Joshy hannyń Orda-Ejen jáne Shaıban atty uldarynan (Shyńǵys hannyń nemerelerinen) taraǵan urpaqtardyń biriniń ekinshisine qysym jasaýy aımaqtaǵy sony serpiliske uıtqy boldy. Orda-Ejen áýletiniń qos sultany Jánibek pen Kereı Shaıban áýletinen handyq quryp turǵan Ábilqaıyr bıliginiń yqpalynan shyǵyp ketti – osy oqıǵa oryn alǵan 1456 jyldy biz sol sony serpilistiń, múldem jańa qubylystyń bastaýy, Qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan ýaqyt dep sanaımyz. Shyǵys, batys, orys oqymystylarynyń jáne búgingi zertteýshilerdiń arasynda bul datany rastaıtyndar da, kúmán keltirip, basqa ýaqytty belgileıtinder de jetkilikti. Degenmen sol sultandardyń óz qaramaqtaryndaǵy jurtyn bastap Shýdyń tómengi aǵysyna qonystanýy qazaqtyń óz atymen jaryqqa shyǵatyn memlekettiliginiń alǵashqy irgetasy bolǵanyn eshqaısysy joqqa shyǵarmaıdy. Jappaı moıyndalǵan 1465 jyldy biz de teristemeımiz, óıtkeni bul erkindik súıgish az top qarasynyń kóbeıip, derbes el ekenin jarııa etken shaǵyna sáıkes keledi.
Aq Ordanyń bir bóliginde Shaıban urpaǵy Ábilqaıyr handyq quryp turǵan jyldarda ońtústik aýdandardy burynǵysynsha Orda-Ejen urpaqtary bılep júrgen-di. Solardyń ishindegi Kereı men Jánibek te ózderi basqaratyn aýmaqtarda belgili-bir rý-taıpalardyń hany (kishi handar) bolatyn. Kezinde Jánibektiń ákesi, Aq Orda bıleýshisi Baraq handy qoldaǵan rý-taıpalardyń Syr boıy qalalarymen baılanysyp jatqan edáýir bóligi olarǵa baǵynatyn-dy. Táýelsiz qalypta ómir súrip jatqan. Alaıda bul jáıt, árıne, Ábilqaıyr handy qanaǵattandyrmaıtyn. 1428 jyly taqqa otyrǵan ol handyqtaǵy bıligi kúsheıgen shaqta, aqyry, memleketiniń qurylymy men quramyn naqtylaýdy qosh kóredi. Sóıtip, 1446 jyly handyqtyń ońtústigine joryq jasap, Syrdarııa qalalaryn alǵan. Astanasyn Syǵanaqqa kóshirgen.
Demek, sol jyldan bastap Joshy han urpaqtarynyń eki butaǵy ókilderi arasyndaǵy qarsy turýshylyq órshı túsken bolýǵa kerek. Tıisinshe, Ábilqaıyr hannyń ozbyr bıligine narazy sultandar sol shamada Moǵolstan hany Esen-Buǵamen kelissóz júrgizýdi bastaǵan bolýy yqtımal. Sosyn, Muhammed Haıdardyń «Rashıd tarıhynda» («Tarıh-ı Rashıdı») aıtylatyndaı, olar ózderine bólip berilgen Moǵolstannyń batys shet aımaǵyn quraıtyn ólkege ornyqqan. Al Moǵolstannyń shyǵys bóligi arqyly 1457 jyly Syr boıyna ótken oırattar Syǵanaq qalasy mańynda Ábilqaıyr hannyń áskerin tas-talqan etken. Syrdarııanyń ortańǵy aǵysyndaǵy qalalardy talan-tarajǵa túsirgen. Osy shapqynshylyqtan keıin Ábilqaıyr hannyń quzyrynan qashyp, Jánibek pen Kereıge qosylýshylar qatary kóbeıe túsken de, az ýaqytta qazaqtar sany aldyńǵy taraýda aıtylǵan mólsherge jetken…
Astanasy túbinde kúıreı jeńilip, qalmaqtar qoıǵan aýyr sharttarǵa moıynsunǵan Ábilqaıyr hannyń es jııýyna birneshe jyl ketedi. Sosyn ol óziniń shapqynshylyqtan kúızelgen ıelikterinde tártip ornatýǵa kirisedi. Ishki jaǵdaıyn birshama rettegennen keıin, quzyrynan bólinip óz aldyna handyq quryp alǵan Jánibek pen Kereı handardy jýasytyp almaqqa bekinedi. Sondaı maqsatpen joryqqa shyǵady. Biraq joryq kezinde qaza tabady. Bul 1468 jyl edi.
Aq Orda aýmaǵynda qyryq jyl ámirshi bolǵan Shaıban áýletiniń ókili Ábilqaıyr han osylaı ómirden ótkennen soń, Jánibek pen Kereı onyń ıeligine oralyp, Syǵanaqtaǵy joǵarǵy bılikti basyp alady. Sodan bastap, Shaıbanı Ábilqaıyr han tusynda «kóshpendi ózbekter memleketi» atanyp ózgeriske ushyraǵan baıyrǵy Aq Ordany Joshy urpaǵynyń basqa butaǵy – Shaıbannyń aǵasy Orda-Ejennen taraıtyn Orys-han áýletiniń oǵlandary qaıta basqara bastaıdy. Ulys sapalyq turǵyda bir etnosqa tutastanyp, qazaq atymen jańa satyǵa shyǵady, Uly Dalada Qazaq memleketiniń týy jelbireıdi…
Jalpy, burynǵy Aq Orda aýmaǵynyń ońtústik bóliginde, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Orda-Ejen urpaqtarynyń bıligi is júzinde úzilmegen bolatyn. (Buǵan kóne shyǵys qoljazbalarynyń derekterin negizge alǵan búgingi zertteýlerde aıtylǵan kúlli oı-pikirdi taldap qarastyrǵan saıyn kóz jete túsedi). Sol sebepti Jánibek pen Kereı qaramaǵyndaǵy jurtyn derbes ómir súrýge bastap shyǵa aldy, sol sebepti de qazaq rý-taıpalary olar kótergen tý astyna jıylyp, búkil aımaqtyń saıası tarıhyna jáne ulan-ǵaıyr dala tósin mekendeıtin barsha jergilikti alash jurtynyń taǵdyryna aıtýly ózgeris engizdi. Qarasy kóbeıip, 1465 jyly handyq týyn tikken halqymyz eldigimizdi jańa turpatta jańǵyrtty. Osy jańa saıası jáne memlekettik qurylym Ábilqaıyr handyǵyndaǵy bılikti qolǵa alý arqyly múldem kúsheıe tústi. Tarıhta qyryq jyldaı Ábilqaıyr memleketi, Kóshpendi ózbek ulysy atanǵan Aq Orda jańa sapalyq deńgeıge aýysyp, derbes Qazaq handyǵy retinde ómir súre bastady.
Al derbes ulttyq Qazaq memleketin qurǵan Jánibek pen Kereı handar qazaq dalasyndaǵy halyqty bir shańyraqqa uıystyrǵan Joshy ulysynyń ámirshisi, Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy hannan taraǵan, saıası bılikti eki ǵasyrdan astam ýaqyt boıy qolda ustap, bıleýshi bolyp kele jatqan óte kúshti, bedeldi áýlettiń ókilderi bolyp tabylady. Taǵdyr olarǵa ata-babalary bılep kelgen aýmaqtaǵy memlekettik qurylymdy múldem sony sapaǵa aýystyryp, jańǵyrtýdy, jańa etnostyq birlikke negizdelgen qazaq ulttyq memleketin qurýdy buıyrtty.
Olardyń Shyńǵys hannan Orys hanǵa deıingi atalary bir, al odan beri qaraı ekeýi eki áýletke bólinedi. Bular – Orys hannyń Toqtaqııa jáne Qoıyrshaq degen eki ulynan taraǵan oǵlandar. Shyńǵys hannyń nemeresi Orda-Ejennen júz jyl keıin dúnıege kelgen urpaǵy Orys hannyń shóbereleri. Kereı – Bolattyń uly, Toqtaqııanyń nemeresi, al Jánibek – Baraqtyń uly, Qoıyrshaqtyń nemeresi. Kereı – aǵa balasy, jasy da Jánibekten úlken. Sondyqtan, qazaqtyqqa shyǵýdy shóbereles inisi Jánibekpen birge bastaǵanmen, ata saltyna saı, qazaq taǵyna odan buryn otyrǵan. Kereı dúnıeden ozǵannan keıin eldi Jánibek bıledi.
Orys hannyń osy qos shóberesi alǵashqy jyldarda birinen soń biri han saılanyp, Qazaq memleketin nyǵaıtysty. Árıne, bul eki han qazaqtyń barlyq rý-taıpalary men jer-sýyn túgel biriktire alǵan joq. Biraq olar qazaq atymen atalǵan ulttyq memleketti tuńǵysh ret tarıh sahnasyna alyp shyǵýymen asa qadirlenedi jáne eshqashan umytylmaıdy. Olardyń dańqty isin uldary laıyqty túrde jalǵastyrdy. On shaqty jyl el basqaryp, shamamen 1480 jyly ómirden ozǵan Jánibek hannan keıin taqqa Kereı hannyń uly Buryndyq sultan otyrǵan. Al Jánibekuly Qasym sultan el qurylymynyń bir ulysyn basqardy. Buryndyq hanmen qatar memlekettik isterge aralasa júrip, ol da tarıhtaǵy óz ornyn alýǵa bettep kele jatty…
Ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldarynda Samarqanda ótken bir semınarǵa qatysýshylar taý baýraıynan oryn tepken Shah-ı-zında mavzoleıler kesheninde bolǵan edik. Sonda ekskýrsııa júrgizýshiden bir qyzyq derek bilgenbiz. Ol ortaǵasyrlyq sáýlet eskertkishteri shoǵyryn tanystyryp kele jatyp, bıikke salynǵan Muhammed paıǵambardyń aǵaıyny Qýsam ıbn Abbastyń mazaryna aparatyn myń-san tepkishekti jol boıyndaǵy bir kúmbezge eshkim qoıylmaǵan, ony kózi tirisinde ózine Buryndyq saldyrǵan, biraq ol qazaq dalasynda, alysta qaza tapqandyqtan, denesi munda ákelinbegen degen-di.
Buryndyq – qazaq tarıhynda erekshe orny bar esim. Ol Ámý men Syr aralyǵy aımaǵyndaǵy (Maýerennahr-Maverannahrdaǵy) bıleýshilermen, Moǵolstan ámirshilerimen soǵysty. Qazaq halqynyń etnostyq tutastyǵyna qol jetkizýdi kóksedi. Qazaqqa tán aýmaqty ákesi qurǵan handyq quramyna halqymen birge jınastyrýdy kózdedi. Jeńisterge jetti. Gıdtiń áńgimesin tyńdaǵanda, Ámir Temir zamanynan Maverannahrdaǵy bas qala, oqý-aǵartý, ónerkásip, ǵylym men óner ortalyǵy bolyp kele jatqan Samarqanda, bálkim, belgili bir kezeńde Buryndyqtyń juldyzy jarqyraǵan bolar dep oıladyq. Onda Buryndyq hannyń qyzy Mıhr-Sultan hanym turatyn. Kezinde ony ákesi Shaıbanı Muhamed sultannyń uly Temir sultanǵa turmysqa bergen edi. Hanymnyń Samarqanda jáne qala mańyndaǵy jerlerde úlken baılyǵy bolatyn…
Buryndyq han Qazaq Ordasy basynda Jánibek hannan keıin otyz jyldan astam ýaqyt turdy. San myń sarbazy bar qýatty áskerge qolbasshylyq etti. Qazaqııanyń, ıaǵnı ulttyq atalymymen aıshyqtalǵan memlekettiń úshinshi hany retinde, ony nyǵaıtý úshin kóp kúsh-qaırat jumsady. Onyń bılik qurǵan ýaqyty urystar men qaqtyǵystarǵa toly boldy. Syr óńiri men Jetisýda Maverannahr, Moǵolstan bıleýshilerimen shaıqasty. Batystaǵy qazaq rý-taıpalaryn handyqqa qospaqqa Noǵaı Ordasyna bardy. Saraıshyqty biraz ýaqyt qazaq eliniń bas qalasyna aınaldyrdy.
Qysqasy, qazaqtyń etnostyq aýmaǵyn biriktirý, memlekettiligin nyǵaıtý jolynda belsendi kúres júrgizdi. El bılegen alǵashqy jıyrma shaqty jylynda Qazaq handyǵynyń aýmaǵy ulǵaıyp, qýaty artýy jolyna kóp kúsh jumsaǵan, tıisinshe óziniń de bedeli ósip, ataq-abyroıy, aıbyny asqaqtaǵan edi. Alaıda bıliginiń odan keıingi kezeńinde – 16-shy ǵasyrdyń alǵashqy onjyldyǵynda edáýir qatelikter jiberdi. Shaıban urpaqtarynyń qazaqtarǵa qarsy joryqtaryna toıtarys berý máselesinde memleket múddesine qaıshy keletin enjarlyq kórsetti. Al bul kezde el ishinde Qasym sultannyń bedeli artyp kele jatqan. Jurtshylyq onyń otan qorǵaýdaǵy qajyr-qaıratyna, eńbegine, erligine súısinip, hannan artyq qurmettedi. Sonda, óziniń bıleýshilik bedelin joǵaltqanyna kózi jetip, Buryndyq han 1511 jyly taqty tastaǵan da, Maverannahrdyń bir qıyryna ketken…
Osy jyldan qazaq memleketiniń basyna ataǵy dúrkiregen áskerbasy Qasym sultan keldi. Áz atanyp, halyqtyń erekshe súıispenshiligine bólengen Jánibek hannyń balasy. Onyń han saılanýymen memlekettiliktiń aıryqsha jarqyraǵan kezeńi bastaldy. Qasym han bılikte bolǵan on bir jyl qazaq memleketiniń qýaty artqan, kemeline jetip, ózge elder qurmetpen qaraǵan dáýir boldy. Handyqtyń halyq bir mıllıonnan asty. Armııasyndaǵy sarbazdar mólsheri úsh júz myńǵa jetti.
Qasym han el basqarǵan jyldary Jaıyqqa deıingi aımaq, ońtústik óńir birjola handyq quramyna endi, elimizdiń jalpy aýmaǵy shamamen qazirgi kólemge jetti. El-jurt umytpaı, áli kúnge deıin súıispenshilikpen eske alatyn «Qasym hannyń qasqa joly» atty áıgili quqyqtyq qujat jasaldy. Osynaý zańdyq jınaqtyń arqasynda memlekettikti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan sharalar júzege asyrylyp, halyqtyń tynys-tirshiliginde turaqtylyq ornady. Ony túrli áleýmettik top qoldap, qýattaǵandyqtan da, ishki jaǵdaı jaqsardy. Mal sharýashylyǵymen, qolónermen, eginshilikpen shuǵyldanatyn aımaqtar arasynda ónim almasý, saýda-sattyq jasaý keń óris aldy. Jaıyq boıyndaǵy Saraıshyq qalasy qazaq eliniń astanasyna aınaldy.
Qazaqııa halyqaralyq deńgeıde tanyla bastady. Máskeý (Moskovııa) patshalyǵymen dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatyldy. Alys memleketterden elshiler kelip-kelip jatty. Kúni keshe soǵysyp júrgen dúrdaraz kórshiler Qazaq handyǵynyń kúsh-qýatyn moıyndap, endi onymen tatý bolý jolyn ustandy.
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
