Salqam Jáńgir jońǵarlardyń qazaq elindegi shuraıly jerler men Syrdarııa ózeni boıyndaǵy saýda ortalyqtaryna suqtanatynyn, solarǵa qol jetkizý úshin úzdiksiz shapqynshylyq jasaı beretinin aıqyn túsinetin. Shynynda da, Ertistiń bastaýynda 1635 jyly «Tórt Oırat Odaǵy» (Jońǵar handyǵy) qurylyp, oırat taıpalary kúsh biriktirgennen keıin, olardyń bıleýshisi Batyr qontaıshy bul nıetin ashyq kórsetti. Sol jyly birden qazaqtarǵa qarsy alǵashqy iri shapqynshylyǵyn jasady. Maqsaty belgili, kóship-qonýǵa jaıly jer-sý men saýda-sattyq jasaýǵa qolaıly Syr boıy qalalaryna ıelik etý. Qazaq qolynyń jetekshisi Salqam Jáńgir múmkindiginshe qarsylyq uıymdastyrdy. Biraq urys barysynda ózi tutqynǵa túsip qaldy. Edáýir qıyndyqtan keıin qashyp shyǵyp, qaıtadan qorǵanys soǵystaryn júrgizdi. Sozylmaly qandy shaıqastar nátıjesinde qazaq jasaqtary jer-sýyn negizinen qorǵap qala aldy, degenmen biraz ýaqyt jońǵarlarǵa salyq tólep turýǵa májbúr boldy.
Batyr qontaıshynyń áskerleri qazaq eline jasaǵan joryǵynan keıin shyǵystaǵy mońǵoldardy da, Enıseı boıyndaǵy qyrǵyzdardy da jeńip, olardan da alym-salyqtar alyp turdy. Jońǵar ámirshisiniń qol astyna bul kezde handyqtyń ustyny bolǵan Batys Mońǵolııaǵa qosymsha Ile ózeni joǵarǵy aǵysynyń jáne oǵan kórshi jerlerdiń jurttary da qaraıtyn. Onyń bıligin Shyǵys Túrkistan halqynyń bir bóligi men Enıseıdiń orta aǵysyn mekendeıtin haqastar da moıyndaǵan. Endi jer-jerdegi oırattardyń birligin arttyrý qajettigi kún tártibine shyqqan edi. Eger 13-shi ǵasyrda álemniń jartysyn jaýlap alǵan Shyńǵys han fenomeni Gýmılev anyqtaǵandaı «passıonarlyq dúmpý» kórinisi bolsa, sondaı «passıonarlyq dúmpýdiń» jańa kórinisin 15-shi ǵasyrdyń ortasyndaǵy Esen taıshynyń sátsiz áreketinen keıin, 17-shi ǵasyrda qurylǵan Jońǵar handyǵy kórsetýge tıis sekildengen. Batyr qontaıshy sondaı ahýalǵa jetýdi armandady, sondyqtan da ózi bas bolyp, Jońǵar handyǵynyń kúlli bıleýshileri qostap, 1640 jyly kúllimońǵol quryltaıyn shaqyrdy. Oǵan Jońǵarııanyń ózinen, Batys jáne Soltústik Mońǵolııadan, Tıbetten, Shyǵys Túrkistannan, Orta Azııadan barlyq oırat aqsúıekteriniń ókilderi keldi. Oırattyń torǵaýyt taıpasyna jatatyn elý myń shańyraǵyn bastap kóship baryp, Edil boıyna, qazaq eliniń teristik-batysyna ornyqqan Ho-Órlúk taıshy eki noıon ulymen kep qatysty. Quryltaı Tarbaǵataı aýdanyndaǵy Ulan-býra alqabynda ótti. Bul quryltaıdyń basty maqsaty birikken halhalar (Soltústik Mońǵolııa) men oırattardyń (Jońǵarııa) negizinde, sony tuǵyr etip, ár ólkedegi handyqtardyń ózindik ımperııasyn qurý, sóıtip ortaq jaýǵa qarsy kúsh jınaý, syrttan dushpan tıisken jaǵdaıda ózara kómek berýdi qamtamasyz etý bolatyn. (Osy shaqta manchjýrlar Soltústik Qytaı úshin soǵysqan, Qytaıdy jaýlap alǵan da, onda manchjýrlardyń ın dınastııasyn ornyqtyrǵan). Quryltaıda handyqtyń Kavkazdaǵy ıelikterinen bastap Úndistan shekarasyna deıingi barlyq bodandaryna – mońǵoldar men oırattarǵa, qalmaqtarǵa ortaq, ózara kelispeýshilikter men qaqtyǵystardy boldyrmaýǵa tıis mońǵol-oırat zańdarynyń jınaǵy qabyldandy. Shyńǵys hannyń Iasasynan bastaý alyp, kóshpendilerdiń ádet-ǵuryp zańdaryn boıyna sińirgen «Dalalyq Zańdar jınaǵy» (Ikı aadjın Bıchık – Uly Zańdar Kodeksi) dep atalatyn bul zańnamalyq qujat barlyq oırat ıelikterine kúshi júretin birtutas zańdardy belgiledi. Sondaı-aq, Quryltaıǵa Býddalyq joǵary dinbasylarynan ǵalym jáne aǵartýshy, oırat álipbıin (dinı mátinderdegi jazbalardy ońaılatý jáne sóıleý men jazýdy jaqyndatýdy kózdeıtin todo bıchıg – aıqyn jazý erejesin) jasaýshy hoshoýyt Zaıa-Pandıta qatysqan-dy. Ol jasynda Tıbetke baryp, býddızmniń qısyny (teorııasy) men is-daǵdysyn úırenýge jıyrma eki jylyn arnaǵan, odan eline oralǵannan beri Býdda ilimin taratý jolynda belsendi mıssıonerlik jumys júrgizip júrgen bolatyn. Sol kezde Batyr qontaıshynyń búkilmońǵol quryltaıyn ótkizý jaıyndaǵy jobasyn maquldap, shaqyrýyn qýana qabyl aldy. Quryltaı onyń mıssıonerlik umtylysyn zańdastyrdy. Oırattardyń barshasy ustanýǵa tıis biryńǵaı din retinde Gelýgpa (Raqymshyl) mektebi dástúrindegi býddızmdi bekitti. Quryltaı kózdegen basty maqsattyń ózi mońǵol tildes ártúrli taıpalardy býddızm jáne biryńǵaı quqyqtyq normalar men zańdar aýqymynda biriktirýdi júzege asyratyn qujat qabyldaý edi. Ol júzege asty.
Batys Mońǵolııa men Edil–Jaıyq aralyǵynda (Qalmaq handyǵynda) turyp jatqan barlyq oırat handary men aqsúıekteriniń ókilderi quryltaıda ózderi qabyldaǵan sheshimderdi júzege asyrýǵa bir kisideı qulshyndy. Olar Qazaq handyǵyna batystan da (Edildegi Qalmaq handyǵy), shyǵystan da (Jońǵar handyǵy) úzdiksiz shabýyl jasap turdy. Jáne, alǵan jerlerin quzyrlaryna birjola bekitip qoıý úshin, ózderiniń dinı ǵıbadathanasyn – Býdda hramyn salyp otyrǵan. (Búginderi de tarıhı oryn retinde aıtylyp júretin Óskemen mańyndaǵy Ablaıkıt monastyri 1654–1656 jyldary salynǵan. Oırattardyń uzyndyǵy bir shaqyrym, eni jarty shaqyrym jerdi alyp jatqan bul dinı ordasyn qazaq jasaqtary 1670 jyly qaýsatqan. Jońǵarııanyń HVIII ǵasyrda jasalǵan kartasyna qaraǵanda, oırattar Jetisýda 58 býddalyq hram men monastyr salǵan).
Kúllimońǵol quryltaıynan keıin Jońǵar handyǵynyń qazaq eline jańa da joıqyn basqynshylyq jasamaq nıetpen joryqqa daıyndalyp jatqanyna baılanysty, Salqam Jáńgir Buhara handyǵymen kelissózder júrgizdi, qyrǵyzdarmen baılanysyn nyǵaıtty. Jáne Batyr qontaıshy áskeriniń qazaq jerine Jońǵar Alataýy arqyly basyp kirmek tusyn aldyn ala bilip, qorǵanys sharalaryn jasady. Áskeri ishinen sol zamanǵy ozyq oq-dárili myltyqpen qarýlanǵan arnaıy ekpindi top jasaqtady. Osy arnaıy jasaqty dushpannyń jolyn tosýǵa bólip, eki taý arasyndaǵy qysań tusqa or qazyp bekindirdi. Áskerdiń ekinshi bóligi beles syrtynda tosqaýylda turdy. Keń taralǵan derekke qaraǵanda, qorǵanystaǵy qazaq áskerinde alty júz sarbaz, al jaýlap alýǵa kele jatqan jońǵar qolynda elý myń adam bolǵan. Batyr qontaıshynyń bul qaterli joryǵyna «Dalalyq Zańdar jınaǵy» biriktirgen kóptegen oırat noıondary qatysqan, olardyń qatarynda shyǵys-mońǵol (halha) ámirshisi Altan hannyń uly Ombo-Erdenı, sondaı-aq, Ho-Órlúk taıshy jibergen Edil qalmaqtary da júrdi degen derek bar. Osy joryqta olar Jáńgir jasaqtarymen betpe-bet kelgenge deıin Alataý qyrǵyzdarynyń biraz jerin, Shý ózeniniń joǵarǵy jaǵyndaǵy jurtty jaýlap alǵan-dy. Degenmen qazaq jasaqtarynyń kózsiz erligi olardyń shapqynshylyǵy aldyna alynbas qamal turǵyzdy. Or qazyp bekingen, myltyqpen qarýlanǵan qazaq sarbazdary jońǵardyń qalyń qolyna batyl qarsy turyp, alǵashqy tegeýrindi áskerı toıtarys berdi. Az qolmen úlken áskerge tikeleı tótep berýdiń qıyndyǵyn túsingendikten jasalǵan áskerı aıla oń nátıjege jetti, orlarǵa bekingen úsh júz jaýynger qalyń qolǵa myltyqtan oq jaýdyrsa, qalǵan úsh júz sarbaz syrtynan shabýyl jasaıdy. Aldy-artynan jaýǵan oq pen eki jaqtaǵy taýdan tómen qulatylǵan tastar shapqynshylar qataryn qatty sıretti. Uzamaı qazaqtarǵa kómekke Buqar handyǵynan Samarqan ámirshisi Jalańtós bahadúr jıyrma myń áskerimen keledi (Jalańtós Seıitqululy – qazaq batyry, áskerbasy, Samarqan qalasynyń Regıstan keshenindegi sáýlet óneriniń jaýhary bolyp tabylatyn Shır-Dor, Tıllıa-Kary medreselerin saldyrǵan bıleýshi, ataqty Áıteke bıdiń atasy). Kómekke qyrǵyz jasaqtary da jetedi. Tarıhta Orbulaq shaıqasy degen atpen bederlengen osynaý 1643 jylǵy urysta jońǵarlardyń oısyraı jeńilgeni belgili. Bul shaıqasta Jáńgir han zor qolbasshylyq daryn men áskerı sheberlik tanyta bilgen. Sol dańqty shaıqastyń 350 jyldyǵyn táýelsiz Qazaqstan 1993 jyly atap ótti.
Salqam Jáńgir han Jońǵar handyǵynyń qýatyn ádil baǵalaı bildi, Batyr qontaıshynyń Edil qalmaqtaryn, jer-jerdegi barlyq oırat birlikterin «Ikı aadjın Bıchık» negizinde óz handyǵy murattarymen tutastyra alatyn múmkindikterin esepke aldy. Sondyqtan, bitim jasap, beıbit kelisimshartqa otyrý maqsatymen Jońǵarııaǵa óziniń uldary Táýke (bolashaq han) men Apaqty bas etip eki ret elshilik attandyrdy. Alaıda daýly máseleler báribir sheshimin tappady.
Bul kezde Qytaıdaǵy manchjýr (júrjen) taıpalary qurǵan ın dınastııasy kórshi elderdi óz ımperııasyna qosý saıasatyn júrgize bastaǵan. Olar shyǵysyndaǵy Koreıa men ońtústigindegi Vetnamdy jaýlaýmen júrip, alǵashqy kezde Jońǵarııaǵa nazar aýdara qoımaǵan edi. Osy jáıt oırattardyń qazaq eline joryqtarǵa shyǵa berýine qolaıly boldy. Qazaqtardan kek qaıtarý úshin olar 1646 jyly qaıtadan atqa qondy, tutqıyldan shabýyldap, qazaqtardyń birer belgili tulǵalaryn bala-shaǵasymen tutqynǵa túsirdi, mol oljamen keri oraldy. Alaıda mundaı usaq jeńis Batyr qontaıshyny qanaǵattandyra qoımaǵan. Onyń basshylyǵymen Qazaq eline jańa da úlken joryq jasaýǵa jońǵarlar muqııat daıyndaldy. Orys patshasynyń Sibirdegiákimshiliginen bolashaq soǵysqa qajet saýyt-saıman, qarý-jaraq, oq-dáriler satyp alyndy. Sóıtip, 1652 jyly Qazaq handyǵyna taǵy bir úlken joryq jasady. Osy iri shaıqasta qazaq jasaqtary jeńiliske ushyrady. Memleket basshysy retinde kemel saıasatymen, týǵan elin qorǵaýda kóregen qolbasshylyǵymen jáne qolyna qarý alyp tikeleı shaıqasqa kiretin eren erligimen búkil Ortalyq Azııa elderi arasynda keń tanymal bolǵan Salqam Jáńgir maıdan dalasynda qaza tapty.
Azdaǵan úzilistermen 18-shi ǵasyr ortasyna deıin júrgen jońǵar-qazaq soǵysynyń 1635 jyldan bastalǵan bastapqy kezi – Jáńgir han (Esim hannyń ekinshi uly, alǵashynda taqqa onyń úlken uly Jánibek otyrǵan) qaza tapqan 1652 jylǵa deıingi kezeńi – oırattardyń úzdiksiz shapqynshylyǵyna toly boldy. Olar Jetisýdaǵy, Shyǵys jáne Ortalyq Qazaqstandaǵy shuraıly jaıylymdarǵa talasyp, Syr boıyndaǵy saýda joldary men eginshilik aımaqtaryn qolǵa túsirýge umtylǵan edi. «Tórt Oırat odaǵynyń» Qazaq handyǵynan qonys tartyp alýdy maqsat etip, tolassyz shabýyldaýdan taımaýy sol shaqta Qazaq memlekettiginiń saqtalyp qalý-qalmaý máselesin tarazyǵa túsirgen bolatyn. Osyndaı qıyn shaqta Jáńgir hannyń úlken saıasatkerligi, kórshi handyqtarmen dıplomatııalyq qatynastar jasaýǵa mán berýi, áskerin ot-qarýmen jaraqtandyra alýy, Buharamen, Samarqan ámiri Jalańtós bahadúrmen, Tıan-Shan qyrǵyzdarymen dostyq qarym-qatynasta bolýy, qolbasshylyq daryny men jeke basynyń batyrlyǵy qazaq eldiginiń irgesin buzǵyzbaýdy qamtamasyz etti.
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
