jáne (nemese) anyq emes málimetter qamtıtynyn kórsetetin belgiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı sertıfıkatty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organyna nemese ýákiletti uıymǵa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osyndaı sertıfıkatqa tekserý júrgizý úshin jiberýge quqyly.

      Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organy nemese ýákiletti uıym taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń tólnusqa emes ekenin jáne (nemese) anyq emes málimetterdi qamtıtynyn rastasa, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi. Bul rette taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin ótinish ıesi tólegen kedendik alym qaıtarylmaıdy.

      6. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

62-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý merzimi jáne onyń qoldanys merzimi

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim keden organynda taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúnnen bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 61-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný ne osy Kodekstiń 61-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatty tekserý júrgizý úshin jiberý qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap ne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat tekserý júrgizý úshin jiberilgen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne keden organy qosymsha aqparatty alǵan ne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organynyń nemese ýákiletti uıymnyń jaýabyn alǵan kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Keden organy osy Kodekstiń 61-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatty tekserý júrgizý úshin jibergen kezde keden organy ótinish ıesin osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen nemese osy tarmaqtyń ekinshi bóligine sáıkes belgilengen merzimniń toqtatyla turatyny týraly habardar etedi.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim, óziniń negizinde osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń qoldanys merzimi ishinde qoldanylady.

63-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý, onyń qoldanysyn toqtatý nemese ony keri qaıtaryp alý

      1. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly ózi qabyldaǵan aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, sondaı-aq ózi ne tómen turǵan keden organy qabyldaǵan taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim nemese ony keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy.

      2. Keden organy nemese ótinish ıesi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde jiberilgen jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetterge áser etpeıtin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      3. Eger:

      1) keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý úshin ótinish ıesiniń anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý kezinde jiberilgen jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetterge áser etetin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaılarda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanady.

      4. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly osy sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaý kezinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim bergen keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly, qoldanysy toqtatylǵan aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish berý kezinde ótinish ıesi usynǵan málimetter negizinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly jańa aldyn ala sheshim qabyldaıdy. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı jańa aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúninen bastap kúshine enedi.

      6. Eger ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý ólshemsharttary bóliginde, ózderine qatysty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaýǵa áser etetin ózgerister engizilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna kórsetilgen ózgerister kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      7. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim mundaı sheshimder qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirilmeı, mundaı sheshimderdiń qabyldaný sebepteri kórsetile otyryp, ótinish ıesine jiberiledi, sondaı-aq keden organdarynyń nazaryna jetkiziledi.

6-taraý. TAÝARLARDYŃ KEDENDIK QUNY

64-bap. Osy taraýda paıdalanylatyn negizgi uǵymdar

      Osy taraýdyń maqsattary úshin mynany bildiretin uǵymdar paıdalanylady:

      birdeı taýarlar – barlyq jaǵynan, onyń ishinde fızıkalyq sıpattamalary, sapasy jáne bedeli boıynsha birdeı taýarlar. Taýarlardyń syrtqy túrindegi bolmashy aıyrmashylyqtar, eger bul taýarlar qalǵan jaǵynan osy abzata kózdelgen talaptarǵa sáıkes kelse, olardy birdeı emes dep taný úshin negiz bolyp tabylmaıdy. Eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, baǵalanatyn taýarlar (budan ári osy taraýda – baǵalanatyn taýarlar) óndirilgen elde óndirilmese nemese eger osy taýarlarǵa qatysty jobalaý, ázirleý, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumys, kórkemdik árleý, dızaınyn, eskızderi men syzbalaryn ázirleý jáne ózge de sol sııaqty jumystar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda oryndalǵan bolsa, ol taýarlar birdeı bolyp eseptelmeıdi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan (onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý jolymen daıyndalǵan)" degen maǵynasy da bar. Baǵalanatyn taýarlardy óndirýshiden ózge tulǵa óndirgen birdeı taýarlar sol óndirýshiniń birdeı taýarlary anyqtalmaǵan ne qolda bar aqparat paıdalanýǵa qolaısyz dep eseptelgen jaǵdaıda ǵana qarastyrylady;

      birtekti taýarlar – barlyq jaǵynan birdeı bolyp tabylmaıtyn, biraq ózderiniń baǵalanatyn taýarlar sııaqty fýnkııalardy oryndaýyna jáne olarmen birin-biri kommerııalyq turǵyda almastyra alatyn taýarlar bolýyna múmkindik beretin uqsas sıpattamalary bar jáne uqsas quraýyshtardan turatyn, dál sondaı materıaldardan óndirilgen taýarlar. Taýarlardyń birtekti bolyp tabylatyn-tabylmaıtynyn aıqyndaý kezinde sapasy, bedeli jáne taýar belgisiniń bolýy sııaqty sıpattamalar eskeriledi. Eger taýarlar baǵalanatyn taýarlar óndirilgen elde óndirilmese nemese eger osy taýarlarǵa qatysty jobalaý, ázirleý, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumys, kórkemdik árleý, dızaınyn, eskızderi men syzbalaryn ázirleý jáne ózge de sol sııaqty jumystar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda oryndalǵan bolsa, taýarlar birtekti bolyp eseptelmeıdi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan (onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý jolymen daıyndalǵan)" degen maǵynasy da bar. Baǵalanatyn taýarlardy óndirýshiden ózge tulǵa óndirgen birtekti taýarlar sol óndirýshiniń birtekti taýarlary anyqtalmaǵan ne qolda bar aqparat paıdalanýǵa qolaısyz dep eseptelgen jaǵdaıda ǵana qarastyrylady;

      dál sol synyptyń nemese túrdiń taýarlary – birdeı jáne birtekti taýarlardy qosa alǵanda, taýarlardyń bir tobyna nemese qataryna jatatyn jáne daıyndalýy ekonomıkalyq qyzmettiń tıisti túrine jatatyn taýarlar;

      jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattary – tıisti ýaqyt kezeńinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen qoldanylatyn býhgalterlik esepke alý qaǵıdalarynyń júıesi;

      ózara baılanysty tulǵalar – myna sharttardyń eń bolmaǵanda bireýine jaýap beretin:

      olar bir biriniń uıymdarynyń qyzmetkerleri nemese dırektorlary (basshylary) bolyp tabylatyn;

      olar zańdy turǵyda tanylǵan isker áriptester bolyp tabylatyn, ıaǵnı sharttyq qatynastarmen baılanysqan, paıda tabý maqsatynda áreket etetin jáne birlesken qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty shyǵystar men zalaldardy birge kóteretin;

      olar jumys berýshi jáne jumysker bolyp tabylatyn;

      qandaı da bir tulǵa olardyń ekeýiniń de aınalysqa shyǵarylǵan daýys beretin akııalarynyń bes nemese odan da kóp paıyzyn tikeleı nemese janama ıelik etetin, olardy baqylaıtyn nemese ustaýshy bolyp tabylatyn;

      olardyń bireýi basqasyn tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olardyń ekeýin de úshinshi tulǵa tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olar birigip úshinshi tulǵany tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olar týysqandar nemese bir otbasynyń músheleri bolyp tabylatyn tulǵalar.

      Eger tulǵalar birlesken kásipkerlik nemese ózge qyzmette áriptester bolyp tabylsa jáne bul rette olardyń bireýi basqasynyń aıryqsha (jalǵyz) agenti, aıryqsha dıstrıbıýtory nemese aıryqsha konessıoneri bolyp tabylsa (bul qalaı usynylsa da), mundaı tulǵalar, eger olar kórsetilgen sharttardyń eń bolmaǵanda bireýine jaýap berse, osy taraýdyń maqsattary úshin ózara baılanysty dep eseptelýge tıis.

      Eger tulǵa zań júzinde nemese praktıka júzinde basqa tulǵanyń áreketterin shekteý nemese ony basqarý múmkindigine ıe bolsa, ol osy tulǵany baqylaıtyn bolyp esepteledi.

65-bap. Taýarlardyń kedendik quny týraly jalpy erejeler

      1. Osy taraýdyń erejeleri 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń (1994 jylǵy TSBK) VII babynda jáne 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń VII babyn qoldaný jónindegi kelisimde belgilengen jalpy qaǵıdattar men qaǵıdalarǵa negizdeledi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse jáne osyndaı taýarlarǵa qatysty osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásim alǵash ret málimdelse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń (budan ári osy taraýda – ákelinetin taýarlar) kedendik quny osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      Eger taýarlardy osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde olardy kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 185186187188 jáne 189-baptarynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylǵan jaǵdaıda da ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      3. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen, keden qoımasy kedendik rásimimen, joıý kedendik rásimimen, memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen nemese arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde, osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, olardyń kedendik quny aıqyndalmaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý, osy baptyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 73-babyna sáıkes júrgiziledi.

      5. Osy Kodekstiń 279-babynyń 1-tarmaǵynda, 289-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 2 jáne 3-tarmaqtarynda jáne 298-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlardyń, sondaı-aq osy Kodekstiń 250275 jáne 331-baptaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatatyn qaldyqtardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      6. Osy Kodekstiń 88-babyna136-babynyń 5-tarmaǵyna, 217-babynyń 11-tarmaǵyna jáne 278-babynyń 12-tarmaǵyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý maqsattary úshin taýarlardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      Osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 242-babynyń 6-tarmaǵynda, 322-babynyń 3-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaıtyn jáne Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn, ózderinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý maqsattary úshin taýarlardyń kedendik quny osy taraýǵa jáne kórsetilgen baptardyń erejelerine sáıkes aıqyndalady.

      7. Eger, osy Kodekstiń 289-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 298-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrylǵan taýarlar ózge kedendik rásimmen ne osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny – olardy osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásimmen alǵash ornalastyrý kezinde aıqyndalǵan taýarlardyń kedendik quny, al eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa taýarlardyń kedendik quny týraly málimetter bóliginde ózgerister engizilgen bolsa, osyndaı ózgeristerdi engizý kezinde aıqyndalǵan taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Taýarlar, keri eksport kedendik rásimin qospaǵanda, kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan kezde, keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin olardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      8. Qazaqstan Respýblıkasynda taýarlardyń kedendik quny Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen aıqyndalady. Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý júrgizý talap etiletin bolsa, mundaı qaıta esepteý, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes belgilenetin, keden organy kedendik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar aıyrbastaýdyń naryqtyq baǵamy (budan ári – valıýtalar baǵamy) boıynsha júrgiziledi.

      9. Taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý taýarlardyń erkin nemese jalǵan kedendik qunyn paıdalanýǵa negizdelmeýge tıis.

      10. Taýarlardyń kedendik quny jáne ony aıqyndaýǵa qatysty málimetter anyq, sany jaǵynan aıqyndalǵan jáne qujatpen rastalǵan aqparatqa negizdelýge tıis.

      11. Taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý rásimderi jalpyǵa birdeı qoldanylatyn bolýǵa, ıaǵnı taýarlardyń berilý kózderine, onyń ishinde taýarlardyń shyǵarylǵan jerine, taýarlardyń túrine, mámilege qatysýshylarǵa jáne basqa da faktorlarǵa qaraı erekshelenbeýge tıis.

      12. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý rásimderi dempıngpen kúresý maqsattarynda paıdalanylmaýǵa tıis.

      13. Osy taraýdyń erejeleri keden organdarynyń taýarlardyń kedendik qunyn rastaý úshin usynylǵan kez kelgen ótinishtiń, qujattyń nemese deklaraııanyń anyqtyǵyna nemese dáldigine kóz jetkizý quqyǵyn shekteýshi nemese oǵan kúmán keltirýshi erejeler retinde qarastyryla almaıdy.

      14. Taýarlardyń kedendik qunyn deklarant aıqyndaıdy, al kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn keden organy osy Kodekstiń 83-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes jáne 135-babynyń 3-tarmaǵyn eskere otyryp eseptegen jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik qunyn keden organy aıqyndaıdy.

      15. Ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń osy Kodekstiń 66-babynda aıqyndalǵan mándegi quny barynsha múmkin bolarlyq dárejede osy taýarlardyń kedendik qunynyń negizi bolýǵa tıis.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn olarmen jasalǵan mámileniń quny boıynsha aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń tizbektele qoldanylatyn 68 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndalady. Bul rette ákelinetin taýarlardyń osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna jaýap beretin kedendik qunyn aıqyndaý úshin qundyq negizdi negizdep tańdaý maqsattarynda keden organy men deklaranttyń arasynda konsýltaııalar júrgizilýi múmkin. Konsýltaııalar proesinde keden organy men deklarant, kommerııalyq qupııany saqtaý shartymen, ózderiniń qolda bar aqparatymen almasa alady.

      Konsýltaııalar ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jáne merzimderde júrgiziledi.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndaý múmkin bolmaǵan kezde, osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes, baǵalanatyn, birdeı nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylǵan baǵa ne osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes taýarlardyń esep aıyrysý quny taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde paıdalanylýy múmkin. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde deklaranttyń kórsetilgen baptardy qoldaný kezektiligin tańdaýǵa quqyǵy bar.

      Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin osy Kodekstiń 66686970 jáne 71-baptaryn qoldaný múmkin bolmasa, taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý osy Kodekstiń 72-babyna sáıkes júzege asyrylady.

      16. Eger taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkeıtin kúni taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylatyn mámileniń sharttaryna sáıkes olardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn esepteýge qajetti dálme-dál málimetter qamtylǵan qujattardyń bolmaýyna baılanysty ony aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn aıqyndaýdy keıinge qaldyrýǵa jol beriledi. Bul jaǵdaıda taýarlardyń kedendik qunyn (budan ári osy bapta – taýarlardyń kedendik qunynyń aldyn ala shamasy) deklaranta bar qujattar men málimetter negizinde aıqyndaýǵa jáne málimdeýge, sondaı-aq taýarlardyń kedendik qunynyń málimdelgen aldyn ala shamasyn negizge ala otyryp, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý men tóleýge jol beriledi.

      Taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaý jaǵdaılaryn da qamtıtyn taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaý tártibin, taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaýdy paıdalaný kezinde ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádisti (1-ádisti) qoldaný erekshelikterin, taýarlardyń kedendik qunynyń aldyn ala shamasy týraly málimetterdi málimdeý erekshelikterin, taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn málimdeý tártibi men merzimderin, taýarlardyń kedendik qunyn baqylaý erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda – ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasy negizge alyna otyryp qosymsha esepke jazylǵan kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasy málimdelgen merzimnen keshiktirilmeı júrgiziledi.

      17. Komıssııa 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń VII babyn qoldaný jónindegi Kelisimniń tıisti erejelerin, buǵan qosa oǵan túsinikteme eskertýlerdi, sondaı-aq Dúnıejúzilik saýda uıymynyń Kedendik baǵalaý komıteti jáne Dúnıejúzilik keden uıymynyń Kedendik baǵalaý jónindegi tehnıkalyq komıteti qabyldaǵan taýarlardyń kedendik quny jónindegi qujattardy negizge ala otyryp, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný kezinde osy taraý erejeleriniń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan aktiler qabyldaıdy.

      18. Osy taraýdyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      19. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri jónindegi aldyn ala sheshimder ýákiletti organ aıqyndaǵan jaǵdaılarda qabyldanýy múmkin. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha aldyn ala sheshim berý tártibin, sharttary men merzimderin, sondaı-aq osyndaı aldyn ala sheshimdi qoldaný tártibi men merzimderin ýákiletti organ belgileıdi.

66-bap. Ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis)

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik quny olarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady, ıaǵnı osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý kezinde olar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn jáne mynadaı sharttar bir mezgilde oryndalǵan:

      1) myna:

      taýarlardy qaıta satýǵa bolatyn geografııalyq óńirdi shekteıtin;

      taýarlardyń qunyna eleýli áser etpeıtin;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq organdarynyń aktilerinde nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen shekteýlerdi qospaǵanda, satyp alýshynyń taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý quqyqtaryna qatysty shekteýler bolmaǵan;

      2) taýarlardyń satylýy nemese baǵasy ózderiniń taýarlar baǵasyna áseri san jaǵynan aıqyndala almaıtyn qandaı da bir sharttarǵa nemese mindettemelerge táýeldi bolmaǵan;

      3) osy Kodekstiń 67-babyna sáıkes qosymsha esepke jazýlar júrgizýge bolatyn kezdegiden basqa jaǵdaılarda, satyp alýshynyń taýarlardy keıinnen satýynan, olarǵa ózgeshe tásilmen bılik etýinen nemese paıdalanýynan túsetin kiristiń nemese tabystyń eshbir bóligi satýshyǵa tikeleı nemese janama túrde tıesili bolmaǵan;

      4) satyp alýshy jáne satýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaǵan nemese satyp alýshy men satýshy ákelinetin taýarlarmen jasalatyn mámileniń quny osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik maqsattar úshin qolaıly bolatyndaı túrde ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan kezde osy Kodekstiń 67-babyna sáıkes tolyqtyrylǵan baǵa bolyp tabylady.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sharttardyń eń bolmasa bireýi oryndalmaǵan jaǵdaıda, is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaıly bolyp tabylmaıdy jáne ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis) qoldanylmaıdy.

      3. Ákelinetin taýarlar úshin satyp alýshy tikeleı satýshyǵa nemese satýshynyń paıdasyn kózdep ózge tulǵaǵa júzege asyrǵan nemese júzege asyrýyna jatatyn barlyq tólemderdiń jalpy somasy osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa bolyp tabylady. Bul rette tólemder Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda tyıym salynbaǵan kez kelgen nysanda tikeleı nemese janama júzege asyrylýy múmkin.

      Eger deklaraııalanatyn taýarlar bir mámile sheńberinde satyp alynǵan osyndaı taýarlardyń kóp mólsheriniń bir bóligi bolyp tabylǵan jaǵdaıda, deklaraııalanatyn taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa deklaraııalanatyn taýarlar sany men satyp alynǵan taýarlardyń jalpy sany arasynda qandaı qatynas bolsa, sondaı araqatynasta (proporııada) aıqyndalady.

      4. Satýshy men satyp alýshynyń arasyndaǵy ózara baılanys faktisi ózinen-ózi mámileniń qunyn ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaısyz dep tanýǵa negiz bolyp tabylmaýǵa tıis. Bul jaǵdaıda satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý jasalýǵa tıis. Eger kórsetilgen ózara baılanys is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpese, mámileniń qunyákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaıly dep tanylady.

      5. Eger satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan jaǵdaıda jáne bul rette deklarant usynǵan nemese keden organy ózge tásilmen alǵan aqparattyń negizinde keden organy satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etý belgilerin tapsa, onda keden organy bul belgiler týraly deklarantqa jazbasha nemese elektrondyq nysanda habarlaıdy. Bul jaǵdaıda keden organy kedendik baqylaý, onyń ishinde satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý júrgizedi. Deklaranttyń satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpegenin myna tásilderdiń birimen:

      1) satýǵa ilespe mán-jaılardy sıpattaıtyn (kórsetetin) qosymsha qujattar men málimetter (onyń ishinde keden organy qosymsha suratqandaryn) usyný arqyly dáleldeýge quqyǵy bar. Satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áserin aıqyndaý maqsatynda keden organy satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý júrgizý kezinde mámileniń barlyq sharttaryn, oǵan qosa satyp alýshy men satýshy ózderiniń kommerııalyq qarym-qatynastaryn uıymdastyrǵan tásildi jáne qarastyrylyp otyrǵan baǵanyń qalaı belgilengenin qarastyrady. Eger júrgizilgen taldaýdyń nátıjesinde keden organy satyp alýshy men satýshynyń ózara baılanysty tulǵalar bola otyryp, taýarlardy ózderi ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaǵan kezdegi sııaqty dál sol sharttarda, onyń ishinde shamalas baǵalarmen (ıaǵnı sol deńgeıdegi baǵalarmen) ózara satqanyn jáne satyp alǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda, bul fakt satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpegeniniń dáleli bolyp tabylady;

      2) ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen sol nemese soǵan sáıkes ýaqyt kezeńinde oryn alǵan mynadaı tekserý shamalarynyń birine:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satýshymen ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaıtyn satyp alýshylarǵa birdeı nemese birtekti taýarlardy satý kezinde osyndaı taýarlarmen jasalǵan mámileniń qunyna;

      birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes aıqyndalǵan kedendik qunyna;

      birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes aıqyndalǵan kedendik qunyna jaqyn ekenin rastaıtyn qujattar men málimetter usyný arqyly dáleldeýge quqyǵy bar.

      6. Eger keden organynda osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalarynyń biri ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń qunyna jaqyn ekeni týraly jetkilikti aqparat bolsa, ol deklaranttan ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile qunynyń osy tekserý shamasyna jaqyn ekenin dáleldeıtin qosymsha aqparat suratýǵa tıis emes.

      7. Keden organy osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalaryn ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile qunymen salystyrǵan kezde deklarant usynǵan, satýdyń kommerııalyq deńgeılerindegi, taýarlar sanyndaǵy, osy Kodekstiń 67-babynda kórsetilgen qosymsha esepke jazýlardaǵy aıyrmashylyqtar týraly, sondaı-aq satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan kezde satýshy satý kezinde shegetin shyǵystarmen salystyrǵanda, ádette, satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolmaǵan kezde, satýshy satý kezinde shegetin shyǵystardaǵy aıyrmashylyqtar týraly málimetterdi eskeredi.

      8. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalary deklaranttyń bastamasy boıynsha jáne osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes salystyrý maqsattarynda ǵana paıdalanylady jáne ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde paıdalanyla almaıdy.

      9. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty bolady, osyǵan baılanysty satyp alýshy satýshyǵa aýdaratyn dıvıdendter jáne ózge de tólemder, eger olar ákelinetin taýarlarmen baılanysty bolmasa, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyna engizilmeıdi.

      10. Aqparat jetkizgishterdi (qaǵaz, elektrondyq nemese basqa) ózderinde qamtylǵan aqparatpen birge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgen kezde kedendik qunǵa, mámile nysanasy osy jetkizgishterde qamtylǵan aqparat bolyp tabylatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy aqparat jetkizgishtiń quny ǵana qosylady.

67-bap. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn olarmen jasalǵan mámileniń quny boıynsha aıqyndaý kezinde osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa mynadaı qosymsha esepke jazýlar qosylady:

      1) satyp alýshy júzege asyrǵan nemese onyń júzege asyrýyna jatatyn, biraq ózderine:

      satyp alýshynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerlerde ákelinetin taýarlardy óziniń atynan satyp alýǵa baılanysty qyzmetter kórsetkeni úshin óz agentine (deldalyna) tóleıtin satyp alǵany úshin syıaqyny qospaǵanda, deldaldarǵa (agentterge) beriletin syıaqy jáne brokerlerge beriletin syıaqy;

      eger kedendik maqsattar úshin ol ákelinetin taýarlarmen birtutas retinde qarastyrylsa, ydysqa arnalǵan shyǵystar;

      ákelinetin taýarlardy qaptaýǵa arnalǵan shyǵystar, onyń ishinde qaptama materıaldarynyń jáne qaptaý jumystardyń quny jatatyn, ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosylmaǵan mólsherdegi shyǵystar;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin ákelinetin taýarlardy óndirýge jáne satýǵa baılanysty paıdalaný úshin satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde tegin nemese tómendetilgen baǵamen usynǵan mynadaı taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń:

      ákelinetin taýarlar óndirilgen (turatyn) shıkizattyń, materıaldardyń, detaldardyń, jartylaı fabrıkattar men ózge taýarlardyń;

      ákelinetin taýarlardy óndirý kezinde paıdalanylǵan quraldardyń, mórtabandardyń, qalyptar men soǵan uqsas ózge de taýarlardyń;

      ákelinetin taýarlardy óndirý kezinde jumsalǵan materıaldardyń;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde oryndalǵan jáne ákelinetin taýarlardy óndirý úshin qajetti jobalaýdyń, ázirleýdiń, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumystyń, kórkemdik árleýdiń, dızaınnyń, eskızder men syzbalardyń ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherde tıisti túrde bólingen quny;

      3) ákelinetin taýarlardy keıinnen satý, olarǵa ózgeshe tásilmen bılik etý nemese olardy paıdalaný nátıjesinde alynǵan kiristiń (tabystyń) satýshyǵa tikeleı nemese janama túrde tıesili bir bóligi;

      4) ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ornyna deıin, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – osyndaı taýarlardy Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystar;

      5) ákelinetin taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ornyna deıin, al eger Komıssııa ákelinetin taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne olardy tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – osyndaı taýarlardy Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) baılanysty ózge operaııalardy júrgizýge arnalǵan shyǵystar;

      6) osy tarmaqtyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen operaııalarǵa baılanysty saqtandyrý shyǵystary;

      7) ákelinetin taýarlarǵa qatysty jáne osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherde, ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý sharty retinde satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde júrgizgen nemese júrgizýge tıis roıaltıdi, patentter, taýar belgileri, avtorlyq quqyqtar úshin tólemderdi qosa alǵanda, zııatkerlik menshik obektilerin paıdalanǵany úshin lıenzııalyq jáne ózge uqsas tólemder.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde:

      a) ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óndirý (kóbeıtý) quqyǵy úshin tólemder;

      b) eger ákelinetin taýarlardy bólý nemese qaıta satý quqyǵy úshin tólemder ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satýdyń sharty bolyp tabylmasa, mundaı tólemder is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosylmaýǵa tıis.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik quny, olar is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵadan bólingen, deklarant málimdegen jáne ol qujatpen rastaǵan jaǵdaıda, myna shyǵystardy:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingennen keıin ónerkásiptik qondyrǵylar, mashınalar nemese jabdyq sııaqty osyndaı taýarlarǵa qatysty júrgiziletin salýǵa, turǵyzýǵa, qurastyrýǵa, montajdaýǵa, qyzmet kórsetýge nemese tehnıkalyq kómek kórsetýge arnalǵan shyǵystardy;

      2) ákelinetin taýarlardy kelý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna deıin, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystardy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satýǵa baılanysty tólenetin bajdardy, salyqtar men alymdardy qamtymaýǵa tıis.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparattyń negizinde júrgiziledi. Mundaı aqparat bolmaǵan kezde ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis) qoldanylmaıdy.

      4. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osyndaı taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgenderden basqa qosymsha esepke jazýlar júrgizilmeıdi.

      5. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar júzege asyrylǵan kezde:

      1) osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardyń qunyn bólý osy qunnyń bárin taýarlardyń birinshi partııasynyń kedendik qunyna nemese deklarant aıqyndaǵan, deklaraııalanatyn taýarlardyń sanynan kem bola almaıtyn ózge taýarlar sanynyń kedendik qunyna jatqyzý jolymen júrgiziledi. Mundaı bólý deklarantta bar qujattarǵa qaraı jáne jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattaryna sáıkes naqty mán-jaılarǵa qoldanylatyn, aqylǵa syıymdy tásilmen júrgizilýge tıis. Bul rette, eger satyp alýshy taýarlardy satyp alýshymen ózara baılanysty tulǵa bolyp tabylmaıtyn satýshydan satyp alsa, olardy satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar ne eger taýarlardy satyp alýshy óndirse, olardy daıyndaýǵa arnalǵan shyǵystar kórsetilgen taýarlardyń quny bolyp tanylady. Eger satyp alýshy kórsetilgen taýarlardy buryn osy satyp alýshynyń satyp alǵanyna nemese óndirgenine qaramastan, paıdalanǵan jaǵdaıda, satyp alýdyń nemese óndirýdiń bastapqy baǵasy osy taýarlardyń paıdalanylýyn eskere otyryp, qunyn alý (aıqyndaý) maqsatynda azaıtylýǵa tıis;

      2) satyp alýshy bergen jáne osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń besinshi abzaynda kórsetilgen, satyp alýshy satyp alǵan nemese jalǵa alǵan taýarlarǵa, satyp alǵan kórsetiletin qyzmetterge qatysty qosymsha esepke jazýlar osyndaı taýarlardy satyp alýǵa nemese jalǵa alýǵa, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar bóliginde júzege asyrylady. Eger satyp alýshy memlekettik menshiktegi taýarlardy berse, qosymsha esepke jazýlar osyndaı taýarlardyń kóshirmelerin alý quny (shyǵasylary) bóliginde júzege asyrylady.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen qosymsha esepke jazýlar júzege asyrylǵan kezde, tikeleı taýarlardyń qunynan bólek, eger osylaı kózdelgen bolsa, olardy qaıtarýdy qosa alǵanda, olardy satýshyǵa berýge (jetkizýge) baılanysty barlyq shyǵystar esepke alynady.

68-bap. Birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (2-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelingen birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny osyndaı taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Birdeı taýarlardyń osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndalǵan jáne keden organy qabyldaǵan kedendik quny osy taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde baǵalanatyn taýarlar sııaqty kommerııalyq deńgeıde jáne máni boıynsha dál sol sanda satylǵan birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Eger ondaı satýlar anyqtalmaǵan jaǵdaıda, satýdyń kommerııalyq deńgeıindegi jáne (nemese) taýarlar sanyndaǵy aıyrmashylyqtar eskeriletin tıisti túzetý jasala otyryp, ózge kommerııalyq deńgeıde jáne (nemese) ózge sanda satylǵan birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Kórsetilgen túzetý, onyń birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile qunyn ulǵaıtýǵa nemese azaıtýǵa alyp keletin-kelmeıtinine qaramastan, túzetýdiń negizdiligi men dáldigin qujatpen rastaıtyn málimetter negizinde júzege asyrylady.

      Mundaı málimetter bolmaǵan kezde baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (2-ádis) paıdalanylmaıdy.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde, qajet bolǵan kezde, baǵalanatyn jáne birdeı taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystarda olar tasymaldanatyn (tasylatyn) qashyqtyqtardaǵy jáne taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrlerindegi aıyrmashylyqtarǵa baılanysty týyndaıtyn eleýli aıyrmashylyqty esepke alý úshin, birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile qunyna túzetý júrgiziledi.

      3. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes túzetýlerdi eskergende, birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń bireýden kóp quny anyqtalǵan jaǵdaıda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin olardyń eń tómeni qoldanylady.

69-bap. Birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (3-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66 jáne 68-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelingen birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny osyndaı taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndalǵan jáne keden organy qabyldaǵan kedendik quny osy taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde baǵalanatyn taýarlar sııaqty kommerııalyq deńgeıde jáne máni boıynsha dál sol sanda satylǵan birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Eger ondaı satýlar anyqtalmaǵan jaǵdaıda, satýdyń kommerııalyq deńgeıindegi jáne (nemese) taýarlar sanyndaǵy aıyrmashylyqtar eskeriletin tıisti túzetý jasala otyryp, ózge kommerııalyq deńgeıde jáne (nemese) ózge sanda satylǵan birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Kórsetilgen túzetý, onyń birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile qunyn ulǵaıtýǵa nemese azaıtýǵa alyp keletin-kelmeıtinine qaramastan, túzetýdiń negizdiligi men dáldigin qujatpen rastaıtyn málimetter negizinde júzege asyrylady. Mundaı málimetter bolmaǵan kezde baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (3-ádis) paıdalanylmaıdy.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde, qajet bolǵan kezde, baǵalanatyn jáne birtekti taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystarda olar tasymaldanatyn (tasylatyn) qashyqtyqtardaǵy jáne taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrlerindegi aıyrmashylyqtarǵa baılanysty týyndaıtyn eleýli aıyrmashylyqty esepke alý úshin birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile qunyna túzetý júrgiziledi.

      3. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes túzetýlerdi eskergende, birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń bireýden kóp quny anyqtalǵan jaǵdaıda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin olardyń eń tómeni qoldanylady.

70-bap. Shegerý ádisi (4-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 6668 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny, deklaranttyń ótinishi boıynsha osy Kodekstiń osy babyn jáne 71-babyn qoldaný kezektiligi ózgertile alatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy bapqa sáıkes aıqyndalady.

      2. Eger baǵalanatyn taýarlar ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlar ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingendeı kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylǵan jaǵdaıda, mynadaı somalardy:

      1) deldalǵa (agentke) ádette tólenetin nemese tólenýge jatatyn syıyqyny ne, ádette paıda alý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satýǵa baılanysty ádette oryn alatyn mólsherlerde jalpy shyǵystardy (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardy) jabý úshin júrgiziletin baǵaǵa ústemeaqyny;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda júzege asyrylǵan tasymaldaýǵa (tasýǵa), saqtandyrýǵa arnalǵan ádettegi shyǵystardy jáne osyndaı operaııalarǵa baılanysty ózge de shyǵystardy;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter sýbektileriniń salyqtary men alymdaryn qosa alǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy, alymdardy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes qoldanylatyn, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtaryna ákelýge jáne (nemese) onda satýǵa baılanysty tólenýge jatatyn ózge de salyqtardy jáne jergilikti salyqtar men alymdardy shegerý shartymen, baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin ýaqyt kezeńinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osyndaı satýdy júzege asyratyn tulǵalarmen ózara baılanysty bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa baǵalanatyn taýarlardyń ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlardyń eń kóp jıyntyq sany satylatyn taýar birliginiń baǵasy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde qabyldanady.

      3. Eger baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin ýaqyt kezeńinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda baǵalanatyn taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlar da satylmaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kúnine qatysty eń erte, biraq osy kúnnen keıin kúntizbelik toqsan kún ótkennen kesh emes kúni, ózi boıynsha tıisinshe baǵalanatyn taýarlar nemese birdeı taýarlar nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ózderi ákelingendeı kúıde, osyndaı taýardyń birligi úshin baǵa belgileýge jetkilikti sanda satylatyn taýar birliginiń baǵasy negizinde aıqyndalady.

      4. Eger baǵalanatyn taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlar da ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingendeı kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylmaǵan jaǵdaıda, baǵalanatyn taýarlardyń kedendik quny deklaranttyń ótinishi boıynsha, qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qun men osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen somalardy shegerý shartymen, osyndaı taýarlardyń kóp jıyntyq sany qaıta óńdelgennen keıin ózderi osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satyp alatyn tulǵalarmen ózara baılanysty bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa satylatyn osyndaı taýarlar birliginiń baǵasy negizinde aıqyndalady.

      Qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qundy shegerý qaıta óńdeý (óńdeý) qunyna jatatyn, anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparat negizinde júrgiziledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejeleri mynadaı:

      1) taýarlar ózderiniń dara belgilerin joǵaltqanyna qaramastan, qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qunnyń shamasy dál aıqyndala alatyn kezdegi jaǵdaılardy qospaǵanda, baǵalanatyn taýarlar odan ári qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde ózderiniń dara belgilerin joǵaltatyn;

      2) baǵalanatyn taýarlar ózderiniń dara belgilerin joǵaltpaıtyn, biraq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylatyn taýarlarda baǵalanatyn taýarlardyń quny satylatyn taýarlar qunyna eleýli áser etpeıtindeı, sonshalyqty mardymsyz bólikti quraıtyn jaǵdaılarda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qoldanylmaıdy.

      Osy baptyń 4-tarmaǵyn qoldaný múmkindigi árbir jeke jaǵdaıda naqty mán-jaılarǵa qaraı aıqyndalady.

      6. Baǵalanatyn taýarlardyń ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlardyń nemese baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylymyn qarastyrǵan kezde, baǵalanatyn taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin óndirýge jáne berýge baılanysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdi paıdalaný úshin tikeleı nemese janama túrde, tegin nemese tómen baǵamen usynǵan tulǵaǵa satý esepke alynbaıdy.

      7. Osy baptyń maqsattary úshin paıdanyń jáne taýarlardy ótkizýge arnalǵan tikeleı de, janama da shyǵystar bolýy múmkin jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy osy shyǵystardy jabatyn, sondaı-aq dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satýǵa baılanysty paıda alýdy qamtamasyz etetin, taýar baǵasyna ústemeaqy retinde qarastyrylady.

      Paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy tutastaı eskeriledi jáne eger deklarant usynǵan málimetter dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satý kezinde oryn alǵan málimettermen shamalas bolǵan jaǵdaıda, deklarantta bar aqparat negizinde aıqyndalady. Eger bul málimetter keden organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satý kezindegi paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) ádettegi mólsheri týraly málimetterge sáıkes kelmegen jaǵdaıda, keden organy paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasyn ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaı alady.

      8. Osy baptyń maqsattary úshin baǵalanatyn taýarlar ákelingen elden ákelingen, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń satylymdary týraly, sondaı-aq basqa elderden ákelingen taýarlar týraly málimetter paıdalanylady. Baǵalanatyn taýarlar men olar salystyrylatyn taýarlardyń dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlar bolyp tabylý-tabylmaý máselesi árbir naqty jaǵdaıda, tıisti mán-jaılar eskerile otyryp jeke sheshiledi. Bul rette, baǵalanatyn taýarlardy qosa alǵanda, ózderine qatysty aqparat usynylýy múmkin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń anaǵurlym shaǵyn tobynyń nemese qatarynyń satylymdary qarastyrylady.

      9. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

71-bap. Qosý ádisi (5-ádis)

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osy bapqa sáıkes:

      1) materıaldardy daıyndaýǵa nemese satyp alýǵa arnalǵan shyǵystardy jáne baǵalanatyn taýarlardy óndirýge arnalǵan, sondaı-aq óndirýge baılanysty ózge de operaııalarǵa arnalǵan shyǵystardy;

      2) ádette taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan elde baǵalanatyn taýarlar sekildi synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satý kezinde eskeriletin shamaǵa balamaly bolatyn paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somalaryn;

      3) osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystardy qosý jolymen aıqyndalatyn taýarlardyń esep aıyrysý quny negiz retinde qabyldanady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shyǵystar baǵalanatyn taýarlardyń óndirýshisi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan jáne óndirýshiniń kommerııalyq qujattary taýarlar óndirilgen elde qoldanylatyn, jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattaryna sáıkes jasalǵan jaǵdaıda, osyndaı qujattarmen rastalǵan baǵalanatyn taýarlar óndirisi týraly málimetter negizinde aıqyndalady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shyǵystar osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóligi 1) tarmaqshasynyń úshinshi jáne tórtinshi abzatarynda kórsetilgen shyǵystardy jáne ákelinetin taýarlardy óndirýge baılanysty paıdalaný úshin satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde usynǵan, osy Kodekstiń 67-babynyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń osy Kodekstiń 67-baby 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes bólingen qunyn qamtýǵa tıis. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen (kórsetilgen), osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń besinshi abzaynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń quny óndirýshi tólegen osy taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń aqysy dárejesinde ǵana engiziledi. Bul rette shyǵystar esep aıyrysý qunyn aıqyndaý kezinde qaıtadan esepke alynbaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilmegen, ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin óndirýge jáne satýǵa arnalǵan tikeleı jáne janama shyǵystar jalpy shyǵystar (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystar) retinde esepke alynady.

      4. Paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy tutastaı eskeriledi jáne óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan málimetter negizinde aıqyndalady. Eger bul málimetter memlekettik kirister organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý kezindegi paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) ádettegi mólsheri týraly málimetterge sáıkes kelmegen jaǵdaıda, keden organy paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasyn ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaı alady.

      5. Osy baptyń maqsattary úshin baǵalanatyn taýarlar óndirilgen memlekette óndirilgen, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń satylymdary týraly málimetter paıdalanylady. Baǵalanatyn taýarlar men olar salystyrylatyn taýarlardyń dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlar bolyp tabylý-tabylmaý máselesi árbir naqty jaǵdaıda, tıisti mán-jaılar eskerile otyryp jeke sheshiledi. Bul rette ózderine qatysty aqparat usynylýy múmkin dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń anaǵurlym shaǵyn tobynyń nemese qatarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylymdary qarastyrylady.

      6. Keden organdary, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, sheteldik tulǵadan taýarlardyń esep aıyrysý qunyn aıqyndaý úshin qujattar men málimetter usynýyn talap etýge quqyly emes.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti organdary taýarlardyń esep aıyrysý qunyn aıqyndaý úshin sheteldik taýar óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan qujattar men málimetterdi sheteldik taýar óndirýshiniń kelisýimen, sondaı-aq taýarlardy óndirýshi eliniń ýákiletti organy aldyn ala habardar etilgen jaǵdaıda jáne onyń mundaı tekserý júrgizýge qarsylyǵy bolmaǵan kezde taýarlardy óndirýshiniń elinde tekserýi múmkin. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti organdary sheteldik taýar óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan qujattar men málimetterdi tekserýdi Qazaqstan Respýblıkasy qatysýshysy bolyp tabylatyn halyqaralyq sharttarǵa sáıkes júrgizedi.

      7. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

72-bap. Rezervtik ádis (6-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66686970 jáne 71-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bar málimetter negizinde osy taraýdyń qaǵıdattary men erejeleri negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      2. Osy bapqa sáıkes paıdalanylatyn taýarlardyń qunyn aıqyndaý ádisteri osy Kodekstiń 66686970 jáne 71-baptarynda kózdelgen ádister bolyp tabylady, alaıda osy bapqa sáıkes kedendik qundy aıqyndaý kezinde olardy qoldanýda ıkemdilikke jol beriledi. Atap aıtqanda, mynaǵan jol beriledi:

      1) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin baǵalanatyn taýarlar óndirilgen elden ózge elde óndirilgen birdeı nemese birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny negiz retinde qabyldanýy múmkin;

      2) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn birdeı nemese birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny negizinde aıqyndaý kezinde osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna sáıkes belgilengen, birdeı nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese oǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelinýge tıis degen talaptardan aqylǵa qonymdy túrde aýytqýǵa jol beriledi;

      3) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 70 jáne 71-baptaryna sáıkes aıqyndalǵan kedendik quny negiz retinde qabyldanýy múmkin;

      4) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes aıqyndaý kezinde osy Kodekstiń 70-babynyń 3-tarmaǵynda belgilengen merzimnen aýytqýǵa jol beriledi.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes týarlardyń kedendik qunyn aıqyndaýdyń birneshe ádisin qoldanýǵa múmkindik bolǵan jaǵdaıda, olardy qoldanýdyń tizbektiligin ustaný qajet.

      4. Ákelinetin taýarlardyń osy bapqa sáıkes aıqyndalǵan kedendik quny barynsha múmkin bolarlyq dárejede buryn aıqyndalǵan kedendik qundarǵa negizdelýge tıis.

      5. Osy bapqa sáıkes, ákelinetin taýarlardyń kedendik quny:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń ishki naryǵyndaǵy baǵalarynyń;

      2) kedendik maqsattar úshin eki balamaly qunnyń neǵurlym joǵarysyn qabyldaýdy kózdeıtin júıeniń;

      3) áketý eliniń ishki naryǵyndaǵy taýarlar baǵalarynyń;

      4) osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes birdeı nemese birtekti taýarlar úshin aıqyndalǵan esep aıyrysý qunyna qosylǵan shyǵystardan ózge shyǵystardyń;

      5) taýarlar áketiletin elden Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterge beriletin taýarlar baǵalarynyń;

      6) taýarlardyń eń tómen kedendik qunynyń;

      7) erkin nemese jalǵan qunnyń negizinde aıqyndalmaýǵa tıis.

      6. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

73-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik quny, onyń ishinde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizgen kezde de osy bapqa sáıkes aıqyndalady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik quny mámile qunynyń, ıaǵnı osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin satý kezinde olar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn jáne osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes tolyqtyrylǵan baǵanyń negizinde aıqyndalady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa, eger buryn qosylmaǵan bolsa, mynadaı qosymsha esepke jazýlar qosylady:

      1) satýshy júzege asyrǵan nemese onyń júzege asyrýyna jatatyn mólsherdegi, biraq áketiletin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherdegi shyǵystar, oǵan mynalar:

      deldaldarǵa (agentterge) beriletin syıaqy jáne brokerlerge beriletin syıaqy;

      eger kedendik maqsattar úshin ol áketiletin taýarlarmen birtutas retinde qarastyrylatyn bolsa, ydysqa arnalǵan shyǵystar;

      áketiletin taýarlardyń qaptamasyna arnalǵan shyǵystar, onyń ishinde qaptama materıaldarynyń jáne qaptaý jumystardyń quny jatady;

      2) áketiletin taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jáne osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý ornyna deıin, al eger Komıssııa áketiletin taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne olardy tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) baılanysty ózge de operaııalardy júrgizýge arnalǵan shyǵystar;

      3) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen operaııalarǵa baılanysty saqtandyrý shyǵystary;

      4) áketiletin taýarlarǵa qatysty zııatkerlik menshik obektilerin paıdalanǵany úshin jáne kórsetilgen tólemder áketiletin taýarlarǵa qatysty bolatyn jaǵdaıda, satyp alýshy osyndaı taýarlardy satý sharty retinde tikeleı nemese janama túrde tóleýge tıis lıenzııalyq jáne ózge de uqsas tólemder (áketiletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óndirý quqyǵy úshin tólemderdi qospaǵanda).

      4. Áketiletin taýarlardyń kedendik quny, olar is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵadan bólingen, deklarant málimdegen jáne ol qujatpen rastaǵan jaǵdaıda, myna shyǵystardy:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin ónerkásiptik qondyrǵylar, mashınalar nemese jabdyq sııaqty osyndaı taýarlarǵa qatysty júrgiziletin salýǵa, turǵyzýǵa, qurastyrýǵa, montajdaýǵa, qyzmet kórsetýge nemese tehnıkalyq kómek kórsetýge arnalǵan shyǵystardy;

      2) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin áketiletin taýarlardy osyndaı taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý ornynan, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynnan tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystardy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge baılanysty tólenetin bajdardy, salyqtar men alymdardy;

      4) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin olardyń jetkizilýin saqtandyrý qunynqamtymaýǵa tıis.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen, áketiletin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparattyń negizinde júrgiziledi.

      6. Áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osyndaı taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden basqa, qosymsha esepke jazýlar júrgizilmeıdi.

      7. Mámileniń quny bolmaǵan kezde áketiletin taýarlardyń kedendik quny eksporttaýshynyń – satýshynyń býhgalterlik qujattamasynan deklarant usynǵan áketiletin taýardy óndirýge nemese satyp alýǵa, saqtaýǵa jáne tasýǵa baılanysty shyǵyndar týraly úzindi-kóshirme negizge alynyp aıqyndalady. Bul rette osy baptyń 3-tarmaǵynda sanamalanǵan shyǵystar da esepke alynady.

      8. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý jaǵdaıynda, sondaı-aq áketiletin taýardyń málimdelgen kedendik qunyn rastaıtyn málimetter bolmaǵan jaǵdaıda, keden organy osyndaı taýarlardyń kedendik qunyn óziniń qolynda bar, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen tektes taýarlar jónindegi málimetter negizinde ne táýelsiz saraptama nátıjeleri negizinde aıqyndaıdy.

      Osy baptyń maqsattary úshin tektes taýarlar dep ózderiniń baǵalanatyn taýarlar sııaqty fýnkııalardy oryndaýyna jáne olarmen birin-biri kommerııalyq turǵyda almastyra alatyn taýarlar bolýyna múmkindik beretinuqsas sıpattamalary bar jáne uqsas quraýyshtardan turatyn, dál sondaı materıaldardan óndirilgen, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlar áketilgen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilerden kúntizbelik bir júz seksen kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde áketilgen taýarlar túsiniledi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan, onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý arqyly daıyndalǵan" degen de maǵynasy bar.

2-BÓLIM. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR, ARNAIY, DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY

7-taraý. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR TÝRALY JALPY EREJELER

74-bap. Kedendik tólemder, salyqtar

      1. Kedendik tólemderge, salyqtarǵa:

      1) kedendik ákelý bajy;

      2) kedendik áketýbajy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde alynatyn qosylǵan qun salyǵy;

      4) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde alynatyn akız (akızder);

      5) kedendik alymdar jatady.

      2. Tóleýshiler, esepteý tártibi jáne tóleý, esepke jatqyzý (qaıtarý) jáne óndirip alý, esepke jazý merzimderi, sondaı-aq tóleý boıynsha jeńildikter:

      1) kedendik bajdarǵa qatysty – Odaq týraly shartta, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde keden organdary alatyn qosylǵan qun salyǵyna jáne akızderge qatysty – osy Kodekste jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda aıqyndalady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes, biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde alynatyn kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatady. Osy taraýdyń jáne osy Kodekstiń 891011 jáne 12-taraýlarynyń erejeleri osy Kodekstiń 39-taraýynda kózdelgen jaǵdaılarda qoldanylady.

75-bap. Kedendik bajdar mólsherlemeleriniń túrleri

      Kedendik bajdardyń mólsherlemeleri mynadaı túrlerge bólinedi:

      1) baj salynatyn taýarlardyń kedendik qunynan paıyzben belgilenetin – advalorlyq;

      2) zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamalarǵa (sanyna, salmaǵyna, kólemine nemese ózge de sıpatattamalaryna) qaraı belgilenetin – ózindik erekshelikti;

      3) osy baptyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen túrlerdi ushtastyratyn, aralas.

76-bap. Kedendik alymdar

      1. Keden organdary taýarlardy shyǵarýǵa, kólik quraldaryn kedendik alyp júrýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaǵany úshin, sondaı-aq osy Kodekste belgilengen ózge áreketterdi jasaǵany úshin alynatyn mindetti tólemder kedendik alymdar bolyp tabylady.

      2. Kedendik alymdardyń mólsherlemelerin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

      3. Kedendik alymdardyń mólsherleri keden organdarynyń ózderine baılanysty kedendik alymdar belgilengen áreketter jasaýyna jumsalatyn shyǵyndarynyń shamamen alynǵan qunynan asa almaıdy.

      4. Kedendik alymdardy tóleýshiler, kedendik alymdardyń túrleri, olardy tóleý, óndirip alý jáne esepke jatqyzý (qaıtarý) merzimderi men tártibi, kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar osy Kodekste belgilenedi.

77-bap. Kedendik alymdardyń túrleri, olardy tóleý merzimderi men tártibi

      1. Kedendik alymdarǵa:

      1) taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alym;

      2) kedendik alyp júrý úshin kedendik alym jatady. Birneshe avtomobıldik kólik quralymen ótkiziletin taýarlardy kedendik alyp júrý kezinde kedendik alym somasy kórsetilgen kólik quraldarynyń sanyna proporıonaldy túrde bólinedi.

      3) aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym jatady.

      2. Tóleýshi taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy, osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaýdy bergenge deıin nemese sonymen bir mezgilde tóleıdi.

      Kedendik deklaraııalaýǵa kedendik alymdardy esepteý úshin, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, keden organy kedendik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      3. Tóleýshi kedendik alyp júrý úshin kedendik alymdy keden organy kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldaǵannan keıin, biraq keden organy osyndaı sheshim qabyldaǵan kúndi qosa alǵanda, kedendik alyp júrýdi uıymdastyrý bastalǵan kúnnen keshiktirmeı tóleıdi.

      4. Tóleýshi keden organynyń aldyn ala sheshim qabyldaýy úshin kedendik alymdy keden organyna aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish berilgen kúndi qosa alǵanda, osyndaı ótinish berilgen kúnnen keshiktirmeı tóleıdi.

      5. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý boıynsha jeńildikter berilgen kezde tulǵanyń taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlerdi buzǵan kúni osy alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi. Eger shekteýler buzylǵan kúndi anyqtaý múmkin bolmasa, kedendik deklaraııa tirkelgen kún kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizgen kezde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kúni taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi. Eger taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kúnin anyqtaý múmkin bolmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kún kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      6. Kedendik alymdardy bıýdjetke tóleý osy Kodekste kedendik bajdardy, salyqtar men ósimpuldardy tóleý úshin kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

      7. Kedendik alymdar osy Kodekste belgilengen merzimde ýaqtyly nemese tolyq tólenbegen jaǵdaıda, tóleýshi kedendik bajdar, salyqtar boıynsha ósimpuldardy tóleý úshin belgilengen tártippen ósimpuldar tóleıdi.

78-bap. Avanstyq tólemder

      1. Aldaǵy tólenetin kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine engizilgen, tóleýshi naqty taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardyń, salyqtardyń, kedendik alymdardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń naqty túrleri men somalary bólinisinde sáıkestendirmegen aqsha avanstyq tólemder bolyp tanylady.

      Avanstyq tólemder ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine paıdalanylýy múmkin.

      2. Avanstyq tólemder Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda – Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynan ózge valıýtamen tóleý kózdelgen jaǵdaılarda – osyndaı halyqaralyq sharttarda aıqyndalǵan valıýtamen engiziledi.

      3. Avanstyq tólemder retinde engizilgen aqsha avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń múlki bolyp tabylady jáne avanstyq tólemderdi engizgen tulǵa bul týraly keden organyna ókim jasaǵansha ne keden organy avanstyq tólemderge óndirip alýdy qoldanǵansha, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha retinde qarastyryla almaıdy. Avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń kedendik deklaraııany nemese avanstyq tólemder somasyn qaıtarý jóninde ótinish usynýy nemese onyń atynan olardyń usynylýy nemese osy tulǵanyń óz aqshasyn kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný nıeti týraly kýálandyratyn ózge áreketterdi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jasaýy osy tulǵanyń ókimi retinde qarastyrylady.

      Avanstyq tólemderdi osy Kodekstiń 97-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen tásildi qoldana otyryp, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný tártibi osy Kodekstiń 98-babyna sáıkes belgilenedi.

      4. Keden organy avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń joldanymy negizinde kórsetilgen tulǵaǵa avanstyq tólemder retinde engizilgen aqshanyń osy Kodekste avanstyq tólemderdi qaıtarý úshin belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminen aspaıtyn kezeńde jumsalýy týraly esep usynady.

      Avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń joldanymynyń nysanyn jáne ony keden organyna berý tártibin, sondaı-aq kórsetilgen eseptiń nysanyn, ony keden organynyń usyný tártibi men merzimderin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Avanstyq tólemderdiń somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 109 jáne 113-baptaryna sáıkes júzege asyrylady.

      6. Avanstyq tólemderdiń talap etilmegen somasyna bılik etý, osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ótken soń. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      7. Avanstyq tólemderdi engizý tártibi men nysandaryn ýákiletti organ bekitedi.

79-bap. Kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter jáne tarıftik preferenııalar

      1. Osy Kodekste kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter dep:

      1) kedendik ákelý bajdaryn (tarıftik jeńildikter);

      2) kedendik áketý bajdaryn;

      3) salyqtardy;

      4) kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter túsiniledi. Kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter dep taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter túsiniledi.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikterdi (tarıftik jeńildikterdi) berý jaǵdaılary jáne sharttary, sondaı-aq olardy qoldaný tártibi Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalady.

      Odaq týraly sharttyń 43-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi (tarıftik jeńildikterdi) kedendik ákelý bajynyń mólsherlemesin tómendetý túrinde berý jaǵdaılary men sharttaryn belgilegen kezde Komıssııa osy Kodekste kózdelgennen ózge, ózderi bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bastalatyn mán-jaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikter Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes beriledi.

      4. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar (budan ári osy taraýda – kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter) osy Kodekstiń 80-babyna sáıkes belgilenedi.

      Osy tarmaqta kózdelgen jeńildikter jeke-dara sıpatta bola almaıdy.

      5. Salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda aıqyndalady.

      6. Kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter berý maqsatynda keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarymen birlesken aktilerinde aıqyndalǵan tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarmen ózara is-qımyl jasasady.

      7. Tarıftik preferenııalar Odaq týraly shartqa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen, erkin saýda rejımin qoldanýdy kózdeıtin halyqaralyq sharttaryna sáıkes beriledi. Tarıftik preferenııalar Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda jáne sharttar saqtalǵan kezde qalpyna keltiriledi.

80-bap. Kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Kedendik alymdardy tóleýden:

      1) júkterdi, bagajdy jáne jolaýshylardy turaqty halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyratyn kólik quraldary, sondaı-aq jol júrý kezinde, aralyq aıaldama pýnktterinde paıdalaný úshin qajetti nemese osy kólik quraldarynyń avarııasyn (buzylýyn) joıýǵa baılanysty shetelden satyp alynǵan materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý nárseleri, kerek-jaraqtar, otyn, azyq-túlik jáne basqa múlik;

      2) teńiz kásipshiligin júrgizetin qazaqstandyq teńiz kemeleriniń nemese qazaqstandyq tulǵalar jaldaǵan (jalǵa alǵan) teńiz kemeleriniń óndiristik qyzmetin qamtamasyz etý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketiletin materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý nárseleri, kerek-jaraqtar, otyn, azyq-túlik jáne basqa múlik, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelinetin olardyń kásipshilik ónimderi;

      3) ulttyq jáne shetel valıýtasynyń banknottary men monetalary (mádenı-tarıhı qundylyqty bildiretin banknottar men monetalardan basqa), sondaı-aq baǵaly qaǵazdar;

      4) akızdeletin taýarlardy qospaǵanda, gýmanıtarlyq kómek retinde ákelinetin taýarlar;

      5) akızdeletin taýarlardy qospaǵanda, tehnıkalyq járdem kórsetýdi qosa alǵanda, memleketter, memleketterdiń úkimetteri, halyqaralyq uıymdar jelisi boıynsha qaıyrymdylyq kómek maqsattarynda ákelinetin (medıınalyq maqsattarǵa arnaıy arnalǵan jeńil avtomobılderden basqa) taýarlar;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki jáne onyń fılıaldary, ókildikteri men uıymdary aqsha belgilerin jasaý úshin ákeletin shıkizat;

      7) sheteldik dıplomatııalyq jáne oǵan teńestirilgen ókildikterdiń, konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýy úshin, sondaı-aq osy ókildikterdiń dıplomatııalyq jáne ákimshilik-tehnıkalyq personalyna jatatyn adamdardyń, oǵan qosa olarmen birge turatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmaıtyn otbasy músheleriniń jeke paıdalanýy úshin ákelinetin jáne áketiletin jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes bosatylatyn taýarlar;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan, memleketter, memleketterdiń úkimetteri, sondaı-aq halyqaralyq uıymdar jelisi boıynsha berilgen granttardyń qarajaty esebinen satyp alynatyn taýarlar bosatylady.

      2. Taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alym tólenbeıdi.

      3. Osy bapta kórsetilgen kedendik alymdar salýdan bosatý úshin qujattar usyný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

81-bap. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy tóleýshiler

      Deklarant nemese ózderinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet týyndaǵan ózge tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshiler bolyp tabylady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

      Ózine qatysty kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldanǵan tulǵa kedendik alyp júrý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

      Aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish bergen tulǵa aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

8-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY ESEPTEÝ

82-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy salý obektisi jáne kedendik bajdardy, salyqtardy esepteýge arnalǵan baza

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar, sondaı-aq osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda ózge de taýarlar kedendik bajdardy, salyqtardy salýdyń obektisi bolyp tabylady.

      2. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, taýarlardyń kedendik quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamasy (taýardyń sany, salmaǵy, onyń ishinde taýardy tutynǵanǵa deıin odan ajyramaıtyn jáne (nemese) taýar bólshek saýda úshin usynylatyn taýardyń bastapqy qaptamasyn eskergendegi salmaǵy, taýardyń kólemi nemese ózge de sıpattamasy) taýardyń túrine jáne mólsherlemelerdiń qoldanylatyn túrlerine qaraı kedendik bajdardy esepteýge arnalǵan baza bolyp tabylady.

      3. Salyqtardy esepteýge arnalǵan baza Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalady.

83-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi, al osy bapta kózdelgen jaǵdaılarda keden organy esepteıdi.

      2. Keden organy:

      1) kedendik bajdardyń, salyqtardyń durys eseptelmelmegeni anyqtalǵan jaǵdaıda, taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      2) osy Kodekstiń 88-babyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde;

      3) osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 242-babynyń 6-tarmaǵynda, 322-babynyń 3-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda, 371-babynyń 4-tarmaǵynda, 378-babynyń 3 jáne 8-tarmaqtarynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde, sondaı-aq taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarylýy júrgizilgen taýarlarǵa qatysty osy Kodekste belgilengen merzimde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilmegen jaǵdaılarda;

      4) deklarant osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasamaǵan kezde;

      5) osy Kodekstiń 288-babynyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 288-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń oryndaýyna jatatyn jaǵdaılarda;

      6) osy Kodekstiń 288-babynyń 9-tarmaǵyna jáne 297-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde;

      7) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde;

      8) osy Kodekstiń 399-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      9) osy Kodekstiń 410-babynyń 17 jáne 18-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      10) kedendik rásimmen ornalastyrylýy kezinde kedendik deklaraııalanýy kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge qujattardy kedendik deklaraııa retinde paıdalana otyryp júzege asyrylǵan taýarlarǵa qatysty, osy Kodekske sáıkes kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn, mán-jaılar bastalǵan kezde;

      11) kedendik bajdar, salyqtar osy Kodekske sáıkes taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan mán-jaılarǵa baılanysty jáne tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy eseptemegen taýarlarǵa qatysty tólenýge jatatyn ózge jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy esepteıdi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetter taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada, kedendik kiris orderinde ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatta, osy Kodekstiń 360-baby 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen kedendik qujatta nemese osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik qujatta kórsetiledi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2), 3), 5), 6) jáne 11) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń esep-qısabynda kórsetiledi.

      Kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary esep-qısabynyń nysanyn, mundaı esep-qısaptyń elektrondyq qujat túrindegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý jáne osyndaı esep-qısapqa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kórsetilgen esep-qısapty qaǵaz jetkizgishte toltyrý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy osyndaı kedendik qujattyń elektrondyq túrin qalyptastyrady.

      5. Eger osy Kodekske sáıkes kedendik bajdar, salyqtar kedendik kiris orderi negizinde ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujat negizinde tólengen jaǵdaıda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetterdi kedendik kiris orderinde nemese osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatta kórsetedi.

      Kedendik kiris orderiniń ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujattyń nysanyn, olardy toltyrý jáne olarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kedendik kiris orderin ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatty qaǵaz jetkizgishte toltyrý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy osyndaı qujattardyń elektrondyq túrin qalyptastyrady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda kózdelgen, kedendik bajdar, salyqtar ózge valıýtamen esepteletin jaǵdaılardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tólenýge jatatyn kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen esepteledi.

      Eger kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna ne ózge valıýtaǵa qaıta esepteý júrgizý talap etiletin bolsa, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, mundaı qaıta esepteý kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      7. Kedendik baj kedendik bajdy esepteýge arnalǵan baza jáne taýarǵa qatysty belgilengen kedendik bajdyń tıisti mólsherlemesi negizge alyna otyryp esepteledi.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tólenýge jatatyn salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes esepteledi.

84-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin qoldanylatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      Osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin osy Kodekstiń 189-babyna jáne 43-taraýyna sáıkes belgilengen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      2. Odaq týraly shartqa sáıkes kózdelgen jaǵdaılardy, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemelerinen erekshelinetin mólsherlemeler qoldanylatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, tarıftik preferenııalar berý sharttary saqtalmaǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemeleri qoldanylady.

      3. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin saýda qyzmetin retteý salasyndaǵy ýákiletti organ belgilegen mólsherlemeler qoldanylady.

      4. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn salyqtardy esepteý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen mólsherlemeler qoldanylady.

      Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary usynǵan málimetter negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn salyqtar mólsherlemeleriniń jalpy tizbesin qalyptastyrady jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtyna ornalastyrady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn salyqtar mólsherlemeleriniń jalpy tizbesiniń formatyn, ony qalyptastyrý, júrgizý jáne odan alynǵan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq osyndaı mólsherlemeler týraly málimetterdi usynýdyń tártibi men tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

85-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy. Kedendik bajdar, salyqtar tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 88157163174216217221233242254265278288297306313322328-baptaryna360-babynyń 4-tarmaǵynda, 362363367371378 jáne 392-baptaryna sáıkes týyndaıdy, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde týyndaıdy.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet:

      1) osy Kodekstiń 88157163174216217221233242254265278288297306313322328-baptarynda360-babynyń 4-tarmaǵyna, 362363367371378 jáne 392-baptarynda kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń toqtatylýyna baılanysty mán-jaılar bastalǵan kezde jáne sharttar saqtalǵan kezde;

      2) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 86-babynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      4) osy Kodekske sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý jónindegi sharalar osy Kodekstiń 116-baby 10-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes qabyldanbaıtyn jaǵdaıda, toqtatylady.

      3. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń birinde týyndaǵan, al kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekette bastalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardy, sondaı-aq keden organdarynyń osyndaı mán-jaılardyń bastalýyn rastaý boıynsha ózara is-qımyl jasasý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Kedendik bajdar, salyqtar:

      1) kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary osyndaı kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin jáne osy taýarlardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar tóleýdi kózdemeıtin kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty;

      2) osy Kodekstiń 355-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 364-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, jekelegen taýar sanattaryna qatysty, osy Kodekste osy taýar sanattary úshin belgilengen olardy paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde;

      3) deklaranttyń osyndaı jeńildikterden bas tartý jaǵdaılaryn qospaǵanda, kedendik ákelý bajyn tóleýden bosatý túrindegi kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi jáne salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat etý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty, osyndaı jeńildikter berý talaptary saqtalǵan kezde osyndaı kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin, taýarlardy jeńildikter berý sharttaryna sáıkes keletin maqsattarda paıdalanǵan kezde, osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler saqtalǵan kezde, sondaı-aq osyndaı taýarlardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde;

      4) deklaranttyń osyndaı jeńildikterden bas tartý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan kedendik ákelý bajyn tóleýden bosatý túrindegi kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi jáne salyqtar tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty, osyndaı jeńildikter berý sharttary saqtalǵan kezde, taýarlardy jeńildikter berý sharttaryna sáıkes keletin maqsattarda paıdalanǵan kezde, sondaı-aq osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler saqtalǵan kezde tólenbeıdi.

86-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi, osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalar oryndaıdy.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 94-babynyń 11-tarmaǵynda belgilengen tártippen úshinshi tulǵa oryndaýy múmkin.

      Keden ókili kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 494-babyn eskere otyryp oryndaıdy.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet olardy osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn somalar mólsherinde osy Kodekstiń 90919293 jáne 94-baptarynda belgilengen tártippen jáne merzimderde tóleý arqyly oryndalady.

      3. Osy Kodekstiń 91 jáne 194-baptaryna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaılarda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin bes jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshige kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merziminiń bastalǵany týraly erkin nysanda habarlama jiberedi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi ótkennen keıin osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen jaǵdaılarda, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin ózge jaǵdaılarda, keden organy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tártippen kedendik bajdarǵa, salyqtarǵa, ósimpuldarǵa, paıyzdarǵa tıesili somalardy tóleý týraly talap jiberedi.

      4. Mynadaı:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde bir mezgilde tóleýshige jáne osy Kodekske sáıkes tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalarǵa belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasy týraly habarlama jiberedi.

      5. Ósimpuldardy esepke jazý osy Kodekstiń 124-babynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      6. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlama tabys etilgen kúninen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde oryndalýǵa jatady. Merziminde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi. Bul rette habarlamanyń kórsetilgen nysany osy Kodekstiń 137-babyna sáıkes, belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń somasy týraly málimetterdi de qamtıdy.

      Kórsetilgen habarlamany tabys etý tártibi osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes júrgiziledi.

      7. Tóleýshi belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasy týraly habarlamada kórsetilgen talaptardy osyndaı habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı talaptardy oryndaý kúnin qosa alǵanǵa deıingi kezeńde esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy tólemesten oryndaǵan kezde, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly buryn shyǵarylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamada kórsetilgen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ózgerýine alyp kelgen negizdi faktiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly jańa habarlama jiberedi, sonymen bir mezgilde belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly bastapqy jiberilgen habarlamany keri qaıtaryp alady.

      9. Keden organy mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵannan keıin, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kózdelgen elektrondyq qujat jiberilgennen ne tıisti belgiler qoıylǵannan keıin taýarlarǵa arnalǵan bir deklaraııada eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan;

      2) osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń bir esep-qısabynda nemese osy Kodekstiń 360-baby 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen bir kedendik qujatta eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen habarlamany jibermeıdi.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      11. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      12. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

87-bap. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamany tabys etý tártibi

      1. Osy bapta ózgeshe belgilenbese, belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlama tóleýshiniń jeke ózine qolyn qoıǵyza otyryp, nemese jóneltý jáne alý faktisin rastaıtyn ózge tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende sanamalanǵan tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda:

      1) poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jiberilgende – tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshadaǵy habarlama jetkizilgen kúnnen bastap tóleýshige tabys etildi dep esepteledi.

      Kórsetilgen tásil:

      ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalanýshy retinde tirkelgen;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      2. Keden organy poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jibergen, belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamany poshta operatory tóleýshiniń ornalasqan jerinde bolmaýy sebepti qaıtaryp bergen jaǵdaıda, keden organy poshta operatorynyń habarlamasyn alǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde tóleýshiniń ornalasqan jeri boıynsha zerttep-qaraý júrgizedi, onyń nátıjeleri boıynsha zerttep-qaraý aktisi jasalady.

      3. Zerttep-qaraý aktisinde:

      onyń jasalý orny, kúni jáne ýaqyty;

      keden organynyń aktini jasaǵan laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa), jeke basty kýálandyratyn qujattyń ataýy jáne nómiri, turǵylyqty jeri;

      tóleýshiniń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) jáne (nemese) ataýy, onyń sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat kórsetiledi.

      Zerttep-qaraý aktisi kýágerlerdiń qatysýymen resimdeledi.

      Kýágerler retinde keden organynyń laýazymdy adamynyń jáne tóleýshiniń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, kez kelgen kámeletke tolǵan áreketke qabiletti keminde eki adam shaqyrylýy múmkin.

      Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdarynyń jáne tóleýshiniń jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýáger retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      4. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen habarlamaǵa shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, osyndaı habarlamada kórsetilgen keden organynyń talaptaryn oryndaý merzimi shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha sheshim shyǵarylǵanǵa deıin toqtatyla turady. Bul rette shaǵym jasaý ósimpuldardy esepke jazýdy toqtata turmaıdy.

88-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý erekshelikteri

      1. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde týyndaıdy.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde týyndaıdy.

      2. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlardy zańsyz ótkizýshi tulǵalarda týyndaıdy. Zańsyz ótkizýge qatysýshy tulǵalar, eger olar osyndaı ótkizýdiń zańsyzdyǵy týraly bilse nemese bilýge tıis bolsa, al taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde – zańsyz ákelingen taýarlardy jeke menshikke nemese ıelenýge alǵan tulǵalar da, eger olar satyp alý kezinde olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýiniń zańsyzdyǵy týraly bilse nemese bilýge tıis bolsa, taýarlardy zańsyz ótkizýshi tulǵalarmen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ynymaqty mindet atqarady.

      3. Mynadaı:

      1) osy baptyń 5, 6, 7 jáne 8-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      2) taýarlardy osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      3) osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkileý nemese memlekettiń menshigine aınaldyrý;

      5) keden organynyń taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtýi;

      6) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, ózderine qatysty taýarlardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      4. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kún, al eger bul kúni anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kún kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy taýarlar mynadaı kedendik rásimdermen:

      1) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde – tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde – kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı mólsherde tólenýge jatady.

      6. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy baptyń 7-tarmaǵy eskerile otyryp, al eger keden organy taýarlar týraly dál málimetterge ıe bolmasa, osy baptyń 8-tarmaǵy da eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes esepteledi.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      8. Eger keden organy taýarlar (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál málimetterge ıe bolmaǵan jaǵdaıda, tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody on tańbadan az sanda toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik bajdardy esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń úlkeni qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin, ózderine qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń úlkeni belgilengen taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń úlkeni, akızder mólsherlemeleriniń eń úlkeni qoldanylady.

      Taýarlar týraly dál málimetter keıinnen anyqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar osyndaı dál málimetter negizge alynyp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik bajdar, salyqtar somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes tólenbegen somany óndirip alý júzege asyrylady.

      9. Taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memlekettiń menshigine aınaldyrylǵan, keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken, ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrǵan jaǵdaılarda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

      10. Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde osy baptyń 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy Kodekske sáıkes esepteledi. Bul rette taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde is júzinde tólengen kedendik bajdar, salyqtar qaıtadan tólenbeıdi (óndirip alynbaıdy), al artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy Kodekske sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

89-bap. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

2) tóleýshi keden organdarynan kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy, avanstyq tólemderdi, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somasyn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

2) kedendik bajdardy, salyqtardy aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap;

3) keden organy osy Kodekste kózdelgen aldyn ala sheshimderdi qabyldaǵan kúnnen bastap;

4) keden organy kedendik qoldaý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.

9-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ MERZIMDERI MEN TÁRTIBI

90-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi osy Kodekstiń 8891157163174216217221233242254265278288297306313322328-baptaryna360-babynyń 4-tarmaǵyna, 362363367371378 jáne 392-baptaryna sáıkes aıqyndalady.

      2. Kedendik deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babynda jáne 43-taraýynda belgilengen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi osy Kodekstiń osyndaı babymen jáne taraýymen aıqyndalady.

      3. Arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderin osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaıdy jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekste belgilengen merzimde oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan kezde, osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, ósimpuldar tólenedi.

      Ósimpuldardy tóleý nemese óndirip alý, sondaı-aq esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekste tıisti kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar somasyn tóleýge nemese óndirip alýǵa, sondaı-aq esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) qatysty kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

      Osy Kodekstiń 85-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardyń bastalǵanyn rastaýdy alǵan kezde ósimpuldar tólenbeıdi.

      5. Osy Kodekske sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan, eger osy somalarǵa qatysty olardyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese olardy bólip tóleý beriletindeı túrde paıyzdar tólenýge jatatyn jaǵdaılarda, mundaı paıyzdar kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýǵa nemese bólip tóleýge paıyzdardy esepke jazý jáne tóleý úshin osy Kodekstiń 93-babynda belgilengen tártippen esepke jazylady jáne tólenedi.

91-bap. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý

      1. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý nysanynda júzege asyrylady.

      2. Salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý úshin negizder, sondaı-aq olardy ózgertý sharttary men tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilenedi.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty beriledi.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý tóleýshiniń tıisinshe keıinge qaldyrylǵan nemese bólip tólenetin somany birjolǵy retpen nemese kezeń-kezeńmen tóleý arqyly kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimin ózgertýdi bildiredi.

      5. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý tólenýge jatatyn barlyq somaǵa qatysty ne osy somanyń bir bóligine qatysty beriledi.

      6. Taýarlardy kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý berile otyryp shyǵarý kezinde óziniń tólenýine qatysty keıinge qaldyrý berilgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy osyndaı keıinge qaldyrý berilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      Taýarlardy kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleý berile otyryp shyǵarý kezinde óziniń tólenýine qatysty bólip tóleý berilgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy kedendik ákelý bajdarynyń somasyn kezeń-kezeńmen tóleýdiń bekitilgen grafıgine sáıkes tólenýge jatady. Bul rette kezeń-kezeńmen tólenýge aıqyndalǵan somanyń árqaısysy tıisti kezeńde osyndaı tóleý úshin belgilengen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      7. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy qamtamasyz etilgen jaǵdaıda beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes beriledi.

92-bap. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdan nemese bólip tóleýden bas tartý, onyń kúshin joıý merzimderi, negizderi jáne tártibi. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý

      1. Osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý úshin paıyzdar tóleı otyryp, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bir aıdan aspaıtyn merzimge beriledi.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar tólemeı, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý mynadaı negizderdiń biri bolǵan:

      1) kedendik ákelý bajdaryn tóleýshige dúleı zilzala, tehnologııalyq apat nemese ózge eńserilmeıtin kúsh mán-jaılary saldarynan nuqsan keltirilgen;

      2) kedendik ákelý bajdaryn tóleýshige memlekettik bıýdjetten qarjylandyrý nemese osy tulǵa oryndaǵan memlekettik tapsyrysqa aqy tóleý kidirtilgen;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary sheńberinde ónim berýler júzege asyrylǵan;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýyl sharýashylyǵy qyzmetin júzege asyratyn uıymdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kóshet nemese egý materıaldaryn, ósimdikterdi qorǵaý quraldaryn, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn, asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy obektilerin (asyl tuqymdy aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn, qustardy, balyqtardy jáne asyl tuqymdy mal sharýashylyǵynyń basqa obektilerin), asyl tuqymdy ónimdi (materıaldy), janýarlardy azyqtandyrý úshin paıdalanylatyn ónimderdi ákelgen ne olar kórsetilgen uıymdar úshin berilgen kezde taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi. Ózderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary kórsetilgen tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy;

      5) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de negizder bolǵan kezde taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi.

      3. Osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar tóleı otyryp, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý ónerkásiptik qaıta óńdeýde paıdalaný úshin taýarlardy, onyń ishinde shıkizatty, materıaldardy, tehnologııalyq jabdyqty, onyń jasaqtaýshy jáne qosalqy bólshekterin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý sııaqty negiz bolǵan kezde, taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi. Osy tarmaqty qoldaný maqsattarynda ónerkásiptik qaıta óńdeý dep taýarlardy ózderiniń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary ónerkásiptik qaıta óńdeý úshin ákelinetin taýarlardyń kodtarynan alǵashqy tórt tańbasynyń kez kelgeni deńgeıinde erekshelenetin jańa taýarlardy alý úshin óndiriste paıdalaný túsiniledi. Kórsetilgen, ózderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary kórsetilgen tizbesi, sondaı-aq osyndaı taýarlardy ónerkásiptik qaıta óńdeýge paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzý sharttaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýshi osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen negizderdiń bolýyn ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen rastaýǵa tıis.

      5. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý kedendik ákelý bajdaryn tóleýshiniń ótinishi negizinde keden organynyń sheshimi boıynsha beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimdi taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde shyǵarýdy júrgizetin keden organy qabyldaıdy.

      Keden organynyń kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshiminde kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý beriletin merzim, óziniń tólenýine qatysty keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý beriletin kedendik ákelý bajdarynyń somasy jáne taýarlardy shyǵarý kezinde osy sheshimdi qoldaný úshin qajetti ózge de málimetter kórsetiledi.

      6. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý nemese ony berýden bas tartý týraly sheshimdi aýmaqtyq keden organy nemese keden tóleýshiniń ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      Keden organynyń kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimi, eger ózderine qatysty osyndaı sheshim qabyldanǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap úsh aı ishinde júrgizilse, zańdy mańyzy bar faktiler týraly kýálandyratyn qujat bolyp tabylady.

      Osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtaryna sáıkes beriletin kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý úshin ótinishke:

      osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen negizderdiń bar ekenin rastaıtyn, tizbesin ýákiletti organ bekitetin qujattar;

      kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleý kezinde tóleýshi jasaǵan kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi qosa beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý ne ony berýden bas tartý týraly sheshimdi aýmaqtyq keden organy nemese keden tóleýshiniń ótinishi aýmaqtyq keden organynda nemese kedende tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúninen aspaıtyn merzimde qabyldaıdy.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý ne ony berýden bas tartý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleýdi berý týraly sheshimge keden organy bekitken, kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi qosa beriledi. Kórsetilgen grafıkte kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý merzimderi belgilenedi jáne ol osy sheshimniń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

      Tóleýshiniń joldanymy boıynsha kedendik ákelý bajdarynyń somasyn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi ózgertilýi múmkin.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimderi ózgertilgen kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý osy Kodekstiń 104-babynyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda belgilengen tártippen júrgiziledi. Bul rette osyndaı qamtamasyz etýdiń mólsherine kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardyń somasy kiredi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri ózine negizdele otyryp aıqyndalatyn kedendik ákelý bajdarynyń somasyn aıqyndaý úshin kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly ótinish keden organynda tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy, kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý týraly sheshimde mundaı bas tartýdyń negizi qamtylýǵa tıis.

      Keden organy kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý týraly sheshimdi mynadaı negizder boıynsha:

      tóleýshi osy tarmaqtyń úshinshi bóliginiń ekinshi abzaynda kórsetilgen qujattardy keden organyna usynbasa;

      tóleýshiniń kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolsa;

      tóleýshige qatysty bankrottyq rásim qozǵalsa nemese qylmystyq quqyq buzýshylyq belgileri boıynsha qylmystyq is qozǵalsa, qabyldaıdy.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimniń kúshi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý is júzinde berilgenge deıin mynadaı negizder boıynsha:

      tóleýshiniń ótinishi boıynsha;

      keden organy kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý úshin negizderdi rastaıtyn aqparatty alǵan kezde joıylýǵa jatady.

      7. Tóleýshi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimde belgilengen merzimde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan jaǵdaılarda, keden organy osy Kodekstiń 98-babynyń 6-tarmaǵynda, 99-babynyń 4-tarmaǵynda, 100-babynyń 5-tarmaǵynda, 101-babynyń 10-tarmaǵynda jáne 102-babynyń 4-tarmaǵynda belgilengen bir nemese birneshe áreketti júzege asyrady.

      8. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshim:

      1) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilgen merzim aıaqtalǵan soń;

      2) osy baptyń 6-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen merzim aıaqtalǵan soń;

      3) keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilgen kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵan kezde óziniń qoldanysyn toqtatady.

93-bap. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar

      1. Osy Kodekstiń 92-babynyń 1 jáne 3-tarmaqtaryna sáıkes berilgen kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi paıdalanýdyń árbir kúni úshin taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylǵan kúnge deıin paıyzdar tólenýge jatady.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki belgileıtin jáne paıyzdardy esepke jazý úshin qoldanylatyn qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1/360 mólsherinde tólenýge jatady. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardy esepke jazý úshin keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi is júzinde paıdalanýdyń tıisti kezeńderinde qoldanysta bolatyn qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesi qoldanylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar kedendik ákelý bajdaryn tóleý nemese óndirip alý kúninen keıingi kúnnen keshiktirmeı tólenýge jatady.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardy tóleý nemese óndirip alý, sondaı-aq esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekste kedendik ákelý bajdarynyń somasyn tóleýge nemese óndirip alýǵa, sondaı-aq esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) qatysty kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

94-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý tártibi

      1. Kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynda – ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ne, taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizýdi qospaǵanda, aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy men taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda belgilengen ózge mólsherde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy, eger bul Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda kózdelse, keden organy taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten basqa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýi múmkin.

      2. Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, eger osy baptyń osy tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 3-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar mejeli keden organy ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      3. Eger osy tarmaqqa sáıkes, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten ózge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany anyqtalǵan (rastalǵan) jaǵdaıda, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdary, salyqtar aýmaǵynda osyndaı taýarlar turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Eger taýarlardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten ózge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany anyqtalmaǵan (rastalmaǵan), biraq osy tarmaqqa sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynan áketilgeni jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵyna ákelingeni anyqtalǵan (rastalǵan), onda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, aýmaǵyna taýarlardyń ákelinýi anyqtalǵan (rastalǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany nemese olardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵyna ákelingeni kedendik baqylaý júrgizý barysynda alynǵan jáne (nemese) osyndaı kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha jasalǵan qujattardyń negizinde, sondaı-aq júrgizilýin (ótkizilýin) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden nemese ózge memlekettik organdary júzege asyratyn ákimshilik is júrgizý, qylmystyq ister boıynsha tergep-tekserý ne tekserý barysynda anyqtalady (rastalady).

      Osy tarmaqty qoldaý maqsatynda taýarlardyń keden organy taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵanyn nemese olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń aýmaǵyna ákelingenin anyqtaýdy (rastaýdy) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizgen keden organy tanýǵa tıis.

      Sheteldik taýarlardyń keden organy taýarlardy kedendik tranzıt rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵanyn nemese olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń aýmaǵyna ákelingenin anyqtaý (rastaý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń ózara is-qımyl jasasý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdary keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqamúshe memlekette tólenýge jatady.

      5. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdary, eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen tólenedi.

      Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik áketý bajdary, salyqtar, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen tólenedi.

      6. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý nysandary men tásilderi, sondaı-aq olardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý kezi (tóleý kúni) osy Kodekste belgilenedi.

      7. Kedendik ákelý bajdary Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalatyn shottarǵa tólenedi.

      Kedendik áketý bajdary, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalatyn shottarǵa tólenedi.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy bıýdjetke tóleýshiniń ózi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar qolma-qol aqsha jáne qolma-qol aqsha emes tásilmen, sondaı-aq osy Kodekste belgilengen tártippen esepke jatqyzýdy júrgizý arqyly tóleıdi.

      9. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý kedendik bajdardyń, salyqtardyń túrine sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy kiristeriniń biryńǵaı bıýdjettik synyptamasyndaǵy kiristerdiń tıisti kody (budan ári – bıýdjettik synyptama kodtary) boıynsha júrgiziledi.

      10. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi tóleýshiniń ózi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar ekinshi deńgeıdegi bankter, sondaı-aq banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar arqyly júrgizedi. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge arnalǵan tólem qujattarynda ýákiletti organ aıqyndaıtyn benefııar organnyń derektemelerin kórsetedi.

      11. Úshinshi tulǵalar tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha kedendik bajdardy, salyqtardy tólegen kezde tólem qujatyndaǵy tólemniń taǵaıyndalymynda óziniń atynan kedendik bajdar, salyqtar tólenip jatqan tóleýshiniń tolyq ataýy, sondaı-aq onyń sáıkestendirý nómiri qosymsha kórsetiledi.

      12. Tóleýshi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy tólegen kezde taýarlardy shyǵarý úshin myna málimetter men qujattardyń bireýi nemese birnesheýi:

      1) qazynashylyq organdary keden organyna kún saıyn usynatyn bıýdjettik synyptamanyń kodtary boıynsha túsimder eseptiliginiń nysandary boıynsha derekter;

      2) ekinshi deńgeıdegi bankter men banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar "elektrondyq úkimettiń" tólem shlıýzi arqyly bergen, kedendik bajdar men salyqtardyń tólengen somasy týraly málimetter men aqparat;

      3) "elektrondyq úkimettiń" tólem shlıýzi arqyly tólengen jaǵdaıda - "elektrondyq úkimet" júıesinde qalyptastyrylatyn elektrondyq chek;

      4) keden organdarynyń ǵımarattarynda ornalasqan ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń elektrondyq termınaldary arqyly tólengen jaǵdaıda – ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń elektrondyq termınaly beretin chek;

      5) keden organdarynyń ǵımarattarynda ornalasqan ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń kassalary arqyly tólengen jaǵdaıda – ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń kassalarynyń kvıtanııasy olardyń tólengenin rastaý bolyp tabylady.

      Bul rette osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujattar keden organdarynda osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen málimetter men aqparat bolmaǵan jaǵdaıda ǵana talap etiledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda sanamalanǵan ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń keden organdarymen jasasqan tıisti sharttary bolýǵa tıis.

      Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki nemese onyń fılıaldary bolsa, taýarlardy shyǵarý maqsattary úshin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń tólem qujattary kedendik bajdardyń, salyqtardyń bıýdjetke tólengenin rastaý bolyp tabylady.

      13. Mynalar:

      1) osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujat jáne (nemese) málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengenin rastaý bolyp tabylatyn jaǵdaılarda, ekinshi deńgeıdegi bankter nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń banktik shotynan aqshany esepten shyǵarǵan kún nemese tóleýshi bankomattar nemese ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly tólemdi júzege asyrǵan kún;

      2) osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen qujat kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengenin rastaý bolyp tabylatyn jaǵdaılarda, tóleýshi ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa qolma-qol aqshany engizgen kún;

      3) eger tólem osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kózdelgen qujattarmen jáne (nemese) málimettermen rastalmaǵan jaǵdaıda, qazynashylyq organdary keden organdaryna kún saıyn usynatyn bıýdjettik synyptama kodtary boıynsha túsimder eseptiliginiń nysandaryn keden organy alǵan kún taýarlardy shyǵarý úshin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý kúni (tóleý jónindegi mindettiń oryndalǵan kezi) bolyp tabylady.

      14. Kedendik áketý bajdaryn tóleý erekshelikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda belgilenýi múmkin.

95-bap. Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń bıýdjetke kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy aýdarý bóligindegi mindetteri

      Ekinshi deńgeıdegi bankter jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy bıýdjetke tóleý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdentterinen tólem qujattaryn qabyldaǵan kezde sáıkestendirý nómirin qalyptastyrý qaǵıdalaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń sáıkestendirý nómirlerin qalyptastyrýdy jáne sáıkestendirý nómirleriniń ulttyq tizilimderin júrgizýdi júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organynyń derekterine sáıkes tóleýshiniń sáıkestendirý nómiriniń kórsetilý durystyǵyn baqylaýǵa;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy bıýdjetke tóleý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń beırezıdentterinen tólem qujattaryn qabyldaǵan kezde jeke basty kýálandyratyn qujattardyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen ózge qujattardyń kórsetilý durystyǵyn baqylaýǵa;

      3) tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha jetkilikti bolǵan kezde tóleýshiniń kedendik bajdar, salyqtar, kedendik alymdar, ósimpuldar, paıyzdar somasyn aýdarýǵa bergen tapsyrmasyn oryndaýdy kidirtpeýge jáne kórsetilgen tapsyrmany oǵan tóleýshi bastama jasaǵan kúni oryndaýǵa;

      4) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy operaııalyq kún ishinde, biraq tóleýshi qolma-qol aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa engizgen kúnnen bastap kelesi operaııalyq kúnnen keshiktirmeı aýdarýǵa;

      5) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý ekinshi deńgeıdegi bankterdiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń elektrondyq termınaldary arqyly tólem kartochkalary paıdalanyla otyryp júrgizilgen jaǵdaılarda, olardy operaııalyq kún ishinde, biraq tóleýshiniń banktik shotynan aqsha esepten shyǵarylǵan kúnnen bastap kelesi operaııalyq kúnnen keshiktirmeı aýdarýǵa mindetti.

10-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ JÓNINDEGI MINDETTIŃ ORYNDALÝYN QAMTAMASYZ ETÝ

96-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń jalpy sharttary

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, eger osy Kodekstiń 91194195196223257 jáne 387-baptaryna sáıkes ózgeshe belgilenbese, kórsetilgen baptarda kózdelgen, sondaı-aq osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, sondaı-aq mynadaı:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy keden qoımasyna is júzinde ornalastyrmaı, keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy balamaly taýarlarmen almastyrý;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, merzimdi kedendik deklaraııalaý;

      4) osy Kodekstiń 170-babyna sáıkes taýarǵa qatysty ókilettigi bar tulǵanyń ótinishi boıynsha taýarlardy oryndarǵa ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý;

      5) osy Kodekstiń 397-babyna sáıkes usynylǵan qujattardyń tıisti túrde resimdelmeý jáne (nemese) anyq emes málimetterdi qamtý belgilerin anyqtaý jaǵdaılarynda da qamtamasyz etiledi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi ne osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda ózge tulǵa qamtamasyz etedi.

      Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn tóleýshi úshin ekspedıtor jáne (nemese) eger ózge tulǵa ózderine qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy qamtamasyz etiletin taýarlardy ıelenýge, paıdalanýǵa jáne (nemese) olarǵa bılik etýge quqyly bolsa, osy ózge tulǵa qamtamasyz etýi múmkin.

      Keden ókili, eger osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes keden ókili kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn bolsa, sondaı-aq osy Kodekstiń 195-babynyń 3-tarmaǵynda jáne 196-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen sharttar saqtalǵan kezde, osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge quqyly. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn keden ókili qamtamasyz etken bolsa, osy Kodekske sáıkes kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi osyndaı mindetti osy Kodekstiń 494-baby 5-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, keden ókili ózi atynan ókildik etetin tulǵamen yntymaqty túrde oryndaıdy.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, osy Kodekstiń 226-babynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin keden organyna beriledi.

      5. Osy Kodekstiń 410-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý kezinde, kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik ákelý bajdarynyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheriniń esep-qısabyn keden organy júrgizedi jáne ol osy Kodekstiń 410-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes deklarantqa jiberiledi.

      6. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý, tıisinshe, osy Kodekstiń 486 jáne 535-baptarynda belgilengen tártippen júzege asyrylady.

97-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderi

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy mynadaı:

      1) aqsha;

      2) bank kepildigi;

      3) kepilgerlik;

      4) múlik kepili;

      5) saqtandyrý sharty tásilderimen qamtamasyz etiledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderdiń kez kelgenimen qamtamasyz etiledi.

      3. Osy Kodekstiń 535-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen bir nemese birneshe tásilmen beriledi.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń tańdaýy boıynsha birneshe tásilmen qamtamasyz etilýi múmkin.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etetin tulǵa, eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynyń almastyrylatyn qamtamasyz etilýine osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa jáne (nemese) keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jibermegen bolsa jáne (nemese) kepil nysanasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir tásilin osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, basqa tásilmen almastyrýdy júzege asyrýǵa quqyly.

      5. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylǵanǵa deıin úzdiksiz qamtamasyz etilýge tıis.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen tásildermen beriletin, onyń ishinde buryn keden organy qabyldaǵannyń ornyna usynylatyn tásilmen beriletin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimi keden organynyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etken tulǵaǵa osy tásilder sheńberinde qabyldanǵan mindettemelerdi oryndaý týraly talapty ýaqtyly jiberýi úshin jetkilikti bolýǵa tıis.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda beriledi.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn aqsha arqyly qamtamasyz etý tásili dep avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebine paıdalaný jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna aqsha engizý túsiniledi.

      9. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn aqsha arqyly qamtamasyz etý tásili osyndaı qamtamasyz etýdi qabyldaǵan keden organynyń aldynda tóleýshide týyndaıtyn mindettemelerge ǵana qoldanylady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn múlik kepili túrinde qamtamasyz etý tásili tóleýshimen múlik kepili shartyn jasasqan keden organynyń aldynda tóleýshide týyndaıtyn mindettemelerge ǵana qoldanylady.

      10. Kedendik tranzıt kedendik rásimi kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderin qoldaný erekshelikteri osy Kodekstiń 226-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartpen aıqyndalýy múmkin.

98-bap. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný

      1. Aqsha qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jolymen ne avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný jolymen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylýy múmkin.

      2. Aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyn bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aýmaqtyq keden organdaryna ashady.

      3. Keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shoty tóleýshiniń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn engizýine arnalǵan. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgiziledi.

      4. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný kezinde ótinishke osy Kodekstiń 94-baby 12-tarmaǵynyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujattar qosa beriledi. Bul rette osy Kodekstiń 94-babynyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen tıisti kún kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń engizilgenin rastaý kúni bolyp tabylady.

      Qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jolymen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý kezinde ótinishke qamtamasyz etý somasynyń kórsetilgen shotqa engizilgenin rastaıtyn qujattar qosa beriledi.

      5. Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeıdi nemese ony tirkeýden bas tartady.

      Keden organy mynadaı jaǵdaılarda:

      tólenýi aqsha engizý arqyly qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, osy baptyń 4-tarmaǵynyń ekinshi nemese úshinshi bólikterinde kórsetilgen tólem qujatymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmasa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      6. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan kezde, keden organy mynadaı áreketterdiń birin tóleýshiniń ótinishinsiz, daýsyz tártippen júzege asyrady:

      kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizgen jaǵdaıda – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bir jumys kúni ishinde kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólenýge jatatyn somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady;

      avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanǵan jaǵdaıda – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimi ótken kúnnen keıingi bes jumys kúninen keshiktirmeı, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshany kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıisti túrlerine esepke jatqyzýdy júrgizedi.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarylǵan jáne (nemese) avanstyq tólemderdi paıdalaný kezinde osyndaı aqsha esepke jatqyzylǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini osyndaı aýdarý jáne (nemese) esepke jatqyzý týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

99-bap. Bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy ekinshi deńgeıdegi bankter bergen bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Bank kepildigin qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna kepilshi – ekinshi deńgeıdegi bank pen tóleýshi arasynda jasalǵan bank kepildigi shartyn jáne bank kepildigin qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) berilgen bank kepildigi sharty jáne (nemese) bank kepildigi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      2) tólenýi bank kepildigimen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, bank kepildigimen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      3) bank kepildigi sharty jáne (nemese) bank kepildigi osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      4) bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúni kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde berilgen bank kepildigin bergen ekinshi deńgeıdegi bank, mundaı talapty sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes zańsyz dep tanylǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, buryn keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talabyn oryndamaǵan bolsa, bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanylatyn bank kepildiginde tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde jeti jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy bank kepildigimen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde ekinshi deńgeıdegi bankke kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      5. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde ekinshi deńgeıdegi banktiń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady. Ekinshi deńgeıdegi bank kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

100-bap. Kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes jasalǵan kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Kepilgerlik shartyn qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna osyndaı kepilgerlik shartyn, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderdiń birimen qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Kepilger retinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda tirkelgen dara kásipkerler, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan zańdy tulǵalar áreket ete alady.

      Kepilger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn mynadaı:

      1) qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jáne (nemese) avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný;

      2) bank kepildigi;

      3) múlik kepili;

      4) saqtandyrý sharty tásilderiniń birimen qamtamasyz etýge tıis.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasynda tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde on jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      3. Kepilger keden organynyń aldynda ósimpuldardy, kedendik ákelý bajdarynyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleýdi qosa alǵanda, tóleýshimen birdeı kólemde jaýapty bolady.

      4. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) usynylǵan kepilgerlik sharty Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes kelmese;

      2) kepilgerlik shartyna usynylǵan bank kepildigin qabyldaýdan bas tartý úshin osy Kodekstiń 99-babynyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan negizder bolǵan kezde;

      3) kepilgerlik shartyna usynylǵan múlik kepili sharty osy Kodekstiń 101-babynyń 3-tarmaǵynda belgilengen múlik kepili shartyn jasasý talaptaryna sáıkes kelmese;

      4) kepilgerlik shartyna usynylǵan saqtandyrý shartyn qabyldaýdan bas tartý úshin osy Kodekstiń 102-babynyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan negizder bolǵan kezde;

      5) kepilger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etpese;

      6) tólenýi kepilgerlik shartymen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 2-tarmaǵynyń úshinshi bóligi eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, kepilgerlik shartymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      7) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmasa, kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      5. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy kepilgerlik shartymen qamtamasyz etilgen mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde kepilgerge kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      6. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý jónindegi talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde kepilgerdiń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady.

      7. Kepilger keden organynyń talabyn oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

101-bap. Múlik kepilin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy múlik kepili sharty negizindegi múlik kepilin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Múlik kepili shartyn jasasý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna baǵalaýshynyń kepil múlkiniń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebin qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      2. Múlik kepili sharty tóleýshi jáne (nemese) úshinshi tulǵa jáne osy Kodekstiń 105-babynyń 1 nemese 2-tarmaqtarynda kórsetilgen keden organy arasynda jasalady.

      Múlik kepili sharty tóleýshi múlik kepili shartyn jasasý týraly jazbasha júgingen kúnnen bastap on jumys kún ishinde jasalady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsatynda kepil nysanasynyń naryqtyq quny Qazaqstan Respýblıkasynyń baǵalaý qyzmeti týraly zańnamasyna sáıkes baǵalaýshy men tóleýshi arasyndaǵy shart boıynsha júrgizilgen baǵalaý týraly esepte aıqyndalǵan qun bolyp tabylady.

      Baǵalaýshynyń kepil múlkiniń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebi tóleýshi keden organyna múlik kepili shartyn jasasý týraly jazbasha joldanym bergen kúnge deıin kúntizbelik on bes kúnnen erte jasalmaýǵa tıis.

      3. Múlik kepili sharty mynadaı:

      1) múlik kepili sharty Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkes keledi;

      2) kepilge beriletin múlik ótimdi, joıylýdan nemese búlinýden saqtandyrylǵan bolýǵa tıis;

      3) múlik kepili sharty osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes keledi;

      4) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynyldy degen sharttar bir mezgilde saqtalǵan kezde jasalady.

      Bul rette múlik kepili nysanasynyń naryqtyq quny kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, sondaı-aq tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, qosymsha esepke jazylýy múmkin keminde on jumys kún úshin ósimpuldar jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar, sondaı-aq múlik kepiliniń nysanasyn ótkizý jónindegi shyǵystar somasynyń mólsherinen kem bola almaıdy.

      4. Mynalardy:

      1) tirshilikti qamtamasyz etý obektilerin;

      2) tyıym salynǵan múlikti;

      3) memlekettik organdar shekteý salǵan múlikti;

      4) úshinshi tulǵalardyń quqyqtarymen aýyrtpalyq salynǵan múlikti;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes azamattyq aınalymnan alyp qoıylǵan múlikti;

      6) elektr, jylý energııasyn jáne ózge de energııa túrlerin;

      7) tez búlinetin taýarlardy;

      8) múliktik quqyqtardy;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń sheginen tys jerlerdegi múlikti qospaǵanda, kez-kelgen múlik kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsatynda kepil nysanasy bola alady.

      5. Osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynda belgilengen sharttar saqtalmaǵan kezde keden organy múlik kepili shartyn jasasýǵa ótinish keden organyna berilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı múlik kepili shartyn jasasýdan bas tartady.

      Keden organy, osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany múlik kepili shartyn jasasýdan bas tartý týraly habardar etedi.

      6. Kepilge salý kezinde, eger keden organy ózgeshe sheshim qabyldamasa, kepil nysanasy kepil berýshide qalady.

      Tóleýshi múlik kepili shartymen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaǵansha jáne (nemese) ósimpuldar, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, olar tólengenshe kepil berýshi kepil nysanasyna bılik etýge quqyly emes.

      7. Kepildi resimdeý Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      8. Keden organy múlik kepili sharty jasalǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı shartty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde tirkeıdi.

      9. Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tirkelgen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      10. Kepil nysanasyna óndirip alýdy qoldaný Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

102-bap. Saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy saqtandyrý qyzmetin júzege asyrý quqyǵyna arnalǵan lıenzııasy bar, saqtandyrý uıymdarynyń tizilimine engizilgen saqtandyrý uıymdary bergen sharttardy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Osy baptyń birinshi bóliginde kózdelgen saqtandyrý sharty qarjy naryǵy men qarjy uıymdaryn retteý, baqylaý jáne qadaǵalaý jónindegi ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ bekitetin, kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin úlgilik saqtandyrý shartyna sáıkes jasalady. Bul rette kórsetilgen úlgilik saqtandyrý sharty osy Kodekstiń 139-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, arnaýly, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi sharttardy da qamtıdy.

      Tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵanyń kedendik operaııalar jasaý kezinde óziniń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetin osy Kodekste belgilengen merzimde oryndaýǵa baılanysty múliktik múddesi kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin saqtandyrý shartynyń obektisi bolyp tabylady.

      Tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵanyń kedendik operaııalar jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetin osy Kodekste belgilengen merzimde oryndamaý nemese tıisinshe oryndamaý faktisi kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin saqtandyrý sharty boıynsha saqtandyrý jaǵdaıy bolyp tanylady.

      Saqtandyrý shartyn qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna saqtandyrý shartyn qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) saqtandyrý shartyn bergen saqtandyrý uıymy osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen saqtandyrý uıymdarynyń tizilimine engizilmese;

      2) usynylǵan saqtandyrý sharty kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin úlgilik saqtandyrý shartyna sáıkes kelmese;

      3) tólenýi saqtandyrý shartymen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, saqtandyrý shartymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      4) saqtandyrý sharty osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      5) saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúni tóleýshimen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde berilgen saqtandyrý shartyn jasasqan saqtandyrý uıymy, mundaı talapty sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes zańsyz dep tanyǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, buryn keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talabyn oryndamaǵan bolsa, saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanylatyn saqtandyrý shartynda tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde jeti jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy saqtandyrý shartymen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde saqtandyrý uıymyna kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldar, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      5. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde saqtandyrý uıymynyń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady. Saqtandyrý uıymy kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan kezde, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Eskertý. 102-bapqa ózgeris engizildi - QR 03.07.2019 № 262-VI Zańymen (01.01.2020 bastap qoldanysqa engiziledi).

103-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý

      1. Eger sol bir tulǵa belgili bir ýaqyt kezeńinde birneshe kedendik operaııa jasaǵan jaǵdaıda, osyndaı barlyq kedendik operaııalardy jasaý kezinde týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetterdińoryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda belgilengen bir nemese birneshe tásilmen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettińoryndalýyn bas qamtamasyz etý berilýi múmkin.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý, eger:

      1) barlyq kedendik operaııa Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda jasalsa;

      2) taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaǵynda jasalsa, qoldanylýy múmkin.

      3. Keden organdary, eger osy Kodekstiń 119-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn kez-kelgen keden organy tólenýi jónindegi mindettiń oryndalýy osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardy, salyqtardy osyndaı bas qamtamasyz etý esebinen óndirip alýy múmkin bolsa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qabyldaıdy.

      4. Tóleýshiniń jazbasha ótinishi boıynsha keden organdary osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir nemese birneshe tásiline sáıkes keletin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qabyldaıdy.

      5. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi osy Kodekstiń 96-babynda belgilengen jaǵdaılarda týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi bir nemese birneshe mindetteme boıynsha beredi.

      Keden organdary kórsetilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynbas qamtamasyz etýdi tóleýshiniń ótinishinde aıqyndalǵan merzimge qabyldaıdy. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynbas qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimi tóleýshiniń ótinishinde kórsetilgen kezeń ishinde týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi mindettemelerdi tóleýshiniń oryndaý merzimderinen asýǵa tıis.

      6. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      7. Tólenýi jónindegi mindettiń oryndalýy osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń jıyntyq mólsheri tirkelgen bas qamtamasyz etý mólsherinen osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik operaııalardyń sońǵysy jasalǵan kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha eki júz eýroǵa balamaly somaǵa asyp ketýi múmkin.

      8. Eger kedendik operaııalar taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaǵynda jasalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný tártibi osy Kodekstiń 226 jáne 227-baptaryna sáıkes aıqyndalady.

104-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý

      1. Osy Kodekstiń osy babyna, 226-babyna jáne 370-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy ózge mólsherde qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi nemese kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldanbaı, taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      2. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde taýarlar (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál aqparattyń bolmaýyna baılanysty kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýge jatatyn somasyn dálme-dál aıqyndaý múmkin bolmasa, kedendik bajdardyń, salyqtardyń mundaı somasy taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamalary (sany, salmaǵy, kólemi nemese ózge de sıpattamalary), paıdalanylý tártibin Komıssııa aıqyndaıtyn qolda bar málimetterdiń negizinde aıqyndala alatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleriniń eń úlken shamasy negizge alyna otyryp aıqyndalady,

      3. Osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri, osy baptyń 2 jáne 4-tarmaqtary eskerile otyryp, kedendik baqylaý, kedendik saraptama nátıjeleri boıynsha qosymsha tólenýge jatýy múmkin kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy retinde aıqyndalady.

      4. Osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń mólsherin aıqyndaý úshin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaý júrgizgen jaǵdaıda, atap aıtqanda:

      1) keden organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń quny týraly aqparat;

      2) eger keden organynyń olardyń negizdiligine kúmáni bolsa, taýarlardyń málimdelgen shegerimder men arzandatýlar eskerilmegen kedendik quny;

      3) eger keden organynyń málimdelgen qosymsha esepke jazýlardyń negizdiligine kúmáni bolsa, taýarlardyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýdyń yqtımal shamasy eskerilgen kedendik quny paıdalanylýy múmkin.

      5. Osy Kodekstiń 194-baby 13-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýdyń sharty bolyp tabylǵan jaǵdaıda, osyndaı qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinishte jáne osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtary eskerile otyryp, osy ótinishpen birge usynylatyn qujattarda qamtylǵan málimetter negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri ózine negizdele otyryp aıqyndalatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyn aıqyndaý úshin taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik bajdardyń, salyqtardyń kórsetilgen somasyn aıqyndaý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

105-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý

      1. Kedendik bajdardyń, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi jáne kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynǵan ózge tulǵanyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaýyn baqylaýdy júzege asyratyn keden organynda júrgiziledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi tirkeý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi talap etetin kedendik operaııalar júzege asyrylatyn keden organdarynyń birinde júrgiziledi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi tirkeý osy taraýda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń tıisti tásilin tirkeý úshin belgilengen merzimderde júrgiziledi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy birneshe tásilmen qamtamasyz etilgen jaǵdaıda, kórsetilgen qamtamasyz etýdi tirkeý osy taraýda tirkeýdiń neǵurlym uzaq merzimi belgilengen tıisti tásildi tirkeý úshin belgilengen merzimderde júrgiziledi.

      3. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen jaǵdaıda berilse, mundaı qamtamasyz etýdi tirkeý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen taýarlardy shyǵarý merzimderinde júrgiziledi.

      4. Keden organdarynda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi esepke alý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

11-taraý. KEDENDIK BAJDARDYŃ, KEDENDIK ALYMDARDYŃ, SALYQTARDYŃ, ÓSIMPULDARDYŃ, PAIYZDARDYŃ JÁNE AVANSTYQ TÓLEMDERDIŃ ESEPTELGEN, ESEPKE JAZYLǴAN, TÓLENGEN SOMASYN ESEPKE ALÝ. KEDENDIK BAJDARDYŃ, KEDENDIK ALYMDARDYŃ, SALYQTARDYŃ, ÓSIMPULDARDYŃ, PAIYZDARDYŃ TÓLENGEN SOMASYN JÁNE KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ JÓNINDEGI MINDETTIŃ ORYNDALÝYN QAMTAMASYZ ETÝ RETINDE ENGIZILGEN AQShANYŃ SOMASYN ESEPKE JATQYZÝ (QAITARÝ)

106-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somasyn esepke alý

      1. Avanstyq tólemderdi, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somasyn esepke alýdy keden organy tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý arqyly júzege asyrady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleý jónindegi mindetti oryndaý nátıjesinde eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen (esepke jatqyzylǵandar men qaıtarylǵandardy esepke alǵanda) kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy kórsetiletin, elektrondyq túrdegi qujat tóleýshiniń jeke shoty bolyp tabylady.

      3. Tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Tóleýshiniń jeke shoty Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgiziledi.

      5. Mynalar:

      1) tóleýshi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada nemese ózge kedendik qujatta;

      2) osy Kodekstiń 83 jáne 399-baptarynda belgilengen jaǵdaılarda, keden organy aıqyndaǵan kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, onyń ishinde kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar somasynyń ulǵaıtylýyn nemese azaıtylýyn qamtıtyn somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń eseptelgen somasy bolyp tabylady.

      6. Keden organy:

      1) kedendik baqylaý nátıjeleri boıynsha;

      2) mynalarǵa:

      tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa nemese keden organynyń taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldanǵan ózge sheshimine;

      keden organy laýazymdy adamdarynyń áreketterine (áreketsizdigine) berilgen shaǵymdy qaraý qorytyndylary boıynsha;

      3) aldyna ala sheshim qabyldaý kezinde;

      4) taýarlardy kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldaý kezinde eseptegen kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń, onyń ishinde kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ulǵaıtylýyn nemese azaıtylýyn qamtıtyn somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń esepke jazylǵan somasy bolyp tabylady.

      7. Tóleýshiniń jeke shotyndaǵy kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar men paıyzdar boıynsha esep-qısaptar saldosy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen esepteledi.

      8. Keden organy tóleýshiniń ótinishi boıynsha osyndaı ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bir jumys kúni ishinde tóleýshiniń jeke shotynan kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha nemese kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń belgili bir túrleri boıynsha bıýdjetpen esep aıyrysýlardyń jaı-kúıi týraly úzindi-kóshirme beredi.

107-bap. Keden organdarynyń esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterdi usynýy

      1. Keden organy esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterdi usyný týraly suraý salý negizinde mundaı málimetterdi:

      1) ádilet organyna – suraý salý kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı;

      2) tóleýshige, osy tarmaqtyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ózderine ózge merzim kózdelgen ádilet organdaryn qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna jáne (nemese) ózderine osyndaı málimettiń usynylýy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tulǵalarǵa – suraý salý kelip túsken kúnnen bastap bir jumys kúnnen keshiktirmeı usynady.

      Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterge suraý salý jáne olardy osy tarmaqta kórsetilgen tulǵalarǵa usyný elektrondyq nysanda júzege asyrylady.

      2. Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetter ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jasalady.

      Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetter suraý salý keden organynda tirkelgen kúni kedendik tólemder men salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha toqtatylmaǵan mindettemelerdi kórsete otyryp usynylady.

108-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somasy

      1. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar retinde tólengen nemese óndirip alynǵan, naqty taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń naqty túrleri jáne somalary retinde sáıkestendirilgen jáne mólsheri osy Kodekske jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń mólsherinen asatyn aqsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary bolyp tabylady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) (qaıtarýǵa jatpaıtyn kedendik alymdardy qospaǵanda) keden organy kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha jeke shottardy júrgizý orny boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgizedi.

      3. Mynalar:

      1) zańdy tulǵa men onyń qurylymdyq bólimshesi arasyndaǵy esepke jatqyzýdan bólek, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasy basqa tóleýshiniń kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar jáne paıyzdar boıynsha bereshegin óteý esebinen esepke jatqyzylýǵa;

      2) kedendik alymnyń tólengen somasy qaıtarylýǵa jatpaıdy.

      4. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes júrgiziledi.

      5. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen, artyq óndirip alynǵan jáne qate tólengen somasyn esepke jatqyzýdy jáne (nemese) qaıtarýdy júrgizý tártibin jáne merzimderin ýákiletti organ bekitedi.

109-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń, sondaı-aq ózge de aqshanyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) mynadaı jaǵdaılarda:

      1) kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary osy Kodekstiń 108-babyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan, osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes qate tólengen bolyp tabylǵanda;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalǵan shottarǵa tólengen kedendik ákelý bajynyń somalary naqty taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdarynyń somalary retinde sáıkestendirilmegende;

      3) bıýdjetke tólengen kedendik áketý bajdarynyń, salyqtardyń somalary naqty taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń, salyqtardyń somalary retinde sáıkestendirilmegende;

      4) kedendik ákelý bajdary, salyqtar ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵan kezeńde tólengen jaǵdaıdy qospaǵanda, eger osy taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memlekettiń menshigine aınaldyrylǵanda;

      5) eger kedendik deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      6) eger kedendik deklaraııany tirkegen kezde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes keri qaıtarylyp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshi joıylǵanda;

      7) osy Kodekstiń 318 jáne 323-baptarynda kózdelgen jaǵdaılarda;

      8) osy Kodekstiń 189-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııalaý erekshelikterin qoldana otyryp, osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      Eger kedendik alymdardyń somalary osy Kodekstiń 108-babyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan, osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes qate tólengen bolyp tabylsa, kedendik alymdardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterge belgilengen tártippen ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgen ne kedendik kiris orderindegi nemese Komıssııa osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes aıqyndaǵan ózge de kedendik qujattaǵy nemese osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 360-babynyń 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen kedendik qujattardaǵy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń eseptelgen somalary týraly málimetter belgilengen tártippen túzetilgen jaǵdaıda jáne osy taraýda belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde keden organy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) júzege asyrady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5), 6), 7), 8) jáne 9) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) alyp keletin mán-jaılardyń bastalýy keden organyna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen rastalǵan kezde jáne kedendik bajdardy, salyqtardy esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy taraýda belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde júzege asyrylady.

      4. Kedendik ákelý bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) Odaq týraly sharttyń erejeleri eskerile otyryp, – osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste jáne Odaq týraly shartta rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Kedendik áketý bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý), eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese – osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      6. Salyqtardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      7. Avanstyq tólemderdiń, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń, sondaı-aq ózge de aqsha somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) ýákiletti organ kózdegen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shottaryna esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 114-babyna sáıkes júrgiziledi.

      9. Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindeti, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde kedendik bajdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, aqshanyń osyndaı somalaryn kórsetilgen mindetti, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha, sondaı-aq osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherindegi, sondaı-aq osyndaı bereshek mólsherindegi ózge de aqsha somalaryn esepke jatqyzý júzege asyrylmaıdy.

      Belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet, sondaı-aq belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde mindet mólsherindegi kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek, sondaı-aq kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolǵan kezde kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń tólengen somalaryn qaıtarý júzege asyrylmaıdy.

110-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalaryn esepke jatqyzý

      1. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek bolmaǵan jaǵdaıda, tóleýshi kedendik deklaraııany usynǵan ne tóleýshi osy tóleýshiniń óz aqshasyn kedendik tólemniń, kedendik alymnyń, salyqtyń, ósimpuldyń, paıyzdyń osy túri boıynsha kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar retinde paıdalaný nıeti týraly kýálandyratyn ózge de áreketter jasaǵan kezde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary esepke jatqyzylýǵa jatady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolmaǵan jaǵdaıda, sondaı-aq osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynyń erejelerin eskere otyryp, tóleýshiniń ótinishi boıynsha osyndaı ótinishte kórsetilgen kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyńbasqa túrleri boıynsha aldaǵy tólemder esebine esepke jatqyzylýǵa jatady.

      3. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek bolǵan kezde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýynda kózdelgen jaǵdaılarda, tóleýshiniń ótinishinsiz, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń osy jáne (nemese) basqa túrleri boıynsha osyndaı bereshekti óteý esebine esepke jatqyzady.

      4. Kedendik ákelý bajynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy keden organy Odaq týraly shartta kózdelgen erejelerdi eskere otyryp júrgizedi.

      5. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy keden organy osyndaı ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júrgizedi.

111-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarý

      1. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarýdy keden organy belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 109-baby 2-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, tóleýshiniń ótinishi negizinde júrgizedi.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarý tóleýshiniń ótinishi keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júrgiziledi.

      3. Keden organy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarýdy júrgizý merzimin buzǵan kezde, keden organy ósimpuldardy tóleýshiniń paıdasyna esepke jazady. Ósimpuldar osyndaı qaıtarýdy júrgizý kúnin qosa alǵanda, qaıtarýdy júrgizý merzimi aıaqtalǵannan keıingi kúnnen bastap merzimin ótkizip alýdyń árbir kúninde qoldanysta bolatyn Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1,25 eselengen mólsherinde esepke jazylady.

      Esepke jazylǵan ósimpuldardyń somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn bıýdjettik synyptamanyń tıisti kody boıynsha bıýdjetke túsetin túsimder esebinen qaıtarý júrgizilgen kúni tóleýshiniń ótinishte kórsetilgen banktik shotyna aýdarylýǵa jatady.

112-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aýdarý kezinde mynadaı qatelerdiń kez kelgenine jol berilgen:

      1) tólem qujatynda:

      tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri durys kórsetilmegen:

      kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy tólenýge jatatyn ornalasqan jeri boıynsha keden organynyń sáıkestendirý nómiriniń ornyna basqa keden organynyń sáıkestendirý nómiri kórsetilgen;

      tólemniń mátindik maqsaty tólem maqsatynyń kodyna jáne (nemese) bıýdjettik synyptamanyń kodyna sáıkes kelmegen;

      2) ekinshi deńgeıdegi bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń tólem qujatyn qate oryndaǵan;

      3) tóleýshi – aqsha jóneltýshi kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń osy túri boıynsha tóleýshi bolyp tabylmaıtyn;

      4) tóleýshi kedendik bajdyń, kedendik alymnyń, salyqtyń túrin durys tańdamaǵan;

      5) tóleýshi ósimpuldy tóleý kezinde kedendik baj, kedendik alym, salyq túrin durys tańdamaǵan;

      6) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleýge baılanysty ózge de qatelerge jol berilgen kezdegi soma kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasy bolyp tabylady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý):

      1) tóleýshiniń ótinishi;

      2) ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń ótinishi (budan ári osy baptyń maqsattary úshin – banktiń ótinishi);

      3) qate ketý faktisi anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy jasaǵan kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasynyń týyndaý sebepteri týraly hattama boıynsha júrgiziledi.

      3. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý):

      tóleýshiniń ótinishi, banktiń ótinishi tirkelgen;

      kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate somasy kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júzege asyrylady.

      4. Tóleýshiniń ótinishi, banktiń ótinishi kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke alý júrgiziletin keden organyna usynylady.

      5. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qatelerdiń biriniń bar ekenin rastaǵan jaǵdaıda, osyndaı keden organy:

      1) qate tólengen somany bıýdjettik synyptamanyń tıisti kodyna jáne (nemese) tıisti keden organyna esepke jatqyzýdy júrgizedi;

      2) tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarýdy júrgizedi.

      6. Ekinshi deńgeıdegi bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym ol sol bir tólem qujaty boıynsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalaryn qaıtadan aýdarýǵa alyp kelgen tóleýshiniń tólem qujatyn qate oryndaǵan jaǵdaılarda, keden organy banktiń ótinishi boıynsha qate bolý faktisi rastalǵan kezde qate tólengen somany:

      aqshany banktik shottan esepten shyǵarǵan nemese tólemdi bankomattar arqyly júzege asyrǵan jaǵdaıda – tóleýshiniń banktik shotyna;

      aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke qolma-qol engizgen nemese tólemdi ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly júzege asyrǵan jaǵdaıda, ekinshi deńgeıdegi banktiń banktik shotyna qaıtarýdy júzege asyrady.

      7. Keden organy kedendik ákelý bajynyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzýdy Odaq týraly sharttyń erejelerin eskere otyryp júrgizedi.

      8. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qatelerdiń bar ekenin rastamaǵan kezde, osyndaı keden organy osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha tóleýshige qatelerdiń rastalmaǵany týraly jazbasha habar jiberedi.

113-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdi esepke jatqyzý (qaıtarý)

      Avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný kezinde olardy aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarýdy, sondaı-aq avanstyq tólemderdi esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) keden organy:

      1) oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, osyndaı paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) osyndaı almastyrý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin júrgizilgen jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý avanstyq tólemderdiń ornyna basqa tásilmen berilgen jaǵdaılarda júzege asyrady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı júzege asyrylady.

      Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindeti, merziminde tólenbegen ósimpuldar, paıyzdar, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde kórsetilgen somalardy kórsetilgen mindetti, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherinde, sondaı-aq osyndaı bereshek mólsherinde esepke jatqyzý júzege asyrylmaıdy.

114-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanǵan kezde olardy aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, sondaı-aq ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarýdy, sondaı-aq aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan kórsetilgen aqshany qaıtarýdy keden organy:

      1) oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) aqshanyń ornyna osyndaı almastyrý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin júrgizilgen jáne (nemese) paıyzdardy tóleý merzimi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin osyndaı paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda bastalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý basqa tásilmen berilgen jaǵdaılarda júzege asyrady.

      2. Aqshany aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarý jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarý bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen, osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı júzege asyrylady.

      Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindeti, merziminde tólenbegen ósimpuldary, paıyzdary, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn,ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde aqshany aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarý jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarý kórsetilgen somalardy kórsetilgen mindetterdi, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzý júrgizilgennen keıin júzege asyrylady.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý kezinde ol boıynsha syıaqy tólenbeıdi, somalar ındekstelmeıdi, banktik qyzmetter kórsetý boıynsha tarıfterdi keden organy aýdarylatyn qarajattyń esebinen tóleıdi.

      4. Tóleýshiniń qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýǵa nemese mundaı somany aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý shotyna aýdarýǵa arnalǵan ótinishi bolmaǵan jaǵdaıda, keden organy bir mezgilde mynadaı sharttar saqtalǵan:

      tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindeti, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolmaǵan;

      osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimi aıaqtalǵan kezde bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady.

115-bap. Sottyń zańdy kúshine engen sheshimi boıynsha elektrondyq aýkıondar qorytyndylarynyń kúshin joıý nátıjesinde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarý

      Sottyń zańdy kúshine engen sheshimi boıynsha ýákiletti zańdy tulǵa ótkizgen elektrondyq aýkıonnyń qorytyndylarynyń kúshi joıylǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarý ýákiletti zańdy tulǵanyń ótinishi negizinde júrgiziledi.

      Qaıtarýǵa arnalǵan ótinishke:

      zańdy kúshine engen sot sheshiminiń kóshirmesi;

      ýákiletti zańdy tulǵanyń kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar jáne ósimpuldar somalaryn tólegeni týraly tólem qujatynyń kóshirmesi qosa beriledi.

      Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarýdy keden organy qaıtarýǵa arnalǵan ótinish kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúni ishinde olardyń tólengen jeri boıynsha ýákiletti zańdy tulǵanyń banktik shotyna Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda júrgizedi.

12-taraý. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR, ARNAIY,DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY, ÓSIMPULDAR, PAIYZDAR BOIYNShA BEREShEKTI ÓNDIRIP ALÝ

1-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly jalpy erejeler

116-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly negizgi erejeler

      1. Keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalar, eger osy Kodekste jáne (nemese) Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, tóleýshiniń aqshasy jáne (nemese) ózge de múlki esebinen, onyń ishinde kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somalary jáne (nemese) avanstyq tólemderdiń somalary esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵanyń mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý, ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen júzege asyrylady.

      2. Keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý úshin tóleýshige, onyń ishinde yntymaqty mindetti bolatyn tulǵaǵa osy Kodekstiń 117-babynda aıqyndalǵan tártippen kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama jiberedi.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalarǵa:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osy taraýda kózdelgen tártippen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalary esebinen, avanstyq tólemderdiń somalary esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alý;

      2) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etýdiń mynadaı tásilderin qoldaný:

      kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna ósimpuldy esepke jazý;

      tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarý;

      3) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti mynadaı tártippen:

      tóleýshiniń banktik shottaryndaǵy aqsha esebinen;

      tóleýshiniń debıtorlarynyń shottarynan;

      tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin ótkizý esebinen májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný jatady.

      4. Keden organy poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jibergen,osy Kodekstiń 117-babynyń 1-tarmaǵynda, 126-babynyń 1-tarmaǵynda, 127-babynyń 2 jáne 5-tarmaqtarynda kózdelgen qujattardy poshta operatory tóleýshiniń turǵan jerinde bolmaýy sebepti qaıtarǵan jaǵdaıda, keden organy tóleýshiniń turǵan jeri boıynsha zerttep-qaraý júrgizedi, onyń nátıjeleri boıynsha zerttep-qaraý aktisi jasalady.

      5. Zerttep-qaraý aktisinde:

      onyń jasalý orny, kúni jáne ýaqyty;

      keden organynyń aktini jasaǵan laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa), jeke basyn kýálandyratyn qujatynyń ataýy jáne nómiri, turǵylyqty jeri;

      tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, turǵylyqty jeri nemese turǵany jeri, sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat kórsetiledi.

      Zerttep-qaraý aktisi kýágerlerdiń qatysýymen resimdeledi.

      Kýágerler retinde keden organynyń laýazymdy adamynyń jáne tóleýshiniń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, kez kelgen kámeletke tolǵan áreketke qabiletti keminde eki adam shaqyrylýy múmkin.

      Memlekettik organdardyń laýazymdy adamdarynyń jáne tóleýshiniń jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýáger retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      6. Eger zerttep-qaraý aktisinde tóleýshiniń turǵan jeri boıynsha is júzinde joq ekeni anyqtalǵan jaǵdaıda, akt jasalǵan kún osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      7. Osy Kodekstiń 127-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarýdy qospaǵanda, osy baptyń 3-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi, tórtinshi jáne besinshi abzatarynda jáne 3) tarmaqshasynda kózdelgen áreketter tizbekti túrde qoldanylady.

      8. Dara kásipkerden jáne zańdy tulǵadan, onyń ishinde sheteldik zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesinen kedendik bajdar men salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý, eger osy Kodekste ózgeshe kózdelmese osy Kodekstiń 116-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      9. Dara kásipker bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵadan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý kezinde osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen shara júzege asyrylady.

      Bereshek ótelmegen jaǵdaıda, keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq proestik zańnamasyna sáıkes kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somalaryn óndirip alý týraly sot buıryǵyn shyǵarý týraly aryzben sotqa júginedi.

      Dara kásipker bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵadan bereshekti óndirip alýdy atqarýshylyq is júrgizý organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly zańnamasynda belgilengen tártippen júzege asyrady.

      10. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalar:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý úshin osy Kodekste kózdelgen talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge baılanysty ne osy Kodekstiń 83-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ózge de mán-jaılarǵa baılanysty toqtatylǵan;

      3) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýge baılanysty ne osy Kodekstiń 136-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ózge de mán-jaılarǵa baılanysty toqtatylǵan;

      4) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osyndaı bereshektiń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń óndirip alynýy múmkin bolmaýyna baılanysty óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan;

      5) kedendik ákelý bajdaryna, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna qatysty Komıssııa aıqyndaǵan ózge de jaǵdaılarda;

      6) kedendik ákelý bajdaryna, salyqtarǵa qatysty osy Kodekste kózdelgen ózge de jaǵdaılarda;

      7) qylmystyq quqyq buzushylyqtar týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan, ózderine qatysty ózderin qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan jáne osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlarǵa qatysty, osyndaı taýarlardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵanǵa deıin týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetke qatysty osy Kodekstiń 159-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimderdiń bireýi kúshine enetin kúnnen bastap osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan nemese olardy kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵan kúnge deıingi merzim ishinde qabyldanbaıdy.

117-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama

      1. Keden organynyń tóleýshige kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý qajettigi týraly qaǵaz jetkizgishpen nemese onyń jazbasha kelisýi boıynsha elektrondyq tásilmen jibergen habarlamasy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama dep tanylady.

      Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama:

      1) tekserý nátıjeleri týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      2) kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      3) osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      4) tóleýshige osy Kodekstiń 55-taraýyna sáıkes jiberilgen tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa jáne buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamaǵa shaǵymdy qaraýdyń qorytyndylary týraly habarlama jiberilgen kúnnen bastap úsh jumys kúni ótkennen keıin, biraq on bes jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshige jiberiledi.

      3. Deklaranttyń jáne keden ókiliniń osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptarynda kózdelgendeı kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi yntymaqty mindeti bolǵan kezde, bul týraly osy habarlamalarda kórsete otyryp, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama deklarantqa jáne keden ókiline jiberiledi.

      4. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshige onyń ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa tartylǵanyna qaramastan, jiberiledi.

      5. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldanǵanǵa deıin jiberiledi.

      6. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamada:

      1) tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri;

      2) tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, tóleýshiniń turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri;

      3) keden organynyń ataýy;

      4) habarlamanyń kúni;

      5) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasy;

      6) habarlama usynylǵan kúngi ósimpuldar, paıyzdar somasy;

      7) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý týraly talap;

      8) habarlamany jiberý úshin negiz;

      9) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý kezinde ósimpuldardy, paıyzdardy esepteý tártibi;

      10) shaǵym jasaý tártibi kórsetilýge tıis.

      7. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı bereshek ótelgen kúndi qosa alǵanda soǵan deıingi kezeń úshin esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy esepke almaı, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekti ótegen kezde, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly buryn usynylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Tóleýshi jáne osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha tóleýshimen yntymaqty mindet atqaratyn tulǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamaǵa osy Kodekstiń 21-babyna sáıkes ýákiletti organǵa nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen sotqa shaǵym jasaýǵa(daýlaýǵa) quqyly.

118-bap. Kedendik tólemder, salyqtar,arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamany tabys etý jáne oryndaý tártibi

      1. Eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, kedendik tólemder, salyqtar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshiniń jeke ózine qolyn qoıǵyza otyryp nemese jiberý men alý faktisin rastaıtyn ózge de tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende sanamalanǵan tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda tóleýshige tabys etilgen bolyp sanalady:

      1) poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jiberilgende – tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshadaǵy habarlama jetkizilgen kúnnen bastap. Kórsetilgen tásil Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamany poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı habarlama tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamaǵa shaǵym jasaý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 116-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen sharalardy júzege asyrýdy toqtata turmaıdy.

119-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý orny boıynsha keden organy óndirip alady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen taýarlarǵa qatysty, taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizýdi qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osyndaı zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      Osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 371-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar týyndaǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy aýmaǵynda osyndaı mán-jaılar anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      2. Osy Kodekstiń 94-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy, eger osy baptyń 3-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, osy Kodekstiń 94-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóligine jáne 3-tarmaǵyna sáıkes ózinde kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      3. Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen kedendik bajdardy, salyqtardy ózine kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen keden organy osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde ýákiletti ekonomıkalyq operator nemese kedendik tasymaldaýshy osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen kedendik bajdardy, salyqtardy ózinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etetin tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine ne kedendik tasymaldaýshylar tizilimine engizilgen keden organy óndirip alady.

      4. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn osy tarmaqta kózdelgen erekshelikterdi eskere otyryp, osy bapqa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óziniń keden organyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasyna sáıkes aıqyndalatyn keden organy osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óziniń keden organyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasynda aıqyndalatyn keden organy, eger oryndalýy qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalsa, osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymalý (tasý) kezinde ýákiletti ekonomıkalyq operator nemese kedendik tasymaldaýshy osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn keden organy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etetin tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine ne kedendik tasymaldaýshylar tizilimine engizilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasynda aıqyndalatyn keden organy óndirip alady.

      Keden organdarynyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn osy tarmaqtyń ekinshi, úshinshi jáne tórtinshi bólikterine sáıkes óndirip alý jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń óndirip alynǵan somalaryn ózinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke aýdarý kezindegi ózara is-qımyly – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen, al kórsetilgen qosymshada rettelmegen bóliginde Komıssııa aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Keden organdarynyń osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý jáne kedendik bajdardyń, salyqtardyń óndirip alynǵan somalaryn ózinde kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke aýdarý kezindegi ózara is-qımyly – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksinde kózdelgen tártippen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksinde rettelmegen bóliginde Komıssııa aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

120-bap. Kedendik tólemder, salyqtar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý tártibi

      Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý mynadaı kezektilikpen júrgiziledi:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, paıyzdar somasy;

      2) ósimpuldar.

121-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somalaryn óndirip alýǵa úmitsiz dep taný jáne esepten shyǵarý

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha óndirip alynýy múmkin bolmaǵan bereshek somalary, mynadaı negizderdiń biri:

      1) uıymdy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taratý;

      2) bankrot dep taný;

      3) jeke tulǵanyń qaıtys bolýy nemese sottyń zańdy kúshine engen sheshimi negizinde ony qaıtys boldy dep jarııalaýy boıynsha óndirip alý úmitsiz dep tanylady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen bereshek somalary ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen esepten shyǵarylýǵa jatady.

122-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti avanstyq tólemder somasynyń, kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalarynyń esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alý

      1. Keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshige tabys etilgen kúnnen keıingi bes jumys kúni ótken soń kórsetilgen bereshekti tóleýshiniń avanstyq tólemderiniń, kedendik tólemderdiń, salyqtardyń tıisti túrleri boıynsha kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalary esebinen ne kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Bul rette kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti keden organy osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýdy júrgizý jolymen kedendik tólemniń jáne (nemese) salyqtyń ózge túri boıynsha kedendik tólemderdiń jáne (nemese) salyqtardyń artyq tólengen somalary esebinen óndirip alady.

      2. Osy bapqa sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń óndirip alynǵan somasy týraly keden organy olar óndirip alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde tóleýshige jazbasha habarlaıdy.

2-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi

123-bap. Jalpy erejeler

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý mynadaı tásildermen qamtamasyz etiledi:

      1) kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń merziminde tólenbegen somasyna ósimpuldy esepke jazý;

      2) tóleýshiniń banktik shottary boıynsha (korrespondenttik shottardy qospaǵanda) shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      3) tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      4) tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý.

      2. Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıin otyz jumys kúni ishinde ótemegen jaǵdaıda, keden organy osy qurylymdyq bólimsheni qurǵan zańdy tulǵaǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesine osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen tártippen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý tásilderi qoldanylǵannan keıin onyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi ótelmegen jaǵdaıda, zańdy tulǵada bireýden kóp qurylymdyq bólimshe bolǵan kezde, keden organy osyndaı zańdy tulǵanyń barlyq qurylymdyq bólimshelerine bir mezgilde osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      Zańdy tulǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama ózine tabys etilgennen keıin otyz jumys kúni ishinde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshilerge – zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshelerine osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen, bıýdjetke bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      3. Kedendik tólemder men salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi tóleýshige osy taraýda kózdelgen merzimderde qoldanylady.

      4. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi mynadaı:

      1) bankrot dep tanyǵan jaǵdaıda – sottyń tóleýshini bankrot dep taný týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      2) ońaltý rásimi qoldanylǵan jaǵdaıda – ońaltý rásimin qoldaný týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      3) sot bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi bekitken jaǵdaıda – osyndaı kelisimdi bekitý týraly sot uıǵarymy zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      4) ekinshi deńgeıdegi bankter, saqtandyrý (qaıta saqtandyrý) uıymdary májbúrlep taratylǵan jaǵdaıda – sottyń májbúrlep taratý týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap qoldanylmaıdy.

      Bul rette osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń ońaltý jáne bankrottyq týraly zańnamasynda belgilengen tártippen kredıtorlar talaptarynyń tizilimine engizilmegen, bereshekti qaıta qurylymdaý rásimi qoldanylǵannan keıin týyndaǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somasy boıynsha osy taraýdyń erejelerine sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi qoldanylady.

      Eskertý. 123-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

124-bap. Kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń merziminde tólenbegen somasyna ósimpul

      1. Kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary belgilengen merzimde tólenbegen, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek týyndaǵan jaǵdaıda ósimpul tólenedi. Osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń belgilengen merzimde tólenbegen somasyna, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekke esepke jazylatyn mólsher ósimpul bolyp tanylady.

      2. Ósimpul kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap, tóleý kúnin qosa alǵanda, kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdiń merzimi ótken árbir kúni úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki belgilegen qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1,25 eselengen mólsherinde esepteledi.

      Ósimpul kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin jáne kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalaryn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda kózdelgen ózge de jaýaptylyq sharalaryn qoldanýǵa qaramastan, esepke jazylady jáne tólenedi.

      3. Ósimpul tekserý nátıjeleri týraly habarlama nemese buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama nemese kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń merziminde tólenbegen somalary týraly habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap olar habarlamada kórsetilgen talaptardy oryndaý merzimi sheginde tólengenge deıin kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenbegen somasyna esepke jazylmaıdy.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen habarlamanyń talaptaryn oryndaý merzimi sheginde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdary tólenbegen nemese tolyq tólenbegen kezde ósimpul mundaı habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi bereshekti óteý kúnine deıin qosa alǵanda esepke jazylady.

      4. Ósimpul tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa, kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamaǵa, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamaǵa shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, eger taýarlardy kedendik deklaraııalaý keden organynyń keıinnen osyndaı keden organy ne joǵary turǵan keden organy kúshin joıǵan jáne keri qaıtaryp alǵan aldyn ala alynǵan jeke jazbasha túsindirmesine sáıkes júzege asyrylǵan jaǵdaıda, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jazylmaıdy.

      Eger keden organy ótinish ıesi aldyn ala jeke jazbasha túsindirme alý úshin keden organyna anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattardy, jalǵan qujattardy ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetterdi usynǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejeleri qoldanylmaıdy.

      Taýarlardyń jekelegen túrlerin synyptaý týraly qabyldanǵan sheshimder men túsindirmelerge, taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderge, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimderge, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderge, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha aldyn ala sheshimderge qatysty osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejeleri qoldanylmaıdy.

      5. Ósimpul kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha tóleýshide týyndaǵan bereshek somasyna:

      1) "Ońaltý jáne bankrottyq týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes sot bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi bekitken jaǵdaıda, tóleýshige qatysty kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekti óteý merzimi ózgergen kezde;

2) sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kezde – osyndaı uıǵarym shyǵarylǵan kúnnen bastap;

3) sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kezde – osyndaı uıǵarym shyǵarylǵan kúnnen bastap;

4) bereshekti qaıta qurylymdaý rásimi qoldanylǵan kezde – osyndaı rásimdi qoldaný týraly sot sheshimi shyǵarylǵan kúnnen bastap esepke jazylmaıdy.

      5-1. Ósimpuldy esepke jazý:

      1) tóleýshini bankrot dep tanýdan bas tartý týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

2) ońaltý josparyn bekitýden bas tartý týraly sot uıǵarymy zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

3) tóleýshige qatysty ońaltý rásimin qoldanýdan bas tartý týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

4) tóleýshi "Ońaltý jáne bankrottyq týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda belgilengen merzimde bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi jasaspaǵan ne sot osyndaı kelisimdi bekitýden bas tartý týraly uıǵarym shyǵarǵan jaǵdaıda – sot bereshekti qaıta qurylymdaý rásimin qoldaný týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap qaıta bastalady.

      6. Ósimpul sottyń jeke tulǵany habarsyz ketken dep taný týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap osy sheshimniń kúshi joıylǵan kúnge deıin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jazylmaıdy.

      7. Ósimpuldarǵa, paıyzdarǵa ósimpul esepke jazylmaıdy.

      8. Ósimpul kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somasyna esepke jatqyzýdy júrgizý arqyly ótelgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jatqyzýdy júrgizýge arnalǵan tólem qujatynyń kúninen bastap esepke jazylmaıdy.

      9. Ósimpul kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn bıýdjetke esepke jatqyzǵan kezde:

      1) ekinshi deńgeıdegi bankter nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń banktik shotynan aqshany esepten shyǵarǵan kúnnen bastap;

      2) tóleýshi bankomattar nemese ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly tólemdi júzege asyrǵan kúnnen bastap;

      3) tóleýshi qolma-qol aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa engizgen kúnnen bastap esepke jazylmaıdy.

      10. Ósimpul tóleýshiniń jeke shotynda bar avanstyq tólemderdiń somasyna, kedendik tólemniń, salyqtyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajynyń osy túri boıynsha kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somasyna proporıonaldy túrdegi kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń belgilengen merzimde tólenbegen somasyna, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna óziniń negizinde tóleýshiniń jeke shotynda artyq tólengen soma paıda bolǵan tólem qujatynyń kúninen bastap esepke jazylmaıdy.

      Eskertý. 124-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

125-bap. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý

      1. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúni ótkennen keıin keden organynyń tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimin shyǵarady.

      2. Banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý mynalardan:

      1) tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óz betinshe óteýi jónindegi operaııalardan;

      2) aqshany:

      adamnyń ómiri men densaýlyǵyna keltirilgen zııandy óteý týraly talaptardy, sondaı-aq alımentterdi óndirip alý jónindegi talaptardy qanaǵattandyrýdy kózdeıtin atqarý qujattary;

      eńbek sharty boıynsha jumys isteıtin adamdarmen jumystan shyǵý járdemaqylaryn tóleý jáne eńbegine aqy tóleý, avtorlyq shart boıynsha syıaqylar tóleý, klıenttiń biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna mindetti zeınetaqy jarnalaryn, mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalaryn aýdarý jáne Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna áleýmettik aýdarymdardy, áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qoryna mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýǵa aýdarymdardy jáne (nemese) jarnalardy tóleý jónindegi mindettemeleri boıynsha esep aıyrysý úshin aqshany alyp qoıýdy kózdeıtin atqarý qujattary boıynsha;

      kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý boıynsha, sondaı-aq memleket kirisine óndirip alý týraly atqarý qujattary boıynsha alyp qoıý jaǵdaılarynan basqa, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasy sheginde tóleýshinińbarlyq shyǵys operaııalaryna qoldanylady.

      Banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdarynyń nemese laýazymdy adamdardyń tyıym salýdy qoldanýy týraly sheshimderiniń negizinde tyıym salý qoldanylǵan aqsha somasyna qoldanylmaıdy.

      3. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim ýákiletti organ Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisý boıynsha bekitken nysanda shyǵarylady jáne ony bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym alǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Keden organy mundaı ókimdi bankterge nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi. Keden organynyń tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimi elektrondyq nysanda jiberilgen kezde, mundaı ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisilgen formatta qalyptastyrylady.

      4. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim bankterdiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń buljytpaı oryndaýyna jatady.

      5. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimniń kúshin osyndaı ókimdi shyǵarǵan keden organy banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turýdyń sebepteri joıylǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı joıady.

126-bap. Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý

      1. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúni ótken soń tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turýdy júrgizedi.

      Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý, keıinnen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý esebine aýdarý úshin ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa aqsha tapsyrý jónindegi operaııalardan basqa, kassadaǵy qolma-qol aqshanyń barlyq shyǵys operaııalaryna qoldanylady.

      Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha eki danada jasalady, onyń bir danasy tóleýshige qol qoıǵyzyp nemese jiberý men alý faktilerin rastaıtyn ózge de tásilmen tabys etiledi.

      2. Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimdi poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı ókim tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      3. Keden organynyń kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimi tóleýshiniń buljytpaı oryndaýyna jatady.

      4. Tóleýshi osy baptyń talaptaryn buzǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      5. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegennen keıin bir jumys kúninen keshiktirmeı keden organy keden organynyń kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókiminiń kúshin joıady.

127-bap. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý

      1. Mynadaı:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on bes jumys kúni ótken soń – kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen;

      2) tóleýshige tekserý nátıjeleri boıynsha kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar boıynsha somalar esepke jazylǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimniń negizinde tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý júrgiziledi.

      Bul rette osy tarmaqshada kórsetilgen jaǵdaıda, keden organy shekteýdi tekserý nátıjeleri týraly habarlama tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı júrgizedi.

      2. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshimdi keden organy ýákiletti organ belgilegen nysan boıynsha kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyna shyǵarady.

      3. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim menshik nemese sharýashylyq júrgizý quqyǵynda tıesili, sondaı-aq osy tóleýshiniń balansynda turǵan múlikke qatysty shyǵarylady.

      Mynalar:

      tirshilikti qamtamasyz etý obektileri;

      elektr, jylý jáne ózge de energııa túrleri;

      saqtaý jáne (nemese) jaramdylyq merzimi bir jyldan aspaıtyn tamaq ónimderi nemese shıkizat bılik etilýin shekteýge jatpaıdy.

      Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen, qarjy lızıngine berilgen (alynǵan) ne kepilge berilgen múlkin lızıng jáne (nemese) kepil shartynyń qoldanylýy toqtaǵanǵa deıin keden organynyń alyp qoıýyna tyıym salynady.

      Tóleýshiniń:

      keden organy múlikke bılik etýge shekteý qoıǵan kúnnen bastap jáne onyńkúshin joıǵanǵa deıin shart talaptaryn (sharttyń qoldanylý merzimin uzartý, qosalqy lızıng jáne (nemese) qaıta kepilge qoıý) ózgertýine;

      tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarylǵan kezde keden organy osy múlikke qatysty sheshim shyǵarǵan kezden bastap jáne onyń kúshi joıylǵanǵa deıin, qarjy lızıngi men kepildi qosa alǵanda, jalǵa berilgen múlikke menshik quqyǵyn jalǵa alýshy men kepil ustaýshyǵa berýine tyıym salynady.

      4. Eger múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim ózine quqyqtar nemese ózi boıynsha mámileler memlekettik tirkelýge jatatyn múlikke ne memlekettik tirkelýge jatatyn múlikke qatysty qabyldansa, keden organy múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sheshimniń kóshirmesin múlikke quqyqtar aýyrtpalyǵyn tirkeý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberedi.

      Keden organy mundaı sheshimdi Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshim tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúni ótken soń keden organy tóleýshige múlikti ıelený, paıdalaný jáne oǵan bılik etý sharttaryn buzǵany úshin jaýapkershilik týraly eskerte otyryp, tóleýshiniń qatysýymen, ýákiletti organ belgilengen nysan boıynsha múlikti tizimdeý aktisin jasaý arqyly, bılik etilýi shektelgen múlikke tizimdeý júrgizedi.

      Tóleýshiniń menshik quqyǵynda ózine quqyqtar nemese ózi boıynsha mámileler memlekettik tirkelýge jatatyn múlki ne memlekettik tirkelýge jatatyn múlki bar bolǵan kezde, birinshe kezekte, osyndaı múlik tizimdeýge ushyraıdy.

      Bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý tóleýshiniń býhgalterlik esepke alý derekteriniń nemese naryqtyq qunynyń negizinde aıqyndalatyn múlikti tizimdeý aktisinde kórsetilgen balanstyq qun kórsetile otyryp júrgiziledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń baǵalaý qyzmeti týraly zańnamasyna sáıkes júrgizilgen baǵalaý týraly esepte aıqyndalǵan qun naryqtyq qun bolyp tabylady.

      6. Tóleýshi bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisin jasaý kezinde osyndaı múlikke menshik jáne (nemese) sharýashylyq júrgizý quqyǵyn, býhgalterlik teńgerimdi rastaıtyn qujattardyń túpnusqasyn nemese notarıat kýálandyrǵan kóshirmelerin keden organynyń laýazymdy adamdaryna tanysý úshin usynýǵa mindetti. Osy tarmaqta kórsetilgen qujattardyń kóshirmeleri bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisine qosa beriledi.

      Tóleýshi osy tarmaqta kórsetilgen qujattardy usynbaǵan jaǵdaıda, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimdi shyǵarǵan keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna osyndaı tóleýshiniń menshik jáne (nemese) sharýashylyq júrgizý quqyǵynda osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen múliktiń bar nemese joq bolý faktisin rastaý týraly suraý salý jiberedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdarynyń osy tarmaqta kórsetilgen suraý salýǵa jaýaptarynyń kóshirmeleri bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisine qosa beriledi.

      Bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisi eki danada jasalady jáne oǵan ony jasaǵan tulǵa, sondaı-aq tóleýshi jáne (nemese) onyń laýazymdy adamy qol qoıady. Bul rette osyndaı aktiniń bir danasy osy baptyń 9-tarmaǵynda belgilengen tártippen tóleýshige tabys etiledi.

      7. Tóleýshi bılik etilýi shektelgen múliktiń shektelýi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes alyp tastalǵanǵa deıin onyń tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi jáne (nemese) qalypty saqtaý jaǵdaıynda tabıǵı kemý nátıjesinde bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde saqtalýyn qamtamasyz etýge mindetti. Bul rette tóleýshi kórsetilgen múlikke qatysty zańsyz áreketteri úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

      Osy talaptardy saqtamaǵan kezde tóleýshi bılik etilýi shektelgen múlikti aýkıonǵa daıyndaý boıynsha is júzinde shegilgen shyǵyndardy aýkıondy uıymdastyrýshyǵa óteýge mindetti.

      8. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen jáne bılik etilýi shektelgen múlik eki aýkıon ótkizilgennen keıin ótkizilmegen jaǵdaıda, sondaı-aq múlik shyǵyp qalǵan jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen keden organy bastapqy tizimdeý aktisiniń kúshin joıý jáne múlikti tizimdeýdiń jańa aktisi jasalǵan kúnge tóleýshiniń jeke shotynda bar kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasy týraly derekterdi eskere otyryp, múlikti tizimdeýdiń jańa aktisin jasaý arqyly tóleýshiniń basqa múlkin tizimdeýge ushyratýǵa, sonymen bir mezgilde bastapqy jasalǵan tizimdeý aktisin keri qaıtaryp alýǵa quqyly.

      9. Keden organy múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń jáne múlikti tizimdeý aktisiniń bir danasyn tóleýshige qol qoıǵyzyp nemese habarlamasy bar tapsyrys hatpen poshta arqyly tabys etedi.

      10. Múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimdi jáne (nemese) múlikti tizimdeý aktisin poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı sheshim jáne (nemese) akti tabys etilgen kún bolyp tabylady

      11. Keden organy mynadaı:

      1) tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somalaryn ótegen jaǵdaıda – osyndaı bereshekti, ósimpuldy, paıyzdardy ótegen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı;

      2) shaǵym jasalǵan tekserý nátıjeleri týraly habarlamanyń kúshin joıatyn tóleýshiniń shaǵymyn qaraǵan ýákiletti organ sheshim shyǵarǵan nemese sot aktisi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – osyndaı sheshim shyqqan nemese osyndaı sot aktisi kúshine engen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim men osyndaı sheshimniń negizinde jasalǵan múlikti tizimdeý aktisiniń kúshin joıady.

      12. Keden organy osy baptyń 4-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, ýákiletti memlekettik organdarǵa:

      1) múlikti tizimdeý aktisi jasalǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı aktiniń kóshirmelerin qosa bere otyryp – tizimdeý aktisinde kórsetilmegen;

      2) múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sheshimniń kóshirmelerin qosa bere otyryp – osy baptyń 11-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kúshi joıylǵan bılik etýdi shekteý týraly sheshimdi;

      3) satyp alý-satý shartyna qol qoıylǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sharttyń kóshirmelerin qosa bere otyryp – ýákiletti zańdy tulǵa, onyń ishinde salyqtyq bereshek esebine ótkizilgen;

      4) sot oryndaýshysy keden organyna júgingen kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı múliktiń ótkizilgenin jáne túsken somanyń bólingenin rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq kodeksinde (Jalpy bólim) kózdelgen múlikke óndirip alýdy qoldaný kezektiligi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly zańnamasynda kózdelgen múlikti ótkizýden túsken aqshany bólý tártibi saqtalǵan jaǵdaıda, – sot aktilerin oryndaý úshin kózdelgen tártippen atqarýshylyq is júrgizý organdary ótkizgen múlikke quqyqtardyń aýyrtpalyǵyn toqtatý úshin qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda habar jiberedi.

3-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary

128-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary

      1. Keden organdary tóleýshi – zańdy tulǵanyń, zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesiniń, Qazaqstan Respýblıkasynda qyzmetin turaqty mekeme arqyly júzege asyratyn beırezıdenttiń, jeke kásipkerdiń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldanady.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary myna jaǵdaılarda qoldanylmaıdy:

      1) bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizý qozǵalsa – sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

      2) tóleýshige qatysty ońaltý rásimi qoldanylsa – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

      3) ekinshi deńgeıdegi bankter, saqtandyrý (qaıta saqtandyrý) uıymdary májbúrlep taratylsa – sottyń májbúrlep taratý týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      4) bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi sot bekitse – sottyń osyndaı kelisimdi bekitý týraly uıǵarymy zańdy kúshine engen kúnnen bastap.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý mynadaı tártippen:

      1) banktik shottardaǵy aqsha esebinen;

      2) debıtorlar shottarynan;

      3) bılik etilýi shektelgen múlikti ótkizý esebinen júrgiziledi.

      4. Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgennen keıin qyryq jumys kúni ishinde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshige – osy qurylymdyq bólimsheni qurǵan zańdy tulǵaǵa májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný arqyly kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn óndirip alady.

      Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesine osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen tártippen májbúrlep óndirip alý sharalary qoldanylǵannan keıin onyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi ótelmegen jaǵdaıda, zańdy tulǵada bireýden kóp qurylymdyq bólimshe bolǵan kezde keden organy mundaı zańdy tulǵanyń barlyq qurylymdyq bólimshelerine bir mezgilde osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen májbúrlep óndirip alý sharasyn qoldanady.

      5. Zańdy tulǵa oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgennen keıin qyryq jumys kúni ishinde bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshilerge – zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshelerine májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný arqyly kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somasyn óndirip alady.

      Eskertý. 128-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

129-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti tóleýshiniń banktik shottaryndaǵy aqshasy esebinen óndirip alý

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen jaǵdaıda, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi jıyrma jumys kúni ótken soń tóleýshiniń banktik shottarynan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn májbúrleý tártibimen óndirip alady.

      Osy tarmaqtyń erejeleri bank bergen qaryzdar boıynsha qamtamasyz etý bolyp tabylatyn, kórsetilgen qaryzdyń ótelmegen negizgi boryshy mólsherindegi aqsha somasyna, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqymen qamsyzdandyrý, jobalyq qarjylandyrý jáne sekıýrıtılendirý, bankter jáne bank qyzmeti, saqtandyrý qyzmeti, atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi, tólemder jáne tólem júıeleri, mindetti áleýmettik saqtandyrý, mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý, ınvestıııalyq jáne venchýrlik qorlar týraly zańnamalyq aktilerine sáıkes óndirip alýǵa jol berilmeıtin banktik shottarǵa qoldanylmaıdy.

      2. Daýsyz tártippen óndirip alý týraly sheshim tóleýshiniń banktik shottary ashylǵan bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa keden organynyń qajetti aqshany tóleýshiniń banktik shottarynan esepten shyǵarýǵa jáne bıýdjetke aýdarýǵa arnalǵan ınkassolyq ókimin jiberý nysanynda qabyldanady.

      Keden organy ınkassolyq ókimdi bankterge nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi. Inkassolyq ókim elektrondyq nysanda jiberilgen kezde mundaı ınkassolyq ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisilgen formatta qalyptastyrylady.

      3. Bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym keden organynyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti tóleýshiniń bir banktik shotynan óndirip alý týraly ınkassolyq ókimin oryndaǵan kezde bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym tóleýshiniń kórsetilgen bankte nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymda ashqan basqa banktik shottaryna keden organy shyǵarǵan ınkassolyq ókimderdi, eger keden organy tóleýshiniń osyndaı ınkassolyq ókimderdi bereshektiń dál osy somasyna jáne túrine shyǵarǵan bolsa, keden organynyń ınkassolyq sheshimin oryndaý faktisin rastaıtyn tólem qujatyn qosa tirkeı otyryp, oryndamaı, keden organyna qaıtarady.

      4. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti shottardan daýsyz tártippen óndirip alý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda jáne shetel valıýtasynda júrgiziledi. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti shottardan shetel valıýtasynda óndirip alý kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólenýge jatatyn somasyna balamaly somada kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek tóleýshiniń shottarynan óndirip alynǵan kúngi valıýtalar baǵamy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda júrgiziledi.

      5. Bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym keden organynyń ınkassolyq ókimin oryndaýdy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne merzimderde júzege asyrady.

      Eskertý. 129-bapqa ózgeris engizildi – QR 04.07.2018 № 174-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

130-bap. Tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin onyń debıtorlarynyń shottarynan óndirip alý

      1. Tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha bolmaǵan jáne qolma-qol aqsha bolmaǵan jaǵdaıda, keden organynyń tóleýshi aldynda bereshegi bar úshinshi tulǵalardyń (budan ári – debıtorlardyń) banktik shottaryndaǵy aqshaǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha quralǵan bereshek sheginde óndirip alýdy qoldanýǵa quqyǵy bar.

      Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúninen keshiktirmeı, habarlama jibergen keden organyna debıtorlyq bereshek somalaryn kórsete otyryp, debıtorlar tizimin jáne bar bolsa, debıtorlarmen birlesip jasalǵan jáne debıtorlyq bereshek somalaryn rastaıtyn ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktilerin usynýǵa mindetti.

      Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegen jaǵdaıda debıtorlardyń tizimi nemese ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktileri usynylmaıdy.

      Ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktileri bar bolǵan kezde keden organy debıtorlardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa óndirip alýdy qoldaný týraly habarlamany debıtorlar alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ótken soń debıtorlardyń banktik shottaryna kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly ınkassolyq ókimder shyǵarady.

      Tóleýshi debıtorlar tizimin ne debıtorlardyń joq ekendigi týraly málimetterdi jáne (nemese) ózara esep aıyrysýlar aktilerin usynbaǵan jaǵdaıda keden organy kórsetilgen tóleýshige tekserý júrgizedi. Bul rette keden organy sotta daý aıtylyp jatqan debıtorlyq bereshek somasyn rastaýǵa quqyly emes.

      2. Debıtorlyq bereshek somasyn rastaıtyn usynylǵan debıtorlar tiziminiń negizinde keden organy debıtorlarǵa olardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa debıtorlyq bereshek sheginde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý esebine óndirip alýdy qoldaný týraly habarlama jiberedi. Debıtorlardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa óndirip alýdy qoldaný týraly habarlama nysanyn ýákiletti organ belgileıdi.

      Debıtor habarlamany alǵan kezden bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirmeı habarlama jibergen keden organyna habarlama alǵan kúnge tóleýshimen birlesip jasalǵan ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisin usynýǵa mindetti.

      3. Tóleýshi men onyń debıtory arasyndaǵy ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisinde mynadaı málimetter qamtylýǵa tıis:

      1) tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri, olardyń sáıkestendirý nómirleri;

      2) tóleýshi men onyń ornalasqan jeri boıynsha tirkeý esebinde turǵan debıtory esepte turǵan keden organynyń ataýy;

      3) tóleýshi men onyń debıtorynyń banktik shottarynyń derektemeleri;

      4) debıtordyń tóleýshi aldyndaǵy bereshek somasy;

      5) tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń móri (bar bolǵan kezde), sondaı-aq qoltańbalary;

      6) salystyryp-tekserý aktisiniń jasalǵan kúni.

      4. Debıtorlyq bereshek somasyn rastaıtyn ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisiniń negizinde keden organy debıtordyń banktik shotyna tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin óndirip alý týraly ınkassolyq ókim shyǵarady.

      5. Tóleýshiniń – debıtordyń banki nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymy keden organy shyǵarǵan osy Kodekstiń 129-babynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkes tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha beresheginiń somasyn óndirip alý týraly ınkassolyq ókimdi oryndaýǵa mindetti.

131-bap. Tóleýshiniń bılik etilý shektelgen múlkin ótkizý esebinen óndirip alý

      1. Tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha, qolma-qol aqsha jáne onyń debıtorlarynyń banktik shottarynda aqsha bolmaǵan nemese jetkiliksiz bolǵan jaǵdaılarda keden organdary, eger tóleýshiniń býhgalterlik esep derekteriniń negizinde aıqyndalatyn, múlikti tizimdeý aktisinde kórsetilgen bılik etilýi shektelgen múliktiń jalpy balanstyq quny respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda belgilengen jáne tıisti qarjy jylynyń 1 qańtarynda qoldanysta bolatyn 6 eselengen aılyq eseptik kórsetkishten az bolatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkine óndirip alýdy qoldaný týraly qaýly shyǵarady.

      2. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkine óndirip alýdy qoldaný týraly qaýly ýákiletti organ belgilegen nysan boıynsha eki danada jasalady, olardyń bireýi múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń jáne múlikti tizimdeý aktisiniń kóshirmesi qosa berile otyryp, ýákiletti zańdy tulǵaǵa jiberiledi.

132-bap. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek esebine ótkizý tártibi

      1. Bılik etilýi shektelgen múlikti ótkizýdi ýákiletti zańdy tulǵa júzege asyrady.

      2. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek esebine ótkizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

133-bap. Tóleýshini bankrot dep taný

      1. Tóleýshi osy taraýda kózdelgen barlyq sharalar qabyldanǵannan keıin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn ótemegen jaǵdaıda, keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerine sáıkes ony bankrot dep taný jóninde sharalar qabyldaýǵa quqyly.

      2. Bankrot dep tanylǵan tóleýshini taratý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń ońaltý jáne bankrottyq týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

134-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi bar tóleýshilerdiń tizimderin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaý

      1. Keden organdary kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek týyndaǵan kúnnen bastap tórt aı ishinde ótemegen olardy tóleýshilerdiń tizimin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaıdy.

      Bul rette tizimderde tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) ne tóleýshiniń ataýy, tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri, tóleýshiniń basshysynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) jáne kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń jalpy somasy kórsetiledi.

      2. Ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda ornalastyrylǵan tóleýshiler tizimi esepti toqsannan keıingi aıdyń 20-kúninen keshiktirilmeı, toqsan saıyn jańartylyp otyrady.

13-taraý. IShKI NARYQTY QORǴAÝ MAQSATYNDA QOLDANYLATYN ARNAIY, DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY JÁNE ÓZGE DE BAJDAR

135-bap. Ishki naryqty qorǵaý maqsatynda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jáne ózge de bajdardy qoldaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary túrinde ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde mundaı bajdar osy Kodekste belgilengen tártippen tólenýge jatady.

      Ózderine qatysty arnaıy qorǵaý sharasy belgilengen taýarlar osyndaı kvotadan tys ne osyndaı kvotadan asatyn kólemde ákelingen jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta arnaıy kvota engizý arqyly ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde arnaıy baj osy Kodekste belgilengen tártippen tólenýge jatady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta ishki naryqty qorǵaý sharalary Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes baj túrinde engizilgen kezde mundaı bajdar, eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, osy Kodekske sáıkes kedendik bajdar, salyqtar tóleýshiler bolyp tabylatyn tulǵalardyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý úshin osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda jáne tártippen tólenýge jatady.

      2. Deklarant nemese ózderine arnaıy, dempıngke qarsy nemese ótemaqy bajdaryn, arnaıy kvota engizý arqyly ishki naryqty qorǵaý sharasy qoldanylatyn taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet týyndaǵan ózge de tulǵalar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshiler bolyp tabylady.

      3. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý, osy taraýda jáne Odaq týraly shartta kózdelgen erekshelikteri eskerile otyryp, osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn esepteý jáne tóleý úshin belgilengen tártippen júzege asyrylady.

      4. Osy taraýdyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

136-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 5-tarmaǵyna, osy Kodekstiń 157163174216217233242254278288297306322328362367 jáne 378-baptaryna sáıkes, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde týyndaıdy.

      2. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet:

      1) osy Kodekstiń 157163174216217233242254278288297306322328362367 jáne 378-baptarynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń toqtatylýyna baılanysty sharttar saqtalǵan kezde;

      2) osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes;

      3) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 137-babynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      5) osy Kodekske sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somasyna qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jónindegi sharalar osy Kodekstiń 116-babynyń 10-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes qabyldanbaıtyn jaǵdaıda toqtatylady.

      3. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda, ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, onyń ishinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette týyndaǵan, al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekette týyndaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardy, sondaı-aq keden organdarynyń osyndaı mán-jaılardyń bastalýyn rastaý jónindegi ózara is-qımyl tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary:

      1) ózimen ornalastyrý sharttary osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin jáne osy taýarlardyń osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdi kózdemeıtin kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa;

      2) osy Kodekste osy taýarlar sanattary úshin belgilengen olardyń paıdalanylý sharttary saqtalǵan kezde osy Kodekstiń 355-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 364-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatpaıtyn jekelegen taýarlar sanattaryna qatysty tólenbeıdi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 88-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy, toqtatylýy men oryndalýy úshin belgilengen mán-jaılar bastalǵan kezde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, týyndaıdy, toqtatylady jáne oryndalýǵa jatady.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı mólsherde tólenýge jatady.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes esepteledi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger ol kún anyqtalmasa – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúnge qoldanysta bolatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý taýar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúnge qoldanysta bolatyn, al eger bul kún anyqtalmasa – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar týraly (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) dál málimetter bolmasa, tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody on tańbadan az sanda toptaý deńgeıinde aıqyndalsa, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń kóbi qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýar synyptamasy on tańba deńgeıinde júzege asyrylsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń dál sol kodynyń taýarlaryna ne eger taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary tańbalarynyń sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń kóbi negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly dál málimetter anyqtalǵan kezde, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı dál málimetter negizge alyna otyryp esepteledi jáne osy Kodekstiń 141-babyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      6. Taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan, keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken, ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin taýarlar kedendik rásimdermen ornalastyrǵan jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

      7. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń erejeleri taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde qoldanylmaıdy.

      Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekske sáıkes esepteledi. Bul rette taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde is júzinde tólengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary qaıtadan tólenbeıdi (óndirip alynbaıdy), al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalary osy Kodekske sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

137-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshi osy Kodekske sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalar oryndaıdy.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti úshinshi tulǵa osy Kodekstiń 94-babynyń 11-tarmaǵynda belgilengen tártippen oryndaýy múmkin.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 494-babyn eskere otyryp, keden ókili oryndaıdy.

      2. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti olardy osy Kodekstiń 138-babynda belgilengen tártippen jáne merzimderde, osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn somalar mólsherinde tóleý arqyly oryndalady.

      3. Osy Kodekstiń 194-babyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaıda, keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin bes jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshige erkin nysanda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merziminiń bastalatyny týraly habarlama jiberedi.

      Osy tarmaqtyń birinshi abzaynda belgilengen jaǵdaıda, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin ózge de jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi ótken soń keden organy osy Kodekstiń 10-taraýynda belgilengen tártippen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tıesili somalaryn tóleý týraly talap jiberedi.

      4. Mynadaı:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen;

      2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda, keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵanǵa deıin on jumys kúni ishinde tóleýshige jáne osy Kodekske sáıkes tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalarǵa arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlama jiberedi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette tólenýge jatatyn, al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy osy Kodekstiń 119-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy júzege asyratyn jaǵdaılarda kórsetilgen habarlamany arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyrǵan keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýǵa qajetti qujattardy alǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen jiberedi.

      5. Ósimpuldy esepke jazý osy Kodekstiń 124-babynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlama ol tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde oryndalýǵa jatady. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamanyń nysanyn osy Kodekstiń 86-baby 6-tarmaǵyna sáıkes ýákiletti organ bekitedi.

      Kórsetilgen habarlamany tabys etý tártibi osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes belgilengen tártippen júrgiziledi.

      7. Tóleýshi belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somalary týraly habarlamada kórsetilgen talaptardy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somalary týraly osyndaı habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı talaptardy oryndaý kúnin qosa alǵanǵa deıingi kezeńde esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy tólemesten oryndaǵan kezde, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly buryn shyǵarylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly habarlamada kórsetilgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ózgerýine alyp kelgen negizdelgen faktiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly jańa habarlama jiberedi, sonymen bir mezgilde belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly bastapqy jiberilgen habarlamany keri qaıtaryp alady.

      9. Keden organy mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵannan keıin, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kózdelgen elektrondyq qujat jiberilgennen ne tıisti belgiler qoıylǵannan keıin taýarlarǵa arnalǵan bir deklaraııada eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan;

      2) osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń bir esep-qısabynda eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen habarlamany jibermeıdi.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      12. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

138-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi men tártibi

      1. Osy baptyń 3-tarmaǵynda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdiń ózge merzimi belgilengen jaǵdaıdy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi osy Kodekstiń 157163174216217233242254278288297306322328362367 jáne 378-baptaryna, osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady.

      2. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 88-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleý úshin belgilengen merzimderde tólenýge jatady.

      Arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderin osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      3. Úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalaryn qoldaný týraly hattamanyń (Odaq týraly shartqa № 8 qosymsha) 104 jáne 169-tarmaqtaryna sáıkes dempıngke qarsy nemese ótemaqy bajdaryn qoldaný kezinde dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Komıssııanyń dempıngke qarsy nemese ótemaqy sharalaryn qoldaný týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      4. Kedendik deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes osy Kodekste belgilengen taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 189-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý úshin belgilengen merzimderde tólenýge jatady.

      5. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderin keıingi qaldyrý nemese bólip tóleý nysanynda ózgertý júrgizilmeıdi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekste belgilengen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan kezde osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, ósimpuldar tólenedi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha ósimpuldardy tóleý, óndirip alý men esepke jatqyzý (qaıtaryp alý) osy Kodekste kedendik ákelý bajdary boıynsha ósimpuldardy tóleý, óndirip alý men esepke jatqyzý (qaıtaryp alý) úshin belgilengen tártippen júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 136-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılar bastalǵanyn rastaýdy alǵan jaǵdaıda ósimpuldar tólenbeıdi.

      7. Eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda tólenedi.

      8. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shottarǵa tólenedi.

      9. Odaq týraly shartta kózdelgen jaǵdaılarda aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzylýǵa jáne Odaq týraly shartta belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasynda bólý úshin Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shottarǵa esepke jatqyzýǵa jatady.

      10. Osy Kodekske sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somalarynan osy somalarǵa qatysty olardyń tólenýin keıinge qaldyrý berilgendegi sııaqty paıyzdar tólenýge jatatyn jaǵdaılarda, mundaı paıyzdar osy Kodekstiń 93-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýǵa nemese bólip tóleýge paıyzdardy esepteý men tóleý úshin belgilengen tártippen esepteledi jáne tólenedi.

139-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 194195 jáne 196-baptarynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq eger kórsetilgen baptarǵa sáıkes ózgeshe belgilenbese, osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekste kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin kózdelgen tásildermen jáne tártippen qamtamasyz etiledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes bajdar túrinde ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde mundaı bajdardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekste arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin kózdelgen tásildermen jáne tártippen qamtamasyz etý kózdelgen jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      3. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri osy bapqa sáıkes, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy ózge mólsherde qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde taýarlar, olardyń sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny týraly dál aqparattyń bolmaýyna oraı arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenýge jatatyn somasyn aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mundaı somasy taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattary (sany, salmaǵy, kólemi nemese ózge sıpattamalary), paıdalanylý tártibin Komıssııa aıqyndaıtyn qolda bar málimetter negizinde aıqyndala alatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń úlken shamasy negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      4. Osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri osy baptyń 3-tarmaǵynyń ekinshi bóligi jáne 7-tarmaǵy eskerile otyryp, kedendik baqylaý, kedendik saraptama nátıjeleri boıynsha qosymsha tólenýge jatýy múmkin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy retinde aıqyndalady.

      5. Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen jaǵdaıda berilse, mundaı qamtamasyz etýdi tirkeý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen taýarlardyń shyǵarylý merzimderinde júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 410-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý kezinde keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheriniń esep-qısabyn júrgizedi jáne ol osy Kodekstiń 410-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes deklarantqa jiberiledi.

      6. Osy Kodekstiń 194-baby 13-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýdyń sharty bolyp tabylǵan jaǵdaıda, osyndaı qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinishte jáne osy baptyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp, osyndaı ótinishpen birge beriletin qujattarda qamtylǵan málimetter negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Ózderiniń negizinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri aıqyndalatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasyn aıqyndaý úshin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyńkórsetilgen somasyn aıqyndaý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      7. Osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý úshin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaý júrgizilgen jaǵdaıda, atap aıtqanda:

      1) dál sondaı synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń quny týraly keden organynyń qolynda bar aqparat;

      2) eger keden organynyń olardyń negizdiligine kúmáni bar bolsa, taýarlardyń málimdelgen shegerimder, jeńildikter eskerilmegen kedendik quny;

      3) eger keden organynyń málimdelgen qosymsha esepke jazýlardyń negizdiligine kúmáni bar bolsa, taýarlardyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlardyń yqtımal shamasy eskerilgen kedendik quny paıdalanylýy múmkin.

      8. Komıssııa taýarlardyń jekelegen túrlerine qatysty osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen talaptardy eskere otyryp, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń tirkelgen mólsherlerin belgileýge quqyly.

      9. Odaq týraly shartta kózdelgen jaǵdaılarda dempıngke qarsy bajdy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn Odaq týraly shartta belgilengen mólsherde jáne tásildermen qamtamasyz etý úshin aıqyndalǵan tártippen usynylady.

      Odaq týraly shartta kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde dempıngke qarsy bajdy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý dempıngke qarsy bajdy tóleý esebine esepke jatqyzýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasynda Odaq týraly shartta belgilengen tártippen jáne mólsherlerde bólý úshin Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shotqa esepke jatqyzylýǵa jatady.

      10. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar qamtamasyz etedi.

      Eger keden ókili osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqarǵan jaǵdaıda, keden ókili osy taraýǵa sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge quqyly. Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn keden ókili qamtamasyz etken jaǵdaıda, osy Kodekske sáıkes kózdelgen, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mundaı mindetti keden ókili osy Kodekstiń 494-baby 5-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, ózi atynan ókildik etetin tulǵamen yntymaqtasa oryndaıdy.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 103-babynda kózdelgen jaǵdaılarda jáne tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý qoldanylýy múmkin.

140-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somalaryn esepke alý

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń jáne paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somalaryn esepke alýdy keden organy osy Kodekstiń 106-babyna sáıkes tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý arqyly júzege asyrady.

141-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 138-babynyń 9-tarmaǵyna sáıkes olardy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzýdy qospaǵanda, Odaq týraly shartta aıqyndalǵan jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      Kórsetilgen somalar keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda engiziledi jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde osy Kodekstiń 98-babyna sáıkes avanstyq tólemder qoldanylady.

      2. Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılarda, engizilgen aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń somalary, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary Komıssııanyń arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqy sharasyn qoldaný (taýardyń quraýysh bólikterine jáne (nemese) týyndylaryna uzartý, qoldaný) týraly tıisti sheshimi kúshine engen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde tóleýshiniń ótinishinsiz bıýdjetke aýdarylýǵa jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzylýǵa jatady.

      3. Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılarda, engizilgen aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń somalary, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy baptyń 7-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, kórsetilgen ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde, tóleýshiniń ótinishi boıynsha esepke jatqyzylýǵa jáne (nemese) qaıtarylýǵa jatady.

      4. Arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqy sharasyn qoldaný (taýardyń quraýysh bólikterine jáne (nemese) týyndylaryna uzartý, qoldaný) týraly júrgizilgen tergep-tekserýdiń nemese arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy sharalardy, ótemaqy sharalaryn engizý, uzartý úshin negizderdiń bolmaýy nemese osyndaı sharalardy qoldanbaý týraly sheshimdi qabyldaý nátıjeleri boıynsha aqparatty ornalastyrý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalary týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      5. Aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý týraly jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylatyn avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý jáne (nemese) qaıtarý týraly ótinishti tóleýshi keden organyna Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılar bastalǵannan keıin osy baptyń 7-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, biraq osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı beredi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdi esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy), sondaı-aq keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan aqsha somalaryn aýdarýdy jáne (nemese) qaıtarýdy keden organy:

      1) oryndalýy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryntóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń ornyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn basqa tásilmen qamtamasyz etý usynylǵan;

      4) osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen eskirý merzimi ótpegen jaǵdaılarda, tóleýshiniń ótinishi boıynsha júzege asyrady.

      7. Tóleýshide kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde belgilengen merzimde oryndamalǵan (tolyq nemese ishinara) mindet bolǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherinde qaıtarý júzege asyrylmaıdy.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý, sondaı-aq osyndaı somalardy osy Kodekstiń 139-baby 9-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes dempıngke qarsy bajdy tóleý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn esepke jatqyzý arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn kórsetilgen mindetti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, tóleýshide belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet bolǵan kezde júrgizilmeıdi.

      8. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýdy keden organy tóleýshiniń banktik shotyna, kórsetilgen soma engizilgen aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna júzege asyrady.

      9. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý kezinde ol boıynsha syıaqy tólenbeıdi, somalar ındekstelmeıdi, bank qyzmetterin kórsetý jónindegi tarıfterdi keden organy aýdarylatyn qarajat esebinen tóleıdi.

      10. Qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýǵa tóleýshiniń ótinishi bolmaǵan nemese mundaı soma aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine aýdarylǵan jaǵdaıda, keden organy bir mezgilde mynadaı sharttar saqtalǵan:

      tóleýshide kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) mindet, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi bereshek bolmaǵan;

      osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimi aıaqtalǵan kezde, qamtamasyz etý somasyn bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen, aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) ýákiletti organ kózdegen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

      12. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary retinde tólengen nemese óndirip alynǵan, naqty taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń naqty túrleri jáne somalary retinde sáıkestendirilgen jáne mólsheri Odaq týraly shartqa sáıkes tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherinen asatyn aqsha artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary bolyp tabylady.

      13. Mynadaı jaǵdaılarda:

      1) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary bolyp tabylǵan;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalǵan shottarǵa tólengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary naqty taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary retinde sáıkestendirilmegen;

      3) eger osy taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryntóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan;

      4) eger kedendik deklaraııa ne taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kezde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet buryn oryndalsa, taýarlardy málimdelgen kedendik rásimge sáıkes shyǵarýdan bas tartylǵan;

      5) eger kedendik deklaraııa tirkelgen kezde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes keri qaıtaryp alynǵan jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshi joıylǵan;

      6) osy Kodekstiń 323-babynda kózdelgen jaǵdaıda;

      7) osy Kodekstiń 175-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes belgilengen kedendik deklaraııalaý erekshelikterin qoldanýǵa baılanysty osy Kodekste kózdelgen jaǵdaıda;

      8) osy Kodekste jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy bapqa sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

      14. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen eseptelgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary týraly málimetterge belgilengen tártippen ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgen ne osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen keden qujatyndaǵy eseptelgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary týraly málimetterge belgilengen tártippen túzetý jasalǵan kezde jáne artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy Kodekste belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde, keden organy artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) júzege asyrady.

      15. Osy baptyń 13-tarmaǵynyń 3), 4), 5), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) alyp keletin mán-jaılardyń bastalýy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organyna rastalǵan kezde jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy Kodekste belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde júzege asyrylady.

      16. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) Odaq týraly sharttyń erejeleri eskerile otyryp, kedendik ákelý bajdaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin kózdelgen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

142-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý

      Osy Kodekstiń 137-babynyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý kezinde osy Kodekstiń 12-taraýynda kózdelgen óndirip alý jónindegi sharalar qoldanylady.

143-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

2) tóleýshi keden organdarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly sharttyń erejelerin eskere otyryp, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń, onyń ishinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.

3-BÓLIM.KEDENDIK OPERAIIaLAR JÁNE OLARDY JASAITYN TULǴALAR

14-taraý. KEDENDIK OPERAIIaLAR JÁNE OLARDY JASAITYN TULǴALAR TÝRALY JALPY EREJELER

144-bap. Kedendik operaııalardy jasaý tártibi

      1. Kedendik operaııalar, onyń ishinde taýarlardy kedendik tazartýǵa baılanysty operaııalar jáne olardy jasaý tártibi – osy Kodekste, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda aıqyndalmaǵan bóliginde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes aıqyndalady.

      Taýarlardy kedendik tazartý dep Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen, taýarlardy ishki tutynýǵa engizý úshin, olardyń eksporty úshin nemese taýarlarǵa ózge de kedendik rásimdi qoldaný úshin qajetti kedendik operaııalardy jasaý túsiniledi.

      Keden organdary laýazymdy adamdarynyń taýarlardy kedendik tazartýdy jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      2. Kedendik operaııalardy jasaý tártibi men nusqaýlyqtary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar sanattaryna, taýarlardy, tulǵalardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin adamdarǵa, taýarlardy kedendik deklaraııalaý men shyǵarý erekshelikterine, sondaı-aq taýarlar ornalastyrylatyn kedendik rásimderge baılanysty aıqyndalady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilenetin kedendik operaııalardy jasaý tártibi men nusqaýlyqtary kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn tolyq ne ishinara qoldanbaýǵa alyp kelmeýge tıis.

      3. Kedendik operaııalar taýarlardyń shyqqan jerine, taýarlardy jóneltýshi elge jáne mejeli eline qaramastan birdeı jasalady.

      4. Keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý kezindegi talaptary negizdelgen bolýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti talaptarmen shektelýge tıis.

145-bap. Keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý orny men ýaqyty

      1. Kedendik operaııalardy keden organdary ózderi ornalasqan oryndarda jáne ózderiniń jumys ýaqytynda jasaıdy.

      2. Osy Kodekste kózdelgen ne ýákiletti organ kózdegen jaǵdaılarda, múddeli tulǵanyń ýájdi suraý salýy boıynsha keden organdary jekelegen kedendik operaııalardy keden organdary ornalasqan orynnan tys jáne (nemese) jumys ýaqytynan tys jasaýy múmkin.

      3. Jekelegen kedendik operaııalardyń tizbesin, olardy jasaý tártibin, sondaı-aq kedendik operaııalardy jasaý oryndaryn ýákiletti organ bekitedi.

146-bap. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar jáne (nemese) málimetter

      1. Osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalar keden organdaryna osy Kodekske sáıkes kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýǵa mindetti.

      Keden organdary osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalardan Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi ǵana usynýdy talap etýge quqyly.

      2. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi olar jasalǵan kezde, eger mundaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi jáne (nemese) keden organdaryna kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti ózge de málimetterdi keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary men memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq ózara is-qımyly sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń aqparattyq júıelerinen, sondaı-aq memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen ala alatyn bolsa, keden organyna usynbaýǵa bolady. Mundaı jaǵdaıda osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalar osy qujattar jáne (nemese) málimetter týraly málimetterdi kedendik deklaraııada kórsetedi nemese olardy keden organdaryna osy Kodekske sáıkes ózge tásilmen usynady.

      Osy tarmaqtyń erejelerin iske asyrý maqsatynda keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) osyndaı qujattardan alynatyn málimetterdi jáne (nemese) keden organdaryna kedendik operaııalar jasaý úshin qajetti ózge de málimetterdi aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń aqparattyq júıelerinen, sondaı-aq memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen alý múmkindigi týraly aqparat keden organdarynyń ınternet-resýrstaryna ornalastyrý jáne (nemese) aqparatty ózge de tásilmen taratý arqyly jalpy jurttyń nazaryna jetkiziledi.

      3. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń tizbesi, olardy usyný tásili men merzimderi osy Kodekske sáıkes belgilenedi.

      4. Keden organdary aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń jáne memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen alýy múmkin málimetterdiń quramy men osyndaı málimetterdi alý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy, al aqparattyq ózara is-qımyl Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy men memlekettik organdary (uıymdary) arasynda júzege asyrylatyn jaǵdaılarda – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes belgilenedi.

      5. Keden organdary qujattardaǵy málimetterdi ózgertpeıtin, keden organynyń sheshimder qabyldaýyna áser etetin qatemen jazýdyń nemese grammatıkalyq qatelerdiń bolýy sebebinen qujattardy qabyldaýdan bas tartýǵa quqyly emes.

      6. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar elektrondyq qujattar nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujattar túrinde usynylady. Eger Odaq týraly shartta, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda mundaı qujattardyń túpnusqalaryn mindetti túrde usyný belgilenbese, kórsetilgen qujattardyń kóshirmelerin (onyń ishinde elektrondyq qujattardyń qaǵaz kóshirmelerin) usynýǵa bolady.

      7. Kedendik operaııalardy jasaý úshin keden organdaryna qazaq, orys nemese shet tilderinde jasalǵan qujattar usynylýy múmkin.

      Keden organy qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      8. Osy Kodekske jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes kedendik operaııalardy jasaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde jasalǵan jáne qoldanylatyn kedendik qujattar qoldanylýy múmkin.

147-bap. Taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty kedendik operaııalardy birinshi kezekte jasaý tártibi

      1. Dúleı zilzalalardyń, tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń saldaryn joıý úshin qajetti taýarlarǵa, beıbitshilikti qoldaý jónindegi akııalardy oryndaý úshin ne oqý-jattyǵýlardy ótkizý úshin qajetti áskerı maqsattaǵy ónimge, tez buzylýǵa ushyraıtyn taýarlarǵa qatysty, sondaı-aq janýarlarǵa, radıoaktıvti materıaldarǵa, jarylǵysh zattarǵa, halyqaralyq poshta jóneltilimderine, ekspress-júkterge, halyqaralyq kórme is-sharalarynda kórsetýge arnalǵan taýarlarǵa, gýmanıtarlyq jáne tehnıkalyq kómekke, buqaralyq aqparat quraldaryna arnalǵan habarlamalar men materıaldarǵa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn jóndeý jáne (nemese) qaýipsiz paıdalanatyndaı etip ustaý úshin qajetti qosalqy bólshekterge, qozǵaltqyshtarǵa, shyǵys materıaldaryna, jabdyqtarǵa, qural-saımandarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna, shetel valıýtasyna, ózge valıýtalyq qundylyqtarǵa, qymbat baǵaly metaldarǵa, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki jáne onyń fılıaldary ákeletin altynǵa jáne basqa da osyǵan uqsas taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar birinshi kezektegi tártippen jasalady.

      2. Komıssııa kedendik operaııalar birinshi kezektegi tártippen jasalatyn ózge de taýarlardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Osy bapty qoldaný maqsattary úshin tez buzylýǵa ushyraıtyn taýarlar sanattarynyń tizbesin – Komıssııa, al ony Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin múddeli ýákiletti organdarmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıdy.

148-bap. Keden organdarynyń jáne tulǵalardyń kedendik operaııalardy jasaýy

      1. Kedendik operaııalardy keden organdary, deklaranttar, tasymaldaýshylar, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar, ózge de múddeli tulǵalar jasaıdy.

      2. Keden organdarynyń atynan kedendik operaııalardy ózderiniń laýazymdyq (fýnkıonaldyq) mindetterine sáıkes osyndaı kedendik operaııalardy jasaýǵa ýákilettik berilgen keden organdarynyń laýazymdy adamdary jasaıdy.

      3. Jekelegen kedendik operaııalardy keden organdary keden organdarynyń aqparattyq júıesi arqyly keden organdary laýazymdyq adamdarynyń qatysýynsyz jasaı alady.

      Keden organdarynyń kedendik operaııalardy keden organdarynyń aqparattyq júıesi arqyly keden organdarynyń laýazymdy adamdarynyń qatysýynsyz jasaý tártibin – Komıssııa, al ony Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Deklaranttar, tasymaldaýshylar, taýarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar, ózge de múddeli tulǵalar kedendik operaııalardy tikeleı nemese osyndaı tulǵalarmen eńbek qatynastarynda turǵan jumyskerler arqyly jasaıdy.

      Deklarant, tasymaldaýshy, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵa, ózge de múddeli tulǵa atynan kedendik operaııalardy – keden ókili, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda osy tulǵalardyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge tulǵa jasaı alady.

149-bap. Deklarant

      1. Mynalar kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alady:

      1) mynalar:

      sonyń negizinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin sheteldik tulǵamen jasalatyn mámileniń tarapy bolyp tabylatyn;

      onyń atynan jáne (nemese) sonyń tapsyrmasy boıynsha osy tarmaqshanyń ekinshi abzaynda kórsetilgen mámile jasalǵan;

      eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taraptardyń biri sheteldik tulǵa bolyp tabylatyn mámile sheńberinen tys ótkizilse – taýarlardy ıelenýge, paıdalanýǵa jáne (nemese) olarǵa bılik etýge quqyǵy bar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty sheteldik tulǵamen nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasymen jasalǵan mámileniń tarapy bolyp tabylatyn;

      kedendik tranzıttiń kedendik rásimin málimdegen kezde – ekspedıtor bolyp tabylatyn;

      sonyń negizinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń tulǵalary arasynda jasalǵan mámileniń tarapy bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy;

      2) mynalar:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda belgilengen tártippen qurylǵan jáne (nemese) tirkelgen ókildiktiń, fılıaldyń jeke muqtajdary úshin ótkiziletin taýarlarǵa ǵana qatysty kedendik rásimderdi málimdegen kezde – osyndaı ókildigi bar uıym bolyp tabylatyn;

      eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly sheteldik tulǵa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy arasyndaǵy mámile sheńberinen tys ótkizilse, taýarlardyń menshik ıesi bolyp tabylatyn;

      kedendik qoıma kedendik rásimin, ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimin, keri eksport kedendik rásimin, arnaıy kedendik rásimdi málimdegen kezde – eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly sheteldik tulǵa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy arasyndaǵy mámile sheńberinen tys ótkizilse, taýarlardy ıelenýge jáne paıdalanýǵa quqyǵy bar sheteldik tulǵa;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter, konsýldyq mekemeler, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteri, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri;

      4) kedendik tranzıt kedendik rásimin málimdegen kezde – tasymaldaýshy, onyń ishinde kedendik tasymaldaýshy;

      5) kedendik qoıma kedendik rásimin, keri eksport kedendik rásimin, eksport kedendik rásimin málimdegen kezde – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń úshinshi tarappen halyqaralyq shartyna sáıkes osyndaı halyqaralyq shartta kózdelgen, osyndaı tulǵaǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge quqyq beretin qujatty alǵan sheteldik tulǵa;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes salyq tóleýshi retinde Qazaqstan Respýblıkasynda tirkelgen fılıaly bar sheteldik tulǵa.

      2. Komıssııa osy baptyń 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen sheteldik tulǵa taýarlardyń deklaranty bola almaıtyn jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar solardy saqtaǵan kezde jekelegen kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alatyn qosymsha sharttar, sondaı-aq ózge de tulǵalar jáne solardy saqtaǵan kezde mundaı tulǵalar kórsetilgen taýarlardyń deklaranttary bola alatyn sharttar osy Kodekste aıqyndalady. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar solardy saqtaǵan kezde arnaıy kedendik rásimge ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alatyn qosymsha sharttardy, sondaı-aq ózge de tulǵalardy jáne solardy saqtaǵan kezde mundaı tulǵalar kórsetilgen taýarlardyń deklaranttary bola alatyn sharttardy Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 343-babynyń 6, 7 jáne 8-tarmaqtarynda, 361-babynyń 2-tarmaǵynda jáne 364-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen tulǵalar osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jáne (nemese) kedendik rásimderge ornalastyrmaı shyǵarýǵa jatatyn taýarlardyń deklaranttary bola alady.

150-bap. Deklaranttyń quqyqtary, mindetteri jáne jaýaptylyǵy

      1. Deklarant:

      1) kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy qarap-tekserýge, ólsheýge jáne olarmen júk operaııalaryn oryndaýǵa;

      2) keden organynyń osy Kodekstiń 37-babyna sáıkes berilgen ruqsatymen kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa;

      3) keden organdarynyń laýazymdy adamdary kedendik qarap-tekserý men kedendik jete tekserý nysanynda kedendik baqylaý júrgizgen kezde jáne osy adamdar taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alǵan kezde qatysýǵa;

      4) keden organdaryndaǵy ózderi deklaraııalaıtyn taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin zertteý nátıjelerimen tanysýǵa;

      5) keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderine, áreketterine (áreketsizdigine) shaǵymdanýǵa;

      6) ózderi deklaraııalaıtyn taýarlar týraly málimetterdi naqtylaý úshin sarapshylar tartýǵa;

      7) osy Kodekste kózdelgen ózge de quqyqtardy paıdalanýǵa quqyly.

      2. Deklarant:

      1) taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy júrgizýge;

      2) keden organyna osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýǵa;

      3) deklaraııalanatyn taýarlardy osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda ne keden organynyń talaby boıynsha kórsetýge;

      4) kedendik tólemderdi, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýge jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes olardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge;

      5) kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn nemese osy Kodekske sáıkes kedendik rásimderge ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń jekelegen sanattaryn paıdalaný úshin belgilengen sharttardy saqtaýǵa;

      6) osy Kodekste kózdelgen ózge de talaptardy oryndaýǵa mindetti.

      3. Deklarant osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi oryndamaǵany nemese tıisinshe oryndamaǵany, kedendik deklaraııada anyq emes málimetterdi málimdegeni, sondaı-aq keden ókiline jaramsyz, onyń ishinde qoldan jasalǵan jáne (nemese) kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi qamtıtyn qujattardy usynǵany úshin jaýapty bolady.

      Deklarant Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksinde kózdelgen jaýaptylyqqa mynadaı jaǵdaılarda:

      1) eger keden organy kedendik baqylaý nysandaryn jáne táýekelderdi basqarý júıesiniń usynymdaryna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýdyń qajettigi týraly habardar etpese, taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin buzýshylyqtardy derbes anyqtaǵan jáne joıǵan;

      2) keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy qate synyptaý faktisin anyqtaǵan jaǵdaıda taýarlardy shyǵarǵannan keıin olardy synyptaý jónindegi sheshimderdi qaıta qaraý kezinde taýarlar kody ózgergen;

      3) aldyn ala sheshimdi bergen keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy qate synyptaý faktisin anyqtaǵan jaǵdaıda taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin de, sondaı-aq shyǵarǵannan keıin de aldyn ala sheshimderde kórsetilgen taýarlar kody ózgergen;

      4) kameraldyq kedendik tekserýdiń nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama nemese kóshpeli kedendik tekserýdiń nátıjeleri týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa tabys etilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap otyz jumys kúni ishinde buzýshylyqtardy óz betinshe joıǵan;

      5) engiziletin ózgerister taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen deklaraııada kórsetilgen taýarlarǵa qaraǵanda ózge taýarlar týraly málimetterdi málimdeýge alyp keletin jaǵdaılardy qospaǵanda, eger buzýshylyqtar tólenýge jatatyn kedendik tólemder men salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etse, buzýshylyqtardy talap qoıýdyń eskirýi merzimi ishinde (ózderi boıynsha kóshpeli kedendik tekserý bastalǵan kedendik deklaraııalardan basqa) derbes anyqtaǵan jáne óz erkimen joıǵan;

      6) eger engiziletin ózgerister tólenýge jatatyn kedendik tólemder men salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine, tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaýǵa áser etpese jáne taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen deklaraııada kórsetilgen taýarlarǵa qaraǵanda ózge taýarlar týraly málimetterdi málimdeýge alyp kelmese, buzýshylyq týraly talap qoıylǵanǵa deıin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa ózgeristerdi shyǵarǵannan keıin engizý arqyly buzýshylyqtardy óz betinshe joıǵan;

      7) 500 eselengen aılyq eseptik kórsetkishten aspaıtyn mólsherde bıýdjetke tóleýge jatatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenýge tıis somalaryn tolyqtyryp esepteýge alyp kelgen buzýshylyqtardy taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin keden organy anyqtaǵan kezde, osyndaı buzýshylyqtardy keden organy anyqtaǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı deklarant tólenýge tıis kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tolyq kólemde tólegen jaǵdaılarda tartylmaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi abzaynda jáne 6) tarmaqshasynda kózdelgen tulǵalar osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi oryndamaǵany nemese tıisinshe oryndamaǵany úshin, sondaı-aq kedendik deklaraııada anyq emes málimetterdi málimdegeni, sondaı-aq keden ókiline jaramsyz, onyń ishinde qoldan jasalǵan jáne (nemese) kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi qamtıtyn qujattardy usynǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes zańdy tulǵalar sııaqty jaýapty bolady.

      Eskertý. 150-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

151-bap. Kedendik operaııalar jasalǵan kezde múddeli tulǵalardyń qatysýy

      1. Múddeli tulǵalar kedendik operaııalar jasalǵan kezde qatysýǵa quqyly.

      2. Keden organynyń talap etýi boıynsha múddeli tulǵalar kedendik operaııalar jasalǵan kezde keden organdaryna olardy jasaýǵa járdem kórsetý maqsatynda qatysýǵa mindetti.

152-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen ne shyǵarylýyn keden organdary osy Kodekske sáıkes júrgizbegen, bul kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenbeýine nemese tyıym salýlar men shekteýlerdiń, ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalmaýyna alyp kelgen jáne keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osy taýarlardy satyp alǵan tulǵalarda anyqtaǵan taýarlarǵa qatysty osyndaı tulǵalardyń qalaýy boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylýy múmkin ne osyndaı taýarlarǵa qatysty ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ózge de kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik tólemder, salyqtar tólenýi múmkin.

15-taraý. TAÝARLARDYŃ EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNA KELÝI JÁNE OSYNDAI KELÝGE BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

153-bap. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin tasymaldaýshy nemese jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ótkizetin adam taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizýge tıis. Bul rette taýarlar oramasynyń buzylýyna, sondaı-aq salynǵan plombalardy, mórlerdi jáne ózge de sáıkestendirý quraldaryn ózgertýge, alyp tastaýǵa, joıýǵa, zaqymdaýǵa nemese aýystyrýǵa jol berilmeıdi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizý úzilgen, sondaı-aq eger sý nemese áýe kemesi avarııa, eńserilmeıtin kúsh áseri ne taýarlardy jetkizýge, belgilengen oryndarǵa toqtaýdy nemese qonýdy júzege asyrýǵa kedergi keltiretin ózge de mán-jaılar saldarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna májbúrli toqtaǵan nemese qonǵan jaǵdaıda, tasymaldaýshy nemese jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ótkizetin tulǵa taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin barlyq sharalardy qoldanýǵa, jaqyn keden organyna osy mán-jaılar týraly jáne taýarlardyń turǵan jeri týraly dereý habarlaýǵa, sondaı-aq kólik quraly zaqymdalǵan kezde taýarlardy aparýǵa nemese olardy jaqyn keden organyna ne keden organy kórsetken ózge orynǵa tasymaldaýdy (tasýdy) qamtamasyz etýge mindetti.

      Tasymaldaýshyda nemese ózge de tulǵalarda osy tarmaqtyń talaptaryn saqtaýǵa baılanysty týyndaǵan shyǵystardy keden organdary ótemeıdi.

      3. Taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizgennen keıin sý kemelerimen tasymaldanatyn taýarlardy qospaǵanda, taýarlar kedendik baqylaý aımaǵynda bolýǵa tıis.

      4. Osy Kodekstiń 154155156 jáne 157-baptarynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke tulǵalar ákeletin jeke paıdalaný úshin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke tulǵalar ákeletin jeke paıdalaný úshin taýarlarǵa qatysty olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin kedendik operaııalar osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes jasalady.

      5. Osy taraýdyń erejeleri:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan portqa kirmeı nemese áýejaıǵa qonbaı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyn kesip ótetin sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn taýarlarǵa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekon

Pikirler