Táýke han eldiń batys óńiriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin batyl shara alýǵa tekten-tek bekinbegen edi. Onyń túpki sebebi sol, orys memleketiniń júrgizgen soǵystaryna belsene qatysý arqyly patsha senimine ábden kirgen, tıisinshe, patshalyqtyń qamqorlyǵy arqasynda Qalmaq handyǵyn kúsheıtip, qýatty, jaqsy uıymdastyrylǵan ásker jasaqtap alǵan Aıýke han Qazaq handyǵynyń teristigindegi bitispes jaýyna aınalǵan bolatyn.
Qalmaq handyǵynyń ámirshisi shapshań da oralymdy jasaqtarymen áýelde qazaqtardan eriksiz aıyrylǵan noǵaılarǵa jortýyldatyp, olardyń Kýbandaǵy aýyldaryn, aýyldardaǵy qazandaryn (shańyraqtaryn) shaýyp ketip júrdi. (Qalmaqtar orys áskerlerimen birlesip qanshama qyryp-joıǵanmenen, noǵaılar áli de patshalyq yqpalyna tolyq túse qoımaǵan edi). Odan Qazaq handyǵyna – Petr patshanyń qoly jetpegen táýelsiz elge turaqty joryq jasap turýdy ádetke aınaldyrdy. Bálkim munysy óziniń ońtústiktegi konfederatıvtik qojaıyny (nemese sıýzereni) Jońǵar handyǵymen onyń Shyńǵys han zamanyndaǵydaı alyp ımperııa qurýdy kózdeıtin basty maqsatyna birlesip jetý oraıynda qımyl úılestirý jóninen kelisip alǵandyǵynan shyǵar. Qalaı bolǵanda da, ol jortýyldarymen qazaq jerine tereń suǵynyp, Kaspıı teńiziniń ońtústik-shyǵys jaǵalaýyn mekendeıtin jurtty, túrikmenderdi de shapty. Aral mańyndaǵy eldi, qaraqalpaqtar men ózbekterdi de shapqynshylyqqa ushyratty. Tipti Hıýa handyǵyna deıin shabýyldap baryp júrdi. Ne kerek, Edil qalmaqtary da, olardyń ońtústiktegi qatygez týystary jońǵarlar sekildi, tipti solarmen birdeı dárejede qazaq eline qater tóndirip turǵan. Táýke han osyny zaıyr uqty.
Qalmaq handyǵy áskerleriniń Qazaq handyǵyna jasaǵan shapqynshylyǵyn Kishi júz qazaqtarynyń rý-taıpalary basynda turǵan sultandar bastan keship jatty. Solardyń biri Táýke hanmen atalas tóre tuqymdarynyń biri, Jánibek hannyń kishi uly Ósekeden taraǵan Bólekeı sultan urpaǵy Qajy sultan edi. Ol baýyry Bólekeıuly Batyr hanmen qatar ósken butaq ókili bolatyn. Qajy sultan kúlli ózine qarasty áýletimen, balalarymen (ishinde ortanshy uly, bolashaq Ábilqaıyr bahadúr bar) Syrdyń tómengi aǵysynda ómir súrdi. Qaraqum atyrabyn qystap, jaz aılarynda Torǵaı men Yrǵyz ózenderiniń joǵarǵy aǵysynda, Jemge taıaý mańda kóship-qonyp júretin. 17-shi ǵasyrdyń sońyna qaraı osy aýmaqty mekendeıtin qazaqtar Edil qalmaqtarynyń áskerı shabýyldaryna jıi-jıi ushyrady. Osyndaı ahýalda jasóspirim Ábilqaıyr shaıqasqa erte aralasyp, urystarda tanytqan erjúrektigimen, batyrlyǵymen erekshelendi. (Resmı tarıhı ádebıette ol 1693 jyly dúnıege keldi dep jazylyp júr. Alaıda Ábilqaıyr hannyń ómir jolyn tereń jáne jan-jaqty zerttep, teńdessiz ǵylymı-zertteýshilik jumys júrgizgen tarıhshy Irına Erofeeva ony 17-shi ǵasyrdyń 80-shi jyldarynyń orta kezinde týǵan dep sanaıdy. Onyń tamasha jumysyn jáne ózge de tarıhı maǵlumattardy salystyryp qarastyra kele, biz buǵan sál túzetý engizip, Ábilqaıyrdy Táýke han taqqa otyrǵan shamada – 1680 jyldary dúnıege kelgen degen oıǵa toqtadyq).
1698 jyly Qazaq handyǵy ońtústik-shyǵysynan Jońǵar handyǵynyń joıqyn shabýylyna ushyraǵanda, soltústik-batysynan Qalmaq handyǵynyń jasaqtary da jer-sýyna tarpa bas saldy. Aıýke hannyń orys patshasy áskerimen túrli soǵystarda bir sapta shaıqasyp kóp tájirıbe jınaqtaǵan jaýyngerleri jaqsy qarýlanǵan, áskerı ónerge kásibı mashyqtanǵan bolǵandyqtan da, kóp jaǵdaıda qazaqtardan áldeqaıda basym túsip júrdi. Alaıda, otanyn qorǵap júrgen sebepti, qazaq sarbazdarynyń rýhy myqty bolatyn. Olar ózderinen kúshti jaýdan jeńilgenmen, quty qashpaıtyn, eńsesin túsirmeıtin.
Urystar arasyndaǵy bir beıbit sátte jasóspirim Ábilqaıyrdy kópke áıgili qazaq batyrynyń qalaı kórip, tanysqanyn jáne bir kórgende qandaı deńgeıdegi baǵalaýmen áspettegenin aıta keteıik. Bul jóninde ǵasyrlar boıy el ishinde saqtalǵan ańyzdy dala tósinde aıdaýda bolǵan áldebir orys zııalysy jazyp ketken eken. Óz aty-jónin kórsetpeı, «Nevolnık», ıaǵnı «Bas bostandyǵy joq» dep qol qoıyp, «Predanıe o kırgız-kaısakom hane Abýlhaıre» – «Qazaq hany Ábilqaıyr týraly ańyz» degen taqyryppen 19-shy ǵasyrdyń sońynda Torǵaı oblystyq baspasózi betinde jarııalapty. Ańyzdy ǵylymı aınalymǵa Erofeeva engizdi. Sondaǵy joǵaryda atalǵan epızodty áńgimeleıik. Bir ǵana ózgeris – batyrdyń esimin naqtylaımyz. Bizdiń oıymyzsha, Ábilqaıyrdy 17-shi ǵasyrdyń sońynda, ıakı 18-shi ǵasyrdyń alǵashqy jyldarynda keziktirgen – keıin hannyń senimdi serigine aınalatyn Jánibek batyr emes (óıtkeni bul shaqta ol tym jas – 1693 jyly týǵan), durysy – Jánibektiń ákesi Qoshqar batyr bolsa kerek. Ańyz sonysymen de ańyz, ýaqyt óte kele keı detal beıkúná ózgeriske ushyraǵan ǵoı dep oılaımyz.
Sonymen… Uly Dala. Tús kezi. Esimi elge áıgili, erligine bek razy halyq tik turyp qurmetteıtin Qoshqar batyr dýlyǵasy kúnge shaǵylysa jaltyldap, jasaǵynyń aldynda jelip keledi. Aldynan jeke-dara ósip turǵan qalyń butaqty aǵash kórinedi. Aǵashtyń janynan ótip bara jatyp, batyr tizginin tartady. Jasaq onyń qos qaptalynan, qaýmalaı toqtaıdy. Báriniń nazary batyr qaraǵan jaqqa aýady. Aǵash túbinde asa kórkem bir jasóspirim jigit qatty uıqy qushaǵynda jatyr eken. Jánibek batyr oǵan súısine qaraıdy. «Órimdeı jas, alaıda netken ór keskin! Qýat pen jiger tógýin qara… Myna balaýsa bozbalanyń qanynda tektilik bar!» – dep súısinedi ol. Jan-jaǵynan qaýmalaǵan sarbazdaryna júzin buryp: «Qarańdarshy, – deıdi, – qushaǵyn qalaı batyl da keń jaza jaıyp jatqanyna kóńil bólińdershi! Ol quddy óziniń qajyrly qoldarymen búkil álemdi qushaqtap alǵysy keletindeı!»
Sarbazdar aýyzdyǵymen alysqan attarynyń basyn tartyp, jetekshileriniń aýzyna qaraıdy. Batyr uıyqtap jatqan jigittiń ádettegiden tys ǵalamat kórkine súısingennen, oǵan at ústinen esi kete úńilip turyp: «Bul balanyń bolashaǵy zor. Aıtpady demeńder!» – deıdi. Sosyn uzyn naızasynyń ushymen bozbalanyń qolyn túrtip qalady. Sol-aq eken, bala jigit oıanyp ketedi. Qoshqar batyr naızasyn keri tartyp alýǵa úlgerer-úlgermesten, jolbaryssha serpimdi qımylmen ornynan atyp turady. Janynda jatqan sadaǵyn ala kóteriledi. Turǵan bette jebeni batyrdyń keýde tusyna baǵyttaıdy. Sadaq jaǵyn kere tartyp, atýǵa ázir ójettigin tanytady. «Toqta, jankeshti bala, toqta, – dep aıqaı salady batyr, – tasta sadaǵyńdy, men Qoshqar bolam! Qoshqar batyr jaıynda talaı estigen bolarsyń, seniń sadaq kezenip turǵan – sol, Qoshqar batyr! Men saǵan jaý emespin. Men saǵan jaqsylyq tileıtin dos bolam!» Bala jigit sadaǵyn kezep turǵan qalpy, batyrdyń betine tik qarap, ór únmen: «Meıli, sen ataqty Qoshqar batyr bolsań – bola ǵoı, biraq seniń óz betinshe tynysh jatqan adamdy mazalaýyń qalaı? Al men Ábilqaıyr sultanmyn! Áldekimniń at ústinde otyryp, ózimdi naızamen túrtkileýine men tózbeımin!» – deıdi.
Batyrdyń nókerleri myna beıtanys bozbalanyń ójettigi men jasyna saı emes órkókirek menmendigine qaıran qalady. Ańyryp, bir-birine qarasady. Jabyla qamshynyń astyna alyp, jýasytyp jiberse qaıter edi?! Biraq Qoshqar batyr beıtanys bozbalanyń qylyǵyna razy bolǵany sondaı, bárin odan saıyn tańyrqatyp, atynan túsedi de, tatýlasý nıetin kórsetip, ójet balaǵa qolyn ózi sozady. Sonda bala jigit sadaǵyn tómen túsiredi. Basyn ıip, izet kórsete turyp, el qadirlegen batyrdyń qolyn qysady. Jas Ábilqaıyr sultan el tanyǵan dala batyrymen osylaı tanysady. Bul kezde Qoshqar batyrdyń balasy Jánibek áli jeti-segiz jasta ǵana. Ol da áke jolyn qýa kele, el qorǵanyna aınalǵan batyr, Shaqshaq Jánibek atanady. Sosyn Ábilqaıyr hanmen úzeńgiles bolady.
Al oǵan deıin Ábilqaıyr edáýir taǵdyr talqysynan ótedi. Nebir shaıqastardy bastan ótkeredi. Utady da, utylady da. Edil oırattarynyń qolbasylary ony tutqynǵa túsiredi. Olar júrek jutqan jas qazaqqa ári tańdana, ári qyzyǵa qaraıdy. Bul kezde olar asa qýatty edi. Kóptegen sátti áskerı joryqtary barysynda qalmaqtardyń da, olardyń bas ámirshisi Aıýke hannyń da bedeli arta túsken. Sol 18-shi ǵasyrdyń basynda Qalmaq handyǵynyń ishki saıası jaǵdaıy áldeqaıda nyǵaıǵany sondaı, áli de patshalyq qarmaǵyna túse qoımaǵan kórshi aımaqtarǵa óktem bılik júrgizýge tyrysqan. Osy rettegi onyń ózge kórshilerinen basymdyǵy kózge uryp, tıisinshe, abyroılylyǵy artqan, halyqaralyq dárejede tanylǵan. Osyndaı bıik mártebege jetken Aıýke hannyń quzyrynda edáýir ózge jurt ókilderi, solardyń ishinde, qalmaqtardyń jeńisti joryqtarynyń birinde áldeqandaı taǵdyr talqysymen tutqyndalǵan jas Ábilqaıyr sultan da qyzmet etken edi.
Qalmaq handyǵynda erkinen tys ótkizgen ýaqytyn jas Ábilqaıyr nátıjeli ótkizip, paıdasyna asyra bildi. Batyl, zerek, aqyldy jas batyr sol shaqtaǵy asa bedeldi jáne tanymal dala qolbasshylarynyń biri retinde moıyndalǵan Aıýke hannyń áskerı isti qalaı utymdy túrde qaıta quryp alǵanyn zerdeledi. Onyń júzege asyryp otyrǵan el basqarý júıesin paryqtady. Qalmaq hanynyń áskerı-saıası qyzmetindegi eleýli ozyq tájirıbeni ańǵaryp, ol júzege asyrǵan amaldyń – baıyrǵy dala ádetine eýropalyq dástúrlerdi kiriktirýdiń anyq artyqshylyqtaryn baıqady. Ne kerek, qudaı boıyna asa zor kúsh-qaıratqa qosa darytqan aqyl-oıdyń arqasynda, Ábilqaıyr sultan óziniń erkinen tys biraz mezgil ýaqytsha ámirshisi bolǵan Aıýke hannyń qyzmetinde júrip, ony belgili dárejede jaýyngerlik sharýa men memlekettik isterdi uıymdastyrýda ónege kórsetken ustazy retinde de qabyldaǵandaı boldy. Aqyry, tanyǵany men úırengenin, qol jetkizgen biligin óz eli ıgiligine jumsaıtyn shaq týǵanyn túısindi. Sóıtip, Edildiń tómengi aǵysyndaǵy Qalmaq handyǵynda ótkizgen azyn-aýlaq ýaqytynan keıin, Ábilqaıyr sultan óziniń týyp-ósken óńirine – Syr sýyna shektesetin dala men Qaraqum alqabynda ómir súrip jatqan týǵan-týysqandary arasyna qaıtty. Elge oralǵannan keıin tez arada aınalasyn óziniń jeke basynyń batyrlyǵymen birge, shaıqas júrgizýdegi óte ońtaıly tásilderdi uıymdastyra biletin áskerı sheberligimen qaıran qaldyryp, moıyndatty. Uzamaı qazaqtar men qaraqalpaqtardan quralǵan jasaqty bastap, bashqurt elinen bir-aq shyqty.
Qaharly Ivan (Ioann Groznyı) tusynda bodandyqqa túsken bashqurttar orys taǵyna Romanovtar kelgeli beri aıryqsha qysym kórip júrgen. Bashqurt jer-sýy talan-tarajǵa ushyratylyp, atamekenderine shekaralyq beketter, qamaldar, patshalyqtyń óz turǵyndary ǵana jaılaǵan eldi mekender, hrıstıan monastyrlary salyndy. Tarıhı quqtary taptalyp, bostandyqtarynan aırylǵan bashqurttar 17-shi ǵasyrda áldeneshe ret kóteriliske shyǵyp, jerge, dinge baılanysty kóptegen talaptaryn oryndatýǵa qol jetkize alǵan. Alaıda patshalyq qashanda óz ozbyrlyǵynda bir qadam sheginse, artynsha eki qadam ilgerilep, nebir jádigóı áreketke baratyn. Onyń ústine, ókimettiń bashqurt ishindegi paıdakúnem sheneýnikteri ókilettilikterin asyra paıdalanyp, qıly zorlyq kórsetý jolymen, bodandardan zańda joq alym-salyq alǵan. Sondaı qysymdar saldarynan bashqurttar 1704 jyly qaıta kóterildi. Alty-jeti jylǵa sozylǵan bul kóterilistiń belgili bir kezeńinde, 1708 jyldar shamasynda, bashqurttardyń orys patshalyǵynyń áskerlerine qarsy shaıqastaryna Ábilqaıyr sultan da atsalysty. Ol munda bashqurt jetekshisi Aldar Esengeldınniń shaqyrýymen kelgen edi. Ózi bastap ákelgen qazaq-qaraqalpaq odaǵynyń qurama jasaǵy patsha áskerine qarsy belsendi urystar júrgizdi. Osy shaqta Ábilqaıyr ózi ıgergen jáne mashyqtanǵan áskerı ónerin bastap ákelgen jasaǵy men kóterilisshilerge rııasyz úıretti. Soǵysýdyń qyr-syrymen bólisip, óz áskerine de, bashqurt jasaqtaryna da sheber jetekshilik etti. Sonyń nátıjesinde bashqurt kóterilisshileri men olardy qoldaýshy sarbazdar Sarytaý (Saratov), Astrahan, Samara, Qazan, Vıatka, tipti Kavkaz ben Tobylǵa deıin at oınatqan. Ábilqaıyr bahadúrdiń jeke basynyń erligine, jaýgershiligine, áskerı qolbasylyq qabiletine tánti bolǵan bashqurttar ony ózderiniń hany dep atady.
Teristiktegi bashqurt kóterilisiniń sońǵy kezeńi ońtústikte 1708 jyly qaıtadan bastaldy. Ol Qazaq handyǵynyń ýaqyt ótken saıyn údeı túsken jońǵar basqynshylyǵyna qarsylyq kórsetý sharalaryn uıymdastyryp jatqan shaǵyna sáıkes keldi. Kúrdeli saıası jaǵdaıdy jan-jaqty sarapqa salǵan Táýke han, joǵaryda aıtqanymyzdaı, el bıligine reforma jasaýdy qolǵa alǵan. Soǵan oraı Áıteke bı bastaǵan bas adamdar bashqurt elinde orys áskerimen soǵysyp júrgen Ábilqaıyr sultannyń elge qaıtýyn suraǵan. Sodan, qazaq-qaraqalpaq qolyn basqaryp, bashqurt kóterilisin qoldaýda edáýir tabysty jeńisterge jetken, eýropalyq jalpaq óńirde de jıhanger, qolbasshy retinde keńinen tanylǵan Ábilqaıyr bahadúr týǵan eline oralady. Oralysymen, oırattardyń eki tustan da jasap júrgen shapqynshylyǵyna qaıtip tótep berýge bolady degen ómirlik máseleni aqyldasqan bas qosýlarǵa qatysady. Osy taǵdyrly saýaldy qarastyrý úshin (tarıhta Qaraqum quryltaıy degen ataýmen áıgili bolǵan) halyq ókilderi jınalysyn shaqyrýǵa belsene atsalysady.
Qaraqum quryltaıyna qatysqan Kishi júzden jáne Orta júzdiń bir bóliginen kelgen bıler men rýbasylar, aqsaqaldar, basqa da bas adamdar 1710 jyly Ábilqaıyrdy han laýazymyna saılaıdy jáne osy eki júzden jaýǵa qarsy jasaqtalatyn áskerdiń bas sardary etip taǵaıyndaıdy. Ábilqaıyr han memlekettiń Túrkistandaǵy ortalyq ordasynda otyrǵan Bas han Áz Táýkeniń batys ólkedegi arqa súıeıtin senimdi tiregi, qazaq handyǵynyń qabyrǵaly, qarymdy qorǵaýshysy retinde qabyldanady.
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
