QAZAQ ShEJIRELERINIŃ PAIDA BOLÝ JÁNE QALYPTASÝ KEZEŃDERI

Ańdatpa:

Mazmuny:

Qazaq shejiresi qazaq tarıhı jadynyń ózegi desek artyq aıtqandyq emes. Alaıda, sol qazaq shejiresi qazaq tarıh ǵylymynda áli kúnge óz ornyn ala almaı keledi. Óıtkeni, shejire óz dáýirinde qandaı qyzmet atqardy, nesimen qundy boldy, halyq sanasynan áli kúnge óshpeı kele jatýynyń sebebi nede?-degen suraqtarǵa qazirgi tarıh ǵylymynyń jaýap berýge qaýqary joq. Qazaq shejiresi osy kúnge deıin qansha zerttelse de óziniń ishki mánin ashpaı keledi. Onyń sebebi, zertteýshilerdiń shejireni bir ǵana turǵydan – etnıkalyq úderister turǵysynan qarastyrýy, sol boıynsha baılam jasaýy bolyp tabylady. Al, shejire tek etnıkalyq úderistermen ǵana baılanysty emes, qoǵamdaǵy barlyq úderistermen tyǵyz baılanysta qalyptasqandyǵyn, atap aıqanda: dinı, saıası úderister shejirelerdiń túzilýine yqpal etken faktorlar bolǵandyǵy eskerile bermeıdi. Onyń ústine shejirelerdiń birin-biri qaıtalamaı, ártúrli bolyp kelýiniń ózi zertteýshilerdi adastyrary nemese zertteýshiniń shejireni tarıhı qujat ekendigine kúmánmen qaraýyna yqpal eteri anyq. Alaıda, shejirelerdiń ártúrli bolyp kelýi astarynda qazaq (túrik) halqynyń basynan ótkergen tarıhı kezeńderdiń syrlary jatqandyǵyn qazaqy dúnıetanymnan habarsyz, tanymy evroentrıstik kózqarasta qalyptasyp, tarıhqa materıalıstik turǵydan baǵa beretin tarıhshy qazaq shejiresiniń ishki máni men mazmunyn tanyp-bilýi qıyn nemese múmkin emes.

Qazaq shejiresiniń paıda bolýy qazaq halqynyń qoǵamdyq qurlysymen, memlekettik júıesimen tikeleı baılanysty jáne sol shejire túzilgen dáýirdegi qoǵamnyń qurylymdyq júıesiniń syzba túrindegi beınesi, ári negizgi retteýshi basty qujaty bolýymen baılanysty.

Qazirgi bizge deıin jetken qazaq shejireleriniń qashan túzilgendigi týraly bizde naqty derek joq. Bir shejire Ózbek hannan bastalsa, ekinshi shejire Alasha hannan bastaý alady. Úshinshi shejire Ózbek ulysynyń hany Ábilhaıyr hannan bastalady. Al tórtinshi shejire árige ketip, Muhammed Paıǵambardyń sahabasy Annas sahabadan bastaý alady. Alaıda, sol shejirelerdiń ishki mazmuny syrttaı qaraǵanda birdeı bolyp kórinedi. Sonda qaısysy durys? Bul shejirelerdi bir-birinen ajyratyp turǵan ne nárse? Bul da áli qazaq shejireleriniń ashylmaǵan qupııasynyń biri.

Qazaq shejiresinde kúdik týdyryp júrgen taǵy bir másele – ol Ata Qazaqtan qazirgi bizdiń zamandasymyzǵa deıin ary ketse 22 ata nemese 11-13 atamen shektelip jatady. Muny jylǵa shaǵar bolsaq, 600-360 jyl shamasynda. Sonda, oǵan deıin qazaq qaıda boldy? Qaısy halyqtan bólindi? Álde jer betine shejirede kórsetilgen kezeńde tústi me? Nege bulaı? Bul suraqtar jaýap berýdi talap etedi. Bul suraqtarǵa jaýap berilmeıtin bolsa, onda biz shejireni eshqashan tanydyq dep aıta almaımyz. Sondyqtan, qazaq shejiresin taný jolyndaǵy izdenisimizdi biz burynǵy zertteýshiler júrgen jolmen emes, basqa baǵytta júrgizgendi durys sanaımyz. Ol qazaq halqynyń basynan ótkergen dinı, rýhanı úderister tarıhy men olardyń qazaq shejiresimen baılanysyn anyqtaý baǵytyndaǵy izdenisterge den qoıamyz. Árıne, osy kúnge deıin qazaq shejiresin zerttep júrgen zertteýshilerdiń qazirgi qazaq halqy quramyndaǵy rý, taıpalardy kóne dáýirdegi rý, taıpalarmen baılanystyryp, solardyń tikeleı urpaqtary ekendigin dáleldegisi keletin oılary da bar. Alaıda, bul tujyrymmen tolyq kelise qoıý qıyn. Qazirgi rýlar men kóne dáýirdegi rýlardyń arasyndaǵy genetıkalyq baılanysty tolyǵymen joqqa shyǵarýǵa bolmas, degenmen solardyń tikeleı urpaǵy edi degendi aıtý artyq bolary sózsiz. Óıtkeni, arab, parsy jazbalarynda atalatyn túrkilerdiń kóptegen rý, taıpa attary qazirgi qazaq nemese ózge túrki halyqtary arasynan kezdestire almaımyz. Mysaly, X-XI ǵǵ. arab derekterindegi oǵyzdar quramyndaǵy 24 rý, taıpanyń qaısysy qazaq halqy quramynda bar? Joq nemese iri rýlyq, taıpalyq qurylymdar ishinde kishkentaı atalardy ǵana quraıdy. Al keıbir rý, taıpalardyń aty sol kezeńnen beri áli kúnge óshpeı saqtalyp keledi. Biraq, sol ataýdy saqtap kele jatqan rýlardy sol kóne dáýirdegi halyqtyń tikeleı urpaqtary, izbasarlary dep ataý qıyn. Onyń esesine qazirgi qazaq halqynyń negizin qurap otyrǵan iri taıpalardyń ataýlary negizinen Shyńǵys hanmen birge kelgen rý, taıpa ataýlary ekendigin de esten shyǵarmaýymyz kerek. Bul jerde taǵy da «Sonda qalaı, biz myna qazirgi qazaq jerine Shyńǵys hanmen birge kelgenbiz be?», - degen zańdy suraq týady. Olaı bolsa, osy kúngi «Qazaq avtohtondy halyq emes[1, s. 58]», – dep jalaýlatyp júrgen keıbir tarıhshylardyń aıtqandarynyń durys ekendigin moıyndaýdan basqa shara qalmaıdy. Sol sebepti, qazirgi bizge deıin jetken qazaq shejireleriniń túzilý zańdylyqtaryn túsinip almaıynsha, dástúrli qazaq qoǵamyndaǵy shejireniń de, rý, taıpalardyń da halqymyz tarıhyndaǵy ornyn anyqtaı almaımyz. Bul suraqtarǵa jaýap berý úshin halqymyz VIII-XII ǵasyrlar aralyǵynda  basynan ótkergen tarıhı oqıǵalarǵa taldaý jasaýdan bastaǵanymyz durys. Sonda ǵana biz qazaq shejireleriniń Shyńǵys hannan keıin bastaý alý sebepterin túsinemiz.

Túrkiler ıslam dinin VIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qabyldady. Alǵash ret osy kezeńde túrki-ıslam memleketteri tarıh sahnasyna shyqty. Ol Qarluq-Qarahan, Oǵyz memleketteri edi[2]. Bul memleketterdiń dúnıege kelýimen ıslam dini túrki halyqtarynyń dástúrli qoǵamyna óz yqpalyn birtindep tıgize bastady. 951 jyly Satýq Buǵa han Abd al-Karımnyń ıslam dininiń arab dástúrshildigi baǵytyn qabyldaýy túrkilerdi ıslam áleminiń quramdas bóligine aınaldyrdy[3, s. 41]. Túrkiler óziniń tili men dástúrli mádenıetinen ajyraı bastady. Dástúrli túrki qoǵamynyń ishki qatynastaryn retteıtin júıeniń ózgertilip, sharıǵat úkimderimen almastyrylýy túrkilik ádet-ǵuryp, salt-dástúrdiń qoldanystan shyǵýyna ákeldi. Kóneden kele jatqan ekzogamdyq (syrtqy) nekelik qatynas ózgertilip, onyń ornyn endogamdyq (ishki) nekelik qatynas basty. Rýlas, qandas adamdar arasyndaǵy nekelik qatynastardyń túrki qoǵamyna enýi dástúrli túrki qoǵamyndaǵy rýlyq, taıpalyq júıelerdiń ydyraýyna ákeldi[4, 18-19-bb.]. Bul óz kezeginde túrki memleketiniń qurylymdyq júıesiniń kúıreýine, ydyraýyna yqpalyn tıgizdi. Óıtkeni, rýlyq, taıpalyq júıeler túrki memlekettiginiń irgetasy bolatyn. Birtindep túrkilerde memleketti basqarýdyń parsylyq júıesi qalyptasyp, absolıýtti bılik júıesi ornady[5, s. 369]. Bul úderis kezinde arabtyń tarıhshylary men geograftary jazyp qaldyrǵan rý, taıpa attarynyń halyq sanasynan óshýine ákeldi. Halyq óziniń tegin bilmeıtin dárejege jetti. Islam dinin qabyldaǵan túrkiler XI-XII ǵǵ. qarsańynda óziniń dástúrli mádenıetinen, tilinen, memlekettik júıesinen tolyq nemese jartylaı ajyrap, parsylaný úderisin basynan keshirip jatqan bolatyn. Osy túrki halqynyń taǵdyry qyl ústinde turǵan shaqta Qoja Ahmet Iasaýı syndy uly tulǵanyń tarıh sahnasyna shyǵyp, ıslam dininiń túrkiler arasynda ómir súrý formasyn jasaýy, arab, parsynyń mádenıetin qabyldamaı-aq musylman bolý múmkin ekendigin túrki balasyna dáleldep berdi. Din tiliniń túrki tilinde sóıleýi ǵylym, bilim, mádenıet, ádebıet tiliniń túrkilenýine ákeldi. Memleket tili de túrki tilinde sóıleı bastady. Túrki qoǵamynan alastatylǵan syrtqy neke qaıta qalyptastyryldy. Rýlyq taıpalyq júıeler birtindep qaıtadan qalpyna keltirile bastady. Sol kezeńdegi Qarahandyq bıleýshilerdiń ózi Qoja Ahmet Iasaýı jolynyń durystyǵyn moıyndap, túrki mádenıetine qaıta buryldy. Túrkilerdiń óziniń dástúli mádenıetine oralýy ıslam ortalyqtarynda úlken qarsylyqqa tap boldy[3,26-48-bb.]. Alǵashynda Iasaýıdi ilim jolymen toqtatpaq bolǵan áreketten nátıje shyqpaǵan soń, Horezmshah Muhammed túrkilerdi kúshpen qaıtadan parsy mádenıetine moıynusyndyrý jolyn oılastyrdy. Biz senderdi qaraqytaılyqtar ezgisinen qutqaramyz degen syltaýmen, Qarahandyq memleketter terrıtorııasyna áskerin kirgizdi. Túrkiler úshin Horezmshah ezgisi qaraqytaılyqtardan asyp tústi. 1210 jyly Otyrardyń bıleýshisi Bilge han ıbn Hasan ıbn Abd al-Halyq han Horezmshah Muhammedke qarsy kóteriliske shyqty. Kúres Otyrar hanynyń jeńilisimen aıaqtaldy. Bilge han tutqyndalyp, Nısaǵa jer aýdarylyp, sol jaqta óltirildi. Otyrarǵa bıleýshi etip Qaıyr handy taǵaıyndady[6, 130-135qq.] Túrkiler bul buǵaýdan shyǵýdyń jolyn qarastyra bastady. 1216 jyly Qulja ólkesinde (qazirgi Almaty oblysynyń terrıtorııasy) kishkentaı ıelikti dúnıege keltirdi. Bul memleket túrki tarıhyndaǵy ıslam dininiń túrkilerde ómir súrý formasy – Iasaýı jolyn ustanǵan alǵashqy túrki-ıslam memleketi bolyp qalyptasty. Bul kishkentaı ıelik bıleýshisi Toǵryl han áıeli men uly Suǵnaq tegindi, Maıqy bı bastaǵan bılerdi Shyńǵys hanǵa jiberip, óziniń oǵan moıynusynatynyn jetkizip, ony han kóterdi[2, s.433]. Túrki memlekettigi men túrki mádenıetiniń qaıta jandanýynyń basy osy kezden bastaldy. Shyńǵys hannyń Túrkistan jerine kelýiniń astarynda onyń tek soǵysqumarlyǵy emes, sonymen birge, túrkilerdiń Horezmshahqa, jalpy parsy mádenıetine moıynusynýdan bas tartýy, rýhanı táýelsizdikke degen umtylysy jatty. Shyńǵys han shapqynshylyǵynan keıin Túrki dalasynda Joshy ulysy atty memlekettiń paıda bolýy bul túrki memlekettiginiń shyn mánindegi qaıta jandanýy bolatyn. Bul tarıh oqyrmanǵa túsiniktirek bolý úshin Joshy ulysy tarıhyna keńirek toqtalyp, ondaǵy dinı, saıası úderisterge taldaý jasap, olardyń Joshy ulysy quramyndaǵy túrkilerdegi etnıkalyq úderisterge qanshalyqty yqpaly bolǵandyǵyna toqtalaıyq.

Shyńǵys han Evrazııa keńistigin jaýlap alǵannan keıin ózi moıynusyndyrǵan jerlerdi Bórteden týylǵan tórt ulyna bólip berdi. Qazirgi Qazaqstan terrıtorııasy Shyńǵys hannyń úlken uly Joshynyń ıeligine tıdi[2, s. 59-60]. 1236-1242 jyldar aralyǵynda Joshynyń uly Batý hannyń Batysqa joryǵy kezinde Joshy ulysynyń  terrıtorııasy Dýnaı ózenine deıingi aralyqqa keńeıtildi. Joshy ulysynyń bıleýshilerine tirek bolǵan negizgi halqy túrkiler bolǵanymen olardyń arasynda rýhanı, mádenı tutastyq joq edi. Olardyń bir bóligi Joshymen mońǵol jerinen kelgen áli ıslam dinin moıyndaı qoımaǵan, kóne táńirlik dinde bolsa, ekinshi bóligi hrıstıan dininiń neostorııandyq baǵytyn ustanatyn, úshinshi bóligi býdda dinine moıyn usynsa, Ortalyq Azııa túrkileri ıslam dininde, onyń ishinde Iasaýı jolyndaǵylar da, kýbravııa tarıqatyndaǵylar da, tolyǵymen parsy mádenıetin moıyndaǵan túrkiler de bar edi. Al, 1236-1242 jyldar arasyndaǵy Batý hannyń Batys joryǵynan keıin memlekettiń ishki rýhanı ahýaldy múlde kúrdelendirip jiberdi. Burynǵy dinder qataryna endi hrıstıan dininiń pravoslavıe jáne katolık tarmaqtary qosyldy. Batý han Batys joryǵynan keıin Joshy ulysyn aımaqtarǵa bólip, olardy basqarýdy óziniń 14 týysqanyna basqarýǵa berdi[7, ss. 312-313]. Ol aımaqtardy bılep otyrǵan Joshy urpaqtary birtindep ózderi bılik júrgizip otyrǵan halyqtyń dinı, mádenı erekshelikterine ıkemdele bastady. Mysaly, Batý hannyń inisi Berke ıslam dinin, onyń ishinde kýbravııa tarıqatyn qabyldasa, Batýdyń uly Sartaq hrıstıan dinin qabyldady. Bul memlekettiń ishteı dinı-mádenı erekshelikterine qaraı jiktelý yqtımaldyǵy bar ekenin kórsetip berdi.  Osy dinı tanym negizinde alǵashqy qaqtyǵys osy eki tulǵanyń arasynda boldy. Oqıǵa bylaı bolǵan edi. Batý han ózi qartaıǵan shaǵynda óz ornyna uly Sartaqty otyrǵyzýdy oılap, ony Uly han Móńkege attandyryp, odan Joshy ulysyn bıleý quqyn beretin jarlyq alyp kelýge jiberedi. Móńke han Sartaqty jyly qabyldap, Joshy ulysynyń taǵy men áskerine, qol astyndaǵy elderine bılik júrgizetin jarlyq shyǵarady. Biraq Batý han Sartaq kelmeı turyp, qaıtys bolady da, han taǵyna Berke otyryp alady. Sapardan oralǵan Sartaq bulhabardy esitken soń, Berkege barmaı basqa jaqqa burylyp ketedi. Berke han oǵan kisi jiberip: «men seniń ákeńniń taǵyna otyrdym. Sen bolsań jat adam sekildi qaırylmaı kettiń», – deıdi. Sonda Sartaq: «Sen musylmansyń, men hrıstıanmyn. Men úshin musylmannyń júzin kórýdiń ózi baqytsyzdyq», – dep jaýap beredi. Muny estigen Berke han ońasha jerge baryp, «Muhammed (a.s.) diniń haq ekeni shyn bolsa, onda meniń durystyǵymdy dálelde», -dep jaratýshyǵa jalynady. Úsh kúnnen soń sol jerge Sartaq kelip, asqazany aýyryp, qaıtys bolady. Odan keıin Berke han ózine qarsy kelgen Sartaqtyń anasy men onyń jaqtastaryn jazalaıdy[8, s. 19]. Islam dinin, onyń ishinde kýbravııa tarıqatyn memlekettik ıdeologııa dárejesine kóterdi. Joshy ulysynyń ár aımaǵyna  kýbravııa tarıqaty ókilderin jiberip, bul sopylyq joldy jalpy halyqtyq senimge aınaldyrýǵa kúsh saldy. Alaıda, túrkilerdiń kópshiligi kýbravııa tarıqatyn qoldaı qoıǵan joq. Óıtkeni, bul tarıqat parsy mádenıetine negizdelgen bolatyn [4, 58-59-bb.]. 1266 jyly Berke han ólegen soń onyń ornyna otyrǵan Mengý Temir bul joldan birden bas tartty. Ol mońǵoldardyń kóne dinin qalpyna keltirdi. Biraq, Mengý Temir de, odan keıingi handar da ıslam dininen tolyq bas tarta alǵan joq. Óıtkeni, Joshy ulysynyń negizgi odaqtasy bolǵan Mysyr memleketi men jergilikti ıslam dinin qabyldaǵan halyqtyń yqpaly kúshti bolatyn. Onyń ústine han saraıyndaǵy búkil qujattardyń deni musylman qyzmetkerlerdiń qolymen daıyndalatyn. Munyń ózi handardyń birtindep, ıslam dinin qabyldaýyna ákeldi. Mysaly, Toqty han atynan shyǵarylǵan teńgelerde onyń atyna «Amır al-mýmının» degen ataqtyń qosylǵanyn kóremiz [4, 60-64-bb.].

Ózbek hannan bastalatyn shejire

Joshy ulysynda túbegeıli ózgeris jasap, ıslam dinin, onyń ishinde Iasaýı jolyn memlekettik ıdeologııa dárejesine  kótergen Ózbek han boldy. 1312 jyly Toqty han qaıtys bolǵannan keıin Ózbek han Joshy ulysynyń taǵyna otyrdy. Ol uzaq jyldar boıy Iasaýı joly ókilderiniń qolynda tárbıelenip, solardyń kómegimen Joshy ulysynyń taǵyna otyrdy. Ózbek handy taqqa totyrǵyzýda Horezm ámiri Temir Qutlyq pen onyń týystary Saraı Temir men Muhammed qoja, Isabek, Alataı atty ámirler belsendi áreket jasady. Ol taqqa otyra salysymen ıslam dinin memlekettik din dep jarııalaǵan joq. Memlekettik bılikti tolyq qolyna alyp, qarsylastaryn bas kótermesteı etken soń ǵana 1320 jyly ıslam dinin, onyń ishinde Qoja Ahmet Iasaýı negizin salǵan sopylyq joldy  memlekettik ıdeologııa dárejesine kóterdi. Bul oqıǵa Ótemis qajynyń «Shyńǵys–nama», Ulyqbektiń «Tórt ulys tarıhy», Qadyrǵalı Jalaıırıdyń «Jylnamalar jınaǵynda» baıandalady. Onyń ústine qazaqta «Islam Ózbekten qalǵan» degen qarııa sóz bar. Ózbek han Iasaýı jolyn memlekettik ıdeologııa dárejesine kóterip qoıǵan joq. Sonymen birge, osy memlekettik ıdeologııa negizinde memlekettiń qurylymdyq júıesin ózgertip, qaıta qurdy. Buryn qandyq, týystyq birlikke negizdelgen rýlyq, taıpalyq júıeler ydyratylyp, olardyń ornyn rýhanı birlik prııpine negizdelip, qaıta toptastyrylǵan rýlyq, taıpalyq júıeler basty. Qandyq birlik jeti ata deńgeıinde qaldyrylyp, odan joǵarǵy atalardyń barlyǵy rýhanıı birlik negizinde toptastyryldy. Osylaı Joshy ulysy quramyna kiretin barlyq rý, taıpalar aralastyrylyp jiberildi. Mysaly, kereı Orta júzdiń beldi taıpasy, qarakereı naıman taıpasy ishindegi beldi rý, Kishi júzde kereıt degen ataýmen Jetirý birlestigi quramynda júr. Sol sııaqty kıikshi Orta júzde naıman taıpasy quramynda, qońyrat taıpasy quramynda, Kishi júzde Adaı taıpasynyń quramynda bar. Mundaı qazaq rýlarlarynyń úsh júzdiń quramynda aralasa kelýi sol Ózbek han júrgizgen dinı ıdeologııalyq saıasattyń nátıjesi bolatyn. Sol sebepti, qazaq halqynda «Enshisi bólinbegen qazaq», «Qasyńdaǵy áıelińdi surasa kelseń, qaryn bóle shyǵasdy», degen ataly sózder bar. Bul aralasýlar qazaq rý, taıpalaryn qamtyp qoımaıdy, ózge túrki halyqtary arasynan da kezdestirýimizge bolady. Tatar, bashqurt, noǵaı, tipti orystar ishinde qazaq rýlarynyń attaryn kezdestiremiz. Mysaly, Orta júz qypshaq taıpasy quramynda «toqsoba» degen ata bar. Osy toqsoba ataýyn Kishi júz quramynan da kezdestiremiz. Sonymen birge, «toqsobalardyń» orystar arasyna «toksobıchter» degen ataýmen sińgenin kórýge bolady. Mundaı aralasýlar qazaq arasynda kóptep kezdesedi.  Bul Ózbek hannyń dinı-ıdeologııalyq saıasaty memlekettiń búkil qurylymdyq júıesin qaıta qurǵanynyń naqty dáleli. Altyn Orda memleketiniń qoǵamdyq qurlysyn zerttegen G.Fedorov-Davydov Ózbek han tusynda Joshy ulysyn ıslamdandyrý men rýlyq, taıpalyq júıelerdi qaıta toptastyrý úderisi qatar júrgendigin aıtady. Ol sol kezeńdegi Joshy ulysynda bolǵan qaıta qurýlardy bylaısha tujyrymdaıdy: «Qypshaq dalasyndaǵy kóshpendilerge qatysty eskertkishterdi saralaı otyryp, mynadaı eki jaqty, qarama-qarsy eki aǵymnyń qatar júrgenin baıqadyq: bir jaǵynan eski rýlyq, taıpalyq qatynastardyń buzylýy, olardyń qasa-qana joıylýy, burynǵy rý, taıpa basshylarynyń yqpalyn joıý; ekinshi jaǵynan, negizinde mońǵol shapqynshylyǵyna deıin ǵasyrlar boıyna qalyptasqan, olardyń etnıkalyq birligine negizdelgen burynǵy rýlyq, taıpalyq qurylymdardan da myqty qurylymdar paıda boldy. Osy qarama-qarsy eki qozǵalystyń sıntezin, basqasha aıtqanda, Altyn Orda kóshpendileriniń damý baspaldaǵyn aıqyn kórsetip berdi[9, ss. 62-63]». Bul jerde zertteýshi Joshy ulysynda bolǵan qaıta qurýlardy dóp basyp aıtyp otyr. Qazirgi qazaq halqyn qurap otyrǵan rýlyq, taıpalyq júıeler men júzdik qurylymdar osy Ózbek hannyń dinı-ıdeologııalyq saıasaty negizinde memlekettik júıeni reformalaýdyń nátıjesinde dúnıege keldi. Ózbek han óziniń saıası reformasyn júrgizgende burynǵy rýlyq, taıpalyq júıelerdi ydyratyp, olardyń ornyna jańa rýlyq, taıpalyq júıelerdi qaıta toptastyrdy. Reformaǵa deıin ár rý, taıpany sol rý, taıpanyń óz ishinen shyqqan bedeldi tulǵa basqaratyn. Endi bul reformanyń nátıjesinde árbir rý, taıpanyń basyna Iasaýı joly ókilderi ári rýhanı basshy, ári saıası basshy retinde taǵaıyndaldy. Qazirgi kúni bizge jetken shejirelerdegi ár rý, ár taıpa basynda turǵan «qoja», «sopy» ataýlardyń paıda bolýy osyǵan baılanysty. Osy reforma nátıjesinde burynǵy rý, taıpa basshylary ǵana emes, Shyńǵys han áýleti ókilderi de saıası bılik júıesinen yǵystyryldy. Qarsy shyqqandary óltirildi nemese jer aýdaryldy. Tek Orda Ejen urpaqtary men Shıban urpaqtary ǵana qaldyrylyp, olar Altyn Orda hanyna tikeleı baǵynatyn boldy[4, 64-76-bb.].

Júzdik qurylymdar osy kezeńde alǵash ret tarıh sahnasyna shyǵyp, rýlyq, taıpalyq júıelerdi biriktirgen memlekettik qurylymdyq júıe retinde qalyptasty. Altyn Orda memleketiniń qoǵamdyq qurlysyn zerttegen G.A. Federov-Davydov qazaq júzderiniń qalyptasýy Altyn Orda memleketiniń basqarý júıesindegi ózgeristerge baılanysty qalyptasqandyǵyn aıtyp, oıyn bylaısha tujyrymdaıdy: «Qazaq júzderi XII-XIII ǵasyrlarda ómir súrgen kóshpeli halyqtyń taıpalyq-patrıarhaldyq júıesiniń bólshegi emes. Bul birlestikter burynǵy rýlyq, taıpalyq júıeniń sarqynshaqtaryn saqtap qalǵanymen, jańadan qurylyp, kóshpeli ulys retinde biriktirilgen bir nemese birneshe hannyń ıeligindegi birlestik[9, s.62-63]. Demek, júzdik qurylymdardyń alǵash qalyptasýy retinde biz osy kezeńdi aıta alamyz. Ózbek hannyń osy reformasy bizge deıin jetip kelgen Ózbek hannan bastaý alatyn shejirede tolyq kórinis tapty. Shejire tizbeginde attary atalǵan kisilerdiń ańyzdyq keıipker emes, sol kezeńde ómir súrgen tarıhı tulǵalar ekendigin eskertýimiz kerek. Olardyń kópshiliginiń tarıhı tulǵalar ekendigine qolymyzda jınaqtalǵan derekter dálel bola alady. Endi solarǵa kezegimen toqtalyp ótelik.

Biz bul jerde aldymen qazaq halqynyń úsh júzge bóliný sebebine toqtalyp ótkenimiz abzal. Ózbek hannan bastalǵan shejirede úsh júzdiń memlekettiń qurylymdyq júıesi retinde shejirege engenin, ár júzdiń basynda sol júzdiń atasy retinde turǵan «arys» nemese «shora» atanǵan tulǵalardy kóremiz. «Shora» sózi Batys túrkilerinde «chor» degen nusqada kezdesedi jáne bes taıpa birlestiginiń  basshylary  osylaı atalǵanyn kóremiz. Al, Talas jazýynda kezdesetin Qara-chor atty kisi han áýletinen shyqqan hanzadalardyń rýhanı tárbıesimen aınalysatyn túrki-manıheı dininiń ókili,sonymen birge, «chorlar» túrki memlekettik júıesinde joǵarǵy laýazym ıesi bolǵan[10, 33-34-bb.]. Al, «shora» sóziniń qazaq tilindegi taǵy maǵynasy «qul» degendi bildiredi. Al, sopylyq jolda «qul» bolý, «topyraq bolý» sopylyq dárejege, Jaratýshyny tabý jolyndaǵy rýhanı satylarǵa jatady. Demek, júzder basynda turǵan «arys» nemese «shoralar» rýhanı sala ókilderi, basqasha aıtqanda, sol júzdik qurylymdardyń jetekshileri degendi bildiredi. Nelikten úsh júzge bólindi, ne sebepti Uly júz, Orta júz, Kishi júz atandy? Bul suraqtarǵa jaýapty sol kezeńdegi Joshy ulysyndaǵy dinı-ıdeologııalyq úderistermen birlikte qarastyrǵanda ǵana jaýap bere alamyz.

Iasaýı joly negizinen úsh tarmaqtan turady. Ol úsh tarmaq Túrkistan jerine ıslam dinin ákelgen úsh tarıhı tulǵaǵa baryp tireledi. Birinshisi, Ishaq bab – («Nasab-nama» derekteri boıynsha) shejire boıynsha Muhammed ıbn al-Hanafııanyń besinshi urpaǵy, Túrkistan jerine ıslam asha kelgen tulǵalardyń biri. Al, Ibn an-Nadımniń «al-Fıhrıst» atty shyǵarmasyndaǵy derekke qaraǵanda Alı ıbn Abý Talıbtiń uly Hýseın áýletinen taraǵan, 742 jyly Horasanda darǵa tartylǵan Iahııa ıbn Zaıdtyń uly, ákesi tutqyndalǵan kezde túrkiler arasyna kelip panalaǵan. Sol sebepti, arabtar ony Ishaq at-Túrik dep ataıdy[11, 115-b.]. Qoja Ahmet Iasaýı osy Ishaq babtyń 13-urpaǵy. Iasaýı jolynyń bir tarmaǵyn osy Ishaq bab atymen baılanysty qoja áýletteri quraıdy. Bularǵa kezinde Ishaq bab áýletinen ózge Alı ıbn Abý Talıbtiń basqa urpaqtarynyń kelip qosylǵanyn kórýge bolady. Sol sebepti, bul qojalar áýleti «Saıııd» áýleti dep atalady[4, 131-b.]. Ózbek hannyń saıası reformasy kezinde bul áýlet Uly júzge (pir bolý) jáne han áýletine pir bolý qyzmeti tıdi. Qazaq shejiresinde «Aqarys» dep atalǵan tulǵa Iasaýı jolynyń shejirelerinde osy Ishaq babtan bastaıtyn qojalar áýletiniń ókili.

Iasaýı jolynyń ekinshi tarmaǵy óz shejirelerin Abd ar-Rahım babtan bastaıdy. Abd ar-Rahım bab - shejire boıynsha Muhammed ıbn al-Hanafııanyń tórtinshi urpaǵy. Ishab babtyń ákesi Abd ar-Rahman babtyń inisi. Túrkistan jerine «ıslam asha» kelgen tulǵalardyń biri. Qazirgi Qazaqstan tarıhyndaǵy 766 jyly Qarluq handyǵynyń negizin qalaǵan tulǵa. Ataqty Qarahandyq bıleýshiler osy Abd ar-Rahım babtan taraǵan áýlet bolyp tabylady. Osy áýletten shyqqan Otyrardyń sońǵy hany Bilge han 1210 jyly Horezmshah Muhammed sultan tarapynan óltirildi. Shyńǵyshan shapqynshylyǵynan keıin bul áýlet ókilderi rýhanı salaǵa aýysyp, Iasaýı jolynyń bir tarmaǵyn qurap, Qarahandyq qojalar dep ataldy. Orta júzge pir bolǵan Janarys - osy áýlet ókili[4, 110-b.].

Iasaýı jolynyń úshinshi tarmaǵy óz shejirelerin Abd al-Jalıl babtan bastaıdy. Abd al-Jalıl bab - Horasan Ata - shejire boıynsha Abd al-Jalıl bab ta Muhammed ıbn al-Hanafııanyń besinshi urpaǵy bolyp tabylady. Ishaq babtyń inisi. Bul da aǵalarymen birge Túrkistan jerine «ıslam asha» kelgen tulǵalardyń biri. «Nasab-nama» derekterine qaraǵanda Syrdarııanyń orta jáne tómengi aǵysynda VIII ǵ. ekinshi jartysynda dúnıege kelgen Oǵyz memleketiniń negizin qalaýshy osy Abd al-Jalıl bab-Horasan Ata. Qazaq arasyndaǵy qojalardyń bir áýleti osy Horasan qojalar. Kishi júzge pir bolǵan Bekarys osy Horasan qojalar áýletiniń ókili[4, 110-b.].

Ózbek hannyń dinı-saıası reformasy kezinde Iasaýı jolynyń osy atalǵan úsh tarmaǵynyń jetekshileri úsh júzge pir boldy. Ortaǵasyrlarda rý, taıpa birlestikteri júz dep atalǵan. Al, olardan dárejesi tómender taıpaǵa, olardan dárejesi tómender rýǵa, odan tómender Ata men aýyldarǵa pir boldy. Osylaı Joshy ulysyndaǵy túrkilerdiń rýhanı birligi qalyptastyryldy. Júzge, rý, taıpalarǵa pir bolǵan tulǵalardyń barlyǵy derlik Ózbek hannan bastalǵan shejirelerde attary júr. Qazirgi kúni sol tulǵalardyń tarıhta bolǵandyǵy dáleldenip otyr.

Alashtan bastalatyn shejire

Qazaq halqynyń basynan ótken osy oqıǵa Altyn Orda memleketindegi kúrdeli ózgeristerge sebep boldy. Asan Qaıǵy sońyna ergen halyq Jánibek hannan bólinip shyǵyp, óz aldyna el bolýdyń qamyn jasady. Áli kúnge qazaq tarıhynan oryn ala almaı kele jatqan Alash memleketi osy kezeńde dúnıege keldi. Jánibek hannan bólingen halyqty tek Asan Qaıǵy bastap áketken joq. Onyń qasynda Alasha atanǵan tulǵa boldy. Olar sońyna ergen halyqty uıystyryp, Alash atty memleketti dúnıege keltirdi. Bul oqıǵa qazaq halqynyń Alasha hannan bastalatyn shejiresinde tolyq kórinis tapty. Bul oqıǵa 1350 jyldar shamasynda bolǵan edi. Jánibek han men Asan Qaıǵy arasyndaǵy qarama-qaıshylyq memleketti ekige bóldi. Asan Qaıǵy Jánibek hannan ózi ketken joq, onyń sońynan júzdik qurylymǵa kiretin túrki taıpalary birge ketti. Biraq bul oqıǵa Altyn Orda tarıhyna qatysty birde-bir jazba derekterde kezdespeıdi. Soǵan qaraǵanda, Altyn Ordaǵy  ishki qaıshylyqtar syrt kózderdiń nazarynan tys qalǵanǵa uqsaıdy. Múmkin olar Saraıdaǵy bul qaıshylyqtyń ishki syryn túsinbegen bolýy da yqtımal. Onyń esesine bul oqıǵalar túrki halyqtary arasyna taraǵan ańyzdarda, shejirelerde, sol kezeńde ómir súrgen jyraýlar poezııasynda tolyq kórinis tapqan. Alash pen Alasha hanǵa, Aısa uly Ámetke qatysty ańyzdar, ol ańyzdarda attary atalatyn tulǵalardyń qazaq shejirelerindegi tulǵalarmen bir bolyp kelýi osy kezeńde Alash pen Alasha hannyń jalpy qazaqtyń alǵash tarıh sahnasyna shyqqanyn kórsetedi. Jáne  olardyń  barlyǵy bul oqıǵalardyń Altyn Orda kezeńinde bolǵandyǵyn meńzeıdi. Bul Evrazııa túrkileri tarıhyndaǵy dinı-ıdeologııalyq úderister yqpalymen bolǵan toptasýdyń Joshy ulysy qurylǵannan keıingi ekinshi kezeńi edi. Endigi kezekte osy Alash memleketiniń tarıhyna qatysty derekterge taldaý jasap, ol memlekettiń quramynda qaısy rý, taıpalar boldy? Olardyń jetekshileri kim edi?- degen suraqtarǵa jaýap beretin bolamyz.

Alash memleketiniń tarıh sahnasynda bolǵandyǵy, memlekette bolýǵa tıis búkil qurylymdyq júıeniń Alash memleketinde de tolyq qalyptasqandyǵy qazaq shejirelerinde tolyq kórinis tapqan.

Qazaq shejireleriniń alǵashqy nusqasy Ózbek júrgizgen saıası-qurylymdyq reformaǵa saı qalyptasqandyǵyn, rýlyq, taıpalyq júıeniń qalyptasý prınıpterin taldaǵanda tolyq aıtyp ótken bolatynbyz. Sol júıe Jánibek hannyń júrgizgen saıası-ıdeologııalyq baǵyty men memleketti basqarý júıesinde júrgizgen reformasy Ózbek han qurǵan memlekettiń basqarý júıesin kúıretti. Ózbek han qurǵan  memlekettik júıe osy Alash memleketinde qaıtadan tolyǵymen qalpyna keltirildi. Shejirede osy proess tolyǵymen kórinis tapqan. Ereksheligi shejire basynda Ózbek han ornyna Alasha  han turǵanyn kóremiz. Bul qazaq halqynyń tarıhyndaǵy taǵy bir saty osy Alash pen Alasha hanmen baılanysty ekendigin kórsetedi. Buǵan mysal retinde Z.Sádibekovtyń «Qazaq shejiresi» atty kitabynda keltirilgen shejireni alyp kórelik: «Nýh paıǵambardyń on úshinshi urpaǵy Alash, Alashtan Jaıylhan, Jaıylhannan Juman, Jumannan Ábilhaıyr, Ábilhaıyrdan Aqarys, Janarys, Bekarys[12, 22-b.].

Qazaq tarıhynda qazaq halqyn qaıta toptasýǵa májbúr etken kúrdeli kezeńniń biri – Altyn Orda memleketi ydyraǵan kezeń bolatyn. Bul qazaq shejiresiniń sońǵy jazylýy bolmaǵanymen, qazaq halqynyń quramyn tolyq anyqtaǵan kezeń edi.

1419 jyly Edige bıdiń Toqtamys hannyń uly Qadyrberdimen bolǵan soǵysta qaza tabýymen Altyn Orda memleketi birneshe handyqqa bólshektenip ketti. Edil ózeninen batysqa qaraı jáne Edil boıyndaǵy otyryqshy halyqtar Iasaýı jolynan, tarıqat jolynan bas tartyp, sharıǵat jolyna bet burdy.  Bul qoǵamdyq qatynas pen memleketti basqarý júıesinde ózgeristerge ákeldi. Túrkilik júıe qoldanystan shyǵa bastady. Rýlyq, taıpalyq júıeler burynǵy rolinen aırylyp, ydyraı bastady. Al, Edilden shyǵysqa qaraı sozylǵan qazaq dalasy men Shyǵys Sibir aımaǵynda Orda Ejen men Shıban urpaqtary bılegen birneshe handyq paıda boldy. Solardyń ishindegi Shaıbanıler áýletinen shyqqan Jumadyq han bıligindegi handyq bolashaq qazaq memlekettiginiń negizi boldy. Osy Jumadyq han memleketi quramyndaǵy rý, taıpalar bolashaq qazaq halqynyń negizin qurady. Bul jerde eskerte ketetin bir jáıt – Edildiń shyǵysyndaǵy handyqtarda dinı-ıdeologııalyq baǵyt Iasaýı joly bolatyn jáne árbir hannyń janynda Edigeniń uldary men nemereleri beklerbegi qyzmetinde otyrdy. Al, rý, taıpalardyń bıligi Iasaýı joly ókilderiniń qolynda boldy. Bul júıemen júrýdi absolıýttik bılikti jaqtaıtyn handar qoldaı qoıǵan joq. Olar ózderiniń bıleýine yńǵaıly bolady degen dinı-ıdeologııalyq baǵytty izdeýmen boldy. Sol kezeńde Maýarannar jerinde bıleýshige absolıýttik beretin, parsy mádenıetine negizdelgen, túrkilshik dúnıetanym júıesin tolyǵymen ózgertip, jańa dúnıetanym qalyptastyratyn, túrkilerdegi qoǵamdyq qatynastardy ózgertip, memlekettiń basqarý júıesiniń negiziń bolǵan rýlyq, taıpalyq júıeler men júzdik qurylymdardy ydyratýǵa múmkindik beretin sopylyq jol – naqshbandııa tarıqaty qalyptasyp úlgergen edi. Handar qalaıda esebin taýyp, osy sopylyq joldy óz handyqtarynda memlekettik ıdeologııa dárejesine kóterýge bar kúshin saldy. Bul joldy alǵash Orys hannyń urpaǵy Baraq han qabyldaǵanǵa uqsaıdy. Ol óziniń qasynda bekler begi bolǵan Mansur bıdi Hıýany shapqany úshin qınap óltirýi sonyń aıǵaǵy[13, 94-b.]. Al, Jumadyq han bolsa, óziniń beklerbegi bolǵan Ǵazy bımen birigip, Ata joldy buzǵany úshin, halyqqa kóp qııanat kórsetkeni úshin rý, taıpa basshalary Ǵazy bıdi óltirip, ózderi Jumadyq hannan qashyp ketedi[14, s. 141.]. Árıne, bul jerde Jumadyq han men Ǵazy bıdiń Iasaýı jolynan bas tartqany týraly naqty aıtylmaıdy. Biraq Ǵazy bıdiń halyq keshirmeıtin kúnási bolmasa, halyqtyń ony jazalaýǵa batyly barmaǵan da, Edigeniń ózge uldary mundaı bassyzdyqqa jol bermegen de bolar edi. Mysaly, Baraq han Mansur bıdi Hıýada óltirgende Edigeniń uldary Kishi Muhammedten ásker ákelip, Baraq handy maıdan dalasynda óltirgeni belgili. Ǵazy bı óltirilgende Edigeniń balalary eshqandaı áreketke barǵan joq. Soǵan qaraǵanda, Ǵazy bıdiń keshirilmes kúná jasaǵany anyq.

Jumadyq han bolsa, ózinen bóline kóshken halyqty jazalamaq bolyp, sońynan qýa baryp, urys salǵanda maıdan dalasynda ólip, han taǵy bıleýshisiz qalady. Halyq sol kezde bılerdiń basshylyǵymen on jeti jastaǵy Ábilhaıyr handy taqqa otyrǵyzdy. Osy oqıǵa qazaq tarıhyndaǵy eleýli oqıǵanyń biri boldy. Edige ólgen soń birligi ydyraǵan halyq, qaıtadan  el bolyp, bas biriktirip, týyn kóterdi. Osy oqıǵa qazaq tarıhyndaǵy sheshýshi kezeńniń biri boldy. Osy Ábilhaıyrdy taqqa otyrǵyzǵannan keıin memlekettik júıeni qaıta qurý sharalary júrgizildi. Rýlyq, taıpalyq júıeler rettelip, júzdik qurylymdarǵa biriktirildi. Ózbek han tusyndaǵy memlekettik júıe tolyǵymen qaıta qalpyna keltirildi. Biraq bul joly Ózbek han kezindegi Joshy ulysynyń bar halqy bul memleket quramyna ene alǵan joq. Óıtken, Jánibek hannan keıingi kezeńde dinı-rýhanı úderister men sonyń saldarynan bolǵan saıası oqıǵalar túrki halyqtarynyń batys bóligin Shyǵystaǵy qandastarynan oqshaýlap úlgergen edi. Bul kezeń halqymyz tarıhyndaǵy sheshýshi kezeńniń bir bolǵandyqtan shejire ýaqyt shyndyǵyna oraı qaıta túzilgen bolatyn.

Osy oqıǵa «Ózbek shejiresi» atty shejirelerinde bylaısha keskindeledi: Nuh paıǵambardan Alashqa deıin on Ata, Alashtan Jaıylhan, Jaıylhannan Qazaq, Qazaqtan Juman, Jumannan Ábilhaıyr. Al, Ábilhaıyrdan Aqarys, Janarys, Bekarys bolyp, qazaqtyń úsh júzi taraıdy[15]. Endi osy shejireni tarqatyp, taldar bolsaq, onda osy tizbekte aty atalǵan tulǵalar artynda naqty tarıhta ómir súrgen kisiler turǵanyn kórýge bolady. Biraq ázirge biz olardyń anyq qaısysynyń kim ekenin ashyp aıtyp bere almaımyz. Alaıda, sol kezeńge qatysty tarıhı derekterdi saralar bolsaq, onda sol aty atalǵan kisiler ishinen kimniń kim anyqtaý múmkindigi bar. Bul shejireniń budan aldyńǵy kezeńderde jazylǵan shejirelerden basty ereksheligi – munda Altyn Orda memleketi ydyraǵannan keıingi etnıkalyq úderisterdiń naqty kórsetilýi. Mysaly, Alashtan bastalatyn shejirede «Alashtan Jaıylhan, Seıilhan» – dep bólinedi. Joǵaryda kórsetkenimizdeı Ábilhaıyrdan bastalatyn shejirede Alashtan taraıtyn Seıilhan aty atalmaıdy. Demek, bul shejire osyǵan deıin birge bolǵan túrkimenderdiń Ábilhaıyrdy han kóterip, qaıta toptasqanda túrkimenderdiń bólinip ketkendigin kórsetip tur. Al, Jaıylhannyń balasy Qazaq, Qazaqtan Juman. Osy Qazaq quramynda áli etnıkalyq jiktelýge túspegen qazaq, ózbek, noǵaı, qaraqalpaq halyqtary bar. Bul jerdegi Qazaq demektiń mánisi Jánibek hannyń dinı-ıdelogııalyq saıasatyna qarsy shyǵyp, Iasaýı jolyn berik ustanǵan halyq retinde óziniń dinı-rýhanı, mádenı erkindigin saqtap qalǵan halyqty kórsetýinde bolyp otyr. Shejire tizbegindegi Jumannyń Jumadyq han ekendigi aıtpasa da túsinikti.

Bul shejiredegi qazirgi qazaq shejirelerinen ereksheligi - búgingi qazaq halqy quramynda kezdespeıtin rý, taıpalardyń júzder quramynda bolýy. Qazirgi Uly júz quramynda joq «myń», «júz», «qyryq» rýlary men qaraqalpaq halqy jeke taıpa retinde osy júzdiń quramynda júr. Al,  «myń», «júz», «qyryq» rýlarynyń bashqurt halqynyń quramynda bar ekendigin R.Kýzeev jazǵan bolatyn[16, s. 48-57]. Al, Ońtústiktegi «myń», «júz», «qyryq» rýlarynyń ózbek halqynyń quramyna sińip ketkenin kóremiz. Qoqan handyǵynyń negizin qalaǵandardyń biri Narbota bıdiń osy «myń» rýynan ekendigin tarıhı derekter rastaıdy[17, s. 113]. Al, qaraqalpaqtardyń Tursyn Muhammed hannyń zamanynda Túrkistanda búlik shyǵaryp, qazaq halqy quramynan qýylǵany, odan basqa etnıkalyq birlikke aınalǵany tarıhtan belgili[17, 406-b. ].Mundaı saıası, etnıkalyq úderister astarynda dinı, rýhanı úderister jatqanyn áli kúnge tarıhshylar esepke ala bermeıdi. Sol sebepti, biz endigi kezekte dinı-rýhanı úderisterdiń  Ózbek ulysy taǵdyryna qanshalyqty yqpal etkenine toqtalyp kórelik.

Ol memleket týraly ortaǵasyrlyq tarıhshy Mahmýd ıbn Ýalı bylaı dep jazdy: «Jánibek han ólgen 758/1356-57 jyldan 835/1428-29 jylǵa deıingi aralyqta Deshti Qypshaqtaǵy patshalyq taǵyna aqyldy, ári tabandy basshy tabylmady. Sonyń sebebinen memlekettegi din men memleket isi qojyrady. Halyq basyn biriktirip turǵan arqaý úzildi, birlik ketti. Bul eldiń halqynyń osynshalyq qınalǵanyn kórgen Uly Jaratýshy eldiń bolashaǵyn jaryq qylatyn, din men memleket isin qalpyna keltiretin jańa juldyzdy kókjıekke shyǵardy. Ol Ábilhaıyr han edi. Dúnıe qaıta jaryqqa toldy. Búlingen dúnıe qaıtadan qalpyna keldi. Qoǵamnyń barlyq múshesiniń múddesi qaıtadan qalypqa túsirildi. Qoǵam qaıta gúldene bastady. Áıgili Ahmettiń jolynyń zańdary men Muhammedtiń dini qaıta gúldedi[14, s. 346.].» Osy bir kishkene úzindiniń ózi ıslam dininiń, onyń ishinde Iasaýı jolynyń Altyn Orda memleketinde qandaı rol atqarǵandyǵyn, Ábilhaıyrdyń sol joldy qaıtadan qalpyna keltirgendigin kórsetip turǵan joq pa? Demek, bul Joshy ulysyndaǵy halyqtardyń basyn biriktirgen negizgi arqaý Iasaýı joly bolǵandyǵyn, rýhanı faktordyń sheshýshi mánge ıe bolǵandyǵyn kórsetedi. Endigi kezekte  sol Ábilhaıyrdy taqqa otyrǵyzyp han kótergen kimder edi, soǵan toqtalaıyq. Mas‘ýd ıbn ‘Ýsman Kýhstanıdiń «Tarıh-ı Abý-l Haır-han-ı» atty eńbeginde mynadaı kisilerdiń attary atalady: «Barlyq áskerbasylar, dańqty Paıǵambar áýletiniń ókilderi, «Ta» jáne «Ia-Sın» (sopylar) ókilderi boldy. Olardyń ishindegi eń dańqtylary Qul Muhammed seıit jáne Qara seıit(Alla olardyń qabirin jaryq etsin.) jáne Buzunjar bı qııat, Ýaqqas bı mańǵyt, Shaıh sofy oǵlan, Satuǵ bı, Súıinish bı, Qara Kedeı dúrmen, Aq Sofy naıman, Shaıh Sofy naıman, ... Júsip Qoja ókiresh naıman, Qajy Myrza shat, Bahty Qoja uıǵyr, Orys qońyrat taǵy basqa uly adamdar qýatty ámirshiniń saraıyna kelip, onyń jeńimpaz áskerleri men qyzmetshileriniń qatarynan oryn aldy» [14, s. 141-144.]. Bul derek sol kezdegi Qypshaq dalasyn mekendegen túrkiler quramyndaǵy rýlar men taıpalardyń basyndaǵy basshylardyń barlyǵy derlik din ókilderi ekenin kórsetip tur. Demek, ol kezeńde rý, taıpa basynda aldymen rýhanı basshy bolǵandyǵyn naqtylaı túsedi. Bul jerde «sopy» men «qoja» ataýlarynyń dinge qatysy barlyǵyna kúmán joq. Al «bı» sóziniń túpki maǵnasyna kúmán keltirýshiler tabylýy múmkin. Biraq «bı» - dep orta ǵasyrlarda dinı, rýhanı basshyny ataǵanyn jáne ol qazaq dalasyndaǵy dinniń ómir súrý formasy bolǵan Iasaýı jolymen tikeleı baılanysty ekendigin qazaqtyń kóneden qalǵan ataly sózderi dáleldeıdi. Mysaly:

  Batyr degen baraq ıt,

  Ekiniń biri tabady.

  Bı degen aq sharıǵat,

  Ilýden bireý tabady[18, 378-380-bb.].

Nemese «Elge baı qut emes, bı qut» degen mátelder-aq bıdiń qazaq qoǵamynda asa joǵary baǵalanǵandyǵyn kórsetedi. Bul derekter Ábilhaıyr han basqarǵan Ózbek ulysynda Iasaýı joly saltanat qurǵanyn dáleldeıdi. Ábilhaıyr han Iasaýı jolyna adal bolǵan kezeńde onyń tasynyń órge domalap, eshkimdi bet qaratpaǵany tarıhtan belgili. Alaıda, 1446 jyly Ábilhaıyr hannyń Syr boıyndaǵy qalalardy jaýlap alýy, Syr boıyndaǵy Syǵnaq qalasyna óziniń ordasyn ornatýy ony memleketti basqarý saıasaty men memlekettiń qurylymdyq júıesin ózgertýge ıtermeledi. Óıtkeni, ol osy jerde naqshbandııa tarıqaty ókilderiniń yqpalyna túsedi. Biraq jazba derekterde Ábilhaıyr hannyń Syǵanaqta kimmen kezdeskeni týraly naqty derek joq. Biraq búkil Ózbek ulysyndaǵy saıası jaǵdaıdyń kúrt ózgerýi; Ábilhaıyr hannyń uzaq jyldar boıyna tiregi de, serigi de bolǵan Edigeniń nemeresi Ýaqqas bıdi óltirýi, Arqada Qara qypshaq Qoblandynyń arǵynnnyń bıi – Daıyr qoja-Aqjol bıdi óltirýi[19, 24-25-bb.], odan keıin kóptegen rý, taıpalardyń Ábilhaıyrdan bóline kóshýi, halyq aldynda han tarapynan keshirilmes kúná jasalynǵandyǵyn dáleldeıdi. Ata joldan attap, Antty buzbasa, Iasaýı jolynan bas tartpasa halyq onshalyqty qatal sharalarǵa barmaǵan bolar edi. Osy oqıǵa Ózbek ulysyn úshke bólip, tarıh sahnasyna úsh memleketti: Qazaq handyǵy men Shaıbanıler memleketin, Noǵaı ordasyn shyǵardy. Ózgeniń rýhanı yqpalyn qabyldamaǵan, túrkiniń órshil rýhynyń ózegi bolǵan Iasaýı jolyndaǵy halyq qazaq atanyp, Ata jurtqa ıe bolyp qaldy. Al, naqshbandııa tarıqatyn qabyldap, soǵdy-tájik mádenıetine moıyn usynǵan halyq Ata jurtqa syımaı, Maýarannahr jerine ketýge májbúr boldy. Al, noǵaılar bolsa, qazaq dalasynyń batys ólkesine qaraı yǵysty.

Oǵan deıin de noǵaılar óz aldyna erkin ómir súrgenimen, ózderin shet jerlerge jeke memleket esebinde tanytqan emes. Óıtkeni, Edige urpaqtary áli de bolsa Joshy áýletinen bılikke laıyq tulǵa shyǵar degen úmitpen, memlekettegi saıası bılikti han urpaǵynyń ókiline saqtap keldi. Ókinishke oraı, ondaı tulǵa shyqpaq túgil, Ábilhaıyr hannyń, kerisinshe, naqshbandııa tarıqatyn qabyldap, absolıýttik bılikke umtylýy, olardyń Joshy urpaqtary ishinen laıyqty tulǵa tabamyz degen úmitin úzdi. Óıtkeni, Ábilhaıyr hannyń naqshbandııa tarıqatyn qabyldap, Iasaýı jolynan bas tartýy bul tek dinı-rýhanı, ıdeologııalyq saladaǵy ózgeris emes, sonymen birge, memlekettiń búkil bolmysy men qurylymdyq júıesine ózgeris ákeler  kúrdeli qadam edi. Óıtkeni, Ózbek hannan beri qalyptasqan memlekettiń qurylymdyq júıesi tolyǵymen ózgeriske túsý kerek bolatyn. Memleketti basqarýdyń negizgi tetigi sanalǵan bıler ınstıtýty men olar arqa súıegen rýlyq, taıpalyq júıeler óziniń osy kúnge deıin atqaryp kelgen saıası máninen aıyryldy. Bar bılik han men han áýletiniń qolyna shoǵyrlanýy tıis boldy. Bul Qypshaq dalasyn jaılaǵan túrki halyqtarynyń memlekettigine úlken qaýip tóndirdi. Memlekettiń basqarý júıesin quraǵan han men rýlyq, taıpalyq júıe basshylary – bıler arasynda týyndaǵan bul qarama-qaıshylyq – memleketti basqrý júıesin daǵdarysqa ushyratty. Nátıjesinde, Ábilhaıyr hannyń bul talabyna kónbegen rý, taıpalar basshylary Jánibek pen Kereı sultandardy shaqyryp, Qazaq handyǵynyń irgesin qalady. Biraq nege ekeni belgisiz, Noǵaı myrzalary Jánibek pen Kereıge el tizginin berýge qulyqty bolmady. Múmkin, olar Jánibek hannyń ákesi Baraq hannyń óz ordasynyń beklerbegi bolǵan Mansur bıdi Hıýany shapqany úshin kózine qorǵasyn quıyp óltirgenin keshire almaǵan bolar. Qazir bizdiń qolymyzda naqty derek joq. Alaıda, Baraq hannyń Mansur bıdi óltirýinde biz bile bermeıtin bir sebep bar. Noǵaı Ordasyn bılegen Edige urpaqtarynyń Jánibek pen Kereı sultandardy moıyndamaýyna qaraǵanda, Baraq han sol XV-shi ǵasyrdyń basynda naqshbandııa tarıqatyn qabyldaǵan joq pa degen zańdy suraqty týyndatady. Óıtkeni, sol XVǵ. basynda Horezm jeri naqshbandııa tarıqatynyń negizgi ortalyqtarynyń biri bolyp úlgergen edi. Al, Noǵaı myrzalary odan keıin qansha ýaqyt Joshy áýleti ókilderin han qylmaq áreketinde boldy. Olardyń sońǵy úmiti Ábilhaıyr hannyń nemeresi Muhammed Shaıbanı edi.

1472 jyly Muhammed Shaıbanı Buharada bolyp, Syǵanaqqa qaıta oralǵanda, ony Musa myrza shaqyrtyp alady. Musa ony han saılamaq pıǵyly barlyǵyn jasyrmaıdy. Noǵaı myrzalary Muhammed Shaıbanıǵa hanǵa kórsetiletin barlyq qurmetti kórsetip, qarsy alady. Muhammed Shaıbanıdyń Musa myrzaǵa kelgenin esitken Qazaq handary olardy ustap ákelý úshin Buryndyq bastaǵan 1000 kisini Deshti Qypshaqqa attandyrady. Alaıda, jeńilip keri sheginedi[20, s. 44.]. Osy soǵystan soń, Musa myrzanyń Muhammed Shaıbanıǵa yqlasy ózgerip, ony han kóterýden bas tarty. Ol ámirlerimen aqyldasqanda, olar: «Kóne dáýirden beri qazirgi kúnge deıin mańǵyt bıleri saılaǵan han mańǵyt bılerine memlekette erkindik beretin. Egerde Muhammed Shaıbanı osy kóne dástúrmen keliser bolsa, onda jaqsy. Biz ony han saılaımyz. Bolmasa,  joly ashyq[14, s. 104.]», – deıdi. Musa óz bıleriniń sózin maqul kórip, Muhammed Shaıbanıdy han kóterýden bas tartty.

Bul bir jaǵynan noǵaı myrzalary osy oqıǵaǵa deıin saıası bılikti qoldaryna alýǵa áli sheshim qabyldamaǵanyn kórsetse, ekinshi jaǵynan, osyǵan deıin Qypshaq dalasynda birneshe memleket qatar ómir súrgenimen, ol handyqtar quramyndaǵy halyqtar arasynda birnen-birin ereksheleıtin eshqandaı etnıkalyq erekshelikterdiń áli týyndamaǵanyn kórsetedi. Ábilhaıyr hannyń ózge sopylyq joldy – naqshbandııa tarıqatyn qabyldaýy Qypshaq dalasyn mekendegen túri taıpalarynyń odan ári etnıkalyq birlikterge jiktegen basty oqıǵa boldy. XVI ǵasyrdaǵy qypshaq dalasynyń etnosaıası qurylymyn sýrettegen Fazallah ıbn Rýzbehan Isfahanı bylaı deıdi: «Úsh taıpany ózbekterge jatqyzady. Olar Shyńǵys han ıeligindegi eń myqtylar. Qazir olardyń biri – shıbanıler; ekinshisi – qazaqtar. Olardyń dańqy kúshi men batyrlyǵynyń arqasynda álemge taraǵan. Úshinshisi – mańǵyttar. Bulardyń handary bir-birimen ár kezde egesip keledi, bir-biriniń ıeligine qol suǵýmen keledi. Olar birin-biri jeńse, qolǵa túskenderin quldyqqa satady, tutqynǵa alyp ketedi»[21, s. 47-48]. Bul jerde avtordyń sol kezeńdegi saıası etnıkalyq proesterdi dál sýrettegenin kóremiz.

Odan keıingi kezeńderde Shyńǵys han urpaqtarynan tolyq kúder úzgen Edige urpaqtary memlekettik saıası bılikti  tolyǵymen óz qoldaryna alyp, memleketti jeke bıleýge kóshti. Biraq olarǵa ózderi ıasaýııa tarıqatynda bola turyp, memlekettik bılikti qolǵa alýy rýhanı-adamgershilik turǵysynan qatty qınaǵanǵa uqsaıdy. Óıtkeni, ıasaýııa tarıqatynda han bıligi ár kezde kıeli sanaldy. Ol tek Shyńǵys han urpaqtaryna tıesili bolatyn. Ol shekten eshkim asyp kete almaıtyn. Sol sebepti, Edige urpaqtarynyń Noǵaı Ordasynyń taǵyna otyrýy  zańsyz bolyp sanaldy. Olardyń bul jaǵdaıdan shyǵýynyń bir ǵana joly boldy. Ol jol olardyń Iasaýı jolynan bas tartyp, naqshbandııa tarıqatyn qabyldaýy edi. Sóıtip, olar da Iasaýı jolynan bas tartyp, naqshbandııa tarıqatyn qabyldaıdy. Olardyń naqshbandııa tarıqatyn qabyldaǵanyn knıaz Iýsýpovtar áýletiniń «Pokolennaıa zapıs» atty shejiresindegi derekterden kórýge bolady. Ol shejirede olardyń arǵy atalary Baba Týklas-Baba túkti Shashty Ázızdiń Paıǵambar halıfasy Abý Bakr Syddyq áýletinen ekendigi jazylǵan[22, s. 94-97]. Al, naqshbandııa tarıqaty ózderiniń rýhanı bastaýyn Muhammed Paıǵambardyń halıfasy Abý Bakr Syddyqpen jalǵastyratynyn eskersek[23, s. 367], onda Edige urpaqtarynyń da naqshbandııa tarıqatyn qabyldaǵanyna kózimiz jetedi. Óıtkeni, keıingi ǵasyrlarda naqshbandııa tarıqatyn qabyldap qazaq júzderi qatarynan shyǵarylǵan etnıkalyq toptar da óz shejirelerin osy Abý Bakr Syddyqtan taratatynyn kóremiz. Al, Edige bı men onyń arǵy atasy Sadr ad-dın shaıh Baba Týklastyń Qarahandyq bıleýshiler áýletinen shyqqan Otrardyń sońǵy hany Hasan ıbn Abd al-Halyq hannyń tórtinshi urpaǵy ekendigin qarahandyq qojalar áýletiniń shejiresinde jazylǵan[6,136-139qq].Osylaı Ábilhaıyr hannyń naqshbandııa tarıqatyn qabyldaýy Qypshaq dalasyndaǵy rýhanı tutastyqty buzyp, halyqtardyń rýhanı-mádenı jiktelýine yqpal etti. Ol óz kezeginde Qypshaq dalasyn mekendegen túrki taıpalarynyń etnıkalyq kartasynyń ózgerýine ákeldi. Qazirgi kúngi ózbek, qazaq, noǵaı halyqtarynyń kezinde bir halyq bolǵandyǵyn olardyń quramyndaǵy rý, taıpalardyń birtektiliginen, halyq sanasynda saqtalǵan halyq aýyz ádebıeti úlgilerinen-aq kórýge bolady.

Ata jurttan qýylyp, pana tappaǵan Muhammed Shaıbanı men inisi Mahmýd Sultan kóp jyldar boıy Ortalyq Azııany sharlap, birde moǵoldyq bıleýshilerdi, birde Ámir Temir urpaqtaryn, birde Hajy Tarhandy panalaı júrip, XV ǵasyrdyń sońǵy shıreginde Temir urpaqtary arasyndaǵy qaıshylyqty paıdalana otyryp, Maýarannahrdaǵy bılik úshin kúreske belsene aralasty. Temir urpaqtarynyń shı‘alyq baǵyttaǵy kýbravııa tarıqatyna bet burýy Maýarannahr halqynyń Temir áýletinen teris aınalýyna ákeldi[20, s.69]. Osy jaǵdaıdy óz paıdasyna sheshe bilgen Muhammed Shaıbanı XV ǵasyr sońynda Maýarannahr taǵyna ıe boldy. Onyń ústine naqshbandııa tarıqatyn qabyldap, parsy mádenıetin moıyndaǵan Muhammed Shaıbanı da[20, s. 80-81.], onyń sońyna ergen halyq ta Maýarannahar halqy úshin onshalyqty bóten bola qoıǵan joq. Alǵashqy kezeńde túsinbeýshilik bolǵanymen, Temir urpaqtarynyń óz betinen qaıtpaýy Maýarannahr halqyn Muhammed Shaıbanı bıligin moıyndaýǵa májbir etti. Osy kúrestiń nátıjesinde Maýarannahr jerinde Shaıbanıler memleketi tarıh sahnasyna shyqty. Shaıbanıler memleketinde bar bılik han áýleti ókilderiniń qolyna shoǵyrlandyryldy. Bul bir jaǵynan Shyńǵys han kezindegi memleketti basqarý júıesin qalpyna keltirý bolyp kórindi. Han ólse, onyń ornyn sol áýlet ishindegi jasy úlkeni han taǵyna otyrýǵa tıis boldy. Biraq bul ishki mazmuny jaǵynan memleketti basqarýdyń ırandyq júıesin qabyldaý edi.

Rý, taıpa basshylary qolynda burynǵydaı memlekettik iske aralasý quqy men qoǵamnyń ishki qaıshylyqtaryn retteýshi qyzmeti bolmaǵanymen, olardyń erkine óz qandastaryna bılik júrgizý quqy qaldyryldy. Olardyń búlik shyǵarmaýy úshin handar rý, taıpa basshylarymen sanasýǵa májbúr boldy. Biraq memleket bıligi tolyǵymen han qolyna shoǵyrlandyryldy. Muhammmed Shaıbanıdyń túpki maqsaty oryndalyp, absolıýttik bılikke qoly jetti. Alaıda, Muhammed Shaıbanı de, onyń sońyna ergen halyq ta birtindep óz ata-babalarynń dástúrli mádenıetinen, túrkiniń órshil rýhynan birtindep aıyla bastady. Qypshaq dalasynan kelip, Maýarannahr jerine sińgen, sol mádenıetti qabyldaǵan ózbektiń qanshalyqty ózgeriske ushyraǵanyn XIX ǵasyrdaǵy orys zertteýshisi V. Nalıvkın bylaısha sýretteıdi: «Ýzbek-kochevnık vsegda gordıvsheısıa svoım obrazom jıznı ı otnosıvshıısıa s prenebrejenıem ko vsıakomý drýgomý rodý zanıatıı, krome voıny ı skotovodstva, s sovershenno takım je prenebrejenıem stal otnosıtsıa ı k tomý svoemý sobratý-edınoplemennıký, kotoryı prezrev obychaı otov, brosıl voılochnýıý ıýrtý, poselılsıa v glınıanoı hıjıne, stal pahat ı seıat, razvodıt derevıa, tkat, delat glınıanýıý posýdý ı t. p.; samom je neprodoljıtelnom vremenı osedlyı ýzbek  stal v otnoshenıı ýzbeka-kochevnıka, ıavlıavshego soboıý togda ee gromadnoe bolshınstvo, kakım-to otepenem, k kotoromý otnosılıs svysoka, s prenebrejenıem, vsegda davaıa chývstvovat svoe prevoshodstva, vyrajavsheesıa ı bolshoı svobode deıstvıı, ı v bolshoı voınstvennostı, podderjıvavsheısıa osobennostıamı obraza jıznı ı, nakoe, v ıstekshem otsıýda je nesravnenno bolshem polıtıcheskom znachenıı. Eta bystro ýstanovıvshaıasıa, snachala bytovaıa, a zatem ı nravstvennaıa, rozn byla nastolko velıka, chto vsem osevshım ýzbekam, ne vzıraıa na to, ız kakogo ýzbekskogo roda onı proıshodıat, bylo dano obee narıatelnoe ımıa sartov, kotoroe vposledstvıı rasprostronılos na vse voobe osedloe týzemnoe naselenıe, t. e. odınakovo kak na osedlyh ýzbekov, tak ravno ı na tadjıkov. Neredko slýchaetsıa ı teper slyshat v razgovore, chto takoı-to kırgız (kazah)sdelalsıa sartom»[24, s. 32].

Bul jerde biz úzindini zertteýshiniń oıy burmalanbaýy úshin, qazaq tiline aýdarmaı sol kúıinde bergendi jón kórdik. Óıtkeni, avtor Túrkistan jerindegi etnıkalyq proesterdi barynsha dál, ári shynaıy bergenin kóremiz. Alaıda, avtor halyq sanasyndaǵy mundaı ózgeristi tek ómir salty men ekonomıkalyq jaǵdaıynyń ózgerýimen ǵana baılanystyrýy jetkiliksiz ekendigin túsine bermeıdi. Qypshaq dalasynan kelip Maýarannahr jerine ornalasqan kóshpeli ózbek ózge halyqqa aınalý úshin eń aldymen óziniń dinı tanymyn ózgertip, túrkilik mádenıettiń ózegi bolǵan Iasaýı jolynan bas tartyp, naqshbandııa tarıqatyn  qabyldaýy kerektigin túsine bermeıdi. Kez-kelgen adam óziniń dinı tanymyn ózgertpeıinshe, óziniń rýhanı-mádenı qaınarlarynan qol úzbeıdi. Oǵan mysal retinde, júzdegen jyldar qalalarda turyp, áli kúnge qazaq halqynyń quramynda qalǵan Syr boıyndaǵy kóne qalalar turǵyndaryn aıtýǵa bolady.

Shaıbanı han men onyń sońyna ergen kóshpeli ózbekter Qypshaq dalasynan ketip qoıǵan joq, sonymen birge, olar ózderin Qypshaq dalasymen baılanystyryp turǵan rýhanı kópirdi de buzdy, sóıtip basqa mádenıetke bet burdy. Biraq olar ol kezde bul Maýarannahr jerindegi Shyńǵys urpaqtaryn memlekettik bılikten aıyrar jalpy túrki halyqtarynyń memlekettiligine qaýip tóndirer jol ekenin sezgen joq. Muhammed Shaıbanı han Maýarannahr taǵyna otyrǵan kezden araǵa  júz jyl salyp, onyń sońyna ergen ózbekter ózderiniń dástúrli mádenıetinen tolyq qol úzgen kezde Shyńǵys han áýleti bıliginiń kıeliligi týraly uǵym da óz mańyzyn joıdy. XVII ǵ. basynda Shaıbanıler memleketiniń irgesi sógilip, Shyńǵys han urpaqtary Maýarannahr jerinde saıası bılikten ketýge májbúr boldy.

Ózbek ulysynyń úshke bólinip, jeke handyqtarǵa aınalýy rý, taıpalardyń ishteı bólinip, jiktelýine ákeldi. Ustanǵan dinı baǵytyna qaraı kimdi, qaısy dinı-saıası topty qoldaıtynyna baılanysty rý, taıpalar ishteı jiktelip, osy úsh memleket quramyna bólinip ketti. Biz ony qazirgi qazaq, ózbek, noǵaı halyqtarynyń quramyndaǵy rý, taıpalardan kóre alamyz. Bul Ózbek ulysy halyqtary ishindegi jiktelý joǵarǵy bılik júıesi ókilderin ǵana emes, sonymen birge, jaı halyq arasyn da qamtyǵandyǵyn kórsetedi. Mysaly, qońyrat, qańly, qypshaq, naıman, qypshaq taıpalarynyń ókilderi qazaqtyń quramynda da, ózbektiń quramynda da, noǵaıdyń quramynda da bar. Egerde bul rýhanı jiktelý Ózbek ulysyndaǵy bılik júıesi ókilderin ǵana qamtyǵan bolsa, onda belgili tulǵalar sońynan solarǵa qarasty rý, taıpalar ǵana ilesip, rý, taıpalar ishteı bólinbegen bolar edi. Bul sol kezeńdegi dinı-ıdeologııalyq tike-tirestiń jalpy ulys halqyn túgel qamtyǵandyǵyn kórsetedi.

Ózbek ulysynyń ydyrap, úsh halyqqa bólinýi memlekettiń basqarý júıesiniń negizgi tiregi bolǵan bıler ınstıtýtyna da keri yqpalyn tıgizdi. Bıler ınstıtýty kúrdeli ózgeristerge ushyrady. Ol ózgeris Edige urpaqtarynyń, olarmen birge jalpy Orta júzge rýhanı jetekshi bolyp, bılik júrgizgen Qarahandyq bıleýshiler áýlet ókilderi – qarahan qojalardyń halyqtan bólinip, Edige urpaqtarynyń sońynan ketýi Orta júzdiń rý, taıpalarynyń memlekettik bılik júıesindegi múddesin qorǵaıtyn ókilderisiz qaldyrdy. Bul másele sol kezeńdegi Iasaýı jolynyń negizin quraıtyn Yshaq bab urpaqtary tarapynan ońtaıly sheshilgenin kórýge bolady. Budan keıingi kezeńde Orta júzge pir bolý Yshaq babtan taraıtyn Baqsaıys qoja áýletteriniń qolyna tıdi. Bul oqıǵa «Temir-nama» atty kıeli tarıhta bylaısha baıandalady: «Birde Saıııd Ata uıyqtap jatqanda túsinde Zeńgi Ata aıan berip, «Deshti Qypshaqqa baryp, halqyn ıslamǵa kirgiz!- dep buıyrady. Saıııd Ata ertesine shákirtteri Qasym shaıh, Hadym shaıh, Baqsaıysty alyp, Deshti Qypshaqqa attanady. Deshti Qypshaq hany Qusyraý Qulalǵa kelip, ózderiniń pirleri Zeńgi Atanyń buıryǵymen Deshti halqyn ıslam dinine bet burǵyzýǵa kelgenin aıtady. Qusyraý Qulal ıslam dinin qabyldamas buryn óziniń bularǵa qoıar úsh sharty baryn aıtady. «Egerde úsh shartty tolyq oryndasańdar, ıslam dinin qabyldaıyq. Birinshi shartymyz – bir palýanymyz bar, ony jeńesin; ekinshi shart – bir esi aýysqan qyzymyz bar, ony jazasyn; úshinshi shart – bireýlerińiz bizdiń dinbasymyzben birge tandyr ishine túsip, otta otyrasyzdar,» – deıdi. Saıııd Ata úsh shartty da qabyl alady. Qasym shaıh palýanmen kúresip, ony jeńedi. Hadym shaıh tandyrǵa túsip aman shyǵady. Saıııd Ata ózi esi aýysqan qyzdy jazyp, saýyqtyrady. Han búkil halqymen Saıııd Ataǵa múrıd bolyp, qyzmet qylady. Bir kúni Saıııd Ata Baqsaısty ertip, Husyraý hanmen birge ańǵa shyǵady. Sol kezde Saıııd Ataǵa Husyraý hannyń attan qulap, óletini aıan bolady. Saıııd Ata Baqsaıysqa handy qulatpaı kóterip alýdy buıyrady. Biraq hannyń júregi jarylyp, bir saǵat ólip, qaıta tiriledi. Saıııd Atanyń bul qyzmetine rıza bolǵan Husyraý han Sahyp Jamal atty qyzyn Saıııd Ataǵa názir qylady. Saıııd Ata qyzdy Baqsaıys Ataǵa qosyp, ózin Deshti Qypshaqqa qaldyryp, ózi keri Horezmge qaıtady[24]». «Temir-nama» qoljazbasyndaǵy Deshti Qypshaqty ıslamdandyrý jónindegi derekter osy. Árıne, biz bul jerde aıtylǵandardyń tarıhı shyndyǵynan kóri ańyzdyq sıpaty basym ekendigi anyq. Deshti Qypshaqta Husyraý Qulal atty hannyń bolmaǵany da tarıhtan belgili. Alaıda, bul tulǵanyń Qasym hannyń prototıpi bolý yqtımaldyǵy joq emes. Al, Qasym shaıh, Hadym shaıh, Baqsaıys Atalardyń tarıhta bolǵandyǵy kúmán týdyrmaıdy. Olar týraly «Lamahat» sııaqty ıasaýııa tarıqatynyń tarıhyna arnalǵan shyǵarmalarda baıandalady. Onyń ústine olardyń jerlengen jerleri, olar jónindegi kıeli ańyzdar halyq arasynda jıi aıtylady. Mysaly, Qasym shaıh pen Baqsaıys Atanyń jerlengen jeri Qyzylorda oblysy, Jańaqorǵan aýdany terrıtorııasynda. Al Hadym shaıhtyń jerlengen jeri ázirge belgisiz. Osy úsh shaıhtyń qazaq shejirelerindegi Qazaq handyǵy óz aldyna otaý quryp, jeke el bolǵan kezeńdegi qazaqtyń úsh júzine pir bolǵan shejirelerdegi Baıshora, Janshora, Bekshora bolýy ábden yqtımal. Baqsaıys Atanyń Deshti Qypshaqqa pir bolýyna qaraǵanda, Orta júzge pir bolǵan Janshora dep ataýǵa bolady. Óıtkeni, Baqsaıys qojalar áýletiniń ókilderi ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldaryna deıin Orta júzdiń jıyrma alty rýyna dinı qyzmetkerlerdi Babata medresinde daıyndap kelgeni tarıhı shyndyq[24]. Olaı bolsa, bul «Temir-namadaǵy» derektiń tarıhı negizi barlyǵyn kórsetedi.

Bul aıtylǵandar Qazaq handyǵynyń alǵashqy jeke memleket bolyp, shańyraq kótergen kezeńi onshalyqty ońaı bolmaǵanyn baıqatady. Bul jerde Iasaýı joly ókilderiniń halyqtyń rýhanı tutastyǵyn saqtaý jolynda kúrdeli qadamdar jasaǵanyn kóremiz. Ádette, Yshaq bab áýleti ókilderi Uly júz ben han áýletine pir bolatyn. Al, Qarahandyq bıleýshiler áýleti ókilderi Orta júzdi tastap ketken kezde, Yshaq bab áýleti ókilderiniń túrkiniń rýhanı tutastyǵyn saqtaý úshin óz ókilderin Orta júzge aparyp, halyqtyń odan ári jiktelýine múmkindik bergen joq. Osy kezeńde handar da bıler yqpalynan shyqpady. Bul óz kezeginde memlekettiń ishki jaǵdaıynyń turaqtalýyna múmkindik berdi. Eń bastysy qazaq halqy túrkiniń dinı-rýhanı, mádenı bolmysynyń ózegi-Iasaýı jolyn saqtap qaldy. Alǵashqy kezeńde Kereı han da, Jánibek han da bulǵaqtamaı Qazaq handyǵynyń nyǵaıýyna, órkendeýine qyzmet etti. Bul kezeńdegi rýhanı jiktelýshilik týraly qazaq shejirelerinde de, ózge jazba derekterde de málimet joq. Jánibek hannan soń taqqa otyrǵan Buryndyq hannyń halyqpen syıysa almaı shaıbanılerge ketip qalǵandyǵy aıtylady.[14, s. 222]. Onyń ornyn Jánibek hannyń uly Ádik sultan basty. Ádik sultannan soń qazaq handyǵynyń taǵyna Qasym han otyrdy. Qasym hannyń Qazaq handyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy janqııarlyq eńbegi memleketti Ortalyq Azııadaǵy qýatty memlekettiń birine aınaldyrdy. Osy Qasym han kezinde «Qasym hannyń qasqa joly» atty zań qabyldanyp, sol ataýmen tarıhqa endi. «Qasym hannyń qasqa jolynyń» qabyldanýy týraly akademık Á. Marǵulan bylaı deıdi: «Qasym handyq qurǵan kezde (1511-1523) el basqarý isinde qoldanylǵan ádet-ǵuryp zańdarynyń erejeleri. Óziniń mazmuny boıynsha bul zańnyń túbegeıli ıdeıasy ejelgi áskerı dıktatýra arnasyna baryp tireledi. 15 ǵasyrdyń sońy men 16 ǵasyrdyń basynda Buhardyń ıshan-qazylary qazaq ólkesinde júrgizip, sharıǵat qaǵıdasyna boıusynýdy ýaǵyzdaıdy. Biraq ýaqyttyń kóbin mal baǵýmen ótkizetin halyq buqarasyna sharıǵat qaǵıdalary qıynǵa soǵyp, oǵan selsoq qarap, oıysa qoımaıdy. Sondyqtan sharıǵatty kirgizemin degen handarǵa halyq buqarasy narazylyq bildirip, keıde ol kóteriliske ulasyp otyrǵan. Bul tarıhı ýaqıǵalardy jaqsy bilgen Qasym han, saıası jaǵdaıdyń shıelenisken kezinde, halyq buqarasynyń, bıler tobynyń, kópten bergi oıyna qarsy turmaı, qaıta olarmen birigip, sharıǵat zańyn úgittegen Buhar ıshan-qazylarynyń timiskileýin toıtardy. Sóıtip, halyqtyń tilegine jaqyn, ári erte zamannan olarǵa túsinikti ejelgi «jarǵy» zańyn jańadan kúsheıtti[27, 104-b.]». Bul jerde akademık Á.Marǵulannyń sol kezeńdegi dinı-rýhanı ahýaldy dál anyqtaǵanyn, «Qasym hannyń qasqa jolynyń» qabyldaný sebepterin tolyq túsingenin kórýge bolady. Bul memleket týraly Muhammed Haıdar Dýlatı «Tarıhı Rashıdıde» bylaı dep  jazady: «Qasym han búkil Deshti Qypshaqty baǵyndyrdy. Joshydan keıin eshkim bulaı (Deshtini) baǵyndyrǵan joq edi. Mysaly, onyń myń-myń (mıllıon) áskeri boldy[28, s. 349]». Sondaı qýatty memleketke aınalyp úlgergen Qazaq handyǵy Qasym han ólgennen-aq, irgesi sógilip, ydyraı bastady. Bul jóninde de M.Haıdar Dýlatı jazbalarynda: «924/1518 jyldan soń Qasym han máńgilikke attanǵan soń  qazaq sultandary arasynda kúres bastaldy. Qasym hannan soń Manash han bolyp edi, ol bir soǵysta tunshyǵyp óldi. Odan soń Ádik sultannyń balasy Tahır han taǵyna otyrdy. Ol óte qatal qaıyrymsyz adam boldy. Onyń qaramaǵynda 400 myń adam bar edi. Bári birden teris qarap, ketip qaldy. Ol  qyrǵyzdardyń arasynda jalǵyz qaldy, qaıyrshylyqta óldi. Otyz myńdaı adam  Moǵolstanǵa qaıta jınaldy. Buıdash olarǵa han boldy. Mine, tórt jyl boldy olardan eshkim qalmady. 930/1524 jyly mıllıon halyqtan 944 jyly eshkim qalmady, – dep jazylǵan[28, s. 349]. Qazaq handyǵy basyna túsken mundaı qıyndyqtyń sebebi nede? Hanǵa ne boldy, halyqqa ne boldy? Bul suraqqa jaýap berý ońaı emes. «Qazaqstan tarıhynda» da bul suraqqa tolyq jaýap joq[29, s. 375-377]. Bul suraqtarǵa orta ǵasyrlyq tarıhı jazbalarǵa súıene otyryp jaýap berý qıyn. Óıtkeni, ol jazbalar kóbine tarıhı oqıǵalarǵa mán berip, solardy tizip jazǵanymen, sol tarıhı oqıǵalardyń týyndaýyna sebepshi bolǵan rýhanı proesterdi eskere bermeıdi. Mysaly, biz joǵaryda atap ótken ıasaýııa tarıqatynyń qazaq halqynyń tarıhı taǵdyryndaǵy ornyna baılanysty jazǵan paıymdaýlarymyzdy birde-bir tarıhı jazbalardan kezdestire almaımyz. Tek, «Shyńǵys-nama», «Temir-nama» sııaqty qoljazbalar men qazaq halqynyń dástúrli tarıhı jadyndaǵy derekterge qarap rýhanı proesterdiń qazaq tarıhyndaǵy kúrdeli betburystarda sheshýshi faktor bolǵanyn aıqyndaı alamyz. Bul jerde eskerte ketetin bir jáıt, ıasaýııa tarıqatynyń qazaq rý-taıpalarymen bite qaınasyp ketýimen, sol rý-taıpalardyń ajyramas bóligine aınalýymen erekshelenedi. Qazaq rýlary qazaq dalasyna taraǵan qoja áýletterimen tyǵyz baılanysta boldy. Rýdyń árbir múshesi ıasaýııa tarıqatynyń da múshesi edi. Ár rýdyń, júzdiń rýhanı basshysy, piri bolatyn. Qazaq dalasyndaǵy búkil bılik sol bıler qolynda boldy. Ol bılikti sharıǵat zańdaryna saı júrgizip otyrdy. Sebebi, bul másele Altyn Orda dáýirinen qalǵan, qalyptasqan júıe bolatyn. Al, sharıǵat zańdaryna qaıshy keletin han jarlyqtarynyń ózi iske aspaı qalatyn. Sol sebepti, Qazaq dalasynda bıler sózi ár kezde sheshýshi mánge ıe boldy. Ózbek ulysynyń hany Ábilhaıyr hannyń bıler talabyn oryndamaǵany úshin qandaı jazaǵa tartylǵany, halyqtyń kópshiligi hanǵa teris qarap, Jánibek pen Kereı handar sońyna erip, Qazaq handyǵyn qurǵanyn joǵaryda aıtyp óttik. Ókinishke oraı, Qazaq handary Ábilhaıyr han qateliginen sabaq almady, halyqtyń ıman birligimen oınaýǵa bolmaıtynyn túsinbedi. Qasym hannyń  jibergen bir qateligi búkil halyqtyń, memlekettiń taǵdyryna keri áserin tıgizdi.

Bul jerde Iasaýııa men naqshbandııa tarıqattary arasyndaǵy tartys Qazaq handyǵynyń taǵdyryna keri áserin tıgizgen negizgi faktor boldy desek artyq aıtqan bolmaımyz. Joǵaryda aıtqan Qasym hannyń jibergen qateligi osy naqshbandııa aǵymyn qazaq dalasyna ákelýimen, taratýymen baılanysty boldy. Ol jóninde Muhammed Talıbtiń «Matlab at-Talıbın» atty shyǵarmasynda mynadaı derekter keltiriledi. Onda 1512 jyly Sefıfıdtik Irannyń Nadjı-sanı bastaǵan áskeri men Babyr bastaǵan ásker Buhara qalasyna basa-kóktep kirgeni, odan qashqan djýıbarıı shaıhy  Islam qoja Qasym handy kelip panalaǵany, Qasym hannyń sol kezde naqshbandııa shaıhy Abý Bakr Sa’dtyń múrıdi bolǵany jazylǵan[30, s. 103]. Mine, osy kezden bastap, naqshbandııa aǵymy qazaq dalasyna tarala bastaıdy. Qasym han ólgen soń, halyq onyń uly Mamashtan bastap han dep tanýdan bas tartady. Tahır, Buıdash handardyń Qazaq halqyna bılik júrgize almaı qyrǵyzdarǵa baryp han bolý sebebi osyǵan baılanysty. Muhammed Haıdardyń da «Qazir bir de bir qazaq qalmady», -dep jazýy da sondyqtan. Qazaq halqy Haqnazar tusynda qaıtadan toptasyp, qýatty kúshke aınaldy. Soǵan qaraǵanda, Haqnazar han qaıtadan Iasaýııa shaıhtaryna moıyn burǵan bolsa kerek. Al, Shyǵaı han men onyń balalary Táýekel  men Esim sultandardyń tolyǵymen naqshbandııa tarıqatyna moıyn usynǵanyn jazba derekter rastaıdy. Mysaly, Shyǵaı han taǵyna otyrǵan Táýekel óziniń 120 balasymen naqshbandııa shaıhy Qoja Ishaqqa múrıd bolǵanyn jazady. Biraq, keıinnen ol oıynan bas tartyp, qaıtadan Túrkistandaǵy Iasaýııa shaıhtarynyń birine múrıd bolǵany jazylǵan[31, s. 97].

1598 jyly Táýekel Muhammed han Buhara qalasy úshin bolǵan soǵysta jaraqattanyp, kóp uzamaı qaıtys boldy. Onyń ornyna han taǵyna Esim han otyrýy kerek edi. Biraq, Esim han saılanbaı, onyń ornyna Tursyn Muhammed han saılanady[32, s. 213]. Qazirgi kúnge deıin tarıhta Tursyn hannyń shyqqan tegi týraly qalyptasqan pikir joq. Onyń qaıdan shyqqandyǵy týraly jazba derekterdiń ózinde de pikir bir izdi emes. Ony biri ashtarhanıdter áýletinen, Iar Mýhammad hannyń uly dese, endi biri Qasym hannyń uly Jalym sultannyń balasy delinedi. Biraq áli kúnge naqty derek joq[32, s. 213-215]. Biraq, Tursyn Muhammed handy Táýekkel Muhammed hannyń uly dep aıtýǵa negiz bar. Mysaly, Ábilǵazy 1625 jyly Horezmnen qashyp, Túrkistanǵa, Esim hanǵa kelip panalaǵanda, Esim ony ertip Tursyn hanǵa aparady. Sonda Esim han Tursyn hanǵa «Bul Ábilǵazy Jádiger han áýletinen. Bulardan eshkim áli kúnge bizge qonaqtap kelgen joq. Bizder olarda kóp boldyq. Sondyqtan bul sizdiń qasyńyzda bolǵany durys» – dep, Tursyn hannyń qasynda qaldyrady. Bul jerde Esim hannyń sózine qaraǵanda ekeýiniń arasynda týystyq qatynas bar ekendigin ańǵarý qıyn emes. Sonymen qatar, Tursyn hannyń ıasaýııa tarıqatynda bolýy da onyń Táýekel Muhammed hannyń uly bolý múmkindigin kúsheıtedi. Óıtkeni, Táýekkel Muhammedtiń óziniń 120 urpaǵymen qaıtadan ıasaýııa tarıqatyna ótkenin eske alar bolsaq, onda Tursyn Muhammedti osy áýlet ókili dep tanýǵa bolady. Bul jerde Esim sultannyń han saılanbaı, ornyna Tursyn Muhammedtiń han saılanýynda sultandardyń dinı kózqarasynyń  sheshýshi rol atqarǵanyn kórýge bolady. Esim sultannyń qazaq halyqyna jat, naqshbandııa shaıhtaryna múrıd bolýy, qazaqtardyń odan bas tartýyna ákelgen sııaqty. Odan keıin Esim sultan bolsa qazaqtarǵa ókpelep, Moǵolstan hany Abd ar-Rahım hanǵa ketýge májbúr bolady[14, s. 410-418]. Keıinnen qyrǵyzdarǵa baryp han bolady. Tursyn Muhammed han ákesi Táýekel Muhammed hannyń dinı baǵytyn jalǵastyrǵanyn tarıhı qujattar aıǵaqtaıdy. Tursyn Muhammed Iasaýııa shaıhtary men «Áziret Sultannyń» ýaqftyq jerlerin moıyndaǵan sanaýly handardyń biri. XIX ǵasyrdaǵy orys zertteýshisi P. Lerh 1867 jyly Túrkistanǵa kelgen saparynda shaıh al-ıslam Nasrýllanyń qolynda hıjranyń 1035 jyly Tursyn Muhammed hannyń Qoja Ahmed Iasaýı urpaqtaryna bergen ýaqftyq qujattary bar ekendigin kórip, ol týraly óz joljazbasynda jazady[33, 30-b.]. Onyń ústine Tursyn Muhammed hannyń naqshbandııa shaıhtarynyń qazaq dalasyna ótýine tyıym salýy, Tursyn Muhammedtiń ıasaýııa tarıqatynda bolǵanyn, ózge dinı aǵymnyń el ishine kelýge tyıym salý arqyly eldiń rýhanı birligin saqtaýǵa aıryqsha kóńil bólgendigin kórsetedi[30, s. 59].

Biraq, Tursyn Muhammed hannyń qarsylastary qarap jatpaıdy. Naqshbandııa shaıhtary Uly júz ben Kishi júz rýlarynyń biraz bóligin óz yqpaldaryna ótkizedi. Naqshbandııa aǵymynyń qazaq rýlary arasyna tez taralýyna «azızan» qojalarynyń yqpaly kóp boldy. «Azızan» qojalar ıasaýııa shaıhtarynyń Maýarannahrǵa kelip, sol jerdegi halyqtyń rýhanı suranysyna beıimdelgen, jartylaı naqshbandııa tarıqatynyń jolyn moıyndaǵan toptan shyqty. Bul toptyń alǵash negizin salýshy Ilmın Baba atty maýarannahrlyq ıasaýııa shaıhy bolatyn[34, s. 77-79]. Olar tarapynan Qoja Ahmet Iasaýıdiń Júsip Hamadanıge shákirt bolǵandyǵy jónindegi jalǵan ómirbaıany shyǵaryldy.Bul hojaǵanııa-naqshbandııa tarıqaty men ıasaýııa tarıqatynyń shyqqan negizi bir, hojaǵanııa-naqshbandııa tarıqatynyń negizin salǵan Abd al-Halyq Ǵyjdýanı de, Qoja Ahmet Iasaýı de Júsip Hamadanı shákirtteri, sondyqtan bul eki tarıqat arasynda aıtarlyqtaı erekshelik joq degen qaǵıdany alǵa tartty. Bul jaǵdaı qazaq rýlary  arasynda naqshbandııa aǵymynyń Uly júz ben Kishi júz arasyndaǵy yqpalynyń artýyna ákeldi. Onyń ústine keıbir Iasaýııa shaıhtarynyń naqshbandıler qataryna ótýi olardyń sońyna ergen halyqtyń óziniń dástúrli dinı tanymynan ajyratyp, adastyrdy. Ásirese, Maýarannahrmen shektes jerlerdi mekendeıtin Uly júz, Kishi júz taıpalary osyndaı aldaýǵa tústi. Halyqtyń kóp bóliginiń arasynda Tursyn Muhammed hannyń yqpaly tómendeı bastaıdy.

Esim han reformasynan keıingi shejireler

Esim han biraz jyl Moǵolstan hany Abd ar-Rahım han qasynda bolyp, odan jylystap qyrǵyzadarǵa kelip han bolady. Odan birtindep, Uly júz taıpalaryna bıligin júrgizdi. Keıinnen Tursyn Muhammed oǵan Túrkistandy bıleýdi tapsyrady. 1625 jyly Esim han Túrkistanda bolǵanyn Ábilǵazynyń jazbalarynan bilemiz[32, s. 220]. Esim hannyń Túrkistanda otyrýy Tursyn han úshin tıimdi bolǵan joq. Óıtkeni, ol óziniń jelkesine, týysy bolǵanymen basqa tarıqatty qoldaıtyn han ol úshin qaýipti edi. Ol qalaıda ózi men ózine tirek bolar qazaq dalasy arasyndaǵy kedergini alyp tastaýdy durys sanasa kerek. Ol Esim han joryqtan qaıtyp kele jatqanda oǵan shabýyl jasaıdy. Biraq jeńilip Tashkentke qashady[32, s. 221]. Mahmýd ıbn Valıdiń «Bahr al-asrar» atty eńbegi qazaq sultandary arasyndaǵy tartystyń nemen aıaqtalǵanyn bylaısha baıandaıdy: Ol kezde (1036-1628/27) Esim han qalmaqtarǵa joryqqa attandy. Tursyn han osyny paıdalanyp Túrkistanǵa ásker jiberip Esim hannyń ordasyn shapty. Sóıtip, Esim hannan qutylýǵa áreket jasady. Dál osy kezde, Ándijan bıleýshisi Abylaı sultan Buhara hany Imamqulımen birigip, Tashkent bıligindegi Piskent, Shahrýhııa sııaqty jerlerdi tartyp aldy. Osyny paıdalanǵan Esim han áskermen kelip, Tashkentti qorshap, Tursyn Muhammedti óltirip, onyń sońyna ergen qataǵan jurtyn qyryp jiberdi[29, s. 497].

Osy tarıhı oqıǵa qazaq shejiresinen birshama oryn alǵanyn kórýge bolady jáne Esim hannyń osy jorǵyna qatysqan kisilerdiń kim ekendigin de anyqtaýǵa múmkindik beredi. Esim hannyń dinı-ıdeologııalyq saıasaty naqshbandııa tarıqatynyń qazaq arasyny dendep enýine múmkindik berdi. Rý, taıpalardyń bir bóligi ıasaýııa tarıqatynda qalsa, ekinshi bóligi naqshbandııa tarıqatyna bet burdy. Esim han óz saıasatyn júrgizgende osy rý, taıpalarǵa arqa súıegenin kórýge bolady. Onyń dáleli retinde Esim hannyń tóńreginde toptasyp, onyń qyzmetinde bolǵan batyrlarǵa Esim han Tursyn Muhammedti óltirgen soń, onyń Aıbıke, Nurbıke, Qońyrbıke atty qyzdaryn  syıǵa tartady. Sol oqıǵa Shákárim qajynyń «Túrik, qyrǵyz-qazaq, hám handar shejiresinde» bylaısha baıandalady: «Shejire túrikti» jazǵan Ábilǵazy Bahadýr han týysqandarymen handyqqa talasyp, Úrgenishtegi ózbekter buzylyp, úshke bólinip ketkende, osy Esim han qolyna kelip turdym deıdi.  Sonda Esim han Tursyn handy óltirip, Qataǵandy shapty deıdi. Járdem kóremin dep kelgen handardyń jaıy bylaı bolǵan soń, Esim hannan ruqsta alyp, qaıttym deıdi. Bulaı bolǵanda bizdiń toǵyzynshy atamyz Sarynyń qatyny Qońyrbıke sol 1628 jyly kelgen bolatyn... Sol Qońyrbıkeden bizdiń segizinshi atamyz Kishik pen Mámbet sopy týypty,[19, 24-25 bb.] - deıdi. Bizdiń shamalaýymyzsha, tobyqtylar sol kezeńde Almaty mańyn jaılaǵan. Oǵan dálel retinde biz Qalqaman-Mamyr oqıǵasy men olardyń atyna baılanysty jer ataýlarynyń Almatyda bolýy dálel bola alady. Onyń ústine Esim hannyń alǵash taqqa otyryp, bılik júrgizgen kezi de osy qyrǵyzdardan bastalǵany, qatarlas jatqan qazaq rýlary da osy kezde Esim handy han retinde moıyndaǵany tarıhtan belgili. Esim han Tursyn handy osy qyrǵyzdardyń kómegimen jeńgenin tarıhı derekter aıǵaqtaıdy[30, s. 103]. Al, Qazanǵaptyń «Eńsegeı boıly er Esim» atty dastanynda, Esim hannyń Tashkent bıligin qyrǵyzdarǵa bergeni baıandalady[35, 205-206-bb.]. Bul máseleni táptishtep jazyp otyrǵanymyzdyń mynadaı sebebi bar. Alǵashynda naqshbandııa tarıqatyn qabyldaǵannan qaýip kóre qoımaǵan qazaq rýlary, naqshbandııa tarıqatynyń dástúrlik erekshelikteri halyq sanasyna sińip, qazaq dástúrine qaıshy oqıǵalar oryn ala bastaǵanda ózge mádenıetke negizdelgen sopylyq joldyń qazaq mádenıeti úshin qanshalyqty qaterli ekendigin sezine bastady. Sondaı oqıǵalardyń biri Qalqaman-Mamyr oqıǵasy edi. Sharıǵatqa qaıshy emes dep, aǵaıyndy kisilerdiń balalarynyń qosylýy halyqty dúrliktirip, Mamyrdyń óltirilip, Qalqamannyń jaralanyp, qashyp qutylýynyń sońy tobyqtylardyń kóterile kóship ketýimen aıaqtaldy. Aldymen Syrǵa baryp, odan Jem, Saǵyz, Or ózenderine deıin baryp, Jońǵardy talqandaǵannan keıin baryp qazirgi Semeı jerine ornalasqan eken.

Esim han Tursyn hannyń úlken qyzy Aıbıkeni Jıenbet jyraýǵa beredi. Osy Jıenbet jyraý urpaqtary qazir Qońyrat ishinde rýly el bolyp otyr. Jıenbettiń kishi áıeli Aıbıkeden taraǵan atasy bar. Olar ózderin Jıenbet ishindegi Aıbıkemiz dep ataıdy. Al Jıenbet jyraýdyń Kishi júzden ekendigi, Esim hannyń qasyndaǵy senimdi serikteriniń biri bolǵandyǵy, Tursyn hanǵa baryp, Tashkentti qorshaǵanda,

  -Qataǵannyń han Tursyn,

  Han Tursyn seni ant ursyn – deıtin de,

Esim han Jıenbetti jazalap, aıdaýǵa jibergende Esim hanǵa

  Esim han seni esirtken,

   Esil de meniń keńesim – deıtin de Jıenbet jyraý osy Jıenbet. Jıenbettiń Qońyrat ishine sińýi shejirede bylaı baıandalady:  Maqynyń balasy Qaraqudaıberdiniń alty uly bolady. Úlkeni Jaýlybaıdan Qońyrsopy, kishisi Qoshqarbaıdan Jıenbet týylady. Biraq Jıenbet óz úıinde emes, naǵashylarynyń qolynda dúnıege keledi. Birde Qońyrsopy aýlyn jaý shaýyp, mal-múlkin talap áketedi. Qoshqarbaıdyń da aýlyn shaýyp, ózin óltirip ketedi. Qoqarbaıdyń áıeli Barqyn úsh jasar uly Boraıdy jetelep, qashyp, qalyń qamysqa tyǵylyp qalady. Sodan keıin Barqyn balasy Boraıdy qaınaǵasy Aqqoshqarǵa qaldyryp, ózi tórkinine, baǵanaly Naımandarǵa ketedi. Tórkinine barǵan soń bosanyp ul týady. Atyn Jıenbet qoıady. Kóp uzamaı Barqyn da óledi. Jıenbet naǵashylarynyń qolynda jetim ósedi. Jıenbet erjetip, at tjalyn tartyp minetin kúıge jetedi. Onyń batyr bala degen aty shyǵa bastaıdy. Bul habar Qońyrsopynyń qulaǵyna da jetedi. Ol azamat bolyp, qatarǵa qosylyp júrgen Boraıdy shaqyryp alyp, inisi Jıenbetti izdeıtin kez jetkenin aıtady. Qońyrsopy men Boraı baryp Jıenbetti alyp qaıtyp, úılendirip, enshi berip shyǵarady. Shejirede Tursyn hannyń qyzy Aıbıke qalmaq hanynyń qyzy edi dep aıtylady[36, 5-43-bb.]. Keıinnen Qońyrsopy, Boraı, Jıenbet anttasyp, máńgi tatý bolýǵa kelisedi. Al Qońyrsopyǵa qatysty málimetterden onyń naqshbandııa tarıqatynyń ókili bolǵandyǵyn kóremiz. Budan Esim hannyń tusynda dinı-ıdeologııalyq saıasattyń ózgerýine baılanysty rýlyq, taıpalyq júıelerde qaıta toptasý úderisi bastalǵanyn kórýge bolady.

Mundaı qaıta toptasýlar tek qońyrat taıpasynda ǵana emes, basqa taıpalarda da bolǵandyǵyn kóremiz. Mysaly, naıman taıpasyndaǵy qaıta toptasýlar da osy kezeńde boldy. Sózimiz naqtyraq bolý úshin M. Tynyshpaevtyń myna jazǵandaryna júginip kórelik: «Meniń marqum ákemniń aıtýynsha, on altynshy atam óz zamanynda belgili kisi bolyp, óz rýynyń basshysy bolǵan. Onyń súıegi Ózgenttegi qojalar qorymynda jatyr. Tólegetaı shaıandyq Mádi Maǵzumnyń aıtýynsha, belgili qojanyń (Qylyshty Ata) qyzyna úılengen. Onyń aıtýyna qaraǵanda, Samarqandy bıleýshisi Imamqulı hannyń áskerbasy, alshyn Jalańtós bahadúr Ózgent qojalarynyń qyzyna sóz salady. Qojalar oǵan qara qazaqqa paıǵambar urpaqtarynyń qyzyn berýge bolmaıtynyn aıtyp, qaıtarady. Sonda Jalańtós Tólegetaıdy mysalǵa keltirgende, qojalar Jalańtóstiń Tólegetaımen teńese almaıtynyn aıtyp qaıtarady [37, 436-437-bb.]. Ańyzdarǵa qaraǵanda, Tólegetaı Qylyshty qojanyń qyzyn alǵan. Seıit qojalar shejiresinde Qylyshty atanyń ataqty Maǵdýmı Aǵzamnyń uly ekendigi aıtylady[38, 48-49-bb.]. Al, Maǵdýmı Aǵzam saıııd Ahmad Qoja ıbn Jamal ad-dın Kasanı Dahbıdı (1542 j. q.b.) Maýarannahrdaǵy dinı, ári saıası tulǵa, naqshbandılar tarıqatynyń jetekshisi. Esim hanǵa pir bolǵan Qashqardaǵy Appaq qoja da osy Maǵdýmı Aǵzamnyń urpaǵy. Bul derekter Tólegetaı basshylyǵyndaǵy naımandardyń naqshbandııa tarıqatyn moıyndap, sol naqshbandıler jolyn qabyldaǵanyn bildiredi. Bul oqıǵa naıman taıpasynda osy kezeńde kúrdeli qurylymdyq ózgerister bolǵanyn kórsetedi. Bul oqıǵa naıman taıpasynyń shejiresinde tolyq kórinis tapqan: Naımannan Ketbuǵa (teristańbaly), Saryjomart (ergenekti), Tólegetaı týylady. Tólegetaıdan – Qarakereı, Mataı, Sadyr, Tórtýyl[12, 97-b.]. Bul shejireniń osyndaı taǵy da eki nusqasy bar. Olardyń bárine toqtalyp jatýdy artyq sanadyq. 1600 jyldar shamasynda ómir súrgen Tólegetaıdan qalyń naımannyń taralýy múmkin be? Joq. Másele - ózderiniń dinı baǵytyn ózgertip, basqa tarıqatty qabyldaǵan rý, taıpalardyń qaıta toptasýynda jatyr. Tólegetaı sol kezeńde sol dinı-saıası reformany iske asyrýshy tulǵa.

Naıman taıpasynyń ózge atalaryn naqshbandııa tarıqatyn qabyldady ma, joq pa? Biz ol jaǵyn bile almadyq. Jezqazǵan óńirin mekendegen naımandar arasynda kezinde Iasaýı joly ókilderi bolǵan qojalardyń aralasa otyrýy, olar sol kezeńde naqshbandııa tarıqatyn qabyldamaǵan bolýy kerek degen oı túıýge múmkindik beredi. Naqshbandııa tarıqatyn qabyldamaǵan tek naıman ishinde emes, qońyrat taıpasy ishinde de boldy. Mysaly, Qurban Atadan taraıtyn rýlardyń Syr boıynan qýylyp, Teriskeı asyp ketýi Esim han tusyndaǵy dinı-ıdeologııalyq úderister men saıası qysymǵa baılanysty bolǵandyǵy anyq. Ańyzdaǵy Qurban Atanyń Teriskeıde jatqan Qarabýra áýlıeni baryp panalaýy sony baıqatady. Qarabýra áýlıe Qoja Ahmet Iasaýıdiń shákirti bolǵan, ári janazasyn shyǵarǵan tarıhı tulǵa. Bul Esim hannyń dinı-ıdeologııalyq saıasaty qazaq halqyn dinı tanymyna qaraı jiktelýge májbúr etti. Rý, taıpalar arasynda tike-tires bastaldy.

Esim han naqshbandııa tarıqatyn jaı qoldap qoıǵan joq. Óziniń bul dinı-ıdeologııalyq saıasatyn zań júzinde bekitip berdi. Ol zań kópke belgili «Esim hannyń eski joly» dep ataldy. Bul zań qazaq qoǵamyna, qazaq halqynyń rýhanı, mádenı bolmysyna tolyǵymen qaıshy keletin zań edi. Bul zańdy qabyldaýdaǵy maqsat – qazaq halqynyń dástúrli memlekettiginiń qurylymdyq júıesi-rý, taıpalar men júzdik qurpylymdardy ydyratyp, memlekette hanǵa absolıýttik bılik beretin monarhııalyq bılikti qalyptastyrý boldy. Iasaýı joly memlekettik ıdeologııa bolyp turǵan kezde absolıýttik bılikke qol jetkizý múmkin emes edi. Óıtkeni, rýlyq, taıpalyq júıeler Iasaýı jolynyń tarmaqtaryn qurady jáne árbir rýlyq, taıpalyq júıeler men júzdik qurylymdardy ıasaýııa tarıqatynyń ókilderi bıler basqardy. Bıler handy saılap qoıdy jáne han taǵyna  kimniń otyratynyn da Bıler Keńesi anyqtady. Bul han úshin tıimsiz boldy. Al naqshbandııa tarıqaty bolsa, parsy mádenıetine negizdelgen, munda rýlyq, taıpalyq júıelerdiń qajeti joq. Parsylarda memlekettik bılik júıesi absolıýttik bılikke negizdelgen, bıleýshiniń óz erkinshe áreket etýine múmkindik beredi. Naqshbandııa tarıqaty Esim hanǵa osynadaı júıeni qalyptastyrý úshin qajet boldy. Eń bastysy bul tarıqat «ahl al-sýnna ýa-l-jama‘a» tarıqaty dep ataldy. Óıtkeni, bul tarıqatta arab dástúri negizinde qalyptasqan sharıǵat úkimderin oryndaý qatań túrde talap etildi. Al, Iasaýı jolynda sharıǵat úkimderiniń jalpy ıslam halyqtaryna ortaq negizi qaldyrylyp, túrkilerdiń sharıǵatqa qaıshy kelmeıtin salt-dástúr, ádet-ǵuryptyq erekshelikteri tolyǵymen qoldanylatyn. Bul túrik halyqtarynyń rýhanı, mádenı derbestigin saqtap qalýǵa múmkindik bergen bolatyn. Naqshbandııa tarıqaty bolsa osy erekshelikterdiń bárinen bas tartýdy talap etti. Eń bastysy nekelik qatynastardy ózgertýge basa mán berdi. Egzogamdyq syrtqy nekeniń ornyn endogamdyq ishki nekege aýystyrýdy qolǵa aldy. Iasaýı jolynda jeti ataǵa deıin qyz alysýǵa tyıym salynǵan edi. Egerde jeti ataǵa jetpeı úılený jeke adamdar tarapynan buzylatyn bolsa, olar ólim jazasyna kesiletin. Al, mundaı jaǵdaı rý ishinde jalpylama sıpat alǵan jaǵdaıda ol rý júz quramynan shyǵarylyp tastalatyn. Bul rýlyq, taıpalyq júıelerdiń irgesiniń shaıqalmaýynyń, ol óz kezeginde memleketti basqarýdyń túrkilik júıesiniń saqtalýynyń kepili edi. Egerde nekelik qatynas ózgerip ishki nekege aýysar bolsa, rýlyq, taıpalyq júıeler ózdiginen ydyraýǵa túsetin. «Esim hannyń eski jolyn» qabyldaýdaǵy maqsat osy bolatyn.   Bul saıasat Esim han tusynda pármendi júrgizildi. Naqshbandııa shaıyhtaryna Syr boıynan ýaqftyq jerler bólinip berile bastady. Buǵan Esim hannyń óz qolymen bergen qujattary dálel bola alady. Ol qujattar Syǵanaq qujattary degen atpen belgili. Sonymen qatar, Esim han tusynda Qazaq handyǵynyń memlekettik qujattary qaıtadan parsy tilinde júrgizile bastaıdy. Kóp uzamaı Esim de kóz jumady.  Biraq, Esim hannyń Tursyn Muhammedke, qataǵan halqyna jasaǵan qatygezdigin qazaq halqy keshire almaıdy. Sol sebepten de onyń uly Jáńgir sultan 1628 jyldan, 1643 jylǵa deıin han taǵyna otyra almady.

Uly júz taıpalarynyń birazy Esim han men burynnan Uly júzge pir bolǵan, keıinnen naqshbandııa tarıqatyna ótip, solardyń soıylyn soqqan qoja áýletteriniń aldaýyna túsip,  naqshbandııa tarıqatyna ótti. Al Tursyn Muhammedti qoldaǵan ıasaýııa tarıqatyndaǵy qataǵandardyń besiktegi balasyna deıin qyrylýy, Uly júz quramyndaǵy ıasaýııa tarıqatyndaǵy keıbir taıpalardy Orta júz quramyna ótýge májbúr etti. Mysaly, «Ózbek shejiresi» / XIV-XV ǵǵ./ atty shejirede Uly júz quramynda bolǵan qataǵan, shanyshqyly rýlarynyń keıbir atalary qazirgi shejirelerde Orta júz Qońyrat quramynda júrýiniń basty sebebi de osy bolsa kerek.

«Esim hannyń eski joly» men naqshbandııa tarıqatynnyń yqpalyn tolyq moıyndaǵan, arab-parsynyń salt-dástúri men ádet-ǵurpyn qabyldaǵan qazaq rýlary júzder quramynan shyǵarylyp tastaldy. Qazir qazaq júzderi quramyna kirmeıtin sýnaq, shalaqazaq, Túrkistan, Shymkent, Taraz mańyndaǵy ózbekterdiń paıda bolýy Esim hannyń qazaq arasyna naqshbandııa tarıqatyn kúshtep engizýimen tikeleı baılanysty. Bulardyń arǵy tegin zertteı kelgende olardyń kópshiligi keshegi qazaq rýlaryna baratynyn osy máselege qatysty júrgizgen zertteý jumystarymyz dáleldedi. Mysaly, qazir Túrkistan mańyndaǵy  Qarnaq qystaǵynda 100% ózbek turady. Shyqqan tegi jaǵynan solardyń 95% qazaq ekendigi anyqtaldy[39]. Al, Qarashyq qystaǵyn mekendep otyrǵan halyq ta solaı. Ol jerge Qypshaq taıpasynyń Kókmuryn tarmaǵynan úsh júz úıdi otyrǵyzyp, 200 qos jerdi handar arnaıy bólip bergendigin sol jerdegi halyq biledi jáne olar áli kúnge ózderiniń shyqqan tegin umytpaǵan. Oǵan bizdiń sol qystaqtarda 1998-2002 jyldary júrgizilgen zertteý jumystary barysynda kózimiz jetti[40]. Al, sýnaqtar quramyndaǵy atalarǵa qaraıtyn bolsaq, onda olardyń da úsh júz quramyndaǵy rýlardan quralǵanyn baıqaýǵa bolady.

Osy kezderde Túrkistan mańynda naqshbandııa ókilderi men «azızan»  qojalar ókilderi paıda bola bastaıdy. Óz shejirelerin Alı ıbn Abý Talıbtiń uly Imam Hýseınnen bastaıtyn naqshbandııa ókilderi ózderiniń Iasaýııa shaıhtarynan qan jaǵynan artyq ekenin alǵa tartyp, Túrkistan mańyndaǵy halyqtardy naqshbandııa tarıqatyna tarta bastaıdy. Túrkistan qalasynan 25 shaqyrym jerdegi Qarnaq qalasy naqshbandııler ortalyǵyna aınalady. Sol jerde úlken medrese ashylyp, naqshbandııa jolyn ýaǵyzdaýshy din ókilderi daıyndala bastaıdy. Qazaq handarynyń oqyp, bilim alatyn ortalyǵy osy kóne Qarnaq qalasy boldy. Syr boıyndaǵy halyqtyń «qazaq», «sart» bolyp bólinýi osy kezden bastaldy dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Óıtkeni, oǵan deıingi jazbalardyń eshqaısysynda «sart» sózi kezdespeıdi. Naqshbandııa tarıqatyn moıyndap, sol jolǵa túsken rýlardyń, halyqtyń «sart» dep atala bastaǵanyn baıqaımyz. Mysaly, sol «Qarnaq tarıhy» dep atalǵan jergilikti aqsaqaldar jazǵan qoljazbada, Qarnaq qalasy halqynyń deni jergilikti qazaq rýlarynan turatynyn, tek eki áýlettiń ǵana Buqaradan kelgen tájikter ekeni jazylǵan. Sondaı-aq, Abylaı hanmen Qara Kereı Qabanbaı ázildeskende, Abylaı handy «sart» deýiniń ózi qazaq handarynyń naqshbandııany buryn qabyldaǵanynan habardar etse kerek. Al, ataqty Shortanbaı aqynnyń Asan Buǵamen aıtysyndaǵy myna sózder bizdiń bul paıymdaýymyzdyń aıqyn dáleli:

  Shortanbaı:  Jetpiske keldi bul jasyń,

  Dúnıelik boldy joldasyń.

  Ándijandyq sart ediń,

   Qaı eldiń ediń qojasy...

degende Asan  Buǵa Shortanbaıǵa bylaı dep jaýap beredi:

  Meniń túbim sart deseń,

  Nege atandyń qyzylbas.

   Ekeýmizdi pir tutyp,

  Zaman qalaı buzylmas[41, 123-124-bb.].

Bul jerde Shortanbaı óziniń qazaq qojasy ekenin, qazaqtyń belgili rýyna tán ekenin aıtsa, Asan Buǵy óziniń «naqshbandııa» ókili ekenin moıyndaı otyryp, ıasaýııa tarıqatynyń da negizi VIII ǵasyrda paıda bolǵan qaısanııa-mýbaııdııa aǵymynda jatqanyn meńzep otyr. Bul aıtylǵandar Syr boıyn mekendegen halyqtardyń etnıkalyq quramy ár túrli boldy, qalalardyń negizgi halqy «sarttar» nemese kóne soǵdylyqtar edi degen keıbir zertteýshiler pikiriniń negizsiz ekenin dáleldeıdi[42, s. 49].

Endi sózdi qaıtadan Esim hannyń uly Jáńgir sultanǵa buraıyq. M.Tynyshpaev 1635 jyly Jáńgirdiń sultan atalǵany týraly, 1643 jyly Batyr hontaıshynyń 50 myńdyq áskerine 600 sarbazben qarsy shyǵyp, Orbulaqta Kishi júz Álim, Samarqand ákimi Jalańtós Bahadúrdiń kómegimen qalmaqtardy jeńgennen keıin ǵana halyq Jáńgirdi han saılady,- deıdi[43, s. 158]. Bul jerde de sol kezdegi Qazaq handyǵy ishindegi tike-tirestten ıasaýııa men naqshbandııa arasyndaǵy qarama-qaıshylyqty kórýge bolady. Jáńgir hanǵa qazaq járdem bermegensin, Samarqand ákimi naqshbandııany moıyndaǵan Jalańtós bahadúr bastaǵan Kishi júzdiń Álim rýynyń 20 000 áskermen kelýi bizdiń  pikirimizdiń durystyǵynyń aıqyn dáleli. Osy soǵysta jeńgennen keıin ǵana, Jáńgir sultan han atala bastaıdy.

Táýke han taqqa otyrǵan soń rýhanı tutastyǵy ydyrap, ártúrli sopylyq tarıqattar sońyna ergen rý, taıpalardyń arasyndaǵy aýyzbirlikti qaıtadan qalpyna keltirýge umtyldy jáne ol «Jeti jarǵy» zańynda tolyq kórinis tapty. Bul zańda syrttaı qaraǵanda, qoǵamdyq qatynastardy retteý joldary da, nekelik qatynas ta ózgergen joq. Ózgergen tek dinı ıdeologııa men sol dinı ıdeologııany júrgizýshi qojalar áýleti boldy. Basqasha aıtqanda, ıasaýııa tarıqaty memlekettik din retindegi rolinen ajyrap, ornyn naqshbandııa tarıqaty ókilderine bosatýǵa májbúr boldy. Burynǵy bıler ınstıtýtynyń ıesi bolǵan qojalar rýhanı bılikten shettetilip, qazaq halqynyń qurylymdyq júıesinen shyǵarylyp tastaldy. Buryn quqy han áýletimen teń bolǵan, halyqtyń rýhanı jetekshisi, qazaq halqynyń rýhanı, mádenı tutastyǵyn qalyptastyrǵan, memlekettegi zań bıligi men handy saılap qoıý quqyn qolynda ustaǵan bıler jaı halyqtyń qataryna qosyldy. Buryn ádet joly da, din joly da ıasaýııa tarıqaty ókilderiniń qolynda bolǵan bolsa, endi din naqshbandııa tarıqatynyń ókilderiniń qolyna berilip, ádet joly ár rýdyń, taıpanyń óz ishinen shyqqan, ádet jolyn jetik meńgergen tulǵalarǵa berildi. Alaıda, naqshbandııa tarıqaty ókilderi ıasaýııa tarıqaty ókilderi sııaqty halyqpen birge kóship-qonyp júrgen joq. Tek jylyna bir ret kelip, zeket jınaýmen shekteldi. Bul qazaqtyń dástúrli mádenıetiniń  buzylmaı saqtalýyna yqpalyn tıgizdi. Naqshbandııa tarıqaty ókilderiniń qataryna túrkilik mádenıetten bas tartyp, parsylyq mádenıetti qabyldaǵan burynǵy ıasaýııa tarıqatynyń ókilderi de qosyldy. Ol qoja áýletteri «azızan» qojalar nemese qysqartyp «ázler», «ázder» dep te ataıdy. Olardyń qataryna qazirgi kúni Túrkistan, Saıram sııaqty qalalardaǵy ózbektengen, biraq óz shejirelerin Qoja Ahmet Iasaýımen baılanystyratyn qojalardy jatqyzýǵa bolady. Bular óz qoldaryndaǵy ýaqftyq múlikterdi saqtap qalý úshin sondaı jolǵa barǵanyn baıqaýǵa bolady. Al óz jolynan bas tartpaı, Iasaýı jolyna adal bolǵan qoja áýletteri qazaq halqy quramynan múlde shyǵarylyp tastaldy nemese ózderi kezinde pir bolǵan rýlardyń quramyna sińip ketti. Qazirgi kúni qazaq shejirelerin taldap kórseńiz, olardyń arasynan buryn ıasaýııa tarıqatynyń ókilderi bolǵan qojalardyń bar ekendigine kóz jetkizýge bolady. Bul «Jeti jarǵy» zańynyń qazaq qoǵamyna engizgen basty jańalyǵy osy bolatyn. Al ádet, ǵuryp, salt-dástúrdiń «Jeti jarǵydan» da buryn solaı bolǵanyn A.I. Levshın bylaı baıandaıdy: «Seı zolotoı vek, o kotorom vspomınaıýt onı so vzdohamı, est arstvovanıe znamenıtogo hana Tıavkı.

Kırgızy Bolshoı ı Sredneı Ordy ýtverjdaıýt, chto narodnye zakony ıh gorazdo drevnee hana Tıavkı ...»[44, s. 367]. Demek, Táýke han qazaq qoǵamyna onshalyqty ózgeris ákelmegenin kóremiz. Tek, bıler ınstıtýtynyń quramy aýystyryldy. Burynǵy kezde óz shejirelerin Áziret Áliniń Haýla atty áıelinen týǵan uly Muhammed ıbn al-Hanafııamen baılanystyratyn (qojalar) Iasaýııa tarıqaty ókilderinen quralǵan Bıler Keńesi – endi, qazaq rý, taıpalarynyń óz arasynan shyqqan bilimdar kisilerden quraldy. Basqasha aıtqanda, rýhanı bıliktiń kıeligine (sakralnost dýhovnoı vlastı) aýyr soqqy berildi. Buryn halyq erekshe rýhanı, kıeli kúshke ıe, Jaratýshynyń erkimen halyqqa basshylyqqa kelgen áýlıeler urpaqtarynyń sońyna ergen bolsa, endi ózderi sııaqty  jáı kisilerden saılanǵan bıge moıynusynýǵa májbúr boldy. Buryn  rý, taıpalarǵa rýhanı jetekshi-bı bolatyn kisiler, osy qoja áýletteriniń ókilderi bir belgili ortalyqtarda tárbıelenip, halyq arasyna ilimi jetilgen kezde jiberiletin. Sodan keıin ǵana olar halyq arasyna baryp bılik júrgizetin. Barǵan jerinde ol bıdiń týǵan-týysy, aǵaıyn jekjaty joq bolatyn. Bul bıge ár kezde kez-kelgen daýdy sheshýde tek ádilin aıttyratyn. Osyǵan baılanysty qazaq arasynda saqtalǵan «Qojada baýyr joq» degen ataly sóz bar. Bul bir jaǵynan ádildik prınıpteriniń buzylmaýynyń kepili bolsa, ekinshi jaǵynan enshisi bólinbegen qazaqtyń rýhanı, mádenı tutastyǵy  myzǵymastyǵynyń kepili boldy; úshinshiden, memlekettik sanany halyq sanasynan óshirmeýdiń kepili boldy. Ár rý, taıpanyń  «qazaq» degen bútinniń bólshegi ekendigin olar rýhanı birlik arqyly halyqqa sezindire bildi. Sol sebepti, nekelik qatynastaǵy jeti ata joly qatań baqylaýǵa alyndy. Bul joldy buzǵan jeke adamdar ólim jazasyna kesilse, rýymen, taıpasymen buzǵandardy júzdiń quramynan shyǵartyp «sart» atandyrdy.

Al, ózderi sol rý, taıpanyń múshesi bolyp tabylatyn bıden bıge qoıylatyn adaldyq pen tazalyqty talap etý qıyn. Óıtkeni, ol árbir rý bıiniń, taıpa bıiniń týysy bar, baýyry bar. Árbir bı «ózimniń shyqqan taýym bıik bolsyn» degen prınıppen de óz paıdasyna burady. Onyń ústine «Qanyna tartpaǵannyń qary synsyn» degen prınıp jáne bar. Osylardyń bári qazaq qoǵamynyń rýhanı tutastyǵyna úlken nusqan keltirdi.

«Jeti jarǵynyń» taǵy bir jańalyǵy ár júzdiń basyna han saılanýy edi. «Jeti jarǵydan» buryn ár rý, ár taıpa, ár júzdiń basynda tek bıi bolatyn bolsa, endi ár júzdiń basyna bımen qosa han saılandy. Bul bir jaǵynan Shyńǵys urpaqtarynyń saıasattaǵy rolin kúsheıtkenimen, ekinishi jaǵynan eldiń ishki tutastyǵyna zııanyn tıgizdi. Buryn Shyńǵys han urpaǵynyń qaısysynyń taqqa otyratynyn bıler sheshetin bolsa, endigi kezekte bul qaradan shyqqan bıler qolyna berildi. Eń bastysy «Jeti jarǵyda» rýlyq, taıpalyq júıeler men júzdik qurylymdardy birte-birte ydyratý tetikteri qarastyrylyp, bolashaqta han bıliginiń absolıýttik bılikke jetý jospary jasalynǵanmen, ol absolıýttik bılikti qamtamasyz etetin qurylymdar máselesi qarastyrylmady. Ony Táýke hannyń ózinde de, odan keıingi handardyń eshqaısynda, kóne túrkilik memlekettikti basqarý júıesi ydyraǵan kezde ornyn basatyn han men onyń ýázirlerinen turatyn bıýrokratııalyq apparat pen hannyń jaldamaly áskeri de, sot júıesi men ishki qaýipsizdikti qorǵaıtyn qurylymdyq júıeleri qalyptastyrylmady. Basqasha aıtqanda, «Jeti jarǵy» zańynyń memlekettiń kóne túrkilik júıesin ydyratýǵa yqpaly bolǵanymen, jańa júıeni qalyptastyrýda eshqandaı yqpaly bolǵan joq. Qysqasha aıtqanda, «Jeti jarǵy» qabyldanǵannan keıingi qazaq qoǵamy burynǵy basqarý tetigi, rýhanı, mádenı tutastyǵy bar halyqtan, ártúrli sopylyq tarıqattar sońyna erip, rýhanı, mádenı tutastyǵy buzyla bastaǵan, ár rý, taıpa bıleriniń sońyna ergen tobyrǵa aınaldy. Bul aıtylǵan sózder jalań bolmas úshin naqty mysaldarǵa kósheıik. Mysaly, XVIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Uly júzde Tóle bı ólgen soń Tashkent mańyndaǵy qazaq   rý, taıpalary bılikke talasyp, kelisimge kele almaı, bılikti Shaıhantaýr urpaǵy Júnis qojaǵa tapsyrǵany tarıhtan belgili.

Táýke hannyń «Jeti jarǵysy» Esim han kezinde rý, taıpalar ishindegi bastalǵan qaıta toptasýlar zańdastyrylyp, shejire qaıta bekitildi. Burynǵy shejireler qazaqty Nuh paıǵambardan, Ózbek hannan, Alasha hannan, Ábilhaıyr hannan taratqan bolsa, «Jeti jarǵy» qabyldanǵannan keıin túzilgen shejire qazaqty 92 baýly sarttan taratady. Sart dep qazaqtyń kimdi ataǵanyn eskerer bolsaq, onda Táýke hannyń «Jeti jarǵysynan» keıin jalpy qazaq rý, taıpalary tolyǵymen naqshbandııa tarıqatyn qabyldaǵanyn bildiredi. 

Táýke han qaıtys bolǵannan keıin-aq Qazaq handyǵynyń  kóbesi sógile bastady. Onyń taǵyna otyrǵan Qaıyp han 1718 jyly ishki qaqtyǵystar kezinde qaza tabady. 1723 jyly Jońǵar shapqynshylyǵy bastalǵanda Túrkistan taǵyna Polat otyrǵanymen Qazaq handyǵyn birtutas memleket dep aıtý qıyn bolatyn. Iasaýı jolynyń qazaq arasynan shyǵarylýy, Shyńǵys han urpaqtarynyń bárine taqqa otyrýǵa degen úmitin oıatty. Buryn bılerden asa almaǵan tóreler arasynda ózara taq úshin kúres bastaldy. Tórelerdiń ishki arazdyǵy,  Iasaýı jolynyń ókilderi qolyndaǵy rýhanı bıliktiń kıeliligimen birge han bıliginiń de kıeliligi týraly uǵymnyń qazaq sanasynan shaıylýy Shyńǵys urpaqtarynyń taqqa otyrýyna qarsy toptardyń shyǵýyna yqpal etti. Mysaly, oǵan Qojabergen jyraýdyń «Elim-aı» jyryndaǵy myna joldar dálel bola alady:

  Ótken jyl Áıteke bı dúnıeden ótti,

  Kelgende elý alty jasqa ajal jetti;

  «Baǵyný bir kósemge durys qoı!»-dep

  Bolaryn osy apattyń boljap ketti;

  Tóreden Áıteke bı bezin dedi,

  Qazaqty batyr, kósem basqarmasa,

  Byt-shyt qylar jaý qalmaq, sezin dedi;

  Han-sultan, tóre kúni ótken dedi,

  Olardan aqyl-aıla ketken dedi;

  Qazaǵym, ózińdi-óziń tutas el qyl,

  Basqarar endi ýaqyt jetken dedi[45, 103-b].

Bul joldar han bıliginiń kıeliligi týraly uǵymnyń óz mánin joǵaltqanyn ańǵartady jáne ol naqshbandııa tarıqatyn ózgelerge qaraǵanda Buhara, Samarqandpen shektes Kishi júz rýlarynda túrkilik memlekettik júıe týraly uǵymnyń tolyǵymen mánin joǵaltqanyn kórsetedi. Budan keıingi kezeńde Abylaı han taqqa otyrǵansha, qazaqtyń basy birigip, birtutas el retinde is-qımyl kórsete almaǵany tarıhtan belgili. Abylaı han taqqa otyrǵannan keıin ǵana qazaq óziniń birtutas halyq ekendigin, Túrkistannyń qazaq dalasynyń rýhanı ortalyǵy ekendigin qaıta sezine bastady. Abylaı hannyń bul eńbegin M. Maǵaýın bylaı sýretteıdi: « ... El bıleý isinde Qazaq handyǵynyń ejelgi zań jarǵylaryn qalpyna keltirgen Abylaı áskerı iste de ótkendi qaıta tiriltedi» [46, 108-b.]. Shyndyǵynda, Abylaı han óz shamasy jetkeninshe qazaq qoǵamyn qaıta qalpyna keltirýge baryn saldy. Iasaýı jolyn memlekettik ıdeologııa dárejesine qaıta kóterdi. Alaıda, rýhanı bılikti tolyǵymen qaıta keltirip úlgermedi. Bıler keńesin burynǵy dárejesine kótere almady. Tek keıbir rý, taıpalarda qoja áýletteri pir bolyp, rýhanı, dinı máselelerdi qolyna ala aldy. Oǵan mysal retinde Kishi júzge pir bolǵan Túrkistandyq Muhammed qojany, barlyq qazaq  jurtyna pir bolǵan Abd al-Jalıl qoja men Ýaq taıpasynyń piri bolǵan Sarǵaldaq qojany, t.b. jeke rý, taıpalarǵa pir bolyp, bılik júrgizgen qojalardy aıtýǵa bolady[47, s. 32.]. Bul jalpy qazaq jurtyna túgel jaıylmady. Onyń ústine qolynda shoǵyrlanǵan bılikten ajyraǵysy kelmegen rý, taıpa bıleri árqaısysy óz bilgeninshe áreket etti. Bul áreketterdiń sońy Abylaı hannyń mezgilsiz qaıtys bolýyna, Qazaq handyǵynyń  kúıreýine yqpal etken basty sebep boldy. «Abylaı aspas Sary bel» atanǵan oqıǵa Qazaq memlekettiginiń kúıreýiniń basy boldy. Qazaq qoǵamynda kıeli sanalǵan handyq bıliktiń qadiri ketti. Qazbek bıdiń uly Bekbolattyń úsh myń adammen Abylaı ordasynyń ústine basa kóktep kelýi, halyq jadynan memlekettik sana degen qasıetti uǵymnyń ketýiniń aıǵaǵy dese bolady[48, 50-53-bb.]. Osyǵan deıin qazaq tarıhynda han ordasyna basyp kelý bolǵan emes. Han halqyna jaqpasa, handy ordasymen qaldyryp, ózge jaqqa baryp, Shyńǵystyń basqa urpaǵyn shaqyryp, han saılap, memlekettigin ary qaraı jalǵastyra beretin. Mysaly, Asan Qaıǵynyń Altyn Ordanyń hany áz-Jánibekti tastap, Alash memleketin qurýy, nemese Jumadyq han men onyń beklerbegi bolǵan Ǵazy bıdiń ozbyrlyǵyna shydamaǵan halyqtyń Jumadyqtan bólinip, jas Ábilhaıyrdy han saılaýy, Ábilhaıyr antty buzyp ózge dinı aǵymdy qabyldap, Ýaqqas bıdi, al Qara qypshaq Qoblandy Daıyr-qoja-Aqjol bıdi óltirgende Ábilhaıyrdy tastap, Kereı men Jánibekti ákelip, han saılaýy, Qazaq handyǵyn tarıh sahnasyna shyǵarýy bul halyqta rýhanı birlik pen Bıler ınstıtýtynyń asa qýatty memlekettik qurylym bolǵandyǵyn kórsetedi. Qazir tarıhta jazyp júrgendeı Qazaq handyǵyn Jánibek pen Kereı qurǵan joq. Shyńǵys áýletinen kimniń taqqa otyratynyn Edigeniń «Jasasy» men «Tóresinen» soń han bolatyn tulǵany tańdaý da, saılaý da tolyǵymen bılerdiń qolyna ótken bolatyn. Ony Muhammed Shaıbanı mysalynda kórýge bolady. 1472 jyly Edgeniń nemeresi Musa myrza Muhammed Shaıbanıdi shaqyrtyp, ony han kóterýge áreket etedi. Alaıda, Muhammed Shaıbanıdiń pıǵylyn bilgen bıler Musaǵa: «Kóne dáýirden beri mańǵyt bılerine memlekette erkindik beretin. Egerde Muhammed Shaıbanı osy kóne dástúrmen keliser bolsa, onda jaqsy. Biz ony han saılaımyz. Bolmasa joly ashyq»[14, s. 104.]. – deıdi. Musa bılerdiń sózin maqul kórip, Muhammed Shaıbanıdi han kóterýden bas tartady. Al, Abylaı han bıliginiń sońǵy kezeńinde mundaı bıler ınstıtýty tolyǵymen ydyrap bitken edi. Muny belgili etnograf J. Artyqbaev bylaısha tujyrymdaıdy: «Abylaı men Bekbolattyń kelispeýshiliginiń tamyry áride. Úsh júzdiń balasyna talaby jetip turǵan han óz bıliginiń qaltyqsyz qabyldanýyn Orda bılerinen talap etýi zańdy. Biraq zamannyń ózgergeni aıan. Baıaǵydaı jaýgershilik, iregden tóngen jaý joq, el mımyrt tirshilik keship jatyr. Onyń ústine Kishi júz ben Uly júz ishinde Orda bıi ataǵy kelmeske ketken ýaqyt, han bıligi de tatymsyz. Bereke birlikti ustap turǵan tek Orta júz – ne óziniń bıligin, ne Orda bıligin joǵaltpaı»[49, 227-b.]. Alaıda memleketke tirek bolady degen Bekbolattyń ózi Abylaı han ordasynyń ústine ásker ákelse, bıler ınstıtýtynyń qaı deńgeıde bolǵanyn kórsetedi.

Abylaı arqadan ketip, Túrkistanǵa kelip, odan Samarqantqa barýy, qaıtarynda Tashkentte qalyp, azǵana kisimen Túrkistanǵa qaıtar jolynda Saıramnyń ákiminiń bes myń kisimen qarsy shyǵýy, sol kezde sol mańda otyrǵan qazaqtardyń Abylaıǵa qol ushyn berýge jaramaýynyń astarynda bir ǵana sebep bar edi. Ol – qazaq halqynyń ar-ımanynyń tiregi, rýhanı tutastyǵynyń kepili, batysy men shyǵysy, ońtústigi men soltústigi ushsa qus qanaty talatyn saıyn dalany meken etken qazaq degen halyqtyń rýhanı ózegi bolǵan Iasaýı jolynan bas tartyp, ár túrli sopylyq tarıqattardyń sońynan erýi bolatyn. Ata-baba jolynan bas tartý – «Jeti jarǵyǵa» deıin kıeli sanalyp kelgen rýhanı bılik pen saıası bılik ókilderiniń kıesinen aıyrlýyna ákeldi, Paıǵambar urpaǵy, Shyńǵys han urpaǵy dep ǵasyrlar boıy basyna kótergen tulǵalardyń halyq aldyndaǵy abyroıyn ketirdi. Buryndary «Malym janymnyń sadaǵasy, janym arymnyń sadaǵasy» degen erjúrek halyq Abylaıdaı arysyn qorǵap qala almady. Óıtkeni, onyń qadirin bilmedi. Qorǵamaq túgil ordasynyń ústine at oınatty. Qazaq handyǵynda Abylaı ketken soń qolyna memlekettik bılikti ustap tura alatyn eshqandaı saıası kúsh bolǵan joq. Burynǵy yntymaǵy berik rýlyq, taıpalyq júıeler men júzdik qurylymdar bolǵanda Qazaq handyǵy kúırer me edi? San ǵasyr memlekettiń tiregi bolǵan bıler ınstıtýty nemese memleketti basqarýdyń túrkilik júıesi «Jeti jarǵynyń» yqpalymen ydyratyldy. Nátıjesinde han ólgen soń memleket ıesiz qaldy. Abylaıdyń ornyna otyrǵan onyń uldary orys otarshyldarynyń qolyndaǵy qýyrshaqqa aınalǵanyna da tarıh kýá. Egerde sońynda tirep turǵan halqy bolsa, olar sondaı kún kesher me edi? Bul qazaqtyń qasiretti tarıhy. Qazaq memlekettiginiń osylaı kúıreýine Táýke han qabyldaǵan «Jeti jarǵy» zańynyń sheshýshi roli boldy. Odan keıingi kezeńde de qazaq dalasynda rýhanı tike-tires osy ıasaýııa men naqshbandııa tarıqattary arasynda júrgenin kórýge bolady. Mysaly, Dýlat, Shortanbaı, Maılyqoja, Qashaǵan, Shádi tóre sııaty aqyn-jyraýlar shyǵarmalary buǵan tolyq dálel bolady. Mysaly, Maılyqoja aqynnyń myna óleńi sonyń aıqyn dáleli:

  Bolys, bıdiń qydyry ury bop júr,

  Qoldaıtyn Báháýáddın piri bop júr.

  Zeketi joq baılardyń jıǵan malyn,

  Jeń ushynda paramen quryr bop júr[50, 514-b.].

Ókinishke oraı, biz bul qasiretti tarıhtan sabaq ala almadyq. Búgin elimiz táýelsizdik alyp, egemen el bolǵanda syrttan sandaǵan aǵymdy ákelip saırandatyp otyrmyz. Erteńgi kúni bul qazaqtyń shildiń tezegindeı bytyrap ketetinimen eshkimniń jumysy joq. Qaýip, ásirese, ıslam atyn jamylyp kelip jatqan ýahabbıler, salafıler, tablıǵtar, ahmadııa, aǵymdary tarapynan týyndap otyrǵany jasyryn emes. Tarıhtyń, tarıh ǵylymynyń basty qyzmeti burynǵy ótken ata-babalar tarıhynyń jeńisin úlgi etip, jeńilisinen sabaq aldyrý bolsa kerek. Bizde osyndaı bolǵan dep qur jalaýlatqanmen eshnárse utpaımyz. «Jeti jarǵynyń» qazaq tarıhyndaǵy roliniń  jaǵymsyz jaqtaryn aıtýdaǵy maqsat – qazaqty tuqyrtý emes, kerisinshe, sol qatelikti endi qaıtyp qaıtalamasaq degen ıgi maqsat bolatyn. Al, oǵan bizdiń aqyl-parasatymyz jete me? Ol basqa áńgime.

Qoryta aıtqanda, qazaq shejire nusqalarynyń paıda bolý kezeńderi qazaq halqy tarıhyndaǵy iri saıası ózgeristermen baılanysta týatynyna kóz jetkizdikjáne ol kezeńderdiń bir-birinen qandaı aıyrmashyqlyqtary barlyǵyna toqtaldyq. Bul aıymashylyqtardyń barlyǵy túrik qoǵamyndaǵy dinı-rýhanı úderistermen tyǵyz baılanysta júrgenine kóz jetkizdik. Túrikterde órleý de, ártúrli etnıkalyq jiktelýlerge túsip, óshýiniń túpki sebebi saıyn dalany mekendegen qaharman halyqtyń óziniń dinı, rýhanı tutastyǵyn saqtaı almaýymen baılanysty bolǵandyǵyna taldaý jasadyq. Bul oqıǵalardyń eshqaısysy shetjerlik tarıhshylardyń jazbalaryna túspese de, qazaq halqy óziniń shejirelerinde bul oqıǵalardyń birde birin nazardan tys qaldyrmapty. Bizdiń búgingi zamandasymyzdyń sol shejirelerde  baıandalǵan tarıhty túsine almaýy qazaq halqynyń táýelsiz tarıhı jadynyń áli kúnge qalyptaspaýyna yqpal etip otyr. Basqasha aıtqanda, qazaq halqy osy kúnge deıin óziniń kim ekenin tanı almaı keledi. Ony qazirgi qoǵamdaǵy rý, taıpa, júz degen óz dáýirinde bizdiń memlekettigimizdiń tiregi bolǵan qurylymdyq júıelerge kózqarasymyzdan-aq kórýge bolady. Ony bireýler óziniń saıası, materıaldyq múddesin qorǵaıtyn quralǵa aınaldyrsa, ekinshi biri – rý, taıpalar men júzder qazaqty jiktegennen basqa roli joq. Sol sebepti, odan arylý kerek degen pikirdi alǵa tartyp júr. Al, shyndyǵyna kelgende bul qurylymdar qazaq memlekettiginiń tiregi bolatyn. Rý, taıpalar men júzdik qurylymdar óziniń qazaq qoǵamynda atqaratyn rolinen aırylǵan kúni memlekettiginen de aıryldy. Ol oqıǵalardyń barlyǵy qazaq shejirelerinen kórinis tapty. Biz ony shamamyz jetkeninshe sol shejirelerdegi derekterdi ashyp kórsetýge kúsh saldyq. Alaıda bul baǵyttaǵy jumys osymen qortyndylandy degendi bildirmeıdi. Áli biz bilmeıtin qazaq shejiresiniń qupııasy barlyǵyna daý joq.

Z.JANDARBEK

«edu.e-history.kz» elektrondyq ǵylymı jýrnaly № 2(06) 

Facebook - парақшамызға жазылыңыз!

YouTube - арнамызға жазылыңыз!

Instagram - парақшамызға жазылыңыз!

VK - тобымызға жазылыңыз!

Telegram - арнамызға жазылыңыз!

OK - парақшамызға жазылыңыз!

Twitter - парақшамызға жазылыңыз!

LinkedIn - парақшамызға жазылыңыз!

Басқалармен бөлісе отырыңыз