Bıyl Almaty qalasynyń myńjyldyǵy toılanbaq. Tarıhy tereń qalanyń rýhanııattyń ortalyǵy bolýǵa tolyq quqyǵy bar. Búginde Almaty qalasy elimizdiń ozyq úlgidegi mádenıet pen bilim ortalyǵyna aınalýdy maqsat tutyp otyr. Jón-aq. Rasynda, halqynyń sany basym qalada elimizdiń eń bedeldi oqý oryndary shoǵyrlanǵan, túrli mádenı oshaqtar da jeterlik. Biraq, munda qazaq halqynyń tereń tarıhy men qazynaly mádenıetin kórsete alatyn ortalyqtar áli kúnge «óz tynysyn» asha almaı keledi…
«Qazaqstandaǵy ózge ulttardyń mádenı ortalyqtaryna tegin keńse, qyzmet isteýine qarajat tólep, sharalaryna tegin konerttik zal beriledi. Bir ǵana Almatynyń ózinde ózge ult ókilderiniń mádenı ortalyqtary ornalasqan birneshe ǵımarattar bar. Ondaı jeńildikterge qol jetkizgen qazaq mádenıetin, ulttyq qundylyqtaryn nasıhattaýǵa arnalǵan birde-bir uıym joq. Mysaly, qazaq mádenıetin, tarıhyn nasıhattap júrgen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qorynyń turaqty keńsesi, jumysshylaryna tóleıtin turaqty jalaqysy bolǵan emes. Ákim bolyp Baýyrjan Baıbek kelgenge deıin usynylǵan ulttyq jobalarǵa tek jaltarma jaýap hattar ǵana kelip otyrdy» deıdi «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qorynyń kórkemdik jetekshisi Jolaman Qujımanov. «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qory Birjan sal, Aqan seri, Muhıt, Jaıaý Musa,Úkili Ybyraı tárizdi tulǵalarǵa arnap konertter uıymdastyrǵan bolatyn. Azattyq jolynda qýǵyn-súrgin kórgen shyǵarmashylyq tulǵalarǵa arnap «Azat rýhtyń aldaspandary» atty lekııa-konert ótkizgen edi. Demeýshilik joq bolǵan soń búginde jumys saıabyrsyp qaldy. Aldyńǵy jyly ári balýan, ári seri Balýan Sholaqtyń 150 jyldyǵy Almaty qalasynda atalyp ótpedi, al byltyr dáýlesker kúıshi Táttimbettiń 200 jyldyǵy elimizdiń Astana men Almatydaı ortalyqtarynda eskerýsiz qaldy. Ulttyq ónerge, onyń uly tulǵalaryna degen nasıhat joqtyń qasy ekenin osydan-aq ańǵarýǵa bolady.
1990-shy jyldardan bastap aqparat keńistigi ashyldy. Paıdalysy bar, zııany bar, jan-jaqtan aqparattyq tasqyn elimizge lap qoıdy. Keńes ókimeti ulttyq ımmýnıtetimizdi álsiretip tastaǵandyqtan, álgi aqparattardy talǵamaı «juttyq». Kez kelgen dinı aǵymdardyń, jat ıdeologııalyq toptyń artynda úlken qarjylyq kúshter tur. Biz sondaı teris aǵymdardan múlde qorǵalmaǵan bolyp shyqtyq. Oǵan qarsy kúresý – qarý alyp, soǵysý emes, ulttyq qundylyqtarymyzdy baıytyp, óz qorǵanyshtyq qabiletimizdi arttyrý. Shetten kelgen aǵymdar eń áýeli salt-dástúrimizdi joqqa shyǵarýǵa tyrysady. Nege? Salt-dástúr bizdiń ult retindegi ereksheligimiz. Odan aıyrý arqyly óz tamyrymyzdan úzilemiz, ulttyq kelbetimizden aırylamyz.
Reseı patshasy 1856 jyly arnaıy jarlyq shyǵaryp, qazaq jerinde medreseler ashyp, dúmshe moldalaryn jiberdi. Maqsaty – jat eldiń ıdeıasymen qarýlanǵan moldalar arqyly ulttyń rýhanı irgesin ydyratý. Bul týraly áıgili ǵulama Máshhúr-Júsip Kópeıuly «Qazaqtyń sanasy aq paraqtaı appaq balalaryn mılary nashaǵa kepken, qaryndary palaýǵa toıǵan sart saýan dúmshe moldalary kelip bylǵap jatyr» deıdi. Sol aıtqandaı, aýyldan perishte kóńilmen arman qýyp, tap-taza júrekteri jaqsylyq pen izgilikke qushtar bolyp turǵan jastarǵa ártúrli aǵymdar óz ıdeologııalaryn júrgize bastaıdy. Ókinishtisi, Qurban aıt, Máýlit, Oraza merekelerinde jataqhanalarda asta-tók dastarqan jaıyp, ýaǵyzdaryn aıtyp, jaqsylyqqa jany qushtar jastardyń sanasyn ýlap jatqanyn oqý ornynyń basshylary da ańdaı bermeıdi. Bulardan ózge ártúrli sektalardyń taratatyn kitapsha, derekti fılmderin, aqparattyq paraqshalaryn aıtpaı-aq qoıalyq. Aýyldan kelgen jas erkindik degen osy eken dep túngi klýb aralap, jeńil júriske túsýi múmkin nemese odan bas tartyp dinı aǵymdardyń jetegine erip ketýi yqtımal. Al ultyn súıer patrıot bolyp qalyptasatyndary neken-saıaq. Óıtkeni, ondaı orta joq. Rýhanı tárbıemen aınalysa alatyn tulǵalar jeke basynyń problemalarymen basy qatyp júr. Tarıhshylarǵa, etnograftarǵa, dástúrli ánshiler men kúıshilerge, ónertanýshylarǵa, kásibı pedagogtarǵa jalaqy tólep, ulttyq tárbıe máselesimen aınalysýǵa múmkindik berý kerek. Joǵary oqý oryndarynda tarıhshylarmen, etnograftarmen kezdesýler ótip, salt-dástúr, ulttyq qundylyqtar, tarıhymyz týraly áńgimeler qozǵalǵany qajet. Bul eskerýsiz júrgen salmaqty tulǵalardy jastarǵa tanystyrý turǵysynan da paıdaly. Ulttyq mádenıetti nasıhattaýǵa baǵyttalǵan ortalyqtar árbir balabaqshada, árbir mektepte, árbir joǵary oqý ornynda ashylmaıynsha, jastardyń dinı aǵymdar men azǵyndyq jolǵa túsýine eshqandaı tosqaýyl bolmasy anyq. Odan buryn álgi ortalyqtardy ádistemelik qural-jabdyqtarmen, qajetti materıaldarmen qamtamasyz etip, jumys baǵdarlamasynyń baǵyt-baǵdaryn aıqyndaý – kezek kúttirmeıtin másele.
Ótken jyldyń aıaǵynda Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek joǵary deńgeıde «Uly dala jyrshylary» atty halyqaralyq konferenııa jáne festıval ótkizdi. Mundaı ıgi bastama bárimizdi de qýantady. Degenmen, ákim nazaryna jyl saıyn oqý ordasyn bitirgen qanshama jastar ómirden óz oryndaryn taba almaı qara jumysqa jegiletindigin jetkizgimiz keledi. Jan baǵý úshin qurylysqa, qaraýyldyq jáne t.b. aýyr jumystarǵa barýǵa májbúr bolady. Tek dombyra ǵana emes, qobyz, jetigen, sybyzǵy, dástúrli án mamandyqtary boıynsha oqý bitirgen kásibı mamandardyń barar jeri, basar taýy joq. Telearnalardan tek estradalyq jeńil dúnıeler beriletindikten, ol jaqta da olarǵa esik tars jabylǵan. Nasıhaty da joq. Osy kúnderi Almaty qalasynda ózge ulttyq aspaptardy aıtpaǵanda, tek dombyranyń ózinen úıirmeler sırek kezdesedi. Ulttyq mýzykadan ashylǵan úıirmeler bir jaǵynan balalarǵa rýhanı nár berse, ekinshiden, ulttyq óner ókilderin jumyspen qamtýǵa kómekteser edi. Sol sebepti, árbir mektepte ulttyq mýzyka úıirmeleri bolýyn ákimdik talap etse deımiz.
Ulttyq tárbıeniń mańyzy óte zor. Ol – balanyń ár jastaǵy deńgeıine baılanysty qoldanylady. Besik jyryn tyńdap uıyqtaıtyn balanyń júıkesi tynysh bolady. Ertegi arqyly sábıdiń óz-ózine, bolashaǵyna senim artady. Óıtkeni, ertegi qaharmany tárizdi túbi zulymdyqty jeńip, jaqsylyqtyń saltanat ornaıtyndyǵyna senedi. Qaharmandyq jyrlarmen jas óren ultyn súıýge tárbıelenedi. Búgingi bala – erteńgi azamat, tipti ata-ana. Qazir elimizde tastandy balalardyń kóbeıýi, sýııd aýrýlarynyń artýy jáne taǵy basqa ulttyq keselder – ata-babalardan kele jatqan sara jolymyzdan aınýymyzdan ekenin aıtý kerek. Bizge jańa eshnárse oılap tabýdyń qajeti joq. Bizge ǵasyrlar boıy ábden tájirıbeden ótken babalardyń sara jolyn jańa zaman tehnologııalarynyń jetistikterin paıdalana otyryp jas urpaqtyń sanasyna sińire bilý ǵana kerek. Osyndaıda taǵy da uly Muhtar Áýezovtyń «El bolamyn deseń, besigińdi túze» degen sózi oıǵa oralady.
Erlan TÓLEÝTAI, ánshi, ónertanýshy, kınodramatýrg:
– Qazir jer-kók estrada ánshileriniń dańǵaza shýyna tolyp ketti. Eger taza estrada bolsa arman joq qoı, qazirgi estrada ánshileriniń barlyǵy tek qana fonogrammamen «óner kórsetedi». Osynyń saldarynan jastarymyzdyń ulttyq qundylyqtarymyzdy ógeısý úrdisi kúnnen-kúnge asqynyp keledi. Elimizdegi basqa qalalardaı Almaty shaharynda da óner problemasy shash etekten. Endi bul máselelerdi birtindep sheshpeı, qol qýsyryp qarap otyrar bolsaq, memleket múddesine, el keleshegine aıtarlyqtaı qaýip tóndirmek.
Osy turǵyda birneshe usynysym bar. Birinshiden, jaqynda ǵana 80 jyldyq tarıhy bar «Qazaqkonert» birlestigi jabyldy. Árıne, ult mádenıeti men rýhanııaty úshin aıtarlyqtaı aýyr soqqy. Osy oraıda, dańqty óner ordasynyń ǵımaratyn talan-tarajǵa túsip ketýden saqtap, ony Qazaq ulttyq óneriniń ordasyna aınaldyrsa eken. Sahnasynda halyq ónerpazdarynyń shyǵarmashylyq keshi turaqty ótip turatyn bolýy tıis.
Ekinshiden, Almaty elimizdegi eń iri megopolıs. Eger, Baýyrjan Baıbek myrza óz tarapynan zańdyq-quqyqtyq negizde fonogrammaǵa tosqaýyl qoıatyn bolsa, Almatydan bastaý alǵan bul iske basqa qalalar da ún qosar edi.
Úshinshiden, ónersúıer qaýymdy qynjyltatyn taǵy bir keleńsizdik, ol
– Almatyda ulttyq klassıkalyq mýzykaǵa arnalǵan mýzyka baıqaýlarynyń, festıvalderdiń joqtyǵy. Qala ákimi Almatyda, Alataý baýraıynda ultyq mýzyka festıvalderi men konkýrstar, konertter, t.b. mádenı sharalar uıymdastyryp, ulttyq ónerdi qaıta túletýge serpin berse, óziniń qajyr-qaıratyn, bilimi men biligin qosa jumsap, qazaq mádenıetiniń órleýine úles qossa memlekettik ıdeologııa úshin baǵa jetpes eńbek bolar edi.
Arman ÁÝBÁKIR,
«Adyrna» ulttyq-etnografııalyq
birlestigi» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy, "Ana tili".
