1. Án- bulaqtyń bastaýy
Erlan Tóleýtaımen betpe-bet júzdesken emespin. Biraq ara-tura efırden ánderin tyńdap júremin. Ózindik tartymdy ún órnegi bar, qońyr daýysty. Zerdeli ánshi. Telearna habarlarynan onyń mýzyka shejiresine qatysty aıtqan oılary kóńilge qonymdy, dáıekti. Salmaqty sóıleıdi. Tarıhty tereń biletindigi aıqyn ańdalyp turady. Jýyrda osy Erlan inimniń «Júsipbek Elebekov» atty QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, Halyq ártisi, tenoránshi Júsipbek Elebekovtiń shyǵarmashylyq jolyn saralaǵan ǵumyrnamalyq hıkaıatyn oqyp shyqtym. Eńseli eńbek, aıtýly daryn jaıly elge buryn belgisiz bolyp kelgen sony málimettermen qamtylǵan. Sonymen qatar, munda qazaqtyń halyq ánderi tarıhyna qatysty dáleldi tyń tujyrymdar usynylyp, mol aqparattar berilgen. Kitap Almaty shárindegi «Óner» baspasynan 2013 jyly jaryq kóripti. Birjan sal, Abaı nusqalaǵan Arqa óńiriniń dástúrli oryndaýshylyq mektebin búgingi kúnge sabaqtastyrýshy Júsipbek ata Elebekov týrasynda avtordyń bulaı oı tolǵaýynda tereń mán bar.
Alashtyń bozdaǵy Sultanmahmud Toraıǵyrovtyń: «Bir halyqtyń áni ketse ádebıeti jesir qalady. Sáni ketedi, sáni ketse jany ketedi. …ándi saqtaýdyń qamyn qylyńdar», – degeni astarly sóz. Qazaqtyń sınkretti mýzykalyq folklory uzaq ýaqyt otarshyl ımperııa tepkinin kórdi. Joǵary bilim oryndarynda osy salanyń kásibı oryndaýshylaryn daıarlaıtyn arnaıy mamandyqtar ashýǵa ruqsat etpeı, tyıym salyp keldi. Sebebi halyqtyq mánerdegi ánshiler el ishindegi mádenı-aǵartý jumystaryn júrgizýshi tulǵalar edi. Aqıqatynda olar mýzykalyq poezııa arqyly tyńdaýshysyna tarıh, til mádenıeti týrasynda taǵylym beredi, ásem áýenmen estetıkalyq talǵamyn qalyptaıdy, rýhyn oıatady. Bul sabaqtastyqty úzý úshin otarlyq saıasat ártúrli quıtyrqy áreketterge bardy. Áıtse de ata-babalarymyzdyń ánmen órgen súıinish-kúıinishin, ónegeli tarıh-amanatyn osy tar jol, taıǵaq keshýden aman ótkizip, keıingi urpaqqa tabystaýdyń jolyn sharq uryp izdegen, kórkine aqyly saı túsken, ultymyzdyń ardaqty qyzdarynyń biri, QR Halyq ártisi Gúljahan apa Ǵalıevanyń jankeshti eńbeginiń arqasynda 1965 jyly Respýblıkalyq estrada-ırk óneri stýdııasy uıymdastyrylyp, «Dombyramen án salý» klastary ashylady. Bunda ustazdyq etip, shákirtter tárbıeleýge áýeli Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, eki jyl ótken soń, naqtylap aıtsaq, 1967 jyly Júsipbek Elebekov shaqyrylady. Qadirmendi osy eki aqsaqalymyzdyń baǵa jetpes, bási asa bıik qundy muralardy saqtap, jurtymyzǵa amanattaýdaǵy qyzmetteri orasan…
Sonymen, ánshi, tarıhshy hám ónertanýshy Erlan Tóleýtaı jazǵan jańaǵy «Júsipbek Elebekov» atty kitapqa oralaıyq, ol sózin búı dep bastaıdy: «…Qý taýynyń Semeıdiń Shyńǵys taýyna qaraı jalǵasyp jatqan silemderiniń biri Qarataý dep atalady. …burynǵy Qarataý, qazirgi Nyǵmet Nurmaqov atyn ıelengen (Bul aýylda memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nyǵmet Nurmaqov dúnıege kelgen) aýyldan seksen shaqyrym shamasynda, Myrjyq, Abyraly taýlaryna qaraı umsyna sozyla túsip jatqan Qoıtas atty jypyrlaǵan usaq, adyr tóbeli, buıratty, betkeıli jataǵan taýdyń baýyryndaǵy shıki kirpish pen taýdyń kesek tasynan soǵylǵan kóne qystaý úıde 1904 jyly bolashaq uly ánshi Júsipbek Elebekov dúnıe esigin ashty. Qazir bul meken ákimshilik jer bólinisi boıynsha Qaraǵandy oblysy Qarqaraly aýdanynyń aýmaǵy bolyp sanalady. Al aq patsha zamanynda Semeı oblysyna qaraǵan Qoıtas aýyly Qarqaraly ýezi Sarytaý bolysy, №8 aýyl (Júsipbektiń 1931 jylǵy jazylǵan senim haty men Ahmet Jubanovtyń dereginde №16 aýyl) atanypty. Júsipbektiń ákesi Elebek ózine jetetin shaǵyn ǵana dáýleti bar qarapaıym adam bolsa kerek. Aıtpaqshy, osy eńbegimizdi jazý barysynda ol kisiniń shyn aty Lebek bolǵanyna kóz jetkizdik», – deıdi (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 5-bet).
Júsipbektiń shyǵý tegin zertteýshiniń aıtýynsha, eskilikti jolmen tanystyrǵanda Arǵyn rýynyń nebir bı-sheshen, baı-baǵylan, batyrlar shyqqan Qarakesegi. Bergi atasy – Balǵabaı. Onyń Qarabatyr degen baýyry bolypty. Án salǵan deıdi. Balǵabaıdan – Elebek, Jaqypbek, Ómirbek óredi. Jaqypbek ónerimen týǵan aımaǵyna keń tanylypty. On bes jasqa tolǵanda dombyra tartyp, án sozýǵa Júsipbekti baýlyǵan alǵashqy ustazy osy nemere aǵasy eken. Erlan Elebektiń jamaǵatynyń esimi – Qymbat dep kýálik beredi. Dúnıege alty bala ákelgen. Olar: Seıitbek, Bádibaı, Júsipbek, Málıke, Júnisbek, Rymkesh. Jaqyn aǵaıyny Bersimbek ólgen soń ámeńgerlik jolmen alǵan áıelinen Elebek Aıtbaný esimdi perzent kóredi, ol 2012 jyly qazan aıynda ómirden ozypty (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 6-7 better).
Adam – belsendi is-áreketshil jan. Onyń ózine tán asa mańyzdy bir qasıeti – jasampaz shyǵarmashylyqtyń ıesi bolýy. Biraq munyń bári jeke tulǵanyń qalyptasýy men damýynda sheshýshi qyzmet atqaratyn ujym arqyly iske asady, óıtkeni árbir jan tek solardyń daıyndyǵynan ótken soń ǵana qoǵam ómirine enip, ornyn tabady. Erlan Tóleýtaı osy turǵydan kelgende Júsipbek Elebekov boıyndaǵy darynnyń jetilip, óneriniń shyńdalýyna yqpal etken ortasy jaıly da qundy aqparattar beredi.
Qarqaraly – án men jyrdyń ólkesi. Buǵan bir Mádıdi aıǵaq etsek te jetkilikti. Júsipbek osy belgili tulǵamen júzdesken. Qoıandy jármeńkesinde. Bul týraly avtor: «…jármeńkege barǵan kúniniń erteńine Jaqypbekter toby Ádirashıttiń (aspazshy eken.– B.K.) úıinde bas qosysyp, Júsipbektiń jolaıaǵyn jasapty. Jaqypbek bul úıde otyryp, birneshe án salady. Osy kezde Júsipbek ómirindegi eń esten ketpes oqıǵalardyń biri oryn alady. Ol Júsipbektiń Mádıdi alǵash kórgen oqıǵasy edi. Endi ánshiniń óz esteligi sóılesin», – deı kelip, J.Elebekovtiń erterektegi búı dep baıan qylǵan óz deregin keltiredi budan ári, ol: «Án aıaqtalyp, ánshi dombyrasyn janyna qoıa bergende, syrtta bireý attan túsip jatqandaı boldy. Sál qulaq túrgenshe bolmaı, onyń «Ǵalııa! Ǵalııa!» degen ekpindi daýysy shyqty. Sol-aq eken, Jaqypbek dombyrasyn alyp shyrqaı jóneldi. Syrttan kirgen jigit ánniń shyrqyn buzbaıyn degendeı bosaǵada tura qalyp án tyńdady. Úı ishindegiler ańyryp qarap qalypty. Jańadan kelgen jigit jasy otyzǵa ilikken, orta boıly, keń ıyqty, qyr muryndy, kishileý otty kózdi edi… Úı ishi jym-jyrt. …myna kisiniń án tyńdasy erekshe. Qulaǵymen ǵana emes, bar janymen meıirlene, berile uıyp qalypty… Tek Ǵalııaǵa arnalǵan Balýan Sholaqtyń shabyttana kótergen ásem áni quıqyljyp aınalany sharlap ketken edi. Án bitken soń úıdegiler oǵan qurmet kórsete kezekpen amandasyp, tórden oryn berdi. Bul jigit búkil elge aty áıgili qazaqtyń ardager uldarynyń biri – Mádı bolyp shyqty», – depti (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 14-15 better).
Ózi aqyn ári kompozıtor Mádıdiń Balýan Sholaqtyń «Ǵalııa» ánin Jaqypbekten oryndaýyn ótinýi olardyń burynnan jaqsy tanys-bilis bolǵanyn aıǵaqtaıdy hám asa zor yqylaspen tyńdaýy onyń ánshilik dárejesin bıik sanaǵanyn dáleldeıdi.
Osy tusta Erlan ǵylym úshin mańyzy bar basqa da jaıttardy jan-jaqty dáıekteı ketken. Júsipbek pen Mádıdiń kezdesken ýaqyty – 1914 jyl deıdi. Bul kezde Júsipbek on jasta. Qýǵynda júrgen ór minezdi tulǵa Qoıandy jármeńkesine Qarqaraly ýeziniń bolystarynan óziniń kinásizdigin rastaıtyn qolhat jınaý úshin kelgen, alaıda ol sonda ustalyp, Atbasar túrmesine jóneltiledi deıdi (Qarańyz:«Júsipbek Elebekov». 21- bet). Mádıge qatysty basqa da tujyrymdary ornyqty.
Kitapta jańaǵy Jaqypbek ánshiniń talaısyz taǵdyry jaıly mynadaı maǵulmattar beriledi: «…1916 jyly ataqty «maýsym jarlyǵy» burq ete qaldy. Aq patsha jarlyǵynyń joıqyn kúshi sonaý Arqanyń qıyr túkpirinde áli orys aıaǵy tıip kórmegen (Qoıtasqa osy kúnge deıin orys aıaǵy tımegen sııaqty) balaq tóbeli, mol qýysty qolatty Qoıtas taýyn mekendeıtin Qarabatyr, Balǵabaı áýletin de titiretip ótti. …Maıdan maqsaty úshin eriksiz qara jumysqa alynǵan Jaqypbek Besobadan (Besoba – Qarqaraly qalasynan 150 shaqyrymdaı qashyqtyqtaǵy jer aty. Sol jyldary bul óńirden ken qazylsa kerek.) Semeıge qorǵasyn tasıtyn kireshilik jumysqa jegiledi. …názik bitimdi Jaqypbekke qystyń qaqaǵan aıazyndaǵy kireshilik jumys aýyr tıedi. Boıyn sýyqqa alǵyzyp, denine dert jamaǵan ol kelesi jyly aýrýly bolyp elge qaıtady….elge sarysúzek aýrýy tıedi. Onsyz da «on altynyń» zobalańynan eseńgirep, es jııa almaı jatqan eldi juqpaly dert baýdaı túsiredi. Aldymen bir jylǵa sozylǵan kireshilik jumystan aýrýly bolyp, juqaryp kelgen Jaqypbek jyǵylady. Aıtyp kelgen ajal qoısyn ba, esil ánshi 1918 jyly naýryzdyń 16-sy kúni 23 jasynda dúnıeden ótedi. Jaqypbekten soń otyz jastaǵy úlken aǵasy Ómirbek, ákesiniń nemere inisi Bersimbek, sheshesi Qymbat birinen soń biri súzek dertinen opat bolady…» – deıdi (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 23-24 better). Júsipbek ózin saryaýyz balapan kezinen baýlyǵan, án kógine talpyntyp, qanat sermetken baptaýshysynan osylaı aıyrylady.
Erlan bul jaıttarǵa qatysy bar ártúrli derekterge súıene otyryp, mynadaı bir sony paıym jasaıdy: ánshi1918-29 jyldar aralyǵynda ataqty Ǵabbas Aıtbaevtan da (1882 – 1929) sheberlik sabaqtaryn alǵan deıdi (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 56-58 better).
Jyldar ótedi. Semeı óńirinde qurylǵan «Es-Aımaq» atty óner úıirmesi Júsipbektiń talantyn odan ári shyńdaı túsýine zor yqpal etedi. Munda Abaıdyń jaqsy kórgen ánshisi Álmaǵanbetti, tókpe aqyn Isany, aıtýly daryn Ámireni kóredi. Buryn bul tulǵalardy syrttaı bilse, endi jaqyn tanysady, aralasady. Olardyń án salý mánerlerine, naqysh-mashyqtaryna kýá bolady. Jáı tyńdap qana qoımaıdy, kóńiline qattaı beredi, qattaı beredi. Óstip tájirıbe jınaqtap, oryndaýshylyq sheberligin qalyptaı bastaǵan Júsipbektiń óner súrleýindegi sonaý kezdegi ánshilik balań kelbetin kitap avtory Erlan Tóleýtaı Muqataı Toqjigitovtiń myna deregin aıǵaq qyp, bylaısha tanystyryp ótedi: «Jármeńkege tigilgen kıiz úıler qaz-qatar, kóshe-kóshe bolyp jalǵasa beredi, «Qymyzshylar qatary» dep atalatyn kóshede tartylǵan dombyra, garmon, skrıpka, aıtylǵan án tolassyz estilip turady. Bir kúni bir qymyzshynyń úıinen sybyzǵynyń, ne skrıpkanyń daýysyndaı syzylǵan názik ún bizdi yqtııarsyz tartyp áketti. Barsaq, úı toly jurttyń ortasynda sulý óńdi kelgen qara tory jas jigit dombyramen án salyp otyr. Surastyrsaq, Júsipbek (Ol kezde jurt ony Túsipbek deıtin) eken. Biz tańǵaldyq, áni ǵajap. «Páli, bul bul ma, munyń aǵasy Jaqypbektiń kómeıinde «qońyraýy» bolatyn desti, jınalǵandar» (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 7-bet).
Júsipbekti Abaı ánderiniń biregeı nasıhatshysy deımiz. Onyń daraq tulǵa shyǵarmalaryna qumarlanýyna, birden-bir oryndaýshysy bolýyna negiz qalaǵan áýelgi túrtkiniń tarıhyn bile bermeımiz. Erlan eńbeginde muny da búı dep ashyp kórsetedi: «Júsipbek bala jasynan Abaı óleńderimen tanys bolatyn. Ol ýaqytta el ishinde Abaı kitaptary qat jáne óte qundy edi. Máselen, Júsipbek dúnıege kelgen Sarytaý bolysynda Abaı óleńderiniń jınaǵy bir-eki-aq adamda bolypty. Onyń biri ánshiniń atalas týysy, aýyldasy Shybyntaıdyń Rymbeginde eken. Rymbek palýan bul kitapty bir joly jolaýshylap kele jatyp, astyndaǵy jalǵyz atyn túsip berip, aıyrbastap alǵan kórinedi. Osy derekten-aq Abaı kitabynyń qyr elindegi dańqy men qunyn shamalaı berińiz. Rymbek palýannyń astyndaǵy jalǵyz atyna aıyrbastap alǵan osy kitap Júsipbekti Abaı óleńderimen qaýyshtyrdy, bolashaq ánshiniń danyshpan aqyndy erte tanyp, bilip ósýine yqpal etti. Al Álmaǵanbettiń jas ánshige jasaǵan qamqorlyǵy Júsipbekti Abaı álemine qolynan jetektep kirgizgendeı áser etti. Júsipbek Álmaǵanbettiń bul eńbegin asyra aqtady dep nyq senimmen aıta alamyz. Onyń dáleli… Júsipbektiń oryndaýynda jetken Abaı ánderiniń kanondyq nusqalary der edik. Abaı men Júsipbektiń arasyna doǵadaı ıilip, rýhanı kópir bolǵan aıaýly ánshi 1932 jyly 62 jasynda dúnıeden ótti. Qudaı raqmet qylsyn Álmaǵanbet Qapsálemulyna!» (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 32-33 better).
Qaıtalap aıtamyz, Júsipbektiń myqty ánshi bolyp qalyptasýynyń túp tamyry osyndaı ortalardyń úlgi-ónegesinde, ulttyq tárbıeniń sabaqtastyǵynda jatyr edi. Erlan Tóleýtaıdyń osy eńbeginiń qunyn arttyryp turǵan jáne bir jaıt – Júsipbek ata Elebekovtiń óz baıandaýymen árqalaı túzilgen ómirbaıandyq túpnusqanyń engizilýi. Zertteýshi mundaǵy kúńgirtteý biraz nárselerdiń basyn ashyp, júıelepti. Sonyń birine: «Qazaqtyń tuńǵysh mýzykatanýshysy Ahmet Jubanov óziniń Júsipbek Elebekov týraly eńbeginde ánshiniń 1927 jyldan bastap, 1928 jyldyń qyrkúıegine deıin Túrksib shoıyn jolyn salýǵa qatysqanyn, sodan keıin aýlyna oralǵanyn, kelgen bette el ishinde júrip jatqan kámpeskeleý naýqanynyń ústinen túsip, baılardyń mal men múlkin tárkileýge qatysqanyn jazyp qaldyrǵan. Júsipbek te «kámpeske» naýqanyna qatysqanyn óz ómirbaıanynyń eki nusqasynda da kóterińki baıandap ótedi. Sebebi belgili: «sapty aıaqqa as quıyp, sabynan qaraýyl qaraǵan zamanda» neǵurlym ózińdi tapshyl retinde tanyta almasań, «ústem taptyń» bitispes jaýy retinde kórsete bilmeseń – keńes jendetteriniń qandy sheńgelinen aman qalýyń ekitalaı. Sondyqtan Júsipbektiń munysyn chekısterdiń kóńili úshin jazylǵan kóz aldaý dep uqqan jón», – dep tujyrym jasaıdy (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 47-bet).Óz qolymen 1936 jyly toltyrǵan ómirbaıanyndaǵy kisiler esimin Júsipbektiń keıin1939 jyly qaıta jazǵanynda atamaýy ol adamdardyń NKVD kúdigine ilinýinen, ánshiniń sodan saqtanǵan áreketi deıdi. Óıtkeni Ámire de, Qabysh ánshi de qýdalaýǵa ushyraǵan adamdar. Osy tusta eskerte keteıik, E.Tóleýtaı Júsipbek Elebekov ómirbaıanynda Qabysh ánshini Qalysh dep ádeıi burmalaǵan bolar, álde mashınkamen terý kezinde ketken orfografııalyq qate deıdi. Bizdińshe, zertteýshiniń Qabysh degen boljamy shyndyqqa bir taban jaqyn, qısyndy. Jaı bireý bolsa Ámiremen qatar atamas edi ǵoı. Sondaı-aq, ánshiniń parohodta jumysshy bolǵany 1924-26 jyldar aralyǵy dep naqtylaıdy. Túrksib temir jolyn salýǵa da qatysady.
Júsipbek Elebekovti 1931 jyly qazaqtyń astanasy – Almatyǵa alyp kelip, kásibı ánshiliktiń jolyna birjolata túsýine Orynbek Bekov sebepker bolady. Ol sol kezde teatr dırektory eken. Osy bir tarıhı sáttegi derekti de Erlan Tóleýtaı bylaı dep tańbalapty: «Kóp uzamaı Orynbek Bekov Júsipbekti teatrǵa qabyldaý úshin tyńdaý synaǵyn uıymdastyrdy. Júsipbek basyna jeńil pushpaq bórik, ústine jaǵasy men jeńine qundyz ustaǵan pushpaq ishik, aıaǵyna saptama etik kıip shyqty. (Júsipbektiń dál osy kıimimen túsken fotosy saqtalǵan) Júsekeń oryndaıtyn ánderdi Qalıbek habarlap turdy. Á degennen Birjan saldyń áninen bastaǵan Júsipbek Jarylǵapberdiniń «Ardaǵyn», Aqan seriniń «Maıdaqońyry», Estaıdyń «Jaıqońyry», Jaıaý Musanyń «Sapary», halyq áni «Surjekeı» sııaqty birneshe ánderdi aıtty. Bul 1931jyldyń 20 mamyry edi. Osy kúnnen bastap, Júsipbek Elebekov Qazaq memlekettik drama teatryna ártis bolyp qabyldandy» (Qarańyz:«Júsipbek Elebekov». 51-52 better).
Bul – Orynbek Bekovtiń qazaq ónerine sińirgen ushan-teńiz eńbeginiń bir úlesi ǵana. Asyl azamat 1937 jyly 20 mamyrda qyzyl fashızmniń naqaq qurbany bolady. Artynda qalǵan urpaqtary qazir Qaraǵandy oblysy Shet aýdanynda turady deıdi.
Pikirimizdiń arqaýy – «Júsipbek Elebekov» atty bul eńbektiń berer taǵylymy, aqparaty mol bolý úshin zertteýshi Erlan Tóleýtaı kóp ter tógip jumystanǵan. Onyń osy kitapty jazý josparymen hám «Habıbanyń Júsipbegi» atty derekti fılm túsirý maqsatynda «at arytyp, ton tozdyryp» Júsipbek atanyń kindik qany tamǵan ataqonysy, búginde el kóship qulazyp qalǵan sonaý ıt arqasy qııandaǵy Qarabeıitke barýy sózimizdiń naqty aıǵaǵy. Búı dep baıandaıdy bul saparyn avtor: «…Aldymyzda munartyp Shet shoqy, Orta Shoqy kórinse, odan ári Qoıtastyń sulbasy qaraýytady. Qoıtasqa kún kóterile jettik. Kele qolatty, qoınaýly ólkeni túre súzýge kiristik. Isimiz nátıjeli bolý úshin shashyrap jatqan tóbelerdi betalbaty, jón-josyqsyz keze berýden saqtanyp, ózimizshe ádis qoldandyq. …Men kólik júrgizýshilerge balaq tóbelerdi pushpaqtap aryltýdy usyndym. Joq izdegenge bul taptyrmaıtyn tásil. Sóıtip, tóbeniń aınalasyn belgili bir júıemen kezip, adaqtaı arylta bastadyq. Qoıtastyń aınalasy jıyrma shaqyrym shamasynda ma dep qaldym. Ár qoınaýyna suǵyna kirip, qaıta shyǵamyz. Kún eńkeıýge aınaldy. «Qarabeıit» taptyrar emes… Áıtse de, «qaıtsek te tabamyz» degen senimniń kúshimen alǵa entelep kelemiz. Osylaısha bir jataǵan tóbeni aınalyp, kelesi qýysqa kire bergenimizde, qarsy aldymyzdan «Qarabeıit» jarq ete tústi. «Dál ózi, osy», – dep Syrym qart aıqaılap jiberdi. (Syrym Ábishev – Júsipbektiń jıeni. – B.K.) Kózinen yrshyp-yrshyp jas ta shyǵyp ketti. Taıap kelip japyrlasyp kólikten tústik. Beıitti aınala kórip jatyrmyz… Bul beıitke Júsipbektiń babasy Qarabatyr, atasy Balǵabaı, anasy Qymbat, ánshi aǵasy Jaqypbek, taǵy da birneshe kisi jerlengen kórinedi. Otyryp, arýaqtarǵa Quran baǵyshtadyq. Sirkirep jaýyn jaýa bastady. Operator zyr júgirip barlyǵyn túsirýge úlgerip qalýda. Beıit basynda jarty saǵattaı aıaldadyq. Endi eski jurttyń ornyn tabý qaldy. «Endi ol ońaı, – dedi Syrym qart, – qazir myna qýysqa boılaı kirsek boldy, eski jurtty tabý qıyn emes». Rasynda solaı boldy. Qýysty boılaı sál joǵary shyǵa bergende eski jurttyń orny kózimizge ottaı basyldy… Eski jurtty aralap kórip júrmiz. Shıki kirpish pen taýdyń tasyn aralastyra qalanǵan toqal úıler. Kóbisiniń qabyrǵalary qulap qalǵan. Jermen jeksen bolyp shóge túsken…» (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 187-189 better).
Erlan osy kórinisterdi qur baıandap qana qoımaǵan, sýretke túsirip, «Júsekeńniń jurtynda», «Júsipbek týǵan úıdiń oryny» degen ataýlarmen fotolaryn kitapqa engizgen. Óner tarıhy úshin zor máni bar. Jaqsy, endi bul turǵydaǵy sholýymyzdy osy tustan qaıyraıyq. Basylym beti shekteýli ǵoı. Jınaqta qozǵalǵan basqa jaıttarǵa oıysaıyq.
- «Qanattaldy» ániniń avtory – Sátmaǵanbet!
Qazaq ánderi tarıhyn bylyqtyrýdaǵy bar bále «ǵalym» atyn jamylǵan dúmshelerdiń bir kezde Qarataı Bıǵojın degen bireýdiń astyna aýyz ádebıetiniń janashyry dep kópshik qoıyp, júgensiz beıbastaǵyna jol berýden bastalǵan-dy. Ol XIX – XX ǵasyrlarda ǵumyr keshken kompozıtorlardyń shyǵarmalaryn, halyq ánderin 70-jyldardyń ortasynan bastap, eshkimnen ımenbesten, naqty dálelsiz saıda sany, qumda izi joq áldebir «sal-serilerge» tańa bastady. Solardiki edi dep. Ótirikterine sendirý úshin teligen óleńderdiń shýmaqtaryn ózgertti, áýelgi nusqasy osylaı edi dep. Baǵzy zamannan jetken sóz saptaýdyń ádemi qalybyn, til mádenıetiniń tamasha úlgilerin búldirdi, tarıhty burmalady. Beıbastaq isterine jurtty túgel ılandyrmaqqa áreket etti eldiń bárin ózindeı kórip. Óresiniń tómendiginen. Árıne, durys pen burysty aıyra alatyn kókiregi oıaý, kózi ashyq jandar da baredi. Solardyń biri – ónertanýshy, ánshi Erlan Tóleýtaı. Onyń endigi sózi Júsipbek ata Elebekov jetkizgen halyq shyǵarmalarynyń burmalanýy haqynda.
Akademık Ahmet Jubanov dúıim qazaqqa jaqsy tanys «Zamana bulbuldary» atty eńbeginde bylaı dep túzipti: «…Júsipbek otyrar-otyrmastan jan-jaqtan «Qanattaldy-Qanattaldy» degen daýystar shyqty. …«Qanattaldy» aldynda ánniń kontaktsinde bar ma, joq keıin oryndaýshylar qosty ma, joǵary notany aıqaılap alý bar eken. …Munda salǵan jerden úlken tolqý – tynyshsyzdyq, serpindi ishki qozǵalys bar. Óleń shýmaǵynyń aldyńǵy eki joly boıy tynbastan tolqyn atqan dybys daýyly, úshinshi joldyń basynda basylǵandaı bolyp, biraq taǵy joǵary tyrmysady. Aldyńǵy alasurýdan sharshaǵan án qanaty, endi burynǵydaı samǵap joǵary ushatyn áli bolmaǵandaı, tek taýyqtyń ushatyn bıigindeı kóterilip, qaıta «jerge» túsedi. Ánniń aıaǵynda daýystyń tómengi regıstrinde «qorytylatyn» bóliginiń áseri aıta qalǵandaı. «Qanattaldy» deıtin sóz aldyndaǵy ánniń ýildep, sahnadan tek ánshiniń áli de dybysty úzbegenin erniniń qımyly men dombyranyń súıemelinen ǵana bilesiń. Álden ýaqytta bulttan shyqqan kúndeı ánshiniń daýysy esitile bastap, úzilmesten «Qanattaldy!» degen sózge kelip jalǵasady… Biz bolsaq sotto voche (jarty daýyspen aıtý) degendi kitaptan oqyp, biraq onyń qazaqtyń halyq ánshisiniń oryndaýynan esitemiz degen oıymyz bolmaıtyn. Sol sebepti me, Júsipbektiń ánshiligi basqadan ala-bóle artyq kórindi» (Qarańyz: A.Jubanov. «Zamana bulbuldary».– Almaty: «Jazýshy», 1975 jyl, 372-373 better).
Básin Júsipbek Elebekov bıiktetip, shedevrge aınaldyrǵan osy «Qanattaldy» shyǵarmasy týrasynda Erlan Tóleýtaı: «Atalmysh án Júsekeńniń eń súıip salǵan áni bolýymen qatar, basynan daý arylmaı kele jatqan shyǵarmalarynyń biri. Sondyqtan osy eńbegimizde «Qanattaldy» tarıhyna arnaıy toqtalyp, án jaıyndaǵy azdy-kópti derekterdi saralaı kele, óz baılamymyzdy aıtpaqshymyz. …án jónindegi ańyz ben aqıqatty ajyratýǵa, eń bastysy, «Qanattaldynyń» kimniń áni ekenin anyqtaýǵa talap qylyp, talpynyp kóreıik», – dep oı qozǵaı otyryp, aqıqatty indetýge kóshedi. Ol qazaq mýzykasy tarıhynyń asa bilgiri, akademık A.Jubanovtyń: «Arqanyń belgili ánshisiniń biri – Sátmaǵanbet. …Sátmaǵanbettiń daýysy kúshti bolǵan, joǵary tenor bolsa kerek. …Ybyraı degenniń Rabıǵa atty qyzyna arnap «Qarǵa» degen án shyǵarady. Qoıandy, Atbasar, Qaraótkel jármeńkelerinde án salady. Sátmaǵanbet Ǵazez, Qapash, Jaıaý Musa ánshilerdi kórgen. 1914 jyldary birneshe aıtysta bolady», – degen derekterin keltiredi (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 90-91 better). Bunymen shektelmeıdi, jazýshy Saparǵalı Begalınniń de: «El ishinen estip óz kókeıine qonǵan kerbez de kelisti, órshil de oıly ándi Júsipbek asa qubyltyp áketti. Bul ánniń o basyndaǵy avtory Sátmaǵanbet esimdi seri jigit eken deıdi biletinder. Biraq án ıesinen ajyrap, el aýzynda eskerýsiz jurnaǵy julmalanyp júrgen kezde Júsipbek kezdesip túrlentti…» – degen pikirlerin kýálikke tartady. Budan soń jazýshy Estaı Myrzahmetovtiń búı degen málimetterin jáne usynady: «…áıgili «Qanattaldyny» aýyzǵa alaıyq. …Ol eli erkeletip Sátjan ataǵan Sátmaǵanbet ánshiniń áni ǵoı. Sátmaǵanbet… Súıindiktiń bir tarmaǵy Tórtýyldan taraıdy», – depti ol (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 90-92 better).
Aqyrynda Erlan Tóleýtaı «Qanattaldy» áni týrasyndaǵy bul maǵlumattardyń naqty shyndyq ekenin bultartpas myna derekpen bylaı dep bekitip tastaıdy: «…Qaraǵandy qalasynda Qosymjan Babaqovtyń (belgili ánshi Rábıǵa Esimjanovanyń aǵasy.– B.K.) balasy Muhamedııa aqsaqalmen jolyǵýdyń sáti tústi. Muhańnyń mamandyǵy sýretshi… Isa Baızaqov, Qalı Baıjanovtaı ulylardy, ákesiniń zamandastaryn tegis kórgen. …Aıtary joq, kóp áńgime jazyp aldyq. Imandy bolǵyr, sol kisi «Qanattaldy» jaıynda bylaı dep edi: «Muny ákem aq qashyp, qyzyl qýǵan zamannyń áni deýshi edi. Shyǵarýyn Sátmaǵanbet shyǵarǵan. Biraq bertin kele áni de, sózi de tym ózgerip ketti. Ásirese sózi kóp julmalanǵan». Sodan keıin: «Ákem bylaı aıtýshy edi», – dep «Qanattaldynyń» múlde tosyn sózderin jazǵyzdy:
Ǵashyqtyq – bir ystyq kún jeli tymyq,
Basyna túsken jannyń kóńili synyq.
Qaratpas baı-jarlynyń shamasyna,
Adamdy jeliktirse jigit shilik.
Burynǵy qoldaǵy istiń bári qaldy,
Birtindep tól minezdi zaman azdy.
Asylzat shahıbazdar shabyt tappaı,
Shólge ushyp, saıyn dalada qanat taldy» (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 129-130 better). Qazirgi kúni qoldanysqa túse bermeıtin obrazdy sózder oqyǵan adamnyń kóńilin eriksiz aýdarady.
Júsipbektiń jamaǵaty Habıbanyń kýálandyrýynsha, «Qanattaldynyń» mátinin qaıta jazǵan Orynbek Bekov eken. Biraq onyń jańalaǵan shýmaqtary bolshevıktik kózqaras turǵysynan synǵa ushyraǵan soń, án sózi taǵy da ózgertilip, qazirgi nusqasy shyǵarylǵan. Ol bylaı bolyp keledi:
Gúl baqsha kóńildi bir ádemi ándi,
Tileıtin bulbul edim saıraǵandy.
Án shyrqap, boı jaza almaı, shalqyta almaı,
Qalyqtap qaıran dúnıe, qanat taldy.
Ánim edi súıip salǵan «Qanattaldy»,
Bul ánim balqytýshy edi tyńdaǵandy.
Ómirden óz erkimshe oryn tappaı,
Keıinge «Qanattaldy» ánim qaldy (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 224-bet).
Sonymen jaqsylar aıtqan aqıqattarǵa qaıshylyq týdyryp, sońǵy ýaqyttary «Qanattaldynyń» avtory bolyp júrgen «Seıitjan sal» jóninde E.Tóleýtaı mynadaı tujyrym jasaıdy: «Seıitjan sal týraly, onyń jalǵyz áni «Qanattaldy» jaıynda ánshi Jánibek Kármenov aǵamyzdyń 1990 jyly shyqqan «Halyq ánderi men halyq kompozıtorlarynyń ánderi» atty eki tomdyq kitabynyń birinshi tomynda jaryq kórgen edi… Keıin ýnıversıtet qabyrǵasynda oqyp júrgen jyldary kitapta keltirilgen keıbir derekterdiń óreskel qısynsyzdyǵy kóńilimizde sezik týdyra bergen soń, kúmándi kompozıtorlar jaıynda jazylǵan málimetter men olarǵa telingen ánderdi anyqtaý jumystaryn qolǵa aldyq… Arada az ýaqyt ótkende Jánibek aǵamyzdyń qurastyrǵan án jınaǵyndaǵy Segiz seriden bastap, Nııaz seri, Salǵara Jankisiuly jáne «Qanattaldyny» shyǵarýshy Seıitjan sal Kórpeshuly degen kompozıtorlar men olar shyǵardy deıtin ánderdiń jalǵan ekendigine dáıek bolar derekter ár jerden andaǵaılaı bastady… Jánibek Kármenov aǵamyzdy da bul iske shatyldyryp, atalǵan «kompozıtorlardyń murasyn» zertteýshiniń án jınaǵyna kirgizýge «zor eńbek sińirgen» taǵy da osy Q.Bıǵojın bolyp shyqty. Bul jaıynda …ánshiniń jubaıy Toty jeńgemizdiń aýzynan estidik. Seıitjan sal esimi qazaq mýzyka tarıhynda múlde kezdespeıdi. Jalǵyz-aq Q. Bıǵojınniń qoljazbalary arqyly ǵana baspasóz betterine shyqqan…» (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 92, 93, 99 jáne 131- better).
Osy jaıttardy, Sátmaǵanbet ánshi jaıly baıan etilgen álgindegi málimetterdi saralaı kelip, zertteýshiniń oıy mynadaı tujyrymǵa saıady: «Qanattaldynyń» áý bastaǵy avtory – Sátmaǵanbet. Ándi Júsipbek Rábıǵadan alǵan, al Rábıǵa ataqty ánshi aǵasy Qosymjan Babaqovtan estıdi. Qosymjan tikeleı Sátmaǵanbettiń ózinen tyńdap úırenip, repertýaryna engizgen. Erlan Tóleýtaı derekterdi jan-jaqty saraptap, durys qorytyndyǵa kelgen. Tańbalaǵan jaıttarǵa kóz júgirtip otyrǵan barshańyz buǵan ózderińizder de kýá bolyp otyrsyzdar, minekeı!
- Ánshi Toqbaıdyń qasiretti ǵumyry
Qazaq nebir zulmatty basynan ótkerdi. Bolshevıkter malyn tartyp alyp, qısapsyz qyrǵynǵa ushyratty. Qanshama shańyraqtyń tútini óshti. Odan qaldy halyq jaýy degen jalamen atty, asty. Atamekeninen bostyrdy.«Elebek Júsipbekov» atty eńbeginde Erlan Tóleýtaı qaıǵysy mol sol zamannyń ýyn ishken, búginderi esimi umytylǵan Toqbaı ánshiniń baqytsyz taǵdyryna da toqtalady. Beıjaı qaldyrmaıdy. Ony bylaı dep tanystyryp ótedi: «Toqbaıdyń rýy – Ýaq. Azan shaqyryp qoıǵan esimi Júsip eken. Toqbaı Jumaǵulov 1882 Kereký ýeziniń Seıten bolysynyń Bórli aýlynda dúnıege kelipti. Toqbaıdy ánshilikke óziniń atasy baýlyǵan eken. Ol jas shaǵynan atasymen birge Besqaraǵaı óńiriniń Seıten, Bórli, Malybaı, Esilbaı aýyldaryn aralap án salady. Toqbaıdyń ustazy Qaıdar ánshi de óz zamanynyń betkeustar ónerpazy bolǵan desedi», – deıdi (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 135- bet).
Toqbaıdyń ánshilik dabysy týǵan jerinen asyp, Reseıdiń Novosibir, Kemer, Altaı óńirlerin jaılap otyrǵan qazaqtarǵa deıin jetedi. Sheberliktiń shyrqaý shyńyna kóterilgen bul ýaqyty qyryq jas shamasy eken. Alaıda onyń qyzyq keshken shýaqty kúnderi qysqa bolady. Stalındik qyzyl fashızmniń 1932 jyly ádeıi uıymdastyrǵan ashtyǵynda alty balasy men áıeli óledi. Jan saýǵalap Barnaýylǵa barady. Aýqatty bir adamnyń dúkenine kúzetshi bolyp jumysqa ornalasady. Azyn-aýlaq jalaqysyna balalaıka satyp alady. Soǵan qosylyp qusaly kóńiliniń zaryn tógedi, sherin tarqatady.
Erlan Júsipbek Elebekov oryndaıtyn áıgili «Eki jıren» ániniń II túrin Toqbaıdiki deıdi. Pikiriniń jany bar. Udaıy tartqandyqtan, onyń úsh ishekti orys aspabynyń dybystyq dıapazonyna, tembrine qulaǵy beıimdelip ketýinen bolar, shyǵarma qurlymyndaǵy áýezderdiń qaısybir tustary dombyra únimen basqalaı ózgeshe órnekte qabysatynyna muqııat tyńdaı otyryp, kóz jetkizýge bolady. Óıtkeni, sazynan muń taby aıqyn ańǵarylatyn «Eki jıren» ániniń osy II túri Toqbaıdan taraǵandyqtan bul naqyshtar, bul ıirimder sonyń seziminen týǵan dep qabyldaımyz. Ánshi jaıly E.Tóleýtaı taǵy bir derek aıtady: «1935 jyldan bastap Ýlan-Ýde fılarmonııasynda ánshi bolady. …1937 jyldary Toqbaı Ýlan-Ýde radıosynda jumys istep, úsh jyl boıy turaqty án salǵan kórinedi. Ánshi Monǵolııada da óner kórsetken», – dep (Qarańyz: «Júsipbek Elebekov». 135- bet). Birneshe jyldan soń atamekenine oralady.
1939 jyly Júsipbek Toqbaıdy Almatyǵa alyp keledi. Fılarmonııaǵa ánshi qyp ornalastyrady. Ókinishke qaraı, jaǵdaı jasalmaǵandyqtan ol ketip qalady. Odan kóz jazyp qalǵan Júsipbek 1960 jyly Besqaraǵaı jaqta konert qoıyp júrgende, oıda-joqta jol boıynda kezdestiredi. Osy bir qamkóńil, basynan dáýreni ozǵan, shúıkedeı shalǵa meıirimi túsip, yqylasy qatty aýǵan, ónerine bıik qurmetpen qaraǵan Júsipbek Elebekov onyń únin, oryndaýyndaǵy 26 ándi qazaq radıosynyń fonoteka qoryna jazdyrtady. Toqbaı talantynyń baǵasyn ataqty ánshi atamyz zor kórgenmen, ózgeler bilmedi. Tanymdary jetpedi. Toqbaıdyń áýezdi sol daýysyn paryqsyz áldebireýler keıin túgeldeı óshirip tastapty. Fánıdegi baıansyz, qasiretti ǵumyry osylaı aıaqtalady. Tek mynaý ómirdi qyz beınesinde kórip, ǵashyqtyq yntamen kóńilin jubatyp salǵan muńly, máni tereń «Eki jıren» áni (II túri) qaldy artynda…
- Sóz túıini
Aıttyq, Erlan Tóleýtaıdyń «Júsipbek Elebekov» atty eńbeginde qazaq mýzykasy ónerine qatysty sony málimetter mol qamtylǵan dep. Kitapta kompozıtor Ramazan Elebaev pen Júsipbek Elebekov arasyndaǵy dostyq qarym-qatynas, belgili «Jas qazaq» ániniń týý tarıhy egjeı-tegjeıli áńgimelenedi. Sondaı-aq, sheber kúıshi Ábiken Hasenov jaıyndaǵy derekti baıandaýlary da kóp jaılarǵa qanyqtyrady. Zertteýshiniń baǵzy zaman kompozıtorlary men halyq ánderiniń mátinderin, notalaryn jáne avtorlaryn durys kórsetip engizýi úlken jańalyq, qýantarlyq jaǵdaı. Kitaptaǵy toptastyrylǵan sýretterdiń de ótken tarıhtan biraz maǵulmattar bereri anyq, zerdeleı qaraǵanda. Birqataryn atap ótsek, «Júsipbek Elebekovtiń Qazaq drama teatryna artıst bolyp qabyldanǵan kúni. 20 mamyr, 1931 j.», «Qarqaralydaǵy «Qońyr klýby»,1921 j. Osynda Á. Qashaýbaev, Q.Baıjanov, Maıra ánshi, J.Elebekov jáne t.b. ánshiler óner kórsetken», «Qarqaraly qalasynyń jalpy kórinisi. Tamyz, 1911 j.», «Toqbaı ánshi men Júsipbek», «Aýyl qarttarymen áńgimelesken bir ǵanıbet», «Qarabeıit. Munda Júsipbektiń atasy – Balǵabaı, anasy – Qymbat, nemere aǵalary: Jaqypbek ánshi, Ómirbek jáne basqa da jaqyn týystary jerlengen», «Júsipbek baýraıynda án shyrqaǵan Aıyrtas shoqysy» dep anyqtamalary qosa jazylyp berilgen fotolardyń áseri mol. Taǵy bir jaǵdaı, ánshiniń tól shákirtteriniń tizimi kórsetilgen, arhıvtik qujattar engizilgen. Bular – júsipbektanýda atqarylǵan taǵylymy úlken mándi isterdiń bir dáleli.
Eńbekti oqı otyryp jáne ańǵarǵanymyz, sóılemder shubalańqy emes. Jınaqy tilmen baıandalǵan. Bos sózdilikten ada. Tujyrymdary anyq, dál. Paıymdaryn qur dolbarmen aıtpaıdy. Naqty dálelderdi tirek qylyp, ǵylymı qorytyndyǵa keledi…
Pikirimizdi osy tustan úzbekpiz. Bizdi tusap otyrǵan basylym betteriniń shekteýliligi. Áıtpese aıtarymyz áli de kóp edi. Erlan Tóleýtaıdyń «Júsipbek Elebekov» atty bul eńbegine keıin qaıta aınalyp soǵamyz. Tanymy – tereń dúnıe!
Bóribaı KÁRTEN,
Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń shákirti
