Eldegi ishki jaǵdaıdy birshama rettep alǵannan keıin, Táýke han jońǵarlar ustap áketken ulyn bosatyp alýǵa árekettendi. Dalaı-Lama onyń tilegine qulaq asyp, balasyn Tıbetten eline qaıtarǵan. Qasyna bes júz adam ilestirildi. Táýke han olardy óz dinderin ýaǵyzdaý maqsatymen jiberilgen býddashylar retinde tutqyndap, qoshemetshilerdi basqaryp kele jatqan noıondy ólimge buıyrǵan. Osy jáıtti jońǵarlar keıin qazaq handyǵyna taǵy da bir joıqyn shapqynshylyq jasaý úshin syltaý etti…
Galdan Boshoktý hannyń kózi tirisinde is júzinde kóterilispen bılikke kelgen Senge uly evan Rabdan bul kezde Jońǵarııanyń resmı ámirshisine aınalǵan. Sodan 26 jyl ilgeride ony taq úmitkeri retinde qýǵyndaǵan aǵasy Galdan, ákesiniń týǵan inisi Galdan, qansha Shapaǵatty (Boshoqtu) atansa da, Mońǵolııany Shyńǵys han sekildi biriktire almady. Onyń halha jerindegi jeńilisinen keıin ın ımperııasy shyǵys Mońǵolııany múldem jutyp qoıdy. Budan bylaı halhanyń taıpalyq ákimshilik birlikteri manchjýrlar ókimetinen talap túsisimen Uly dala júıesindegideı tártippen, ár on otbasynan bir jaýyngerdi kúlli jaraǵymen ın-qytaı áskeri qataryna jiberip, barlyq shyǵynyn kóteretin boldy. Al táýelsiz oırattar jerden, adamnan, materıaldyq ıgilikten aırylyp, qatty zardap shekti. Osyndaı jaǵdaıda evan Rabdan qontaıshynyń aldyna aýyr mindet tartylǵan – oǵan handyqty qaıta jańǵyrtyp, nyǵaıtý kerek edi.
ın ımperııasymen soǵys kezinde Shyǵys Túrkistan men Jetisý Jońǵarııaǵa aýylsharýashylyq, qolóner ónimderimen jiberip turý jónindegi kelisimshartpen kózdelgen mindetterin buzǵan, sondyqtan oırattardyń jańa ámirshisine bul aımaqtardaǵy saıası ústemdigin qaıta qalpyna keltirý qajettigi týdy. Sol sebepti, memleketindegi ishki jaǵdaıdy retke keltirisimen, qontaıshy 1698 jyly Shyǵys Túrkistanǵa qaıta basyp kirdi. Bir jyl ishinde Qashqar, Jarkent sekildi mańyzdy saıası ortalyqtardy baǵyndyryp, ólkeni ekinshi márte jaýlap aldy. Sosyn Emil ózenindegi ordasyn jańa orynǵa – Ile ózenine, Qulja qalasy aımaǵyna aýystyrdy. Eski ordany Soltústik-Shyǵys Jońǵarııany basqaratyn nemere aǵasyna qaldyrdy. Handyqtyń qýaty birtindep arta tústi. (1700 jyly qytaı bodandyǵyn qabyldaǵysy kelmegen eki taıshymen on myń hoshoýyt Jońǵarııaǵa keldi. 1701 jyly Edil boıynan qazaq dalasyn kesip ótetin Úlken qalmaq jolymen Aıýke hannyń uldarynyń biri, ákesimen ursysyp qalǵandyqtan, óz ulysyn – 15–20 myń shańyraqty, ıaǵnı 60 myń jandy – kóshirip ákeldi. evan Rabdan ulysty oırat óńirinde qaldyryp, ulyn keshirim bergen ákesine qaıtarǵan). Sondyqtan qontaıshy Shyǵys Túrkistanǵa jasaǵan basqynshylyq joryǵyn sol jyly-aq qazaq handyǵyna qaraı ulastyrdy.
Táýke han qosyndary jaqsy qarýlanǵan dushpannyń jan-jaqtan lek-legimen antalap umtylǵan kúshterin toqtata almady. Janqııarlyqpen soǵysty, biraq ábden qaljyrady. Shapqynshylyq soǵystar údeı kele, qazaqtar birtindep Jetisýdaǵy, Tarbaǵataıdaǵy, Ertis boıyndaǵy jaıylymdarynan aıryldy. Al Jońǵar ámirshisi óziniń Qazaq handyǵyna qarsy soǵys ashqany májbúrlikten bolǵanyn aıtyp, úlken kórshileri (Qytaı, Reseı) aldynda aqtalyp jatty: soǵystyń bastalýyna «Dalaı-lamanyń ókilderin óltirgen», «Edilden Jońǵarııaǵa sapar shekken Aıýke hannyń qyzyn (evan Rabdan qontaıshynyń qalyńdyǵyn) tonaǵan», «Reseıden oralyp kele jatqan jońǵar saýdagerleriniń kerýenin talan-tarajǵa túsirgen» «satqyn» Táýke han aıypty dep, ın ımperatory men orys patshasyna elshilikter jiberdi. Máskeýge adaldyǵyn shegelep kórsetti, adaldyǵyna dálel retinde qazaq tutqynynan bosatylǵan orystardy eline qaıtarǵandyǵyn habarlady. Árıne munysy jáı ǵana aldaýsyratý edi, mundaı iri áskerı joryqtar jońǵarlar tarapynan qazaq eline dúrkin-dúrkin jasaldy. Al eldegi kúızelisti kúsheıte túsken usaq qaqtyǵystarda esep joq-tyn.
Qazaq eliniń teristigin de tynysh deýge kelmeıtin edi. Bul kezde Edildegi Qalmaq handyǵynyń kúsh-qýaty artyp, shyrqaý bıikke kóterilgen. Taqta handyq mártebeni Tıbettegi Dalaı-lamadan alǵan Aıýke otyrǵan. Ol elindegi jekelegen bıleýshilerdiń derbestenýshilik pıǵyldary men áreketterin jeńip, Reseıge jartylaı táýeldi memleket quryp aldy. Qalmaq handyǵynyń basty mindeti orys memleketiniń ońtústik shekarasyn kóshpendilerden, sonyń ishinde qazaqtardan qorǵaý bolatyn. 1697 jyly I Petr patsha Aıýke hanǵa Reseıdiń shyǵysyn kúzetýdi resmı túrde mindettedi. Qalmaqtar Reseıdiń kóptegen basqynshylyq joryqtaryna belsene qatysty. I Petrdiń qoldaýy arqasynda zamanaýı qarýlarmen jabdyqtalǵan qalmaqtyń jaýynger jasaqtary orysarmııasymen birlese soǵysyp, qazaqtardyń aralas-quralas týysy noǵaılardy tas-talqan etti, atamekeninen qýdy. Bashqurttardy da týyp-ósken ejelgi jer-sýynan yǵystyrýǵa tyrysty, Kavkaz elderine de shabýyldar jasady, Reseıdiń ózge soǵystaryna da atsalysty. Árádik qazaq eline de shabýyl jasap turdy. Qazaqtar qalmaq ıelengen mal jaıylymdaryna shyǵýǵa tyrysatyn, sondaı sebeptermen osynaý qos kóshpendi kórshi el arasynda qaqtyǵystar men kezek shabýyldar da jıi-jıi oryn alyp turdy. Ár sondaı oqıǵa bir-birinen mal barymtalap, tutqyndar alýǵa, shaıqastar saldarynan halyqty qyryp-joıýǵa ulasatyn. Qysqasy, soltústik-batys jaq mazasyz edi.
Qaýipti mazasyzdyqty Edil qalmaqtarynyń alys Jońǵar handyǵynan áldeqaıda jaqyn jerdegi, jelkesindegi qojasy bolyp otyrǵan orys memleketi astyrtyn údetip kele jatqan. Kóshim handyǵyn joıýǵa jol salyp bergeli kazachestvo qanatyn jaıa túsken. Ertistiń boıyna, Tobyl ózeniniń saǵasyna taman, Sibir handyǵy astanasynyń ornyna 1587 jyly salynǵan Tobolsk qalasy Jaıyq ózeni men Tynyq muhıtqa deıin sozylǵan Sibir gýbernııasynyń ortalyǵyna aınalǵan. Táýke han ony orys memleketiniń Ibir-Sibirdegi basty áskerı, saıası, ákimshilik jáne shirkeýlik-dinı kindik qalasy dep biletin, keı elshilikterin sonda jiberetin. (Patshalyqtyń shekarasyn keńeıtip, kóshpendiler ishine batyl suǵynyp qana qoımaı, qorǵana da alý úshin jáne jańa jerge tistese bekýin nyǵaıta túsý úshin Petr patsha Ertis boıyn túgel ıgerýge kirisken. 1716 jyly Ertiske Om ózeni quıatyn jerde Omby, Ertis boıyna 1718 jyly Semeı, 1720 jyly Ertis pen Úlbi ózenderiniń quıylysyna Óskemen qamaldaryn saldyrdy). Jalpy, Táýke han I Petr basqarǵan orys memleketimen júrgizgen saıasatynda eki jaqty baılanystarǵa, negizinen saýda jáne shekaralyq isterge kóńil bóldi. Orys patshalyǵynyń Shyǵys elderine baratyn saýda joldarynyń bir tarmaǵy qazaq eli arqyly ótetindikten, qajet kelissózder júrgizildi. Saýda kerýenderiniń qaýipsizdigine kepildik berý, taýarlarǵa salynatyn baj salyǵynyń kólemi men mólsherin belgileý, sondaı-aq eki el shekarasy aımaǵyndaǵy turǵyndar arasynda ushyrasyp qalatyn ártúrli daý-damaılar, irili-usaqty janjaldar men qaqtyǵystar ózara elshilikter almasý arqyly sheshimin taýyp turdy. Tarıhshylar Táýke hannyń elshileri Reseı memleketi men Qazaq handyǵy arasyndaǵy baılanystardy damytýǵa belsendi túrde atsalysty dep qorytady. 17-shi ǵasyrdyń sońynda Táýke han orys patshalyǵymen teń dárejeli deńgeıde qarym-qatynas jasady dep sanaıdy. Eger áldebir sebeptermen qazaq elshiligi Reseıde ustalsa nemese olardyń jumysyna qandaı da bir bóget jasalsa, Qazaq handyǵy aýmaǵyndaǵy orys elshilerine de dál sondaı kózqaras kórsetilgen. Birde, shekaralyq kıkiljińderge baılanysty, Táýke hannyń elshileri Reseıde tutqynǵa alyndy. Sonda Táýke han I Petrge hatynda: «Urylar úshin elshini qamaýǵa alý degendi Adam atadan beri osy ýaqytqa deıin eshbir qulaq estip, kóz kórmegen edi», – degen sózdermen renish bildirgen. Táýelsiz qazaq handyǵy ámirshisiniń orys patshasyna teń dárejede kórsetken tabandylyǵy arqasynda qazaq elshileri bosatylyp, másele beıbit jolmen sheshildi. Táýke han Reseı memleketimen ǵana emes, ózge de kórshi eldermen, ásirese Buharany bılep otyrǵan ashtarhandyq áýletpen júrgizgen qarym-qatynastarynda eki aradaǵy daýly máselelerdi beıbit túrde sheshýge jáne sol eldermen beıbit baılanystaryn damytýǵa zor mán berip, kúsh salyp kele jatqan.
Mundaı beıbit qarym-qatynasty Jońǵar handyǵymen jasaý múmkin bolmaı qaldy. Óıtkeni evan Rabdan qontaıshynyń maqsaty óziniń «Ómirdiń berik te myqty bıleýshisi, qojaıyny» sıpatty maǵyna bildiretin esimine saı, qazaq eliniń ulan-ǵaıyr aýmaǵyn ózine baǵyndyryp alý, sóıtip, oırat konfederaııasynyń shetki bir pushpaǵyna – Edil boıyndaǵy qalmaq handyǵynyń shekarasyna shyǵý jolymen Shyńǵys han tárizdi zor ımperııa qurý edi. Táýke han oırattardyń bir kezderi qazaqqa jaqyn halyq bolǵanyn jaqsy biletin. Qazaqtyń keı rýy óz atasyn oırattan bastaıtyn, jurttyń edáýir bóliginiń etnıkalyq túri de sol ejelgi dushpanyna qatty uqsaıtyn. Eki etnosty da kóshpendiler órkenıeti biriktiretin, ómir salty uqsas, tilderi de sonshalyqty alshaq emes, beıbit jyldarda qara da, aqsúıek te qyz alysyp, qyz berisip jatatyn. Táýkeniń ózi de oıratqa jıen edi, onyń anasy oırattyń hoshoýyt taıpasynyń ámirshisi Kúndelen taıshynyń qyzy bolatyn. Alaıda sondaı týystyq tamyrlarǵa qaramastan, jaýlasa kelgen oıratpen endi qazaqtyń birigýi múmkin bolmaı qalǵan. Sebebi, jer-sýǵa talasý óz aldyna, olardy din bólip turǵan. Kezinde Galdan Boshoktý musylman qazaqqa óz ılanymyn – býdda dinin shart qoıyp tańǵysy kelse, evan Rabdan máseleni birden soǵysyp sheshýge umtyldy. Onyń áskerleri qazaq sarbazdarynyń qorǵanys maqsatynda jankeshtilikpen júrgizgen kúresterin eńserip, Jetisýdyń bir bóligin basyp aldy, aldyńǵy sheptegi qosyndary Sarysý ózenine jetti.
Osyndaı saıası ahýal Táýke handy qatty oılandyrdy. Ol eldiń birligi men tynyshtyǵyn oılap edáýir reforma júrizgen. Úsh júzdiń tynys-tirshiligin áıgili bıler men belgili rýbasy, aqsaqaldar, óziniń bas adamdardan taǵaıyndaǵan ókilderi jáne barsha jurt moıyndaǵan, ómirde basshylyqqa alǵan «Jeti jarǵy» arqyly rettep otyrǵan. Alaıda jaǵdaı kúrdeli kúıge túsken edi. Ulan-ǵaıyr Dala tósin mekendeıtin halqyn, beıbit ómirden qol úzip, soǵys jaǵdaıynda kúızelip jatqan elin qorǵaý, aınalasyndaǵy qater tóndire qorshaǵan jaýǵa qarsy turýdy uıymdastyrý isin Túrkistandaǵy ordasynan basqarý qıyn bolyp bara jatqan. Qart Táýke, dana Táýke, jurty áspettegen Áz Táýke jalpaq eldi basqarý máselesine ýaqyt talabyna saı jańa reforma jasaý qajettigin zaıyr túsingen…
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
