Taqqa otyrǵan bette dýshar bolǵan jońǵar shapqynshylyǵynyń betin qaıtarǵannan keıin, Táýke han memlekettiń ishki máselesine qatty nazar aýdarǵan bolatyn. Ondaǵan jyldarǵa sozylǵan «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» tynysh zamanda bosańsyp, bytyrańqy kúıge túsken qazaq qoǵamyn qaıta tutastyrýǵa kúsh salǵan.
Osy oraıda Táýke han memleketti, memlekettiń qurylymyn nyǵaıtý joldaryn qarastyrdy. Tynysh zamanda umyt qalǵan tártipti – Esim han dáýirinde engizilip, bertingi kezeńde jaıyna qalǵan reformany – jańǵyrtty. Handyqtyń júzderge bólingen memlekettik qurylymynyń býyndaryn basqarý isine ár túrli áleýmettik toptan shyqqan daryndy, aqyldy adamdardy tartty. Bıler keńesiniń jumysyn jandandyrdy. Joǵarǵy ókimet baspaldaǵynda ǵana emes, júzderdi basqarý býyndarynda da jumys isteýge tıis keńesterge jurtshylyq arasynan tanymal bıler men ózge de bas adamdardyń tańdaýly ókilderi saılanýyn, olardyń eldegi qalyptasqan ahýaldy jiti saralap, ár máselede ádil sheshim jasaýyn talap etti. Esim han reformasynyń máni osynda – halyq ókilderin bılikke tartýda, olardyń alqalyq sheshimderine basymdyq berýde jatqan. Bıler keńesiniń kelisiminsiz han jeke-dara sheshim jasaýǵa haqyly emes-tin, ıaǵnı han bıligi zańı turǵyda shekteýli keletin. Táýke han osy qaǵıdaǵa nazar aýdardy. Bıler keńesiniń el basqarýda, sot tóreligin qurýda sheshim shyǵaratyn, bılik jasaıtyn aýqymyn keńeıtti.
Degenmen, jalpaq eldiń ońtústik qıyryndaǵy astanada – Túrkistan shaharynda shyǵarylǵan sheshimniń handyq jaıylyp jatqan ulan-ǵaıyr aýmaqtyń bar túkpirine der kezinde jetip, qaltqysyz oryndalýy múmkin bolmaıtyn. Shyndap kelgende, Jońǵar handyǵynyń Qara Ertis ıakı Ýrga (Qulja) jaǵynan shyǵyp lek-legimen tógilgen áskerleriniń shabýyldary ótindegi óńirde otyryp, alys Edildegi Qalmaq handyǵymen shektesetin aýdanda árádik burq ete túsetin qaqtyǵystarǵa baılanysty jedel sharalardy oılastyrý da, júzege asyrýdy basqarý da qıyn edi. Shalǵaı ólkelerde jaǵdaıǵa qaraı jedel túrde qajet sheshimdi jasaıtyn da, ony oryndaıtyn da jergilikti ókimet bolýy qajettigin ýaqyt alǵa tartyp turǵan. Handyqtyń jergilikti jerlerdegi tolyq ókiletti ýákili bolyp tabylatyn atqarýshy bılik býyny jasalýy tıis. Qazirgi basqynshylyq shabýyldar saldarynan aıaq astynan ornaı qalatyn aýyr saıası jaǵdaıdy tez taldap, qajet sheshimdi jedel qorytyp shyǵara alatyn bıler keńesi men ony júzege asyratyn yqpaldy atqarýshy tulǵa bolýy óte-móte kerek-aq. Handyqtyń memlekettik qurylymynda tap osyndaı býynnyń joqtyǵy ábden qartaıǵan, biraq tıisinshe danalyǵy kemeline kelgen Áz Táýkege qatty sezilip turǵan.
«Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» dáýirde ár rý-taıpa óz tirshiligimen, óz atamekenderinde beıbit kún keship, el arasynda ózara qyzyqty, dýmandy qarym-qatynas jasaǵan erkindik ahýalda baqytty ómir súrip jatqan edi. Keshegi kúnderi elge jaý tıgende, baıyrǵy ádetimen, han ordasynan jaýshy jetkizgen jarlyqqa oraı tez sarbaz shyǵaryp, ortaq tý astyna birige aldy. Bul solaı, áıtkenmen, jer shalǵaılyǵyn eskere qoımaǵan ókimet qurylymyndaǵy bılik álsizdigi syr berip-aq turǵan. Kindik bıliktiń ámiri jergilikti jerlerge jetkenshe jer shalǵaılyǵynan eskirýi ám álsireýi qazirgi tolassyz jaýgershilik tusynda eriksiz kózge uratyn. Dushpan shabýyldaǵan ólkelerde halyqty shuǵyl qorǵanysqa jumyldyra alatyndaı yqpaldy tulǵa jetpeıtini anyq edi. Ár óńirde sondaı yqpaldy da bedeldi tulǵanyń bolýy asa tıimdi, sondaılardy taýyp, jer-jerdegi tıisti ókimettik bılikke taǵaıyndaý kerek. Bular áskerı iske, qolbasshylyqqa týmysynan beıim sultandar ishinen tabylady, osy jaýgershilik kezeńde kózge túsip júrgenderdiń laıyqtylaryn bılikke tartýǵa ábden bolady. Esim han salǵan eski jolmen – el qurmetine bólengenderden tańdaý jolymen, ıaǵnı merıtokratııalyq tártippen alys jatqan aımaqtarǵa, naqtylap kelgende ár júzge han saılaý – qazirgi ómir talaby bolyp otyr. Olar alyp qazaq eli turǵysynan qaraǵanda – ortalyqtaǵy uly hanǵa (qahanǵa) baǵynyshty handar bolýǵa kerek. Is júzinde osylaı, júzdik handar ınstıtýtyn qalyptastyryp, nyǵaıtý arqyly Qazaq handyǵynyń birtutastyǵy men qýatyn arttyrýǵa bolady. Qart Táýkeniń bul oıǵa bekem toqtaýyna jońǵarlardyń 18-shi ǵasyr basyndaǵy jańa shapqynshylyqtary men el jappaı tartyp jatqan qaıǵy-qasiret, kúızelis sebep boldy. Paıymdaryn ordasyndaǵy han keńesine jınalǵandarǵa, eń aldymen Tóle, Qaz daýysty Qazybek, Áıteke bılerge baıan etti. Sosyn Shyńǵys hannyń úlken ımperııany tórt balasyna bólip berip basqarý tásiliniń mánin, Joshy Ulysy keregesin keńeıtip Ulyǵ Ulys (Altyn Orda) bolǵan kezde de Qaraqorymǵa táýeldiligin moıyndap turǵan tártipti ortaǵa salyp, bári birge paryqtasqan. Altyn Orda óz memlekettik qurylymynda kishi ulystar men ordalardy ımperııa retindeti turpaty ydyraǵanǵa deıin-aq boı kótertip, solardyń bıleýshileri arqyly búkil eldi basqarý ádisin qoldanǵan, muny barshasy moıyndaıdy. Alys zamandy qoıa turǵanda, kúni búgin qazaq elin alasapyranǵa túsirgen jońǵarlardyń óziniń memleketi birneshe handyqtan turady. Teristiktegi kórshi, Edildiń tómengi aǵysyn ıelenip alǵan Qalmaq handyǵy da, shyntýaıtynda, sol jońǵar memleketiniń quramyna kiredi. Muny bári biletin. Jońǵar handyǵynyń is júzinde alys-alys jatqan derbes handyqtar tóbesindegi handyq ekenin, ıaǵnı oırattardyń konfederaııalyq ókimeti ekenin, sondaı qurylymy bolýynyń arqasynda jońǵarlar jalpaq qazaq elin jan-jaqtan qysýdy oılaryndaǵydaı júzege asyryp turǵanyn paıymǵa salyp, tereńnen oı tolǵasqan.
Orasan zor alqapqa jaıylǵan jer-sý tósinde qıly elmen shektesip, nebir oqıǵany bastan keship jatqan Qazaq handyǵy basshylyǵynyń ár qıyrda kúnbe-kún týyp jatqan máselelerdi jedel sheshe alatyndaı múmkindikke qol jetkizýdi qarastyrýyn ómirdiń ózi alǵa tartty. Qazirgi tańda shyǵysy men ońtústiginen shekarany buzyp-jaryp tap-tap berip júrgen jońǵarlardyń dúleı shapqynshylyǵynan da, teristigi men batysynan kúnbe-kún qaýip tóndirip turǵan qalmaq, kazak jáne ózge jurttyń jortýyldarynan da qorǵaný máselesi kún tártibinen túspeıtin. Dushpandyq shabýyldarǵa jedel jáne der kezinde qarsylyq kórsetýdi uıymdastyra bilý handyqtyń qurylymynda eskerilýge kerek. Búgingi jaǵdaıda aıshylyq alysqa sozylǵan shartarapty Táýke hannyń Túrkistandaǵy ordasynan jedel basqaryp, ýaqtyly tıimdi sheshim qabyldap otyrý múmkin emes. Osy ýaqytqa deıin Táýke han senim artyp kelgen, kúlli el basyn ıetin osynaý úsh áıgili bı de, jer-jerdegi ózge bas adamdar da bul sharýany oryndaı almaıdy. Úsh ólkege handyq mártebesi bar úsh ámirshi qoıý qajet. Shuǵyl áreket etetin jaǵdaılarda eldik múddeni qorǵaýǵa batyl shyǵa alýlary úshin…
Ordasynda bas qosyp otyrǵan ıgi jaqsylarǵa aıan, Táýke han ózinen burynǵy handar tusynda, ásirese «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» mamyrajaı beıbitshilik kezeńdegi qamsyzdyq týǵyzǵan bosbelbeýlik pen ishki tartystar saldarynan ydyraı bastaǵan úsh júzdi qaıta biriktirdi. Jeke-jeke ulystardy bılegen sultandardyń ortalyqtan bólektenýine tejeý saldy. Qazaq handyǵynyń ishki birligin bekemdeýge barlyq sharalardy qoldanyp, ony edáýir kúsheıtti. Búgingi tańdaǵy jaǵdaıda endi, ár júzdiń óz hanyn saılaý arqyly, birlikti odan saıyn nyǵaıtýǵa bolady. Bul – qajettilik, muny ómirdiń ózi talap etip otyr. Qysqasy, kúshti armııasy bar jońǵar konfederaııasy úlgisimen qazaq ta handyǵyn konfederaııa sıpatynda damytýǵa tıis. Sonda ár taraptan tıisetin dushpandarǵa qarsy jedel shara jasaý múmkindigi artady. Eldiń tynys-tirshiligin, turmysyn jaqsartyp, qorǵanys qabiletin, ýaqyt talabyna jaýap bere alatyndaı qaýqaryn arttyrý joly osy. Táýke hannyń bul usynysy keńeske qatysýshylar tarapynan qoldaýǵa ıe boldy. Qazaqtyń úsh júzine úsh han saılaý qajettigin moıyndaý sol kezdegi el aǵalarynyń qoǵamdyq-saıası oıynyń eń bıik shyńy, saıası shyǵarmashylyqta tanytqan asa kóregen jáne durys qorytyndysy edi. (Bolashaqta onyń handyqtyń bólshektenýi retinde qarastyrylýy jáne shynymen de is júzinde sondaı kóriniske túsýi sol kezdegi qıly pıǵyldy is adamdarynyń óresi tar is-áreketterinen jáne bertindegi túrli dárejedegi oıshyldardyń jaǵdaıdy jan-jaqty eskermeı oı qorytýynan týyndaǵan másele). Sodan eki ǵasyr ilgeride Táýke hannyń babasy Qasym han kúshti memleket qura bilgen-tin. Ol syrt elden kelgen qonaqtarǵa qazaqtardyń, ıaǵnı ózderiniń keń dalany jaılaǵan sahara perzenti ekenin, qoldarynda ne sırek kezdesetin zattardyń, ne qymbat buıymdardyń, ne qandaı da bir taýarlardyń joqtyǵyn aıtatyn. Jurttyń basty baılyǵy jylqy ekenin, jylqynyń eti men terisi ári tańdaýly as, ári yńǵaıly kıim, al súti, ıaǵnı qymyz – asa súıkimdi de jaǵymdy sýsyn, mal sútinen jasalatyn qurt, irimshik, aıran syndy qıly ónim teńdessiz taǵam qyzmetin atqaratynyn, kóńil kóteretin oryny – mal men jylqy tabyndarynyń jaıylymy, súısinip qaraıtyny – báıge, kókpar kórinisteri ekenin áńgimeleıtin. Sodan beri qazaqtyń ómir saltyna pálendeı ózgeris engen joq, biraq sony saqtaý, qorǵaý máselesi kún tártibinen túspeı keledi. Táýke eldiń ishki birligin jaqsartý maqsatymen Kishi júz ben Orta júzdegi jeke-jeke álsizdik tanytatyn usaq rýlardy toptastyryp, kúshti birlikter (Jetirý, Ýaq-Kereı) qurdy. Endi, mine, ókimetine ár aımaqta máseleni jedel qarastyryp, tıisti sheshimge kele alatyn jáne sot bıligin júrgize alatyn bıler keńesin merıtokratııalyq tásilmen saılatýdy tapsyrdy.
Az ýaqytta Tóle bı Uly júz, Qazybek bı Orta júz, Áıteke bı Kishi júz ishinde laıyqty el aǵalarynan bıler keńesin jasaqtaýdy júzege asyrdy. Júzderdegi bıler keńesi el ishindegi ózge de belgili tulǵalar qatysqan jıyndarda eldik múdde jolyndaǵy kúresterde kózge ilinip, aımaqtarynda el rızashylyǵyna bólenip júrgen sultandar arasynan han laýazymyna laıyqtardy iriktedi. Osylaı, Táýke han bıleıtin Qazaq handyǵynda 18-shi ǵasyrdyń alǵashqy jyldarynda úsh kishi han – Uly júzde Abdolla, Orta júzde Qaıyp, Kishi júzde Ábilqaıyr paıda boldy. Tarıhta bul jaǵdaıdy birtutas qazaq handyǵynyń ómir súrýin toqtatqany, qazaq handyǵynyń úsh jeke handyqqa ydyraǵany dep túsindiriledi. Patsha zamanynda da, sovet zamanynda da, qazirgi táýelsizdik dáýirinde de osy oı jappaı ornyqtyrylǵan. Áli kúngi sol qalpynda, sol eskirgen jáne jańartylýy kúni búginge deıin qolǵa alynbaǵan ahýalda qalyp, qaıta qaralmaı tur.
Biz bul bólinisti qazaq handyǵynyń tutastyǵyn, birligi men qýatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan shara dep bilemiz. Joǵaryda aıtylǵan sebepterge baılanysty solaı oılaımyz. Shara Táýke hannyń kózi tirisinde júzege asyryldy. Ol is júzinde bas han, uly han, qahan sanaldy, al jańadan aımaqtyq taqqa otyrǵan úsh han (Tashkenttegi Abdolla, Arqadaǵy Qaıyp, Qaraqumdaǵy Ábilqaıyr) derbestigi bar, biraq iri máselelerde jalpyqazaq múddesin kózdeıtin sheshimderdi basshylyqqa alatyn, bas bıleýshi Táýke hanǵa qarasty ámirshiler bolyp sanaldy. Bul zaman talabynan týǵan qajettilik bolatyn. Ony babalarymyzdyń saıası oı tolǵaýynyń zamanyna saı kemeldene damýy múmkin etti.
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
