Erbolat Mustafaev – respýblıkalyq, halyqaralyq konkýrstyń laýreaty. Shet memlekettiń 25 sahnasynda kúı ónerin dáriptegen.
Repertýarynda 250-den astam kúı bar. Onyń 80-nen astamy Qazaq radıosynyń «Altyn qoryna» jazylǵan. Otyzdan astam shákirtteri túrli óner ujymdarynda eńbek etedi.
– Qyzylorda qalasyndaǵy Qazanǵap atyndaǵy mýzykalyq kolledjde 20 jyl jumys istep, Almatyǵa qonys aýdarǵanyma 3-4 jyldyń júzi boldy. Men úshin bóten jer emes, oǵan deıin on jyl turyp ketkenmin. 1982 jyly konservatorııaǵa túsip, osynda joǵary bilim aldym. Keıin ákem aýyryp, onyń ústine el-jurtty saǵynyp, keri oralýyma týra keldi. Munda kelgen soń Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń mýzykalyq fakýltetine jáne Ahmet Jubanov atyndaǵy Respýblıkalyq Daryndy balalarǵa arnalǵan mýzykalyq mektep-ınternatqa jumysqa ornalastym. Sol jyly Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri ataǵyn aldym. Bul marapat meniń mańdaıyma jaıdan-jaı buıyra salǵan joq. Almatylyq atanǵannan keıin Syr óńirindegi mańdaı terim umyt qalyp, jańadan izdenister jasaýym kerek, shyǵarmashylyǵymdy jańadan bastaýym qajet dep oılap júrgenmin. Qudaıǵa shúkir, meniń ónerimdi baǵalaıtyn tyńdarmannyń qoldaýymen halyqtyń aldyna shyǵyp, ónerimdi dáriptep kelemin. Birneshe márte «Telqońyr» baǵdarlamasyna, «Áńgimeniń ashyǵy» habaryna, Almaty arnasynyń «Injý-marjan» habaryna úsh ret qatystym. Arasynda Qazaq radıosyna suhbat berip turamyn. A.Jubanov mektebiniń 50 jyldyǵyna oraı mektep sahnasynda konerttik baǵdarlama usyndym.Jylyna bir ret Abaı atyndaǵy Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde lekııa-konert ótkizip júrmin. 2015 jyly «Kóne qulaq, eski jad» atty kitabym jaryq kórdi. Jaqynda ýnıversıtet professory atandym.
Birizdilik basym bolyp barady
– 1980-90 jyldary maıtalman kúıshilerdiń ortasynda ózimizdi kúı yrǵaǵynyń baı áleminde júrgendeı sezinetin edik. Nurǵısa Tilendıev, Qalı Jantileýov, Rústembek Omarov, Rysbaı Ǵabdıev, Aısa Sháripov, Ázıdolla Esqalıev, Shámil Ábiltaev, Qarshyǵa Ahmedııarov, Nurahmet Jorabekov, Sádýaqas Balmaǵambetov, Maǵaýııa Hamzın jáne basqa kisilerdiń oınaý tásilderin kórip, qaǵyp alýǵa tyrysatynbyz. Mákálim Qoıshybaev, Latıf Hamıdı, Kenjebek Kúmisbekov, Málgajdar Áýbákirov, Qubysh Muhıtov, Naǵym Meńdiǵalıev, Aıtekesh Tolǵanbaev, Aıtqalı Jaıymov, Abdýlhamıt Raıymbergenov sııaqty oqytýshylardy kúnde kórip júrýińniń ózi bir ǵanıbet bolatyn. Ótkenge kóz jibere otyryp, sol ýaqyttardaǵy tartylatyn kúı nusqalary nelikten qazir umytylyp barady? Birizdilik nege basym? Kópnusqalylyq qaıda joǵaldy degen suraqtar jıi mazalaıdy.
Óıtkeni keıingi kezderi kúıshiler saıysynda, respýblıkalyq túrli konkýrstarda oryndaýshylardyń barlyǵy bir adamnan úırengendeı, quddy bir-birimen kelisip alǵandaı áser qaldyrady. Árıne, qazaq halyq aspaptar orkestrine túsirilgen kúılerdi barlyq dombyrashy birdeı oryndaǵany durys, al jeke oryndalatyn kúıler sol orkestrlik kúılerdiń keıpin kıgeni kóńilge qonymsyz. Olaı deıtin sebebimiz, kúı óneriniń baılyǵy onyń kóp nusqalylyǵynda, oryndaýshylyq ereksheliginde, dybys shyǵarý baılyǵynda, mánerlep tartylýynda. Ókinishke qaraı, qazir eski nusqalar bir-birimen aralasyp, qoıyrtpaqqa aınalyp ketti. Mysaly, Ábiken Hasenovpen Maǵaýııa Hamzın oryndaǵan Táttimbettiń «Bes tóresi» ekeýi eki túrli ádemi kúı edi, qazir eki nusqa bir kúı retinde tartylyp júr. Ony qarapaıym kórermen ańdamaǵanymen, qulaǵy tesik tyńdaýshy nusqalardyń aralasyp ketkenin tez ańǵara alady. Sol sııaqty Tólegen Mombekov shertken, General Asqarov tartqan Súgirdiń «Shalqymasy» da sol keıipke túsken. Qurmanǵazynyń «Qaıran sheshem» kúıin Dına ájemizdiń oryndaǵan dara nusqasymen aralastyryp tartýǵa bolar ma edi?
Eski kúı nusqalaryn oryndaıtyn kúıshilerdiń biri 1970 jyly Qyzylorda qalasynda alǵash dombyra úıirmesin ashqan Tasbolat Sqaqov edi.Sanap jatqan eshkim joq, sol aǵaıymyz 300-ge tarta kúıdiń basyn qaıyratyn, qyzyqty áńgimeler aıtatyn. 1940 jyly týylǵan Tasbolat aǵaı Aqtóbedegi mádenı-aǵartý ýchılıesine túsip, Álmurat Óteǵulovtan dáris alǵan eken. 1934 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy orkestr qurylǵanda elimizdiń batys óńirlerinen jeti dombyrashy keledi. Qalı Jantileýov, Naýsha Bókeıhanov, Luqpan Muhıtov, Oqap Qabıǵojındermen qatar Álmurat ta kelgen bolatyn. Nurǵısa atamyzdyń estelikterinde bar, Álmurat sol kisiniń ustazdarynyń biri bolǵan. Biraq taýly jer jaqpady ma, álde eldi saǵyndy ma, Álekeń kóp kidirmeı eline ketip qalypty. «Álmurat repertýary baı keremet kúıshi edi, Dına shesheıden sabaq aldym, Mámendi kórdim dep otyratyn» dep Tasbolat ustazym eske túsiretin. Men kúılerdiń eski nusqalaryn konservatorııaǵa túskenge deıin sol aǵaıymnan úırengen edim. «Zamanyń túlki bolsa, tazy bop shal» degen qaǵıdany ustanǵan emespin. Sol nusqalarmen áli kúnge deıin tartyp júrmin. Óz oqýshylaryma da solaı úıretýge tyrysyp baǵamyn. Menińshe, bir konkýrstan júlde alý úshin ǵana qazirgi zamanǵa saı nusqamen oınaý, eski nusqalardy izdemeý, izdeýge umtylmaý – bolashaqty oılamaý dep túsinemin. «Bolashaqtyń shabysynan qazirgi tabysym artyq» nemese «Namysym bolmasa da tabysym bolsyn» degen pendeshilik oıdyń shyrmaýynda talaı ónerpaz ketip qalyp júr.Túrli konkýrstarda, kúı saıystarynda qazylyq etken óner adamdary da keıde eski kúı nusqalaryn durys emes dep, jańa nusqalardy tyqpalaıtyny, oǵash tartylyp ketken bir-eki qaǵysqa bola ónerpazdy tuqyrtatyny qarnyńdy ashtyrady. Mundaı tirlik qazaq ónerin baıytpaıdy, kerisinshe ınkýbatordan shyqqan jumyrtqadaı barlyq kúıshilerdi birizdilikke ıtermeleıdi, jan-jaqty zertteýdi tusaıdy, kópnusqalylyqty joıady.
Batys Eýropanyń ózinde nota jazýy arqyly, taıǵa tańba basqandaı etip, jazyp tastap ketken degenniń ózinde, álemge áıgili bolǵan kompozıtorlardyń shyǵarmalarynyń oryndalýy, traktovkalary, basqa nusqalary barshylyq. Sondyqtan eki nemese úsh nusqanyń bir nusqaǵa aınalǵanyna qarsymyn. Kóz aldyńyzǵa tek sary gúlderden toptalǵan dalany elestetińizshi. Endi sol sary gúlderdiń arasynda qyzyl, kók, aq gúlder aralas bolsa, dala toqylǵan kilemdeı ádemi kórinis bermeı me? Sol sekildi, kúı óneriniń de baılyǵyn tolyq kórsete bilgen jón.
Taǵy bir aıta ketetin jaıt – qazirgi oryndaýshylardyń arasynda dombyrany qyrǵyzsha tartýy beleń aldy. Dombyrany ıyqqa salyp, aýdaryp-tóńkerip, tarsyldatyp, urýshylar tyńdarmannyń emes, kórermenniń kóńilin ǵana aýlaýshylar dep esepteımin. Qyrǵyz kúıleri án taqilettes bolsa, qazaq kúıleri – mazmuny baı, tolyq aıaqtalǵan formasy bar kúrdeli shyǵarma. Al qazir tyńdaýshyǵa saı oryndaýshy kelgen zaman týdy. Sahnada rahattanyp, bylqyldatyp kúı tarta almaısyń, dombyrany aýdaryp-tóńkerip, urǵylap, ıyqqa salmasań, seni kórermen qabyldamaıdy. Tehnıkalyq progress zamanynda ómir súrip jatyrmyz, tez tartý qajet deýshiler kóbeıdi. Árıne, kórermenniń kóńilinen shyǵý, ystyq yqylas pen qoshemetke bólený durys, tek kúıdiń barlyǵyna sony telý burys. Arzan marapat pen ataq-dańqty qýyp júrip, bolashaqtyń baryn da umytpaǵanymyz abzal. Jerimizdiń baılyǵyn ǵana emes, ónerimizdiń de baı murasyn taza, adal kúıinde keıingi urpaqqa tabystaǵanymyz jón.
Ult tárbıesi – ulttyq ónerde
– Jahandaný zamanynda jastar estradalyq jeńil ánderge, shoý baǵdarlamalarǵa bet buryp, ult tárbıesine jete mán berilmeı jatqanyn kózimiz kórip júr. Qazaq ultynyń tól óneri kúı, qıssa-dastan, jyr, ósıet-termelerdiń teledıdardan jáne radıodan, konert sahnalarynan sırek kórinýi oıly azamattardyń janyn jegideı jep júrgenin sezip júrmiz. Jalpy, jahandaný saıasaty túptep kelgende ult ataýlynyń ózindik erekshelikterin, daralyǵyn joıady. Bul jerde kosmopolıtızmniń de ıisi ańqyp-aq tur. Árıne, «bárimiz bir «Jer» atty planetada ómir súrip jatyrmyz, ulttar bólinbeý kerek» degen dáıekter aıtylady, deı turǵanmen, ult ereksheligi onyń tilinen, salt-dástúrinen, teginen jáne ónerinen kórinedi. Biz, oqytýshylar balaǵa bilim berý jaǵynan kende emespiz, biraq tárbıe berýge kelgende aqsap jatamyz. Ataqty
A. Eınshteınnen surapty: «Balany tárbıeli etip ósirý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?» dep, sonda ol «Ertegi oqyp berińizder» degen eken. Bul naǵyz ǵulamanyń sózi dep aıtar edik. Ertegi aıtylǵan jerde aýyz ádebıeti de, jazba ádebıeti de, mádenıet te, tarıh ta, geografııa da, mýzyka óneri de qamtylady. Kúı óneri arqyly da jas urpaqqa tárbıe berýge bolady. Mysaly, IýNESKO uıymy «Qazaq halqynyń ata-babasy osydan bes myń jyl buryn jylqy malyn qolǵa úıretken, saýyp sútin ishken, minip kólik etken» degen derekti óz muraǵatyna altyn árippen jazdy. Qazaq halqynda 6 myń kúı bar dep Aqseleý Seıdimbek aǵamyz da aıtyp ketti. Qazir ǵalymdar, óner zertteýshileri «10 myń kúı bar» dep boljaıdy. Sol kúılerdiń kóbi jylqy malyna arnalǵan.Ár kúıdiń shyǵý tarıhynda tereń syr, aıtylmaǵan astar jatyr. Mysaly Qurmanǵazynyń «Kisen ashqan» kúıin alaıyqshy. Kúı atasy «Meniń qolym men aıaǵymda kisen bar, biz orys ımperııasynyń bodanymyz. Bodandyqtan bostandyqqa jetý kerek. Kisendi ashyńdar, bolashaqta qazaq táýelsiz el bolý qajet, osy kúıdi tyńdaı otyryp, qazaq halqynyń basynan ótkergen taǵdyr-taýqymetin bilip júrińder, egemendikke umtylyńdar» dep turǵan joq pa? Seıtektiń «Zaman-aı» kúıiniń de kótergen júgi úlken. 100 jyl buryn orys áskerleri qazaq dalasyna kelip, zorlyqpen er adamdardy okop qazýǵa degen jeleýmen aıdap alyp ketip jatqan kez. Qazaq halqynyń basyna túsken sol zulmatty kózimen kórgen Seıtek «Zaman-aı» dep zarlanyp kúı shyǵarady. Bul kúıdi «kúı-joqtaý» dep aıtýǵa bolady. Demek, kúıdiń atyna sholý jasaı otyryp, talǵampaz tyńdarman qazaq ultynyń tereń tarıhymen tanysa alady.
Sondyqtan qaıda barsam tyńdarman aldynda da, kúıshiler arasynda da «Ult tárbıesi – ulttyq ónerde» dep úndeý tastap júrmin. Konert ótkizsem de áýeli baı muramyzdyń shyǵý tarıhyn tanystyryp otyramyn. Maqsatym – kúı óneriniń bedelin kóterý, kúı arqyly jastarǵa tárbıe berý. Kúıshiler mektepke bólingenimizben, jerge bólinbesek eken deımin. Syrdyń kúıin bir ǵana oblysqa menshiktep qoıýǵa bolmaıdy. Súgir atyndaǵy festıval mindetti túrde Sozaqta ótpeýi kerek. Óskemende, Mańǵystaýda júzege asyp jatsa, ǵanıbet emes pe?! «Ótkenge topyraq shashsań, bolashaq seni taspen atady» deıdi danyshpan qazaq. Biz qazaqtyń kúı óneri arqyly keler urpaqqa oń tárbıe bere alsaq, bizdiń bolashaǵymyz da jarqyn bolary sózsiz. Ulttyq óner arqyly tárbıe alǵan urpaq qana elimizdi ushpaqqa shyǵara alady.
Erbolat MUSTAFAEV,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, kúıshi
"Aıqyn"
